Vaba eestlane , September 11, 1980

              m
Nr. 68
ips^lt selgunud,
Ikide osa Iraa-
)rvaldamisel ja
itiku ajatollah
tulekul. Kogu
ameeriklastele
lliks maksma,
btasid oma mõ-
Iraanis Jning
hoiavad veel
ie saatkonna-pe
rahvusvahe-selt
pantvangi- *
ameeriklastel
äelt viltu, mis
Washingtoni
ist poliitikast
Itel päevadel,
lemjsega oleks
brda päästa,
r-ad teataval
surnud troo-fReza
Pahvla-ei
sa^ võtta
Ina, kuid mis
lal selgitavad
[ciliste Tehera-
Igüseid.
|t mingit sa la­imule
tulek oli ,/
XJheiidriikide
Bident Carteri
Ihahh mainiby
Jt aktis Dhend-
Iheranis Sulli-llt
informatsi-fiingtoci,
polii-feelgitavad
sõ-la,
küaa Vai-psli
juba liisik
otsiistatiid
k i s s e . :
cb omapoolse
likide kiüdral
lüsest käigust
ügul. Kiiidral
ühendriikide
itaja Mndral
is ootamatult
imatult Tehe-kindral
Huy-iraani
armee
tal ka õn-lema
kindral
[usse meellta-
:a-BagM.kor.
Itamise Kho- ^
listri Mabei
lahhi arvates
mõju iraani
äraootaval^
ciiiseks ning
^ba?!nse and-ihl
versioon
Iskäigust lä-toUeaegse
ini saadiku
toonist. Sulli-
Foreing Äf-ris,
et presi-liitiline
nõu-lis
temalt sõ- .
Ikörraldamist
ts. Garter ja
le organisee-ka
kindral
[iam SuUivan
Ist poliitikast
|e;t ta loobus
|ige vastuse
lindral Huy-likib.
Saadik
iVad võrdle-shahhi
versi-rai
Huy-
[kokku ja vä-
Kui kindral
vandenõu or-vastii,
siis
ka shahhile
Ja lõpuks:
If^aadikut hä-toikke
sala­le
saatkonna-
^ani terroriS'
tõesti imeli-illinnas
mõt-lid
trikke Ja
Pagulaskonna
pti paguluses
3tada. Noori
levale pro-iemaiks,
ku-
I rahva mine-iästatel
ning
propaganda-
Isl peetakse
lks ja kerge-generatsioo-
|»agandapsüh-m
välja nu-sündinud
Ja
IJärg lk. 3)
1
1
I
I
Nr. 68 VABA EESTLANE neljapäeval, 11. septembril 1980 - Th^sday, September 11, 1980
13. Ja 14. sept. dr. E .
921^7777. • '
20. ja 21. sept.
481-6834.
ix. M, ieesmeit/
ROY TILL •
Lõpetas McMaster'i ülikooli Hamll»
tonis Bacheior of Science kraadiga
1979. aastal ning õpib praegu Ca-nadian
Memorial Churopractic üli­koolis
Torontos, et saavutada Boc-tor
of Chiropractic kraadi.' Roy
Till omandas keskhariduse Bundas
Bistrict Mgh Schoolis, mille lõpe­tas
kiitusdiplomiga kui „Ontario
Scholar".. 'Akadeemilisel!*--kuulub
Korp! Ugalasse. * " • : ; . •
Kolm noort näitlejat istuvad.hämaravõifciiiftumedlate seintega teatiinjumis ja^ootavad lavastajat .La­vastaja
Linda Pakri on aga ootamatult õppetööga seotud ja ppab hiünema. Sisiine on aeg niigi, fteatsi-riunim
saadi harjutuseks alles siis, kui muud vajadu^.ed olid talletud.
vastuvõtt haruldaselt soe. Sellele
äulitumises oh märgata generat­sioonide
vahet:. vanemad pole har-junod,
et mõnest asjust, millest
nad ise omal ajal sosistasid, nüüd
avalikult räägitakse.
üks kobnest näitlejast on ka esi-,
tamisele tuleva lavatüki autor E l ­mar
Maripuu Inglismaalt. Tema
ühevaatuselme, kuid õhtut täitev
draama „Sündmused sureval pla­needil"
on juba paar korda laval
^•Inud, esiteks New Yorgis kultuu­ripäevadel
ja hiljuti Metsaülikoo­lis.
•
./Küsides,.: kas ta -on Iva- v a m i i .
midagi kirjutanud, vastab E.
Maripuu, et mõned katsed on
teinud Inglismaal inglise keeles,
kuid see on „esimene eestikeel­ne
lapsuke"- • '•
Näidendi idee sai ta süski New
Yorgist, lois ta viimase aasta - on
elanud. See on yäga pingeline linn,
kus juMub head ja halba; näidend
ongi reaktsioon New Yorgi elule.
Elmar Maripuu ütleb, et ta ta­haks
näidendi inglise keelde viia,
kuna eks nemadki ole samal „su-reval
planeedü". Aga ta arvab, et
tahab enne veel kord maha istuda
-j a selle lõplikku teksti viimistleda.
Tervitus väliskülalistele Stokholmi ESTOl. PUdU Balti Komitee
esimees dr. Birger Ilagarf tervitab väliskülalisi ja ajakirjanduse
Arsenälgatanil' asunud pressikesktiseSc •
LINDA PAKRI
ütleb, et ta luges käsikfrja
läbi ja leidis paaris kohas
sonu, mis ehk mõnda immest
võiksid häirida, M d tänapäeva
ei saa teisiti-iseloomustada.
Näidend tegeleb keskkonnaprob­leemidega.
Osalisteks on poetess
Epp Kuusik — ' K a t rm Kannel
,,public relations'v direktor Vello
Peterson - - j a a n Kuuse, maali-kunstmk
Mardi R i s t s a a r - - Elmar
Maripuu ja botaanik Mibkel Soots
- M a t i Vaga, kes katsuvad lähen- •
dada tänapäevaseid probleeme
inimelus - ja keskkonnas. Seoses Toronto Eesti ühispanga
Teataval määral on teatrihooaja juhatuse esimehe V. Ernasakša
avamine varajane, kuid Ja^n Kuu-, lahkumisega omalt kohalt ja juha- •
sel on vajadus minna New Yorki: tusest tervislikel; põhjuseü ning jü:
Elmar Maripuul tuleb minna taga hatusliike A. Pedjase: surmaga pi-
VAIPADE & morn
anniga „steaincleaniiig'*
H E L . ERIK LOKBIK 447-9834
t r i m f U I T
Elmar Maripuu
eesti keelt.
(Algus lk. 2)
j a öciic i L ^ i i r m u toi^ti vmmou^ucv. . si Ingüsmäale, ct älustada sealt das ü^^^
Tegelikult o^gi näidendi algteksti rin on näitlemisega tutvtuiud Mü-s kaudu Kanadasse em^^ kahe uue Künnapuu, äbiesimeheks senine
lavastuste piiiiul mõnevõrra mm- lavakunsti giiipis, kuid seekord on Nagu mitmed MJtj loengud on tui- liikme võrra, kes hiljem tiüevad sekretär V. Nbplandi, laekuriks K.
detud. see ta esunene suurem osa. J Kuu- nud,,kordamisele Toronto eest- peakoosoleku poolt kinnitamisele. Randland, sekretäriks senine abi-seiseloomustbki
Katrinit, et tal on la^^
suur talent, tal pole vaja osa ku^ sündmus MÜ kõrvalsaadus siin- tati senine Toronto Eesti ühispan- Kask, abilaekuriteks E. Kuutma ja
jundada, ta lihtsalt on. selle eestlasile, kes eestikeelset ga revisjonikomisjoni, esimees H. H . Kütt. ;
Peale lavastaja jääb õhtul kohale teatritööd hkidavad. • , Kütt ja senine kredüdikomitee l i i - Revisjonikomisjoni uueks esime-tulemata
neljas osaline Mati Vaga. Kolm noort näitlejat jäid lavas- ge S. Kask/ heksqn juhatusesse vüdud H . Kü-
Ta onpärit Portlandist, kuid on tajat ootama, aga nad ootavad To- j^^^^atused juhatuse isikulises ti asemel E. Rünge, kuna kolman-praegu
Ohios, kus teeb diktori- ronto eestlasi käesol^^^ koht
tööd ökoloogia alal ja on näiden- lõpul oma te^^^
Kuid tulles Nev^ Yorki j a Toron-^diskikeskkonnasaastamiseiosakon^ See on harukordne vounalus/^^^^^-^^^^^ kohalt lahkunud juha- kredüdikomitees S. Kase juhatu­tesse
ehmatas teda eesttaste, ka ^as. T a oli kaasas MÜ esinemistel, naha noori autorma, lavastajana ^^^^ ^ . ^ ^ ^ ^ vabanenud koht. ;
noorte rohkus. See andis tõuke ka kuid pidi vahepeal ä^^^ ja mängijana, Uma-et nad moo- ^ . - •
valdab pulitait
Ta- ütleb siiski, et; Inglismaal ei
ole enam eesli täienduskoole ja
keele õppimine ori igaühe isik­lik
mure ning kutsumus emakee­le
-vastu.
kasvanud eesti Ja teiste allaheide- . .
tud rahvaste noorsoo mõjutamiseks tõsisemaJjs loovaks tööks, kuna on Noored näitlejad ütlevad, et austaksid mingit vormilist teatri
on kõige paremaks, kasuükumaks neid, ke^ seda vajavad, on pubJi- New Yorgis oli etendusele kahe- gruppi. Nad lihtsalt vüjdevad ees-jatagajärjerikkamaks
reivakskul. küt kes n a ^ MÜ-s oü aga ti teatrit.
tuUrisaavutustega manipuleerimi^ mirigut. • • ' • ^ ' • • ' -. '/ -. •[ - „ ' " "—^——— .;. [ '. • :
ne. Eesti kirjandus, kujutan
Ja muusika rakendatakise osavalt puust törontolane. Ta on siin olnud
Ja kavalalt kommunistliku propa- kolm nädalat ja leidnud juba raali-gandä;
teenistusesse ning vumasel- eksperdina vastava töökoha. .Ja
ajal tehakse seda niit peemelt, et juba on idee uuele näidendilegi 30 ^ ^ S i ' ^ ' ! '
pealiskaudsel vaatlusel on "[ raske olemas, mis võib-olla valmib sama-aru
saada kus lõpeb kultuur ja al­gab
TaUinna marksistide propagan-aegselt
mõlemas keeles. ^ .
' E . Maripuu näidend esitati ka­hel
korral New Yorgis, kvis selle
Väliseestlaste n^õjutamisel man- lavastajaks oli Alar Äedma, kuna
gib erüisr rolli Väliseestlastega enne esinemisf oli Linda Pakri
Kultuurisidemete Arendamise abiks viimase lihvi andmiseks,
ühing oma ajalehega „Kodumaä", Metsaülikoolis oli lavastajaks E .
mida saadetakse paljudele vps- Maripuu ise ;
eestlastele Tallinnast välja tasuta. Näidendis on peaosaliseks kee-
See on sama „Kodümaa'S mille ^iatööstuse ,^puclk! M a t i o n ' ' lü-veergude!
Wljuti Stokholmis korral- pQ^^^ jaan
datud Ülemaailmseid Eesti; Päevr^T-^^ ^ ^ , u m J ^- ^ • , , . . . . .
naenivääristati, Jätmisel aastal moodustati: laste-seeriU
Ja armetult nüpeldatl. Nüüd
J.. esitatuü lavastusis. , ^ da valitsuselt, miUega kaetakse dud uusi õpetajaid, mi on olnud
Hea lavakuju Ja veenev esmemi- kõi^ kooli jooksvad kulud. õpetajaiks Aleksander Tamm, Edu-
V Ä N C O Ü V E E Vancouveri Eesti Seltsi fäienduskool alustas 9.
septembril oma 31. tegevusaastat. Koolis on seitse eritasemelist
gruppi eelkooliealistest kuni teismeliste ealiste lasteni. Kooli koor-
. dineenjaks.on-Krista fanneiTo.
Kooli tegevust juhatab ja korral- se lõpuaktuse, kiis muuhulgas õpe-d
äb laštevanem ate komitee kõigi ta ja H. Tutti andis üle va ate kooli
kooliskäivate lastevanemate osa- tööst ja jagas \ välja tunnistused,
võtul. 1980/81. aasta iõppemaksiiks Kooli asiitamisaastal oli õpilasi 37.
määras lastevanemate komitee
IB
958 Broadview Ave, iVwpnto, Ont. M4K 2R6
Tel. 4654650 või 4654659
Pank avatud: päeval 10.00 — 3.00^ C
ühenduses on jõud reedeni), õhtul 5.3® - - 8.00 (esmaspi ja neljap.)
• LAJBJNUD SOODSATEL TINGIMUSTES KAASMAÄI^IELE : '
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uued laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud kuni
$30.000.— ulatuses, jäädava töovõi^^ oti kindlustatuä
bnni $10.000.-r ulatas^s vastavalt kindlustuste tingimustele.
ry JJ 1.11
esimeselt lapselt ja $45 kahelt või
enamalt aastas, Lisaks saab kool
toetust kohalikkudelt eesti organi-
Järgmised kooliaastad
kirnud samas
võtab ,,Kodumaa" aga oma järg
mises numbris peale hoopis pehme­mad
ja meelitavamad toonid ja
räägib sellest, kuidas Väliseestlas­tega
Kultuurisidemete Arendamise
Ühing OÜ aprillikktt lõpul ,jKodu-maas^
Vvälja kuulutanud kirjandus- - ^. . .
.k ü" si-tilul se. JTTa sa m^u„ meie — jKrIwTJ^U Ta ong" i kutselt näitleja.
ja vastuseid OÜ Uulnud suur näkk. Kolmas hämaravõitu ruumi?
ne. Ta on pikemat aega teatvi-kunsti
õppinud, mänginud amee­rika
ja eesti teatrites, veidi ka
lühemais filmiosades, z '•
hangitakse koolK/^",Kalkun A. VoHman, A Unt,
" ' A. Tamm, A. Urne-ard
le teistelt eesti kooUdelt ja täjen- fP'. Laanemäe, „
duskoolidelt Torontost, New T o r . • Joasalu, M Putsep, M.
gist ia Kootsišt, mida kohanaa-takse
'kohalike õpetajate poolt. Kar^e^. Falkenberg, M. Neu-man,
H. Eüau, H. Kalkun-Lees-is-
Pärast koolitööd toimub rahvatant- ment, L. Tamm, t . Jääger, R;
119,50
; 3 8 . -
Siteko£''ka]SksasF'iTiästf^^ ^ Kelder, E . K u u s k n e , P . Lepik, E.
dumaa" mehed olid neid Idrju hedal asuvast Bramalealirmast. Praegu on a M ^ Lepik, õ . Rautiala, E. Selde, K.
igast kandist Uurinud ja süstulnud^ Küsides kuidas nad Kätrimleidäid,^^^^ moodustamine; neile lastele kes Tanner, A; Vaga, T. Väga, M .
äkM välja huvitav ja rabav jitõde'*; vastatakse, sara, M. Suurkask ja T. Tutti.
I E S P O S T i G
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
.. ÖEt. .M9V 3Y7 .
Tel. 7454622
kirjade kirjutajate lemmikteoste tundis teda ja viis nad kokku. Kat-hulgas
ei märgitudiüitki võõrsil . ' • - • i —
Ilmunud teost, ka eeüstatud kirja­nike
loetelus olevat valdavas üle­kaalus
olnud kodumaised^autorid.
Kliid „Koäumaa" peamiseks hu­viks
ei Ole tõenäoÜselt väliseesüas-le
kirjaadusüku maitse \ uurimine.
Põhjus ankeedi korraldamiseks
peitub mujal j a ka see selgub „K0"
dumaa" veergudelt. Nimelt mainib
ajaleht, et ringküsimuse põhjal on
mõned „Kodumaale" vastuste
saatjad iiles tõstnud mõtte, kas ei
saaks „Kodumaa" või V E K S A kau­du
eUu kutsuda Taamati|klubi, mis
oleks kõigile asjastliuvitatud välis­eestlastele
kodumaist uudiskirjan­duse
vahendajaks sellekohase tasu
eest. „Kodumaa" kinnitab, et
V E K S Ä kirjandsasteädlased peavad
sellist mõtet täiesti teostatavaks ja
asuvad raamatuklubi organiseeri-
Emisele..;- , • - . ' ^•
Nii siis r-. Tailinna propaganda­mehed
kavatsevad lüüa mitte ai­nult
kaks vaid koguni kolm kärbest
ühe hoobiga: hakatakse müüma
Möödunud õppeaastal oli õpilasi
30 ja õpetajaid 8. õppetöö toimus
V.E.S. Täiendüskod /pühitses igal teisipäeval keUa 4 ja 6 vahel,
oma 30-ndat aastapäeva kevadel väikese einega vahepeal. Peale
samaaegselt emadepäevaga. Kooli emakeele õpetamise võtavad lap-asutamise
mõtte algatas õp. Helmi sed osa laulmisest ja rahvatantsust,
Tutti juba 1949. aastal kui t a Van- ei k^yj^ ^^ggggj^ õppeainete\
couverisse asus. Ta tegi katseid ka kulka. -
eesti kooli Briti Kolumbia koolivõr- ' , ; . . \ . • . •..:. ;
ku viimiseks, kuid /see ei andnud
tagajärgi. Tema algatusel kutsuti
kokku lastevanemad' ja otsustati
; 3 O . 5 0
$ 6 1
3 2 . 5 0
1 7 . —
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
"INSURANCE^'
1482 Bathurst Št, .4 kori
(Bathurst-St. ClairV
TeJefoia koatoris 653-7815 j a
553-781S
alustada eesti kooliga, kus lapsed
saaksid õpetust 2—4 tundi nädalas.
jõutigi otsus ei-
Aastas $72.T-,poolaasta6 $36^^
Aadressi muudatus^ ceML üksikmmibri hind cenliL
.aadreissidele palmae märMda «POSTÄI, COBE" Js ^
:USÄ aadressidele ,,ZIP CODE" ; r • : ^
Faagatshekk või rahakaart kirjutada
Fre© Estonian PuW^
27. ja 28; septembrü toimub Kot­kajärvel
järjekordne noorte juhti-
1950. a. sügisel jõutigi otsus e^ de ,,parlament'^^^k^
lu viia j a suur hulk eesti lapsi vad aru möödunud aasta tegevii-alüstasid
õppimist eesti täiendus- sest ja kavandavad Järgmise aasta
koolis.- üritusi niiig kus valitakse uued
juhtkonnad. AK algab laupäeval,
Esialgu töötas lastega Helmi Tutti 27. sept. kell 10:00 hommikul ja
üksinda, kuid süs saadi teiseks õpe- osavõtumaks on $5.00 isikult,
täjaks L. Väide. Igal pühapäeval Noortejuhtidel palutakse seda tea-peale
lõunat ttkJtas kool Augustana^^
kiriku aUruumides, kuna kirikus
peeti jumalateenistust, õpetati ees­ti
keelt, maateadust, ajalugu ja
laulmist. Et lastele koolitööd huvi­tavaks
teha, korraldasid lastevane­mad
pärast koolitööd einetunni kö-
P.O. i©x 70, Postol Sfn. C, Toron*® 3,
«4
E G M K Ja
5,----
T E R H
17v sept. Eesti
Majas. Uued tantsijad kell 6.30 ja
pagulastele Eestis^^ loodud Ja trüM.-^i^^
tud raamatuid, mmedest osa on . .
' puul j a muudel tähtpäevadel olid inisel aastal.
õpüased alati esinemas. 27. mail Informafeicon&s helistada R. Ki-
1951, a. korraldas kool oma esirae- vi 221-S735. : ^
propagandateosed, teiseks — tee
nida neid müües hädavajalikku vä-lisvahiutat
Ja kolmandaks — hävi-
• tada
Palun muie saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks •— tavalise /kbripostiga alates
19.... . TelMise katteks lisan I
rahas / ts&eMga /
Nimi
Aadress
BEEQ
J