Vaba eestlane , September 11, 1980

              ¥ABA EESTLANE neljapäeval, u. septembril 1980 - Thursday, September 11, 1980 Nr. 68
Jõekäärul toimusid nagu tavalsselt õppuse kõrval ka mjumiseksa- •
snld, mis eesti keeles sooritati. Noorimate tares said päris-algaja
Märgi Kersti Jaason, E a l r i Taul, Tima Kask ja Tfeomas 0'Cormor.
Järgmise eksami sooritajad vastavate instruktorite poolt. Väga
(eel-algajad) olid Rita Läte, Katrii- noori lapsi saab õpetada liuglema
na Küng, Tiina Käsk, Betti Veen-^10-ne minuti jooksul ja ujuma mõ-pere
ja Erik Linask. Juba raskema ne päevaga, kui nende ujumine po­eks
a m i g a ( noored) said hakkama le mitte alustatud koduõpetuse teel
Leili Lukas, Elle Palumäe, Erik valetehnikaga. Jõekäärult on välja
Valter ja Andre Küttis. Keskmise sirgunud üle 25-e ujumisinstrukto-ujuja
eksami tegid sel suvel Siiri r i , keda oleks vaja jägnevateks su-
Oder, Andres Nurm ja Kia Puhm vedeks ja iga kasvataja peaks vä-ning
vanema ujuja eksami 'andis hemalt „Bronze medallioni" eksa-ära
Eric Luiker, kel oli see viima- mi olema sooritanud, et olla abiks
ne, s.t. 12-nes suvi suvekodus olla, pingelisele õppusele ujumistundi-ühtlasi
oUes hea eesti keeles ja käi- des.
tümises. ' Jõekääru ujumisvõistlused olid
ühtlasi ka selleaasta Eesti ujumis-
Ifuvi paMms nm^rtele pika-maa võistlusteks, kus selgusid parimad
ujumine, müle eest antakse mär- uj^misspordi harrastajad. .
ke ja mida saab sooritada mitme
• päeva või nädala JooksuL •.. •• • M X
Pikim ala on 10 km, milleni ühe
nädala jooksul ei saadud. Küll uju­sid
aga 5 km. Lydia Van der Veen
m¥i Vabariigi s3|ajõyduci@
0rg€iiilsafsi@©Bi |0 jöhtkond.
Lugeja leiab seUest raamatusi 1028 nime, keda lugedes teMb
küsimus: kuhu nad on jäänud? Kuigi mõni neist on oma maise
teekonna lõpetanud läänes, oti enamus hävinenud koos Eesti
riikliku iseseisvusega. Selles raamatus on tuhat meie sõjamees­test
leidnud sel Viisil tagasihoidlikku
p|y ss sciäf ekü lö 70 ceiifl
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
ILMUS
Põikread: 1. Lirni Eestis, 7. ihu- vahel, 12. Joonestusvahend, 13,
tud pind, 9. Kiiresti (muusikas). Kuradike, koll, 15. Trepi osa. 16.
10. Armastusejumäl, 11. Kahe toa Ravivahend teatud haiguste puhul,
; —— ; : ~ 19- Elu ilusamas osas, 21. Naiseni­mi,
23. Kuulus inglise maalikunst­nik,
24. Leivatükike, 27r Mitte kau­gel.
28. Kuningas Vanas Testamen-disC
30. Meie kodumaal, 31. Lühend
* loomaarsti tiitlis, 32. Büvooruum.
ma tulemused: 2x90 m 591, 2x70 m
628 j 2x50 m 637; 2x30 m oli aga esi­jä
Valia Reinsalu. Pia Metsala jõu­kohal
R. Mikson 682 silmaga.
dis. 4 km. ujuda, Kia Puhm 3 km., Eesti" meistrivõistlused öises
Thomas Olvet 21/2 km., Lüsa No- suundorienteermnises peeti Kõrve- •
vek Monika Roose ia Leüi Lukas Läsna metsamaastikus. Seni
m km Teised kes 1 km (40 uiula Pole tugevais orienteeinimismaar Käärikul peetud kümnevõistlusel Püstread: 1. Kehaosa,, 2. Sugula-
D, ikimbiKstn^ ioudsid läbi inudš nTiAid <dieess Kkõorrggeelltt „h innatud öised meist- oli parim Tiit Pohla 7830 punkti, 2) ne, 3. Tugev, priske, 4. Mälestus-
>Konze, Juta Metsala, Eric^ L ^ ^ ^
Siiri Oder, Andres Nurm, Maimu meest ja IS^ 8. õpilane, 1^. Tali^aev^k^^
Palumäe ja Ruth Küng Neist mit^ i ^ i d rajad osutusid raskeiks.^E punkti/SeUejuures on Külveti 14. Vqorkeetoe eellnde, tah. rah-med'
ujusid 10 km; 'eelmisel suvel mik kulutas öises metsas aega üle kogusumm" uus N. Liidu noorte- vast, 17. Pnrkond, rmgkond. 18. ^
Harrastati ka üuujumist ja veepal- kahe tunm.neijand& osavõtjaist rekord täisk isvanute vahenditega. Võorparane mehenimi, 20. Jumala- |
ümängu. Käidi Simcoe jä^ve ää- ei lõpetanud hoopiski. Meestest tuli ' . ^^^^ 21. Eesti keeleteadlane, 22,
fes, kus ujuti suurte lainetega. 10,3 km distantsü esimeseks J . Ta- , Vaike nem, 25. Kala, 26. Konekee-
VõistiusteksoHd seekord uusi ka.-s^^ B- les sageli kuuldav vigane sõna--
Tikaid annetanud perekond Küng^^st 6,8 km distantsü V. Kuuse,, 2). Spasski iiin. lise malekhibi noorte- vorm, 29. Avar.
ja perek. Reinsalu,: eelmisel suvel :
Toronto E. ühispank ja perek. Pai- „ noormeest 14 rngist osa võtsid ^ ^ .
iandi. Kergejõustikus toimus võist- • ülekaaduika esikoha saavutas Tal- põikread: 4. Linne, 7. Lakei, 9.
ius teisel suve nädalal, kus purus- Tallinnas ^p^^ ^a 32. keskkooli abiturent Jaan Kalev, 11. Miks, 12. Asuu, 13. Sant, <
tati või korrati 6 Jõekääru rekor- meistrivõisthised. • Äbsohiutseiks' Ehlvest, kes loovutas saavutata- 44. Astuma, 16, Büroo, 17- Karv,
dit.v Parimad oM Eaymond Leps, meistreiks tülid juba eelmise aasta vast vaid pool punkti, olles esime- ig. Rooma, 20. Vine, 23. A n t e , 26.
Tarmo Roosild^ Valia Reinsahij.t: võitjad Eve Šüits ja Mati Vaik- ne 8,5 punktiga, Teiseks jäi lääne- Sumeri, 29: Baür, 30. Gade, 31. Pur,
Kolmele esimesele igal alal, nii järv. Eriti heas vormis oli Eve sakslane R. Mainka 6,5, kolman- 32. pikem, 33. Otsib, 34. Vints,
ujumises kui ka kergejõustikus, ja- S^^^
gati Jõekääru nägusaid diplomeid, dit: 2x70 m tulemusega 634 silnia, ^ig^-
Eesti Päevalehe kirjastus Stokhplmis i m 256 lk.
Kaas, 20 iUustratslooni jalay-out Otto Pajutt/17
ajaloo eriaegadest autori visandite järgi jooidstanud Vello KaHas.
Raamat sisaldab kroonika kujul (aasta-aastalt) eesti
lugu selle algusest tänapäevani; koos tähtsamate sündmnstegft
maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjiistanad eesti aja­lugu.
Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sündmuste
esitamise kõrval kommenteerib autor olukordi, teeb järeldusS
ja oletusi. Eriti sobiv noortple kinketeoseks.
Hind $26.— pluss $1.00 saatök^
VBBSIOBZ
Püstread: 1. Büs, 2. ünkas, 3.
x-^^"-^^. 0 Eamar, 4: l Ä o r , 5. E^^^^^
üheks aastaks koos diplomiga, on üks paremaid kogu N. Lüdüs. lustel juhib endiselt tallinlane Tõ- 14. Agori, 15. Artur, 19. Aabits,
tuuakse graveeritult Järgmise! F ^ - - " - " ^ • T^TV^^^^^ 21. Nugis, 22. Emak, 24. Nais, 25.
suvel Jõekä^Me*-^^^ Tjäarlglme ispelkasts eVer.u sH poletsam^e ieigra, l kaellalel" nkuus to. imT .1 1o impu nkvtõiigtais 13t.asta nvloamsei aOl^; Kuris, o27i^. E^ rd^e^v, , 2008 . Ri Je^m;i.s , .311. iP.oftft .
Kolme-kordse saamise puhul jääb %
trofee võitjale, kuid ta muretseb M^ Vaismäniga. Lõpetada on tal veel jjuiiiuje j a loomade vastu peab
uue trofee asemele. ' Vaikjärv, kes tegi kaks uut Eesti kolm partüd: :J^äänesakslase P-^g^g^^j^^jijj. QIQ^^^
Ujumises oleks väga oluline, et re^^^
juba alguses tuleks õpetus selleks kogusumma FITÄ-2 2510 süma. Te- ja idasakslase F.Baumbachiga.
Umunyd
Vcibd Eestlcise icilitiises
_Jüri. Uluotsa- «Eestlaste lepiigwd võõrastega; xm
sajandil"^^^^^^^^----______
Uku Maasiig,^ ,,Udu Toonela jõelt^' /-_-_-_.-_-_-__-_ 5.25 ^ •
w 99 „Piiridele Pyydes" --_._________._
„poety estoii" — eesti luule antoloogia Itaalia M e s 6.30
Kalju Lepik --Deathhas a Child^ Eyes _ _ _ _ 4.3©
Salasoõ ja Sälo — Välis-Eesti perioodika __..____. 2JI
V. Salo — Riik ja Mrikud -_-^^^-^_---._^^-.^_._._ __ _ 2^^
Anführung zu der Etiüsehen ^prach (Esimene katse
eesti keele grammatika jä sõnaraamatu koostami­seks
H. Stahli sulesit aastal 1637) __ . _:__. ___ g.7ö)
Reedik waiem Wilmanni „ValmM" _ _ _ _ _ _ _ 2.n
H. Salu — Eesti vanenildrjassdiš J - - . - _ - - ^ - _ _ . _ : - • 2^0
Blaise Pascal — Mõtted - _ _ - _ _ _ _--__-^^____ . 2^^^^^
Antonio Possevino — Kiri Mantova hertsogümale 2.10
Änio Vihalemma — Kunstnik eesü kirjanduses _ _ 216
Aarand Roos Juntide kuningas Tallinnas 2 __ __
A. H. Tammsa-are
mzm
gi ette võtta, miUe sisemus oli mit--poleon polnud kellegile enam min- dä, seest (kui väljast. Nõnda siis h a r u d e s t said peagi vohavad
meti hirmuäratav ja läbipääsma- giks ohuks!
tult troopiline või samal kombel
mägine ning ta tihe jõgede võrkki
täis takistavaid leetsaljakuid ning
kärestikke. Nii hoiöuti siis kalda
ribale ja hoiduitakse praegugi ja
nii pole ka probleemid põliillselt
suurt muutund nagu pole muutund
vaatlen kohvrit oodates inimesi, suguvõsäd, mitmetlaadi legen-
Boid brasiillasi, Esünesel pilgul daarsetev,es^isa^ eesotsas,
paistab kõik nagu Manhattahil,
OB ösi-iscid"
Kuulsaim kõigist on Diogo Alvä-
3.
Ndi, ja siis —
Tupi nimelised päriselanikud
lippasid jpiupa^ rinr
! gi, naised kah ning Õõtsusid
magada rippkiigedes puud© va­hel
— ja meremees, kui korraks
jala kuivale saab, on h a m raassi-teadHki
ennemini omamoodi klas-siteadli:
kapten on kapten ja
madrus on madrus, mees on mees
ja naine OE naine — niig eks nõn­da
see brasiillaste sugu algaski,
sedasi iiteikult ja ü^ris omaet­te
. . . jäädes veel kauaks enam­vähem
omaette asjaks, sest tollaaie
portugaaüaaie oli enam mere- kui
Jumalasulasse, enam kaubasada­mate
asutaja kui tindlj'ünger.
nahatoonid käivad üpris heledast
õige tiimedasse, hoiduvad aga
suuremalt osalt siiski tuhmja mes­singi
kanti, ja see näikse märki
ükskõik, et päike on juba tükk vat mingit põhilist kokkusulavust res Correia, kes Bahias pardalt
ka kiltmaad ning dzhunglid. Ehk- aega üleval, hommikut tähistab muidu nü üpris kirevas pildis^ maale hüpates ühteaegu ka köha-^
küll maa on vahepeal jaotatud 21 siiski klaas apelsinimahla tassi mingit ,raca brasileira't ka oma lifcu^^^^^^^^ .ühiskonna tq>pu
osariigiks ja neljaks. territoriaal- kohviga takkapihta. Ja süs — vahelduvuses, mÜle arenguks kõik hüppas -r^ ning
^2ks, pealinna ja teda ümbritseva maandumine kõrgustest .maagilis- eeldused olid olemas juba kohe ai- siiri ennenähtamatu tehnoloogilise
föderaal-distriktiga eesotsas, nii et seJaanuari-jõe linna olematu jõe güses. Vastupidi hispaanlasele, ei mi^duse, Metegemise kunsti tõt-kaardil
paistab kõik olevat ä la kallastel, millest ainult usuti, et ta pidand portugaalläne ennast ei tu,riimelt^^^^^^J^^ hakati teda
ühendrügid, on % maast ikka veel on — ühel jaanuari kuu päeval. Suureks võitjaks, kangeks alista- hüiidmä Caramaru ega pandud
asustamata ning tohutud kaugu- nimelt, ligemale pool aastatuhat jaks, ei agaraks koloniseerijakski. ka pahaks -ta erakorraliselt arvu-sed
ja eraldatus suurimaid prob- tagasi. Inimiene, jah, on küll mais- kat naiste ,hidka ning nõnda olid
leeme maa arenguteel^ välja ar- test olevustest see kõige usklikum Ärakarand madrusel või mere- tal vaba^^^k^^ või kuidas seda
vatud rahva arv, mis oma jõudsu- Ja valiiis jalapealt uskuma seda, hädalisel; nisukest asja vaevalt pä- öelda — esunese eht-brašülia pere-ses
annab nüüd juba välja 110 mil- mida ta^tahab uskuda, mida on he lööb, veelvähem degxedado'l, konna asutamiseks, miUem paljud
jonit. mõnus uhtuda ja mis talle seejüu- kurjategyal, saadet siia oma ka- brasiillased veel t^apäevalgi oma
res parasjagu pähe^^^^^l^^ Ning ristust kandma, — kimi^ esivaiiemate jälgi ajades püüavad
piMm aega, mis just' toünus teis- Kommunikatsioon erikeskuste siiasabunud meremeestele lõi pä- ga elada -iparismaalastega,,tihes^^^^^^^^^^^^ jõuda, Süski,nü kaval oli
pool laiu vesi. Alles tükike hüjem, vahel on üpris sõre ka praegu, he, et lahte voolab lai jõgi — nii summas" ja õppida ära ka nende too Caramuru küli, et oma suure-kui
too merenieheks hakand Flo- vaatamata viimase 30-40 a. kestel sinimeeldivad olid mäed, nii huba- ked. „Summas elamine" laabus joonelisele külaskäigule tagasi
rentsi panga-ametnik,Amerigo tihenenud õhuteede Võrgule. Ses- sed tundusid orud, et oli võimatu, jalapealt juba enne igasugust käs- Portugali, võttis k ^ a ainult ühe
yespueci, koos tlJoncalo Coelhoga tap võivat enim arenend lõunaski ^itte uskuda k a jõe olenmsol^; J a kii; ikeele asjus tulid: peagi jesuii- naise, kel siis võimaldus teha
hakkas uurima PMte jõe suudme- leida nii ongi jõgi jääiid enamvähem did appi, kes Tupi sõnavarast õuekummardust koguni Gatherine
alaj hakkasM pwtugadiastele ku-^^: elades kohinal, õieti rutasid kokku mingi üldkeele, lm- de Medici% hm
mama, millise päratu mandriga pn riik põhjas on ikka tõepoolest osa mürinal edasi linna nimes; Rio de gua gerari, nii et omavaheline lä- kunmgaid, mis moodi just, pole
tegemist. Ent seljataga venis ter- Brasiiliast ja sestap on kultuurili- Janeiro — kaasaja rahvusvaheliste bikäimine hakkas rohkem ka nii ibrjades nü Väga täpselt öeldud^
vesajaMmaade-a^astusi, nii oldi s^
siis selles suhtes ka juba pisut maamunal, kosmopoliitse Rio ja ja õnneotsijate pesa. Maailma nai vedu v6tma. Ja m Igatahes ei takistand kahte pohi-blasö,
seda enam, et uus maa ei Sao Paulo elanikest hingedeni kus- kaunemaid linnu, öeldakse, merelt ne on ~ kes aga sik tuli, kas tsivüisatsioohiuhendava lüli (kasvu
tegutand esialgu Ä Mato Orosso dzhungli pohias vaadates iseäranis. Mina aga vaat- omatahtsine uusasukas, Portugali ei seadus ega ka moraalsed või
se-kiü^t,Mdia hakati l e i f e siin läänes, kes pole veelgi valget ini- len teda hetikel ülevalt la^^^ ,,lagi- väiketaluaik, raassi eelarvamused ja nõnda sai
alles 16. šajamdi l ^ m l ning võistle- mest silman saaad ega iea ka seda, pähe", nü et jääb nägemata linna ne^i-orjad kodumaü olid säand cäboelost, portugaallasest mehe
vad Mspaanlased olid ametis et ta elab juba mitmendat sajan- kaunis profül, kui tal seda ongi, võistlevalt odavaks tööpuks ja ja indiaaiüasest^:^^m^ järeltuli-mandiri
läänekalda ning Mehhiko dit Brasiilias või ©t ta ise seejuu hakkan äkki kahtlema, sest kes neid hakati Portugali sisse tooma jäist, uus päriselanik, maa tõeline
ekspluat^rimisega, nii et ägedaks res on indiaanlane! Ent ometi va- ütleb, et ininiesed seda teps ära juba ju 1450-date aastate päigu, ästistaja ta kirde osas nmg nõnda
rabamiseks polnud mingit põh-litses üks Euroopa kuhm^^^^ tae- või vaesestund aadlik, või ka ris- ka Portugali koloniaalpolütika juu-jüst.
• : - selt maalt kord oma rüki kiü oma varannal, nüllede vahel ta tmsku pöördund juxit, keUele^^ i^^^
Kõik M d a i m s maa esmahcK^^ visitsioon oli sellele vaatamata
pakkus oli päaiatu ruum, niül^^^ sealpool Atlanti, tsü et ei tahtnuiki Maatoa leimi^iyšljs,^^^^^ (Järgneb)
Šestep ei teatud kodumai! ka keegi e i osand ega smitnudki mida- enam tagasi minna ka süs: kui Na- võib vabalt 1 ära vaMa- repäraliselt, nii ©E üksikuist sugo-