Vaba Eestlane, October 20, 1965

              h
i
1
Ii 3
Toronto fteach¥r ''
Toronto fillkool Iwi Vork'I GH--) see ei laseks end ühtigi tingima-koolig-a
korraldasid hiljuti siinse se! liita ühendriikidega Tegelikult
esimese „teach-in'i- " mida Varsity aga tundusid anti amerikanismi
siseareenil jälgisid tuhanded ini- - jõud veelgi tugev amalna kui nii-mese- d
ja mis erilise raadiosaate tab arvuline suhe Nii niiteks esi-kaud- u
tehti kuuldavaks rohkem tasid USA vastased ainult 90 müüt
kui 135000-I- e üliõpilasele kahek- - kaugusel maailma kõige sõbral!-sakumne- s
USA ja Kanada Cllkoo-- kumast riigipiirist Kanada suuri-li- s
Arvestatakse et raadio ja te- - ma ülikooli patronaazhi all järg-levisioo- ni
kaudu olid sellega osa- - misi tõeteri" USA kohta:
Ilselt kontaktis rohkem kui miljon ' ühendriikide valitsus teostab
inimest Pennsylvania ülikoolis eraviisilist'
Mis on „teach-In"- ? See on uus
mõiste niisamuti nagu on uued ka
selle nimega tähistatavad üritused
Põhiliselt on siin tegemist avalike
diskussioonidega mingis kfclmu- -
ses vastava ala ekspertide poolt
ja seekord oli teemaks võetud
Revolutsioon ja suurjõudude
konflikt" See on kahtlemata ak- -
tuaalne küsimus tänapäeva kiiri-- j
vas maailmas ja seega selle käsit- - ei oponeeri USA poliitikale ja tak-lemi- ne
massaudientsl ees täiesti tikale Vietnami sõjas on samas u-põhjen-datud
Samuti on arusaadav gune nagu sakslane kes jäi val-et
sellisel puhul antakse sõna mit-- kivaks ja passiivseks Hitleri Kol-me
te eriseisukohtade avaldajaile mandas Riigis"
Ka Toronto „liach in'ls" olid kõ- - Patriotism on juba vanamood-nepuldi- s
sellised ideoloogilised ne väärtus mis satub konflikti
äärmused nagu Kolumbia ülikoo- - inimese kohusega olla kogu maali-li- s
tegutsev N- - Liidu poliitika eks- - ma kodanik"
pert Poolas sündinud Z K Brre- -
rin&LI 11 lratfli vülicnc-tl-nnn- i i
4- - _„_ uun„_ „- -
metaja Vadim Nekrassov Nende
sõnaduell kujunes küllaltki huvita- -
vaks sest Hrzezinski ennustas
1980 aastaks praeguse süsteemi
lõppu N Liidus ja kutsus Nckras
sovi selles suhtes kihlveole Vii
mane viitis et ta võivat seda jul
gelt vastu võtta
Üldiselt aga jäi mulje et üri
tuse korraldajad ei pidanud esi- -
nejate valikul küllaldase t lugu
M-iiiii-tvMi # wwiinvat j'iiiuimiui—uiini ja
Filipiinidel
ühendriikide presidendi
võis juba ette nooruses saanud nüüd uut julgust' oU Uhe"duses teatud arvata teravat rünnakut USA ja sattunud veelgi "fudele ris-Iispoliitl- ka ameeriklaste ta-lSppNk- oor vastu Seetõttu ideoloogilisesse ummikasse Selles 'f' Järgmine: esinejat toe- - suhtes oli Toronto paljupublitsee- -
helepanelikumalt kunagi
USA poliitikat 9 oponeerisid rltud teachln" kahtlemata em kontsentreeritud ascpresl-sellel- e
dent Hubert Humphreyle kes kategooriliselt neutraal- - võit- - o-n- e
leidis vigu mõlemil poolel lusrindele ja rõõmuks neile kelle tab Presidendi ülesanded enda
I kanadlane kes keskendas oma eesmärgiks vaba mat--
kanda Presldent Johnsonlga
sõnavõtu Kanada hoiatamiseks et
Puna-Hiin- a nurjumused
efektiivsemalt
Lõuna-Vietnami- s
lõpetamisele
väljendajaks
sotsiaalteadlane
mõnitustega
märgatavaiks
kõnelejaist
kendamiseks
tagasilöögid
lääneriikidele
arengumaadele
kommunistlikust
naeruvääristati
põgenejad pingutatud
liialdajad"
juoeaustunne
ajakirjandus televisioon}
Aaf-arvestatak- se
hädaohu- - mõjupiirkonda
kapi-jooks- ul
tagasilöökide et
Kõigepealt rahvastiku-r- t
läänemaailma
organiseerida
rahvusvahelist
selgemaks
ja
korduvatest ähvardustest parandamise
märka-Vietnamil- e
peaminister hiiglaslikus poliitilises
Ameerikaga
maks sealsete liii- -
ajai oinua indoneesia
eni on
viga küsi- -
avaldada see — suuremat
nud sest võimu- -
Kas see
I
kus lüüakje käega et
on olevat
värvin
u _p-iu- ui-
I _ iuuu o1ieai ponfjui_
data ia kõike
tuleviku seisuko--
riigid
uu ja „nor- -
uiauviivi uuua iiiiunu
ci unustata -- -- _f _ _ ii __
et
kuidas saab kõige
riisisaaki Aasia riiki-des"
„USA mereväe pea-vad
Hitleri tüü-bilist
sõda mille kaa- -
on iga kodaniku ko-v- õi
USA kodanik kes
Esitatud mõtete
„nlil otitn„p„il jtuhni _„ Mi„rh„ii-ra-ni
teisel juhul USA
ning juhul Yale'i ülikoo-- j
Ii
Ja kui keegi arvab et need -
vastu
eksitakse siin rängasti eiie aPio--
ileeriti noores kuula-- j
alles siis kui as- -
tus valla USA poliitika
t-ii--™i ~- iiaiiiiviiiuia uu- nwiuii Anuis:: tasia
j
mine
nende rahvaste
andma ja Aafrika
kull olla
kolavad kuid ra- -
seltsi- -
ma
Need
Lim1 sitsi HH BV MlllldMUl
uusi
tarnaks et koostöö
tegelik laheadus nrob- -
saab ainult läänest
mitte kunagi
leerist
1- -ä V1 [
Itavad Moskva V maailma--
eest siis
iiiiinuidiiiaia ci omai ajai
neid kes hoia--
asia Hitlen ja naUisml Ka
olid
paljude ar- -
vates- - kuidas oleks
"lud massi- -
iril! luut-- 1 n luussinurvaa on aTinnugi -
1 1 jfa t on
iäänud nüsima l-i-ma raad'
neid jälle
Puna Hiina millise Püüdes Aasia ja
kui kollase rika rahvaid oma
ga" on saanud viimaste kuude on Hiina katsunud
mitmete osa- - tali teha faktist ta on ise ala-liseks
tuleb nentida arenend maa värvilise
Pekingi rezhiimil ti ole õnnes- - ga milline ei kuulu
tunud Siin aga edu kaks
rinnet peamist asjaolu: Esiteks — üha
de vastu Ülekaal sõjas rohkem hakkab saama
hakLnh viitriüttft tiinniictn Lnficn1t nclinln IHIn aI mmma mlMrfli
kalduma USA poolele
võeti
ta oma järje vastu
ei ole Hiina läinud appi Põhja- - ta püüab läheneda ja need
Ivad et nad on ainult
Puna Hiina Chou malemän- -
sooritas hiljuti Ida- - gus mida peab ühe-- kuid nüüd ilmneb et see aegselt Venemaa- -
pigem kui muutis sooje- - ga Teiseks — ole
riikide sõprust
ja 'ei
mis
on
masei
scuegi
tav
sur--
nuitaki USA
see ole
praegu Ilmselt
oma
oli
ilmuv Eesti Päe- -
valeht"
ohtlik See
rui mi-- uisc-- pan-u- i viuit yuirfiii-iii- - cttH
mise uic vaa--
halt kus
mumunua
sim
tavaline lääne vaatevin- -
kel —
ent
avastada
nU
ja
sei
keegi
iiniiiu
Aasia
võivad
ues
peab
tilmitt
tões--
ja nende
ja
iit4
ja
saa
jaua
ka
eest
Sest
ja
mev
Tn lai
Aafrikas
nou
vet
d-ii- v
iu — uue--
lik — omaks Kremlis
___ ___ _ „ _ _ __ me _v
Ka sun
see
faktide meele-- ka ja
VABA kolmapäeval 20 — 20
0t- -
Mt Taali mägi ja tu
l!A fnnm 4 1 V 1 liit tt #1 I LII Ptll nlll liir-- 11 % il diiii iiiiiu nutil illilt
:ii:i iuiujjui i liioc psciu- - """- - — -
on praegu kõrge?
_______—_— __________—
Inlltfif I i£4J£N UU I IU ¥ I lUüfvlI JW J
meos Hubert
Seoses I
äsjase aastal
nendele kelledelt !
vä- - suuremasse '
oli on
va-lasid
5
I teeneks
ja
on maailma
ja
H4
ci
_ a
on
a
ja
ei
s —
operatsiooniga
miaagi peaxs juniuma Asepresi- -
põhjal
ajal
kuna Johnson ei olnud
kestel
täitma ning ei
juhita
suured võimed on Hubert
riigimehena? Millised
on ta
ja küsimus- -
°n k"51115 ei
naga Seda tendentsi arengumaadele majanduslikku kelle valik asepresidendi kohale
veelgi ihvar- - mida need vajavad demokraatliku par-duse- d
India arvel Pekingi valitsu- - on nende tel parempoolsetele ringkordade-s-e
kaalukamaks rahvusva- - giks Sõnad ja solldaar- - le
helise tähtsusega sõbraks vii- - susest alaarenenud rahvaste vahel' Humphrey on viimaste kuude
presi- -
aukamo ja
mehe poliitiline tulevik
Hiina on NMIidule
et v_ le opositsiooni
küsimuses kuid ka ei an- -
tulemusi Moskva
meneci peavad „su-lapoliitik- a" harrastamist ees-märkidele
soodsamaks
TEISED
isiku-kultuse"
süü?
Stokholmis
kirjutab:
-- Tänapõool kohtab sageli vaadet
hoiatustele
kommunism
nuj
fWlj'MWWfl'iniKmMwin
minevikust käsitleda
progressiivselt"
kommunistlikud
-u- uiu-uuu
na
ühekülgne
kommunismi
roimad
uurimisprogrammi
mürgitada
dessantväed
saaitamine
hus"
„Kanada
ncegerajakirjanik kolmandal
neljandal
ajalooprofessor
protestid
jaskonnas muutusid
kaitseks
tegelikku huvi
võimeline
propagandakõne-- i
tegelikuks
nendega
konkreetne abistamine
Puna-Hiin- a
inn-- i
võimalusi
leemidelc tulla
ninriH-i-ipietafqtrc- A
Pekingi
Ivallutusplaanide
närvidega
tsivilisee-- 1
Euroopas võimalikud
paijasuiua
massidesse
väsimatult ijklja
kolossiga meelitada
poliitilist
Vietnamis takistanud
ühendriiki- -
Vietnami
millistele
etturiteks
ringreisi Puna-Hiin- a
jahemlas Puna-Hiin- a
Vietnami
olnud
iuimm
küll võetud
ilma needsjmid
mid neid roimfsamavaArselt
°V'{ ?n?PlKpnuiaftfIfL "Me omaks
kohmakas vabandus
likust fn-amise-st
on oli isikukultuse süü- - Kas
teel kui aga siin ci alati juht par--
EESTLANE okt 1965 Wednesday Oct 1965
WUjMto%lh&e%Xr j i&vttl''
alustas tuldpurskav äkki tegevust
M4n4lll-- Irlln tlnlllikL Flll(l
inuit iiarmc ii snaa uunuiuiai a-iua- ni
mas prestiizh
AH ITAAlIir Af
on küsiti
Lyndon Johnsoni sapipõie toimunud
kui
karu- -
kui
eemaldamise mis
aeni iiumpnrey ongi juDa presi-dent
Johnsonilt saadud ertvoli-tust- e
operatsiooni soorita-mise
täisõiguslik president
aari
päeva võimeline oma
ülesandeid riik
saanud jääda praegusel
pineval ajajärgul
ilma
Humphreyl
seisukohad tähtsamates sl-s-e-n
süvendasid abi
Puna-Hiin- a hiljutised tungivalt
esmaliscks eesmir- -
ainsaks sõprusest
püüdnud
LEHED
unustatakse
natside
itmimwHmr
kardetaval
silmad
Ip--f
meeldinud
huvita mitte ainult ameeriklasi
vaid ka kõiki nende sõpru ja
vaenlasi kuna ühendriikide pre-sidendi
hoiakust ja
oleneb suurel määral ühend-riikide
Ja välispoliitika
Hubert Humphrey'd on üldiselt
iPeetud liberaaliks Ja radikaaliks
kestel teinud siiski suuri pingu
tusi et heita oma õlgadelt pa
hempoolse liberaali mantlit ja
saavutada koostööd ja vastas-tikust
arusaamist parempoolse-te
Kuni saamiseni
oHuixiphrey tuntud suure ame--
tiühingute sõbrana valitsuse väl
jaminekute suurendamise poolda-jana
Ja neegrite õiguste võit
lejana Tema sisepoliitiliste tõeks
nirifimistp Irrtnortn lüt-ol-a ntl
teda sotsialistiks kes Valgesse
MaJJa pääsemisel hakkaks raken
dama sotsialistlikke ideesid
Hitleri ohvrite arvu oa maksU
maalselt hinnatud kuuele müjoniJ
ie Tagasihoidliku arvestuse järel
e on 51 valitsuse kahekümnel
valitsuse ajal sunnitööl inHiii
ses ja vanglates surnud nns hu- -
iraTOa - - _
_
- 4UminorarTTnnC5t ' 5CI- -'
Iesse arvusse pole naimtatud
Urittitctnvl
nuiav au i aijaMHua_on xa KoirHjniei ei oie aiau kiiret kuk- -
iuuiujuii ja
et
ees ole
In
iaia$u V
rezhiimi laskis inimesi ebainlmli- -
1-iTtnv- Mc -- tliHr-trr ___w
jialrirl? v':rr " u „ „ _ „ _-- __ vanaa-v- a J a ivmii liii- -
isacs beües susteemis vüe miljo- -
ni -- nS&t
talupoegade vastupanu meenuUs
hiljuti USA-senaato- r Thomas
::)„„„ nc ti n„uli„u:niilvc -- „„„„
Kui
sise--
eest
anu iiuuuii ~uuu lii muuli v lvi
Humphrey asus juba enne 19SI
misl oma seniseid seisukohti re-videerima
ning katsus USA
ja ärimees-tele
pidevalt selgeks teha et ta ei
ole kaugeltki selline radikaal na-gu
seda temast arvati Ta kinni-tas
et ta pooldab profiidile raja-tud
eraettevõtlust ning on seega
põhiliselt täiesti ühel arvamisel
Lyndon Johnsonlga
on ta palju
ringi reisinud ja pidanud sadu kõ
nesid pannes erilist rõhku aka-deemiliste
ja äriliste ringkonda
dega kontaktide otsimisele
Sealjuures ei ole ta siiski kat-kestanud
kontakte
ja töölisliikumise juh-tidega
ning toetab kõiki seadus-eelnõusid
tööliste' olukorra pa-randamiseks
Kuigi Humphrey on viimasel ajal
teinud silmi suurfinantslle Ja
on USA sisepolii-tika
eksperdid siiski veendunud
et ja tööliste va-heliste
lahkarvamiste puhul
hoiab Humphrey tööliste poole-le
See hoiak on ka mõistetav ku-na
Humphrey on ehitanud oma
poliitilise karjääri üles Minnes-ota
osariigi töölistele ja farmeri-tele
toetudes
Kuigi Humphrey on liberaalse-te
vaadetega on ta siiski kommu-nismi
suhtes kindla hoiakuga
Minneapolise linnapeana võitles
ta edukalt kommunistide vastu
demokraatlikus farmerlte-töölist- e
koondises kellede toetusel ta pää-ses
linnapea kohale 1954 aastal
aitas ta senatis välja töötada sea-dust
mille alusel ühendriikide
kommunistlik partel keelustati Ja
tunnistati välisvõimude tööriis-taks
Selle kindla hoiaku tulemusena
sattus ta vastuollu paljude oma
liberaalsete" sõpradega
on Humphrey
väga lähedal olnud president
Johnsonile ja Valgele Majale Pre-sident
on teda täielikult usalda-nud
ning pühendanud ta kõiki-desse
sise- - ja
Vastutasuks on
Humphrey rakendanud kogUjOma
'energia Ja tööjõu president John- -
sonl ahistamisele Ja toetamisele
ning teda tuntakse kui ühte kfflge
looKamai asepresidenti uiendrll-
1™rps_rai_twi_r-iiiii-o- n- 1 neaa-itpnreK -
tia_ Kongressiga la senatisa mnc
grammi ellu rakendamiseks
i SlVu'ict tUimnN'siis 5on-VJHruJmvApho-": - uv j %bvi uiia ivej 1111 ir~ iii
mnete tuhandete Pafetfali kkasa atoanidj fcfest
fc hukkamisega
" " — —
Vtttojtf vt) kommtni aar
Avalik meelepaha USA poliitika Kashmiri sündmused
itu Vietnamis hakkab Rootsis Rootsis mõneks ajaks Vfc!
ohupiirkonnast
rJjlUCIM
Mjs Humphrey? president Johnsoni
Operatsioonile Siirdumisel
presidendivali
pilgud
kommunismivastasele
hoolima- -
sukohad
omS7jiViwiD
välis-poliitiliselt
välispoliitilistes
tõekspidamis-test
ringkondadega
asepresidendiks
—"nlMacSTtS
ma-Jandusrlngkonda- dele
Asepresidendina
ametiühin-gutega
äri-ringkondadele
äriringkondade
Asepresidendina
väUspolIftllistesse
Probleemidesse
probleemidesse
kaditarusdö
KommimiWhVLntUö-nr- ü sensandJikLpö
Mrm?
Vasakpoolne surve Rootsis
lifft¥fflÄfY
üha rohkem silma paistma ja see
omakorda tõstab esile Rootsi neut--
raaiisusc ~iuamu-i'co- ~V—iicimutp O-- n-osit -
sioon Kagu-Aasi- a sõjale on muutu -
nud niivõrd laiaulatuslikuks et va-liUusejuhid
on ilmselt sunnitud
avalikult kritiseerima Washingto- -
ni poliitikat selles küsimuses See
on uus nähtus sest viimaste aas--
tate jooksul ei ole Rootsi valitsus
kunagi otseselt sekkunud suurjõu- -
dude probleemidesse
Rootslased eriti noorem gcne- -
ratsioon hakkavad üha suuremat
huvi tundma rahvusvaheliste prob -
leemide vastu ja ahenduses selle- -
ga tahetakse sõna võtta nende hea--
de ja halbade külgede kohta
Paljud vaatlejad peavad võima- -
likuks et kui selline tendents
jaihuo uu w' " — --le- vikus
avalikule survele järele
andma ia loobuma teatavas ula
tuses oma traditsioonilisest neut- -
raalscst hoiakust
See tekitab omakorda küsimuse -
- v-- t1 cnlltna tini millist mõju araias -- - l - -
L-iimiiilHa-tUS
Aafrikas KUS ROOtSl
Ühendriikide seadusandluses ei
ole enam suuri lünkasid neegrite-le
võrdsete õiguste andmiseks
kuld seni ei ole suudetud neid
seadusi siiski veel praktiliselt
täies ulatuses rakendada
Olles üles kasvanud põlluma-janduse
piirkonnas on Humph-rey
arvamisel et USA farmeri-tel
on täita suur osa kogu maa-ilma
toitmisel ning nälgivate
piirkondade ja rahvaste ahista-misel
Oma ideede rakendamiseks on ta
pidevalt püüdnud president John
sonile selgeks teha et valitsus
peaks loobuma põllumajandus-saaduste
produktsiooni kontrolli-misest
ning andma farmeritele
vabad käed produktsiooni tõstmi
seks Humphrey kalkulatsioonide
kohaselt tuleksid kõik põlluma
janduse produktsiooni ülejäägid
müüa soodsa hinna eest toiduai
nete puuduse alla kumatavatele
riikidele
Vietnami küsimuses on asepre
sident Humphrey Uks tugevamaid
ja energilisemaid president John-soni
poliitika toetajaid Ta on
mitmel puhul oma avalikkudes
kõnedes avaldanud veendumust
et Ühendriigid võidavad sõja Viet-namis
Samal ajal aga on ta sa-geli
propageerinud Vietnami
probleemide lahendamist konve-rentsilaua
taga väites et selline
lahendus ei ole sisuliselt Lõuna-Vietna- ml
reetmine Erilist huvi
on ta näidanud Ladlna-Ameerlk- a
probleemide vastu ning poliitilis-te
asjatundjate arvates jätkaks ta
selles piirkonnas kindlasti John-soni
senist poliitikat mis keeldub
Castrole poliitilise tunnustuse
andmisest ja takistab pahempool-sete
ringkondade võimule tulekut
Dominikaani vabariigis
Mida nad ütlesid
Vabadus on taim mis kfasvab
ainult tarkusest Seda tuleb kasta
kindlate --veendumustegai ' ' "
Adlal Stevenson ' ' ' IT I t l iii 1
Selle aja peale kui --narr mängu
selgeks õpib on kõik mängijad
ljuba väljakult lahkunud
roni lioliday
' Praetmsel nlnl ™nh inimtn J r v
1 olema omtiTiwt-ft-wTwi- l- ' — — fii -- - iV - -_- -_ v w mi kui ta hommikul StVqV
[X JM M-£-N-MUldJl?f J Jk l h
f Loohitiukult IpoolleLhiaUuuri
nerekondl Igal naisel peaks ole--
Zsa Zsa Gabor
—
-- wJJCMaVPW Zl rviii r lrin ra ot r e±r n --- — Jnteu'duennleirÄgilšisleclft neegrite Ja valge- - niipea kwuuiivoeletveri sleuirunucdi UsiiiUuildkiiar-neegrfele
yfrt - t f Anm tehke midagi miUest väV
tar -- h vtTitrfo
probleemi kuid toetmcJr?
kogumine Viet Kongile f Xendptra tj Ji'4
e- tmuonEsthrkatk-siiosoendiad ukUcrSiaiAtaikpaot lpiirtioktaestt
vasakpoolsed poliitikud ja J gents on poolehoid sellel JÜ
lemlsl laialdane Tegelikult kRaoaostsaiarvaajatukdirjankdounssertväiaetsiivu!labJC'
lehed hakanud ühel või teisel jsil ning erinevates kanguseks r
dides ründama Washingtoni
Päevaleht Stocholmis 'gen' mis tihti peegeldab tihS'
seisukohti nimetas US „? dikut Stokholmis J Graham p I sonsit vastiku ameeriklaste J
totüübiks" See kutsus esile ticiuäliRauuoUohtsAutuiuunvesäellixlsimmseninuiasimtseeealorioummeutislttvuasT'ejtdr!
uUJCa aasia juuai palgani suhtus Rootsi ametlikj
j USA probleemidesse Vietnaau vaikse sümpaatiaga
l „
( mfts a-ngtnaliMnamKkas iolimaimitstouiiseMva tson- tsiaaldemokraatliku partei usi
ja voiooua veelgi tugeva-mai- t millirRcooatmsietkliokmumltunonistleinkd plaarhtetii ütelnud igasugusest sidemetest
Moskvaga ja deklareerib end kui
osa demokraatlikust ning lojaal-ses- t opositsioonist
Kommunistid olid ainsad kes said möödunud aastal korraldatud
üldvalimistel hääli juurde Ehkki kommunistidel on veel suhtelise!
vähe poolehoidjaid said nad endi-l- e küllaldasel arvul sotsiaaldemok
raatide hääli et tekitada mõningat
muret võimuloleva erakonna ju-htide
hulgas
Käesoleva aasta juulis pidas to-lleaegne
välisministri asetäitja ja
peaminister Tage Erlanderi tõ-enäoline
troonipärija Olof Pake
kõne milles ta võrdles USA ag- ressiooni" Vietnamis Viet Kongi
püüdlustega sotsiaalse õiguse'
saavutamiseks Erlander ja väli-sminister
Torsten Nilsson olid su-nnitud
hiljem seda sõnavõttu toeta-ma
ehkki nad lisasid sellele oma
poolseid selgitusi ja pehmendusL
„The Christian Science Mon-itor"
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree-deni
kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-752-1
talitus 364-767-5
Toimetajad kodus vdlias
pool tööaega
Karl Arro 766-205-7 Ilmar KUlvet 466-461-6
Heino Jõe 766-510- 7
Talitus väljaspool töö-aega:
Helmi Lllvandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul
kuulutuskülgedel $160
tekstis 11 "5
esiküljel $200
Korterikuulutused alam
mati $100 Kirikute organi
"satsioonide Ja isikute teada
anded JlOtUollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTL
L Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
l—2Rih-Poua- —
4 59TGlensldeAve3
1 Toronto 8 Ont
Tel HO 3-87- 86 i
Vi♦lVJ
i — vAnH- - r- -- JJ?lFSZr
JAY2AcUAiag HammarskjoU
laaiitriu ftjjuicii nw4 -
!
Eesel 'kellel on kullaks
seUaspaaseb sisse iga 1= t
LcaAiiini-iüaictatal-ii-Kiii-iüi:il-Ji-niiinii-i1Tii_n!Hlmit-
Hr-t „-M- nt rn T rcndlinUcL Jt_ M1vt i— T„lmaluillM i aminwt— - —
K
►V'