1980-06-24-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr, 48 Nr. 48 KS! D B us Lindsten huvi tund-amatü vastu, seda a kotist võetud läh-edega, kuhu talletus-tud. kokku paned? küsis ostan kraami, nii et vaja rublasid välja e tõesti vähe koormat kuigi peaosa kraa-ähtud Talliima viimi-võiks see pangaarve a, nõustus Lindsten. i laisklemise, jaluta-vaatamise järel min-tsule kotitäit kraami oome plastiktööstuse tehtud Mona Lisa dev plastikkotti pandi eest Ants loovutas vuskaaslase Märtsi ast antud juhiste ko-s korraldanud hamba-dstenil ja Vuotilaisel aeg hambaarsti.vas-l 8 õhtul. Tervete Suntinen tuleks kaa-tskonnas olemiseks, cohaselt tuleks Ants rem soomlastele jä-slinnas olevasse klii-lõnevõrra minna, eda tuleb tugevasti Vuotilainen. — Selle vähemalt paarfl tun-eal võib minna hulk a viisakam, et ei hai-saare laoruumid. Tu-end mineraalveeni, lalle, kes võib muidu- • väärset elu, märkis ^.''^ :pf>^ ^s.ai ^ " - ' n ^tK, S^tSS i^Pi 2*«*i. - 1 CD Su CD 467 SHERBOURNE STREET, TELEFOM 924-1408 THOMAS L. MORRISOM 2044 Yomge St. Toronto M4S1ZS) (Bavisville ^ . E g l k t oM valiel) TELEFON m'2m TERvrrysi JAANIPIEVÄKS J A VÖIDUPÜHÄKSŽ IS53 Q DANFORTH AVE., TORONTO, ONT. MIL 1€S OPTIKA- JA-KELLASiPÄl Ml Baäforth Ave. M4K. 1N2 — TeL 465^81 m COLLEGE STREET M5T » = S19- DANFORTH AVE. M4K IN7 ™ 461-3421 %7 MT. PLEASANT R P , M 4 S , 2 N 4 , « « 8 24, 1980 5raiiTH>lii'ini inMiiii Tootmiskoondis ,,Kommimaaif" muretseb kodumaal inimeste JaSa-varjude eest. Ettevõtte suurimaks soovite olevat valmistada ainult selliseid Jalatseid, mis vastaksid inimeste nõuetele. Selle nimel teh-tavat suuri jõupingtitosi, ktiiö ikka veel on tõelise tunnustuseni Ja väga palju korda saata, seletas ajakirjas — ' ' vale Naine" Ta lisab, et„Kommünaar** ei ole jalatseid tootvate ettevõtete hulgas parimaid, kuid ei kuulu ka kaugeltki jhalvimate hulka. Ettevõte saavat toota ainult piiratud koguses ja valikus jalatseid, - oleks ekslik nõuda neilt kõike. Ometi ei ole jalats juba aastakümneid olnud selline, millisena ostja oleks tahtnud seda näha ja kandmisel kogeda. „Jalats kuulub igapäevaste tarbeesemete hulka, mis annab ennast eriti tunda kui kingi pigistab hõõrub või tuleb konts teel alt ära. Siis ei suuda ülemeelikuks jääda ka kõige suurem optimist", seletab direktor. V Kuld Jalatsite esteetiline; areng on olnud suur, aga ostjate nõud-kasvavat ikkagi rohkem. Mõnele ostjale võib kujuneda puuduliku või ebatäpse informatsiooni põhjal teatud hoiak või eelarvamus, mis takistab asju (s.o. jalanõusid ) nägemast objektiivselt. Kui-; gi king esimesel jalgapanemisel tundub sobiv ja meeldiv, võidakse jätta kingad ostmata sellesama eelarvamuse pärast. Paraku olevat sageli nii, et kui mõnda ettevõtet kritiseeritakse puuduliku tegevuse pärast, seob ostja kriitika ettevõtte toodanguga, kuid trahvides ei peegelduvat ühe või teise jalatsiliigi tegelUc väärtus. Igal juhul jalats täidab hügieenilist, esteetilist ning sotsiaalset funktsiooni, peab olema mugav, vastupidav ja hea väljanägemisega. Inimesed aga vajavat erineval ajal, eri kohas erinevat jalatsit, mis tähendavat, et vajame neid rohkem kui üht paari. Viimane vajadus tingivat k a jalatsitoot-jate eesmärgid ja lül likkuse. roiikem spetsiifiliste toodanguärtiklite Juurde, seletaTb direktor lohansoo, et lastejalat-site gruppi kuuluvat standartite, hinnakirjade j a muude dokumentide Järgi tütarlaste, poiste, koolilaste, laste ja väikelaste Mng imikute Jalatsid. Koolilaste saapaid ja kingi tehtavat ettevõttes 200.000 paari aastas. Nende pealsed on poolelastset mitmes värvitoonis naturaalsest nahast. Tald on vormitud kummi-massist. Neile on antud kvaliteedimärk, mis tagavat nende tugevuse. Ka laste- ja väikelaste saapaid ja kingi tehakse aastas 200.000 paari. Ka siin on pealisnahk naturaalne, kuid õhem. TaUad võivad olla nahast või mikropoorsest kummist või neist kombineeritult. Ettevõtte kunstinõukogu on hinnanud ka need jalatsid kvaliteedimärgi vääriliseks, kuid kuna talla töötlemise tehnoloogia on keeruline ja vajab viimistlemist, mis kõikide paaride juures ei ole garanteeritud, siis senini need kingad kvaliteedimärki pole saanud. Loodetakse, et pärast uusi ettevalmistusi ja parandusi, võidakse see märk tänavu saada. Kuigi need kingad olevat nägusad, olevat Just nende kohta erinevaid arvamusi, paljude soovitajate seisukohtade arvestamine tähendaks aga praktiliselt jalatsi jäigaks muutumist. Aastaklteiet© kogemus eestlaste teenivuseks. ja mõõdukad hlmiad. ' M. WAYNE HAMILTOK Funeral Director m MomitPleasant Rdi:^- (lõunapool EglintoniV Eelistada tel. 48d-8811 ® Ettevõttes tehakse naistekingi. 800.000 paari. Neist jäävad suurem ofa Eesti Jalätsiturule. Kandmise aja ja otstarbe poolest on nad erinevad, eelkõige olevat need siiski tänavakingad. Kolmandik, neist kingadest valmistatakse Itaaliast toodud liistul ja polüuretaantalla-ga: neist on umbes kaks kolmandikku poolkõrged,. iile jäänud kõrge kontsaga. Pinsoliks ja pealismater-jaliks kasutatakse naturaalset nahka erinevais värvitoonides. Kingad olevat igati tänapäevased ja kvaliteetsed, kinnita)) direktor Johansoo. Eesti kaubandusorganisatsioonid nõudvat sel aastal, et umbes 100.000 paari oleks nahktallaga. Nii ka lubatakse, teha, kuigi just. selle jalat-siliigiga pn seni kõige Rohkem kimbus oldud. . E i ole aidanud: liistu ega .-kontsa . kõrguse muutmine — kingad ei ole nägusad. Direktor küsib, kas tõesti on Eesti kliimas tingimata vaja nahktallaga tänavakingi? Kui oleks tegemist elegantsete õhtukihgadega, süš muidugi. Arvestades eesti mehhaniseeritud suurtootmist, ei olevat aga nii peen töö jõukohane. Ta soovitab , et ärid toogu selliseid kingi teistest „vabariikidest", nagu Ai-meeniast,- kus olevat vastavad traditsioonid ja küllaldaselt tööjõudu kingade käsitsi valmistamiseks. Eestis võivat sellist luksust lubada ainult Teenindusministeerium, kelle käsutuses on Iile 100 iniriiese, kes käsitsi jalatseid valmistavad. Direktor jätab siiski ütlemata, kes need väljavalitud on, kellele neid tehakse. Lisaks valmistatakse „Kommu-naari3" 400.000 paari suvekingi sünteetilisest nahast pealsetega ja mitme erineva kontsakõrgusega. Väga nõuetavad olevat nn. kiil-kontsaga kingad. 200.000 paari kingi tehakse naistele tekstiilist pealsetega, kusjuures tänavu esmakordselt kasutatakse pealseteks Ja voodriks Kreenholmi Manufaktuuri kangast. • Viimane võimaldas muuta jalatsi konstruktsiooni. Kingad on odavad ja moodsad. Viimasena mainis di. rektor, et tootmises on veel 200.000 paari naistesaapaid, neist osa talvesaapad, osa neist kandmiseks ke-vad- sügisel. Neid viimaseid mi. kasatshokksaapaid nõutavat väga palju. Tänavu muudetakse elegantsuse huvides konts^ kõrgemaks. Eelmistele lisaks valmistatakse ligemale 500.000 paari toatuhvleid, kõik naturaalsest nahast pealsetega, tekstiilvoodrü. Rohkem kui pooltel tuhvlitel on elastsest nahast tald ja kiilukujuline konts. 15.0.000 paari on poorse kummitalla ja madala kontsaga. Ettevõtte dirketor leiab, et kummitaUaga-toatuhvleid nad ei tahaks enam ammu teha, sest neid kiputakse kandma õues, turul ja mujal. Mis toatuhvlid need enam on, kuid kauplused aina tellivad, sest on muuto- Tuleval aastal hakatakse siiski te-nud kaidvamateks, kuid väga gema uuelaadilisi toatuhvleid. raske olevat leiöa nägusat kinga Meestejalatsite arvu ei avaldata. Või saabast 13-16-aastastele, aga märgitakse, et need jäävad missuguse mure kaotamiseks et- praegu naiste omadele alla. Kuid tevõtte! p r a e ^ tootmisvõlmsust tulevikus olevat loota ka meestele ®i ®^®' • ^^^^^^^^ parema pakkumist. j •8 ESMAJÄRGULISEL IMPORT-ARTIKLID SOOMEST 2031 YONGE ST., TORONTO, ONT. M4S 2A2. © TELEFON 348 DANFORTH-AVE. M4K 1N0 ^^^^^^ m Ifc Hind $14X)0 br. +^^^ E©§il^|aMrjaniW teos põhineb U^^^ analüüsib Soome $ise- ja välispoUit&at, riigi ta korda ja snnnda, Nõukogude Liidu Soome-pdlütikat, sest presidendist parteielun! ja palja mnndv taues Soome sest huvitatud Ingejafle paljn nüsi andmeii.^^ Hein Moom — Evald UostaEn (gellesit 64 lk. fotosid) — Eind $14.00 phiss 6S e saatsMa «värskete" 1914-1919. Eesti Vabadussõda Mr}utatadjQa&iestasra^si&$ elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail ilmus 1972. a. admiral J . Pitka m. sl 237 lk. — oma võõrrahvnsest sõpradel©: Ees&i ingliskeelne . Evald Üüstafe Hind $7.00 plass 50 esaateknlm MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 24, 1980 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1980-06-24 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e800624 |
Description
Title | 1980-06-24-07 |
OCR text | Nr, 48 Nr. 48 KS! D B us Lindsten huvi tund-amatü vastu, seda a kotist võetud läh-edega, kuhu talletus-tud. kokku paned? küsis ostan kraami, nii et vaja rublasid välja e tõesti vähe koormat kuigi peaosa kraa-ähtud Talliima viimi-võiks see pangaarve a, nõustus Lindsten. i laisklemise, jaluta-vaatamise järel min-tsule kotitäit kraami oome plastiktööstuse tehtud Mona Lisa dev plastikkotti pandi eest Ants loovutas vuskaaslase Märtsi ast antud juhiste ko-s korraldanud hamba-dstenil ja Vuotilaisel aeg hambaarsti.vas-l 8 õhtul. Tervete Suntinen tuleks kaa-tskonnas olemiseks, cohaselt tuleks Ants rem soomlastele jä-slinnas olevasse klii-lõnevõrra minna, eda tuleb tugevasti Vuotilainen. — Selle vähemalt paarfl tun-eal võib minna hulk a viisakam, et ei hai-saare laoruumid. Tu-end mineraalveeni, lalle, kes võib muidu- • väärset elu, märkis ^.''^ :pf>^ ^s.ai ^ " - ' n ^tK, S^tSS i^Pi 2*«*i. - 1 CD Su CD 467 SHERBOURNE STREET, TELEFOM 924-1408 THOMAS L. MORRISOM 2044 Yomge St. Toronto M4S1ZS) (Bavisville ^ . E g l k t oM valiel) TELEFON m'2m TERvrrysi JAANIPIEVÄKS J A VÖIDUPÜHÄKSŽ IS53 Q DANFORTH AVE., TORONTO, ONT. MIL 1€S OPTIKA- JA-KELLASiPÄl Ml Baäforth Ave. M4K. 1N2 — TeL 465^81 m COLLEGE STREET M5T » = S19- DANFORTH AVE. M4K IN7 ™ 461-3421 %7 MT. PLEASANT R P , M 4 S , 2 N 4 , « « 8 24, 1980 5raiiTH>lii'ini inMiiii Tootmiskoondis ,,Kommimaaif" muretseb kodumaal inimeste JaSa-varjude eest. Ettevõtte suurimaks soovite olevat valmistada ainult selliseid Jalatseid, mis vastaksid inimeste nõuetele. Selle nimel teh-tavat suuri jõupingtitosi, ktiiö ikka veel on tõelise tunnustuseni Ja väga palju korda saata, seletas ajakirjas — ' ' vale Naine" Ta lisab, et„Kommünaar** ei ole jalatseid tootvate ettevõtete hulgas parimaid, kuid ei kuulu ka kaugeltki jhalvimate hulka. Ettevõte saavat toota ainult piiratud koguses ja valikus jalatseid, - oleks ekslik nõuda neilt kõike. Ometi ei ole jalats juba aastakümneid olnud selline, millisena ostja oleks tahtnud seda näha ja kandmisel kogeda. „Jalats kuulub igapäevaste tarbeesemete hulka, mis annab ennast eriti tunda kui kingi pigistab hõõrub või tuleb konts teel alt ära. Siis ei suuda ülemeelikuks jääda ka kõige suurem optimist", seletab direktor. V Kuld Jalatsite esteetiline; areng on olnud suur, aga ostjate nõud-kasvavat ikkagi rohkem. Mõnele ostjale võib kujuneda puuduliku või ebatäpse informatsiooni põhjal teatud hoiak või eelarvamus, mis takistab asju (s.o. jalanõusid ) nägemast objektiivselt. Kui-; gi king esimesel jalgapanemisel tundub sobiv ja meeldiv, võidakse jätta kingad ostmata sellesama eelarvamuse pärast. Paraku olevat sageli nii, et kui mõnda ettevõtet kritiseeritakse puuduliku tegevuse pärast, seob ostja kriitika ettevõtte toodanguga, kuid trahvides ei peegelduvat ühe või teise jalatsiliigi tegelUc väärtus. Igal juhul jalats täidab hügieenilist, esteetilist ning sotsiaalset funktsiooni, peab olema mugav, vastupidav ja hea väljanägemisega. Inimesed aga vajavat erineval ajal, eri kohas erinevat jalatsit, mis tähendavat, et vajame neid rohkem kui üht paari. Viimane vajadus tingivat k a jalatsitoot-jate eesmärgid ja lül likkuse. roiikem spetsiifiliste toodanguärtiklite Juurde, seletaTb direktor lohansoo, et lastejalat-site gruppi kuuluvat standartite, hinnakirjade j a muude dokumentide Järgi tütarlaste, poiste, koolilaste, laste ja väikelaste Mng imikute Jalatsid. Koolilaste saapaid ja kingi tehtavat ettevõttes 200.000 paari aastas. Nende pealsed on poolelastset mitmes värvitoonis naturaalsest nahast. Tald on vormitud kummi-massist. Neile on antud kvaliteedimärk, mis tagavat nende tugevuse. Ka laste- ja väikelaste saapaid ja kingi tehakse aastas 200.000 paari. Ka siin on pealisnahk naturaalne, kuid õhem. TaUad võivad olla nahast või mikropoorsest kummist või neist kombineeritult. Ettevõtte kunstinõukogu on hinnanud ka need jalatsid kvaliteedimärgi vääriliseks, kuid kuna talla töötlemise tehnoloogia on keeruline ja vajab viimistlemist, mis kõikide paaride juures ei ole garanteeritud, siis senini need kingad kvaliteedimärki pole saanud. Loodetakse, et pärast uusi ettevalmistusi ja parandusi, võidakse see märk tänavu saada. Kuigi need kingad olevat nägusad, olevat Just nende kohta erinevaid arvamusi, paljude soovitajate seisukohtade arvestamine tähendaks aga praktiliselt jalatsi jäigaks muutumist. Aastaklteiet© kogemus eestlaste teenivuseks. ja mõõdukad hlmiad. ' M. WAYNE HAMILTOK Funeral Director m MomitPleasant Rdi:^- (lõunapool EglintoniV Eelistada tel. 48d-8811 ® Ettevõttes tehakse naistekingi. 800.000 paari. Neist jäävad suurem ofa Eesti Jalätsiturule. Kandmise aja ja otstarbe poolest on nad erinevad, eelkõige olevat need siiski tänavakingad. Kolmandik, neist kingadest valmistatakse Itaaliast toodud liistul ja polüuretaantalla-ga: neist on umbes kaks kolmandikku poolkõrged,. iile jäänud kõrge kontsaga. Pinsoliks ja pealismater-jaliks kasutatakse naturaalset nahka erinevais värvitoonides. Kingad olevat igati tänapäevased ja kvaliteetsed, kinnita)) direktor Johansoo. Eesti kaubandusorganisatsioonid nõudvat sel aastal, et umbes 100.000 paari oleks nahktallaga. Nii ka lubatakse, teha, kuigi just. selle jalat-siliigiga pn seni kõige Rohkem kimbus oldud. . E i ole aidanud: liistu ega .-kontsa . kõrguse muutmine — kingad ei ole nägusad. Direktor küsib, kas tõesti on Eesti kliimas tingimata vaja nahktallaga tänavakingi? Kui oleks tegemist elegantsete õhtukihgadega, süš muidugi. Arvestades eesti mehhaniseeritud suurtootmist, ei olevat aga nii peen töö jõukohane. Ta soovitab , et ärid toogu selliseid kingi teistest „vabariikidest", nagu Ai-meeniast,- kus olevat vastavad traditsioonid ja küllaldaselt tööjõudu kingade käsitsi valmistamiseks. Eestis võivat sellist luksust lubada ainult Teenindusministeerium, kelle käsutuses on Iile 100 iniriiese, kes käsitsi jalatseid valmistavad. Direktor jätab siiski ütlemata, kes need väljavalitud on, kellele neid tehakse. Lisaks valmistatakse „Kommu-naari3" 400.000 paari suvekingi sünteetilisest nahast pealsetega ja mitme erineva kontsakõrgusega. Väga nõuetavad olevat nn. kiil-kontsaga kingad. 200.000 paari kingi tehakse naistele tekstiilist pealsetega, kusjuures tänavu esmakordselt kasutatakse pealseteks Ja voodriks Kreenholmi Manufaktuuri kangast. • Viimane võimaldas muuta jalatsi konstruktsiooni. Kingad on odavad ja moodsad. Viimasena mainis di. rektor, et tootmises on veel 200.000 paari naistesaapaid, neist osa talvesaapad, osa neist kandmiseks ke-vad- sügisel. Neid viimaseid mi. kasatshokksaapaid nõutavat väga palju. Tänavu muudetakse elegantsuse huvides konts^ kõrgemaks. Eelmistele lisaks valmistatakse ligemale 500.000 paari toatuhvleid, kõik naturaalsest nahast pealsetega, tekstiilvoodrü. Rohkem kui pooltel tuhvlitel on elastsest nahast tald ja kiilukujuline konts. 15.0.000 paari on poorse kummitalla ja madala kontsaga. Ettevõtte dirketor leiab, et kummitaUaga-toatuhvleid nad ei tahaks enam ammu teha, sest neid kiputakse kandma õues, turul ja mujal. Mis toatuhvlid need enam on, kuid kauplused aina tellivad, sest on muuto- Tuleval aastal hakatakse siiski te-nud kaidvamateks, kuid väga gema uuelaadilisi toatuhvleid. raske olevat leiöa nägusat kinga Meestejalatsite arvu ei avaldata. Või saabast 13-16-aastastele, aga märgitakse, et need jäävad missuguse mure kaotamiseks et- praegu naiste omadele alla. Kuid tevõtte! p r a e ^ tootmisvõlmsust tulevikus olevat loota ka meestele ®i ®^®' • ^^^^^^^^ parema pakkumist. j •8 ESMAJÄRGULISEL IMPORT-ARTIKLID SOOMEST 2031 YONGE ST., TORONTO, ONT. M4S 2A2. © TELEFON 348 DANFORTH-AVE. M4K 1N0 ^^^^^^ m Ifc Hind $14X)0 br. +^^^ E©§il^|aMrjaniW teos põhineb U^^^ analüüsib Soome $ise- ja välispoUit&at, riigi ta korda ja snnnda, Nõukogude Liidu Soome-pdlütikat, sest presidendist parteielun! ja palja mnndv taues Soome sest huvitatud Ingejafle paljn nüsi andmeii.^^ Hein Moom — Evald UostaEn (gellesit 64 lk. fotosid) — Eind $14.00 phiss 6S e saatsMa «värskete" 1914-1919. Eesti Vabadussõda Mr}utatadjQa&iestasra^si&$ elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail ilmus 1972. a. admiral J . Pitka m. sl 237 lk. — oma võõrrahvnsest sõpradel©: Ees&i ingliskeelne . Evald Üüstafe Hind $7.00 plass 50 esaateknlm MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-06-24-07