1980-06-24-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr, 48
Nr. 48
KS!
D B
us
Lindsten huvi tund-amatü
vastu, seda
a kotist võetud läh-edega,
kuhu talletus-tud.
kokku paned? küsis
ostan kraami, nii et
vaja rublasid välja
e tõesti vähe koormat
kuigi peaosa kraa-ähtud
Talliima viimi-võiks
see pangaarve
a, nõustus Lindsten.
i laisklemise, jaluta-vaatamise
järel min-tsule
kotitäit kraami
oome plastiktööstuse
tehtud Mona Lisa
dev plastikkotti pandi
eest Ants loovutas
vuskaaslase Märtsi
ast antud juhiste ko-s
korraldanud hamba-dstenil
ja Vuotilaisel
aeg hambaarsti.vas-l
8 õhtul. Tervete
Suntinen tuleks kaa-tskonnas
olemiseks,
cohaselt tuleks Ants
rem soomlastele jä-slinnas
olevasse klii-lõnevõrra
minna,
eda tuleb tugevasti
Vuotilainen. — Selle
vähemalt paarfl tun-eal
võib minna hulk
a viisakam, et ei hai-saare
laoruumid. Tu-end
mineraalveeni,
lalle, kes võib muidu-
• väärset elu, märkis
^.''^ :pf>^ ^s.ai ^ " - ' n ^tK, S^tSS i^Pi 2*«*i. -
1
CD
Su
CD
467 SHERBOURNE STREET,
TELEFOM 924-1408
THOMAS L. MORRISOM
2044 Yomge St. Toronto M4S1ZS) (Bavisville ^ . E g l k t oM valiel)
TELEFON m'2m
TERvrrysi JAANIPIEVÄKS J A VÖIDUPÜHÄKSŽ
IS53
Q
DANFORTH AVE., TORONTO, ONT. MIL 1€S
OPTIKA- JA-KELLASiPÄl
Ml Baäforth Ave. M4K. 1N2 — TeL 465^81
m COLLEGE STREET M5T » =
S19- DANFORTH AVE. M4K IN7 ™ 461-3421
%7 MT. PLEASANT R P , M 4 S , 2 N 4 , « « 8
24, 1980
5raiiTH>lii'ini inMiiii
Tootmiskoondis ,,Kommimaaif" muretseb kodumaal inimeste JaSa-varjude
eest. Ettevõtte suurimaks soovite olevat valmistada ainult
selliseid Jalatseid, mis vastaksid inimeste nõuetele. Selle nimel teh-tavat
suuri jõupingtitosi, ktiiö ikka veel on tõelise tunnustuseni
Ja väga palju korda saata, seletas ajakirjas — ' ' vale
Naine"
Ta lisab, et„Kommünaar** ei
ole jalatseid tootvate ettevõtete
hulgas parimaid, kuid ei kuulu ka
kaugeltki jhalvimate hulka. Ettevõte
saavat toota ainult piiratud koguses
ja valikus jalatseid, - oleks
ekslik nõuda neilt kõike. Ometi ei
ole jalats juba aastakümneid olnud
selline, millisena ostja oleks
tahtnud seda näha ja kandmisel
kogeda. „Jalats kuulub igapäevaste
tarbeesemete hulka, mis annab ennast
eriti tunda kui kingi pigistab
hõõrub või tuleb konts teel alt ära.
Siis ei suuda ülemeelikuks jääda
ka kõige suurem optimist", seletab
direktor. V
Kuld Jalatsite esteetiline; areng
on olnud suur, aga ostjate nõud-kasvavat
ikkagi rohkem.
Mõnele ostjale võib kujuneda puuduliku
või ebatäpse informatsiooni
põhjal teatud hoiak või eelarvamus,
mis takistab asju (s.o. jalanõusid
) nägemast objektiivselt. Kui-;
gi king esimesel jalgapanemisel
tundub sobiv ja meeldiv, võidakse
jätta kingad ostmata sellesama
eelarvamuse pärast. Paraku olevat
sageli nii, et kui mõnda ettevõtet
kritiseeritakse puuduliku tegevuse
pärast, seob ostja kriitika ettevõtte
toodanguga, kuid trahvides ei peegelduvat
ühe või teise jalatsiliigi
tegelUc väärtus. Igal juhul jalats
täidab hügieenilist, esteetilist ning
sotsiaalset funktsiooni, peab olema
mugav, vastupidav ja hea väljanägemisega.
Inimesed aga vajavat
erineval ajal, eri kohas erinevat
jalatsit, mis tähendavat, et vajame
neid rohkem kui üht paari. Viimane
vajadus tingivat k a jalatsitoot-jate
eesmärgid ja lül
likkuse.
roiikem spetsiifiliste
toodanguärtiklite Juurde, seletaTb
direktor lohansoo, et lastejalat-site
gruppi kuuluvat standartite,
hinnakirjade j a muude dokumentide
Järgi tütarlaste, poiste, koolilaste,
laste ja väikelaste Mng
imikute Jalatsid.
Koolilaste saapaid ja kingi tehtavat
ettevõttes 200.000 paari aastas.
Nende pealsed on poolelastset
mitmes värvitoonis naturaalsest
nahast. Tald on vormitud kummi-massist.
Neile on antud kvaliteedimärk,
mis tagavat nende tugevuse.
Ka laste- ja väikelaste saapaid
ja kingi tehakse aastas 200.000 paari.
Ka siin on pealisnahk naturaalne,
kuid õhem. TaUad võivad olla
nahast või mikropoorsest kummist
või neist kombineeritult. Ettevõtte
kunstinõukogu on hinnanud ka
need jalatsid kvaliteedimärgi vääriliseks,
kuid kuna talla töötlemise
tehnoloogia on keeruline ja vajab
viimistlemist, mis kõikide paaride
juures ei ole garanteeritud, siis senini
need kingad kvaliteedimärki
pole saanud. Loodetakse, et pärast
uusi ettevalmistusi ja parandusi,
võidakse see märk tänavu saada.
Kuigi need kingad olevat nägusad,
olevat Just nende kohta erinevaid
arvamusi, paljude soovitajate
seisukohtade arvestamine tähendaks
aga praktiliselt jalatsi jäigaks
muutumist.
Aastaklteiet© kogemus eestlaste teenivuseks.
ja mõõdukad hlmiad.
' M. WAYNE HAMILTOK
Funeral Director
m MomitPleasant Rdi:^-
(lõunapool EglintoniV
Eelistada tel. 48d-8811 ®
Ettevõttes tehakse naistekingi.
800.000 paari. Neist jäävad suurem
ofa Eesti Jalätsiturule. Kandmise
aja ja otstarbe poolest on nad erinevad,
eelkõige olevat need siiski
tänavakingad. Kolmandik, neist
kingadest valmistatakse Itaaliast
toodud liistul ja polüuretaantalla-ga:
neist on umbes kaks kolmandikku
poolkõrged,. iile jäänud kõrge
kontsaga. Pinsoliks ja pealismater-jaliks
kasutatakse naturaalset nahka
erinevais värvitoonides. Kingad
olevat igati tänapäevased ja kvaliteetsed,
kinnita)) direktor Johansoo.
Eesti kaubandusorganisatsioonid
nõudvat sel aastal, et umbes 100.000
paari oleks nahktallaga. Nii ka lubatakse,
teha, kuigi just. selle jalat-siliigiga
pn seni kõige Rohkem kimbus
oldud.
. E i ole aidanud: liistu ega .-kontsa .
kõrguse muutmine — kingad ei
ole nägusad.
Direktor küsib, kas tõesti on Eesti
kliimas tingimata vaja nahktallaga
tänavakingi? Kui oleks tegemist
elegantsete õhtukihgadega, süš
muidugi. Arvestades eesti mehhaniseeritud
suurtootmist, ei olevat
aga nii peen töö jõukohane. Ta soovitab
, et ärid toogu selliseid kingi
teistest „vabariikidest", nagu Ai-meeniast,-
kus olevat vastavad traditsioonid
ja küllaldaselt tööjõudu
kingade käsitsi valmistamiseks.
Eestis võivat sellist luksust lubada
ainult Teenindusministeerium, kelle
käsutuses on Iile 100 iniriiese,
kes käsitsi jalatseid valmistavad.
Direktor jätab siiski ütlemata, kes
need väljavalitud on, kellele neid
tehakse.
Lisaks valmistatakse „Kommu-naari3"
400.000 paari suvekingi
sünteetilisest nahast pealsetega ja
mitme erineva kontsakõrgusega.
Väga nõuetavad olevat nn. kiil-kontsaga
kingad.
200.000 paari kingi tehakse naistele
tekstiilist pealsetega, kusjuures
tänavu esmakordselt kasutatakse
pealseteks Ja voodriks
Kreenholmi Manufaktuuri kangast.
•
Viimane võimaldas muuta jalatsi
konstruktsiooni. Kingad on odavad
ja moodsad. Viimasena mainis di.
rektor, et tootmises on veel 200.000
paari naistesaapaid, neist osa talvesaapad,
osa neist kandmiseks ke-vad-
sügisel. Neid viimaseid mi.
kasatshokksaapaid nõutavat väga
palju. Tänavu muudetakse elegantsuse
huvides konts^ kõrgemaks.
Eelmistele lisaks valmistatakse
ligemale 500.000 paari toatuhvleid,
kõik naturaalsest nahast pealsetega,
tekstiilvoodrü. Rohkem kui
pooltel tuhvlitel on elastsest nahast
tald ja kiilukujuline konts. 15.0.000
paari on poorse kummitalla ja madala
kontsaga. Ettevõtte dirketor
leiab, et kummitaUaga-toatuhvleid
nad ei tahaks enam ammu teha,
sest neid kiputakse kandma õues,
turul ja mujal.
Mis toatuhvlid need enam on,
kuid kauplused aina tellivad, sest
on muuto- Tuleval aastal hakatakse siiski te-nud
kaidvamateks, kuid väga gema uuelaadilisi toatuhvleid.
raske olevat leiöa nägusat kinga Meestejalatsite arvu ei avaldata.
Või saabast 13-16-aastastele, aga märgitakse, et need jäävad
missuguse mure kaotamiseks et- praegu naiste omadele alla. Kuid
tevõtte! p r a e ^ tootmisvõlmsust tulevikus olevat loota ka meestele
®i ®^®' • ^^^^^^^^ parema pakkumist.
j
•8
ESMAJÄRGULISEL IMPORT-ARTIKLID SOOMEST
2031 YONGE ST., TORONTO, ONT. M4S 2A2. © TELEFON
348 DANFORTH-AVE. M4K 1N0
^^^^^^
m Ifc Hind $14X)0 br. +^^^
E©§il^|aMrjaniW teos põhineb U^^^
analüüsib Soome $ise- ja välispoUit&at, riigi ta
korda ja snnnda, Nõukogude Liidu Soome-pdlütikat,
sest presidendist parteielun! ja palja mnndv taues Soome
sest huvitatud Ingejafle paljn nüsi andmeii.^^
Hein Moom — Evald UostaEn
(gellesit 64 lk. fotosid) — Eind $14.00 phiss 6S e saatsMa
«värskete"
1914-1919.
Eesti Vabadussõda Mr}utatadjQa&iestasra^si&$
elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
ilmus 1972. a. admiral J . Pitka m. sl
237 lk. —
oma võõrrahvnsest sõpradel©: Ees&i
ingliskeelne
. Evald Üüstafe
Hind $7.00 plass 50 esaateknlm
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 24, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-06-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800624 |
Description
| Title | 1980-06-24-07 |
| OCR text | Nr, 48 Nr. 48 KS! D B us Lindsten huvi tund-amatü vastu, seda a kotist võetud läh-edega, kuhu talletus-tud. kokku paned? küsis ostan kraami, nii et vaja rublasid välja e tõesti vähe koormat kuigi peaosa kraa-ähtud Talliima viimi-võiks see pangaarve a, nõustus Lindsten. i laisklemise, jaluta-vaatamise järel min-tsule kotitäit kraami oome plastiktööstuse tehtud Mona Lisa dev plastikkotti pandi eest Ants loovutas vuskaaslase Märtsi ast antud juhiste ko-s korraldanud hamba-dstenil ja Vuotilaisel aeg hambaarsti.vas-l 8 õhtul. Tervete Suntinen tuleks kaa-tskonnas olemiseks, cohaselt tuleks Ants rem soomlastele jä-slinnas olevasse klii-lõnevõrra minna, eda tuleb tugevasti Vuotilainen. — Selle vähemalt paarfl tun-eal võib minna hulk a viisakam, et ei hai-saare laoruumid. Tu-end mineraalveeni, lalle, kes võib muidu- • väärset elu, märkis ^.''^ :pf>^ ^s.ai ^ " - ' n ^tK, S^tSS i^Pi 2*«*i. - 1 CD Su CD 467 SHERBOURNE STREET, TELEFOM 924-1408 THOMAS L. MORRISOM 2044 Yomge St. Toronto M4S1ZS) (Bavisville ^ . E g l k t oM valiel) TELEFON m'2m TERvrrysi JAANIPIEVÄKS J A VÖIDUPÜHÄKSŽ IS53 Q DANFORTH AVE., TORONTO, ONT. MIL 1€S OPTIKA- JA-KELLASiPÄl Ml Baäforth Ave. M4K. 1N2 — TeL 465^81 m COLLEGE STREET M5T » = S19- DANFORTH AVE. M4K IN7 ™ 461-3421 %7 MT. PLEASANT R P , M 4 S , 2 N 4 , « « 8 24, 1980 5raiiTH>lii'ini inMiiii Tootmiskoondis ,,Kommimaaif" muretseb kodumaal inimeste JaSa-varjude eest. Ettevõtte suurimaks soovite olevat valmistada ainult selliseid Jalatseid, mis vastaksid inimeste nõuetele. Selle nimel teh-tavat suuri jõupingtitosi, ktiiö ikka veel on tõelise tunnustuseni Ja väga palju korda saata, seletas ajakirjas — ' ' vale Naine" Ta lisab, et„Kommünaar** ei ole jalatseid tootvate ettevõtete hulgas parimaid, kuid ei kuulu ka kaugeltki jhalvimate hulka. Ettevõte saavat toota ainult piiratud koguses ja valikus jalatseid, - oleks ekslik nõuda neilt kõike. Ometi ei ole jalats juba aastakümneid olnud selline, millisena ostja oleks tahtnud seda näha ja kandmisel kogeda. „Jalats kuulub igapäevaste tarbeesemete hulka, mis annab ennast eriti tunda kui kingi pigistab hõõrub või tuleb konts teel alt ära. Siis ei suuda ülemeelikuks jääda ka kõige suurem optimist", seletab direktor. V Kuld Jalatsite esteetiline; areng on olnud suur, aga ostjate nõud-kasvavat ikkagi rohkem. Mõnele ostjale võib kujuneda puuduliku või ebatäpse informatsiooni põhjal teatud hoiak või eelarvamus, mis takistab asju (s.o. jalanõusid ) nägemast objektiivselt. Kui-; gi king esimesel jalgapanemisel tundub sobiv ja meeldiv, võidakse jätta kingad ostmata sellesama eelarvamuse pärast. Paraku olevat sageli nii, et kui mõnda ettevõtet kritiseeritakse puuduliku tegevuse pärast, seob ostja kriitika ettevõtte toodanguga, kuid trahvides ei peegelduvat ühe või teise jalatsiliigi tegelUc väärtus. Igal juhul jalats täidab hügieenilist, esteetilist ning sotsiaalset funktsiooni, peab olema mugav, vastupidav ja hea väljanägemisega. Inimesed aga vajavat erineval ajal, eri kohas erinevat jalatsit, mis tähendavat, et vajame neid rohkem kui üht paari. Viimane vajadus tingivat k a jalatsitoot-jate eesmärgid ja lül likkuse. roiikem spetsiifiliste toodanguärtiklite Juurde, seletaTb direktor lohansoo, et lastejalat-site gruppi kuuluvat standartite, hinnakirjade j a muude dokumentide Järgi tütarlaste, poiste, koolilaste, laste ja väikelaste Mng imikute Jalatsid. Koolilaste saapaid ja kingi tehtavat ettevõttes 200.000 paari aastas. Nende pealsed on poolelastset mitmes värvitoonis naturaalsest nahast. Tald on vormitud kummi-massist. Neile on antud kvaliteedimärk, mis tagavat nende tugevuse. Ka laste- ja väikelaste saapaid ja kingi tehakse aastas 200.000 paari. Ka siin on pealisnahk naturaalne, kuid õhem. TaUad võivad olla nahast või mikropoorsest kummist või neist kombineeritult. Ettevõtte kunstinõukogu on hinnanud ka need jalatsid kvaliteedimärgi vääriliseks, kuid kuna talla töötlemise tehnoloogia on keeruline ja vajab viimistlemist, mis kõikide paaride juures ei ole garanteeritud, siis senini need kingad kvaliteedimärki pole saanud. Loodetakse, et pärast uusi ettevalmistusi ja parandusi, võidakse see märk tänavu saada. Kuigi need kingad olevat nägusad, olevat Just nende kohta erinevaid arvamusi, paljude soovitajate seisukohtade arvestamine tähendaks aga praktiliselt jalatsi jäigaks muutumist. Aastaklteiet© kogemus eestlaste teenivuseks. ja mõõdukad hlmiad. ' M. WAYNE HAMILTOK Funeral Director m MomitPleasant Rdi:^- (lõunapool EglintoniV Eelistada tel. 48d-8811 ® Ettevõttes tehakse naistekingi. 800.000 paari. Neist jäävad suurem ofa Eesti Jalätsiturule. Kandmise aja ja otstarbe poolest on nad erinevad, eelkõige olevat need siiski tänavakingad. Kolmandik, neist kingadest valmistatakse Itaaliast toodud liistul ja polüuretaantalla-ga: neist on umbes kaks kolmandikku poolkõrged,. iile jäänud kõrge kontsaga. Pinsoliks ja pealismater-jaliks kasutatakse naturaalset nahka erinevais värvitoonides. Kingad olevat igati tänapäevased ja kvaliteetsed, kinnita)) direktor Johansoo. Eesti kaubandusorganisatsioonid nõudvat sel aastal, et umbes 100.000 paari oleks nahktallaga. Nii ka lubatakse, teha, kuigi just. selle jalat-siliigiga pn seni kõige Rohkem kimbus oldud. . E i ole aidanud: liistu ega .-kontsa . kõrguse muutmine — kingad ei ole nägusad. Direktor küsib, kas tõesti on Eesti kliimas tingimata vaja nahktallaga tänavakingi? Kui oleks tegemist elegantsete õhtukihgadega, süš muidugi. Arvestades eesti mehhaniseeritud suurtootmist, ei olevat aga nii peen töö jõukohane. Ta soovitab , et ärid toogu selliseid kingi teistest „vabariikidest", nagu Ai-meeniast,- kus olevat vastavad traditsioonid ja küllaldaselt tööjõudu kingade käsitsi valmistamiseks. Eestis võivat sellist luksust lubada ainult Teenindusministeerium, kelle käsutuses on Iile 100 iniriiese, kes käsitsi jalatseid valmistavad. Direktor jätab siiski ütlemata, kes need väljavalitud on, kellele neid tehakse. Lisaks valmistatakse „Kommu-naari3" 400.000 paari suvekingi sünteetilisest nahast pealsetega ja mitme erineva kontsakõrgusega. Väga nõuetavad olevat nn. kiil-kontsaga kingad. 200.000 paari kingi tehakse naistele tekstiilist pealsetega, kusjuures tänavu esmakordselt kasutatakse pealseteks Ja voodriks Kreenholmi Manufaktuuri kangast. • Viimane võimaldas muuta jalatsi konstruktsiooni. Kingad on odavad ja moodsad. Viimasena mainis di. rektor, et tootmises on veel 200.000 paari naistesaapaid, neist osa talvesaapad, osa neist kandmiseks ke-vad- sügisel. Neid viimaseid mi. kasatshokksaapaid nõutavat väga palju. Tänavu muudetakse elegantsuse huvides konts^ kõrgemaks. Eelmistele lisaks valmistatakse ligemale 500.000 paari toatuhvleid, kõik naturaalsest nahast pealsetega, tekstiilvoodrü. Rohkem kui pooltel tuhvlitel on elastsest nahast tald ja kiilukujuline konts. 15.0.000 paari on poorse kummitalla ja madala kontsaga. Ettevõtte dirketor leiab, et kummitaUaga-toatuhvleid nad ei tahaks enam ammu teha, sest neid kiputakse kandma õues, turul ja mujal. Mis toatuhvlid need enam on, kuid kauplused aina tellivad, sest on muuto- Tuleval aastal hakatakse siiski te-nud kaidvamateks, kuid väga gema uuelaadilisi toatuhvleid. raske olevat leiöa nägusat kinga Meestejalatsite arvu ei avaldata. Või saabast 13-16-aastastele, aga märgitakse, et need jäävad missuguse mure kaotamiseks et- praegu naiste omadele alla. Kuid tevõtte! p r a e ^ tootmisvõlmsust tulevikus olevat loota ka meestele ®i ®^®' • ^^^^^^^^ parema pakkumist. j •8 ESMAJÄRGULISEL IMPORT-ARTIKLID SOOMEST 2031 YONGE ST., TORONTO, ONT. M4S 2A2. © TELEFON 348 DANFORTH-AVE. M4K 1N0 ^^^^^^ m Ifc Hind $14X)0 br. +^^^ E©§il^|aMrjaniW teos põhineb U^^^ analüüsib Soome $ise- ja välispoUit&at, riigi ta korda ja snnnda, Nõukogude Liidu Soome-pdlütikat, sest presidendist parteielun! ja palja mnndv taues Soome sest huvitatud Ingejafle paljn nüsi andmeii.^^ Hein Moom — Evald UostaEn (gellesit 64 lk. fotosid) — Eind $14.00 phiss 6S e saatsMa «värskete" 1914-1919. Eesti Vabadussõda Mr}utatadjQa&iestasra^si&$ elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail ilmus 1972. a. admiral J . Pitka m. sl 237 lk. — oma võõrrahvnsest sõpradel©: Ees&i ingliskeelne . Evald Üüstafe Hind $7.00 plass 50 esaateknlm MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-06-24-07
