Vaba eestlane , May 19, 1981

              VABA EESTLANE teisipäeval. 19. mail 1981 ~ Tuesday, May 19, im
VABADE EESTLASTE HMLEEAmJik
YÄLJAAAWA: O/Ü Vaba Eesttoe, 135 Tecumseth St ToroQžöJ.
PEATOIMETAJA: Kail Arro
TOIMETAJA: Esm^ 0]^
POSTIAADRESS: PO. B02 70, Stru C, Toroato Oat M8J 3M7
TELEFONID; t o i m ^ 364-7521, talitus {tellnafied, kasü^tGs&L
eksp^tsioos) 364-7S73
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38i—, poolaastas $21.— ^
T^^iidaastas , fctripostiga aast&s^^l.—, poolaastas^^3>-
ja v^randaastas |17.—
TELLIMISmNNÄD väljaspool Kanadat: aastas $42.-, poolaas­tas
$23-^ ja v^andaastas $12—. Kiripostiga ÜSA-s: aastas
$S7.-»>, poolaastas $3550 ja veeraadaastas 118.50 .
LENNUPOSTIGA ülemo-e-maadesse: aastas , podaasžas
|38.— ja veerandaastas 120.—
AÄdressi muödaöis §0 c. — üfesifemmbn hlad §0 c.
Ptiblisbed by Frc® l^toian P u b ü ^ Ltd., 1S5 H&som^ ^
Torm^ (M. MB3 2Ha
Idla pärond
kuningiikus
tennishcsffis
Mõt+eavcrlduif,
gSTO.84 umber
Soome president Urbo Kekkonen Ja Rootsi noor kmiingamia Silvia,
Rohvas t^hdb uue prtsidendmci eiäha sotsicsatdem&krciafl
Mmm Kõivistet (
\/T-timmih\i Err.ii^, Wiü ^/i-r^dst Ävn- vad<> kz/rrald-amit*e?i:t VajJOTveris
datlid ]iiJ^irfii;i^ ja rütrnigalaga/bx-i tö?»^^ '-«i^ "s-^t^ Vft^l Sii^l või
orgards^erijadja ju.hid olid t/^-iMl kapi ffü VsjJOTVft^m kiri ka
Idlad — kad^iTiU tüterd Dahy M].:*- ToroTjV/* m^5- ATžJdÄi»*: allp^xjl
:H-ilsson iüdpi-imi ja Ingrid Idb. k^isÄA-t kirjiU, milk-
£dmini>tratiivse r/iakorTa!dajar.ž, J^^'* ök^ /.r. l^h^rA Vawjavemt,
Kavalehelt selgub, et kogu õ.V.d 5Ä2.VJi t/>:?.^!i.^^ii Er/is^^ L^pniir.
kava on meiõtri" euda k^t^VA Rs-^lt ja UikÄ äi2^!Mo-rf«.to-5 ela-tõepoolest
tvipAuM r^^altvaats.^s:-' vaJl h^Xi R007i>'h, k ^ oina nimega
le, nagu otouks Idla i.^*: ^ci^bi^' taJja irij7J«:g;pa:ažt avaJIkiüt e-si-nähtamatuit
asja juur-:, foi^agü ^^^^ ^^-^ siiaMavad neid- /
kiilisside taga, fiagu s^a tavat- mitmesngtts^id eria&vaid amsaa.
ses e-siPismistel oma ebÄ:ai.' K';! mk) ja Ä>i5uk/Au, mi? i^kki-aga
esisemfri^, mic pilvis pHev&id nnd mm»mlm.^Hft feti Päevade
aplause, oli :õpp<eLUd, tuH kulrisi- ümb^r,
de tagant väja Idla uy; pr.aeg'une j^j^.^' ^ . ' ^ USALDUST
jätkaja,- tütar DaL-r, keda YA^•Cüil,TR^ V.ASTU
prints Bertil ja prints-ess Lmar:
isiklikult tänasid. Sellise pealkirja paseb oma kir-
" jutis-ele Erin^o Lepnuffe. kes kinni­tab
Euu-hulgas:
• Secses :Ülemaailni3€te
• vade kon'alQamis€f£-vM-i^il;äÄ^^
' tai on vii:^asei'^.painl'^fei^
elevuit.: ; \ . : v ;.;;v ;•~v^;-^^^
rietnami sõja ajal ühendrüMde asutajateks Ja peategelasteks oa HELSINGI (EPL) — Soome viimaseaegsed pomtülsed sändmosed oa naidaund, et trfao^ Kekkoss ^rr^^h^ vsi^esus^e^ siis^ ?:ü^e-5
ülikoolides Ja tänavatel hõljumid Marcus G. Raskin'i Ja Richard X preadendiperioodi lõpp on möödapääsmatult lähenemas. Siiamaani on süski üldiselt arfatndjetJori Kek- sc*>v^aTi.?:i'::i paevs;:^^ to.Ts:
Ijalve-:: raiiviiäl|k^.t
müstiiised vasakpoolsed tüväsolge- Barnetl nimelised^ See oma- konen tahab vee! jätkata pärast aastat 1984, siis on tema jällevalimine iseenesest selge. Peami&stt on
dega vamstatnd vaimud on haka- parane ,>institnut''' on kasvanud tatod seda, kas tervis laseb tal edasi tõotada. Teatavasti on Kekkoss nägemine viimasel ajal väga h
aud taas elumärke avaldama, nüüd 2 miljoni dollari suurusega nemsd, kuigi ta mmdo on võrdlemisi heas vormis.
•5. X-i^IilT^t
Washingtonis ja teistes Kmiades on eelarvega asutuseks ^ § ^ ^ ^ 1 / 5 0 . ^^.^ \,,^\,smn kõigis suurtes era- saa kmia^ Soome presidenti, zf:Z^'^Z^]y':J^
toimunud juba suuri tanavade- tab 75 akadeemikut. Instituudil on .^^ ^^-^^^ ^^^^^^ ^^^^^^ \,on^^^^. Aastal 1962 oli poliiti- aga kommunL^d otsö^tavad i ; ; . 'T^r
monstratsioõne, mis on suunatud oma osakond Euroopas, ta annab tiojd enam mi tugev k-ui .üani. Vii- line olukord väHspolütika vallas kellest saab Soome president
ÜhendriiMde Salvadori . pomtika välja aJaMrju ja ajdehti ]^
vastu ning siin ja seal korraldatak' sel alal koos •
se kokkutulekuid, sümpoosioneid manõukoguga ^
ja nõupidamisi, kus kritiseeritakse ressursid tulevad Samuel Rubini j^Jsešt mööda populaars^oie ja po- na vandasse mõistetud Väino EKP esimees Aaoe Saarincc o-si
Ühendriikide uue admlnistratsioo. nimeliselt fondist^keUe tütar Cora ^-^^^^ poolehoiu poolest. Tanner. juba jõudnud teatada, et SKP
ni kõvakäelist kommunismivastast Weiss on fondi president. Gallup-uurimus koosnes kahest
poliitikat ja relvastuse suurenda- Millega tegeleb süs see kõlavani- k^isimusest: keda vastaja peab so-mise
ja tugevdamise kavatsusi. meline instituut ja mida ta pakub Nivaks presidendiks ja keda ta ise
Nende aktsioonide eriliseks iäänemaaümale poliitilise uurimise jjääjetak^ Mauno Koi-märklauaks
on kujunenud valis mi- aial? Võiks ütelda, et võrdlemisi vistot pidas sobivaks 65-Kek^
nister Al^xander Halg, kes on sel- palju. Instituudi tegevuse järele ot- kost aga ainult 33"i. Lisaks peeti
to^ta Koi^TStoL mis aii:oma.alse::
Koonderakomias ja SDP:s vaüt» ^^p^^ Kcorier- .^1
kui mitte otse rügireetiir, sis
ses arusaam, et Kekkonen on, . ^ ^^
Igal juhul kuju, kelle patnotism ~ " n:r.ca^: T::_'- j-trii^ saa
i küsitav. Soome siseTKDlütiiir^ -1^2 za:^
suunatud kriitikast ja -himukam- Instituut on üles kiitnud kõmmu- Keskerakonna esimeest (19'' >), J0° välispoliitiliste relvade kasutamine s-t^ keeldumiss;e r. .Lfer: :.a^;:c «Jiffiiiixif. Küiiün
paania mõõtmeteni ulatuvatest nistide võidud Laoses, Angoolas ja hamies Viiolaist keskerakondlasest vastaskandidaatide vastu igale era- -^^o-ost&öst pre<:cerciiii.
aktsioonidest. Kuivõrd kaugele on mujal ning hoiatab pidevalt fas- Eduskunna esimeest konnale raskeks muutunud. ?-ihui' ei '-.-.le^ üi.sü Gfš-sz--^
arenenud.Haigi vastased meeleolud hismi eest Lääne-Saksamaal Ja Koonderakondlasest Helsingi lin« Qn kindel, et katseid väüspolü- ^'-^ vüjras: sCii. sesr. riivas T ^ . - S -
voisid ameeriklased hiljuti kogeda Inglismaal. Ta suuremaks teeneks napead Raimo Ilaskivit (13-:). tiliseks mustamiseks pole vaja 3C0 va^jainee.-?:. š:e"3e fXesiz.- vi:;;a5c:o:c ihzzii r:~:'^.r
Svraeuse ülikooli lõpetajate lõpu- peetakse liberaalide Ja pahempool- Kommunistide esimeest .4ame i^aua oodata, Koivisso suhted ^-'^ presiie^^d; v^r^ne. z.ž2ihiZ. VizeicTrr.
aktusel, kus välisminister Haig oli sete radikaaüde vahele siQa ehita- Saarist pidas sobivaks preäden» Moskvaga on jäänud seni küd- vali^ais-es-- vV-~-.>g' -.v;: v - k i T L f r i . :,W:'lsii^
Ja Reagani välispoliitika vastu pro- Instituudi asutajad -Raskin ja [^^^ peasekretäri abi) 3--.. Viro- kodanlik president
tesümarsi, 2O0 üliõpilast keerasid Bamet oHd ühed esimesed Vietna- ^^^^^ ^^^'^^'^ ^^-^ "''^ Soome koommmmuumnissttii de hoiak toe- Ja nagu aliti tihtsirš c-isuscr p-?- c^slüirj.-zz»!
põlastavalt seUa kui Eaigüe üle mi sõja vastased ühendriikides ja ^^itletuist ei avaldanud oma tab seda an'amust
hui, on Mosiva tii
anti audoktori diplom ja üks välja- masside üleskihutajad seU^ ^ ,v- , t. • •
valitud audoktoritest ~ Cam- vastu. Nad kirjutasid sõja vastu .^^^ vaadeldi poolehoiu jagune-
• 1 . - . J .. . V A • TL. V " " ' 'A T ^ v . - ^ „ + - mjst en erakondade toetajate hui-bndgei
ulikooh antiika]aloo prOv terve rea broshuurej mida levitati • . , v, 1 V i
l»e ssor ~ ei. ilmunud, dJ okton. tu..tfh,.t^e oth..t ralt ülikool,.ijd es j-a mi•s k1 uj•u ne- rs;a s. tull valia. et Kek1k os•e p1o ole-
' üt„e,l meaan d,am rvi.s aet es ^tosIel erkuesm otXeo dJna i. a ls,e e,l1 'p ,ku uhin.u al. t*sei dku s kkio.äi" gsei•r a.tau mn^taut *mu t*ae t*kTe s k1, s ^seonjdaJev sa stp*ars o^--. hnoasid 'j. ao i n^k uko^om;i^sp^ea, n^s euius,r e\tmM..in ^a.,u-k^ ;en^•s o .- :ekroa•ki v•o jns--
^ . rrv . . .. J 1- T:- J - J - • • polehoiQ OH tuge'. aim sotsiaal-hakatud
pidama Reagam-Haigi va- pagandabroshuundes mmdi isegi koonde-akondla^-
. iispolütika toetajaks! nii kaugele, et Vietnami sõjaplaa-
Samasuguseid meeleolusid võis nide koostajaid ning nende raken-konstateerida
hüjuti Vancouveris/dajaid nimetati USA. sõjakurjategi-"
Liitnnud Rahvaste Ühing Kanadas jateks. Bamet kais muide 1&59.
konverentsil, mülest võtsid osa 3{i{) aastal ka Vietnamis. LTIS ta pidas
delegaati üle kogu Põhja Ameerika ÜhendrüMde vastaseid kõnesid.
ja kus arutati inimkonna tuleviku- Ühendriikide riigikaitsepolütika
On öeldud, et kommunistist ei
&£'evO: v£^aaa?š|^s.:, rjis^ ZLŽ prii jiri^i^ixi - i i - '
luureneb
le hulaas.
f7
Vümane fakt OQ' huvitav, §est
mäletatavasti olid koonderakond
ja sotsiaaldemokraadid aastal
sama ajai „
meste erv maailmas tSusis 4.437.000.000-
z:i_i£ ztbi-r SIHI S:^ir:-L.'Zi':i
. :>rEW YORK-—
1962 nn. Honka-lildus Eekkose |9§o. a. maailmas 4.437.00O.G0O inimest J R a ^ ^
k-ummutamiseks. aastaga kasvanud L9 miljardi võrra. LRO ekspertide ar^-estus-^ koha- ^'^-'^^'^ r.-.-LSir.
probleeme. 33uude küsimuste kõr- on joba pikemat aega olnud insti- operatsioon lõnpes ^-üesa et ^^^^ ^^^^ käesoleva sajandi lõpul maaihnas 6,1 milj--irdit mimest. aasta] i^jilis:: ^r.v.v^e
vai oli seal pühendatud ka eripea- tundi peksupoisiks. SeUe probiee- xõüi^o^jde Liit s4ti"^ SooiriVva- ^^^^ P^^^ tõusma 7 miljardile ja aastal 2025 83 mDjardile. 'koh^r^dls^^ i:.iJ:ir\LDr.:5- v w i u : " . -
tükk ühendriikide välispoliitikale mi käsitamiseks on mstituot Välja j ; ^ - ^ ; , ! ; ^^^^^^^^^ - \ . '
ja seüe ettekandjaks oü PrincetonI andnud terve rea raamatuid ja u^^^,: andn^is^.t Soo- Seni ei ole vähemalt ? O r ü ^ M ^^
peamiselt Aafriks. v2i]^§i:cd:e
•keskmmeVehIiga^jõudiiüd • ü l f i • • • ^ 0 ^ : A : " - . ^ :
• aasta.piilt;;. '-V^^
oon kujutab endast ,.kõige ohtliku- vähendamist. Bamet on läinud kandidatuuri tagasi ia K-kVo^ iäl- /^""'"Tr* '^•'''T-^u^ ' '"^^^Bf";^'^-^^^ ^^'^^ ^-'-^^ " ^""^ '^^ :c- e u-r-:, r.v.5
mat ekstremistlikku juhtimist oma propagandakirjutistes juba nii alimmTi^^^^^^^^ ' J' '"''"^ ^ T " " " ^ " ^ ' ' ^ ^"^^^^ ^^'^ y:,^^^ ^'-'r'
ühendriikides mmu eluaJ^^ Seda kaugele, et ta, ülistab Kambodzha Pr.ron\S"^^^^^^^^^ vaieldud tem.-f-'-f^^^^^^ ^'^-o 20aasta raselt kure h n n a s Ä neis s;^^.:.-^... . > ^ : . . - : . : . . n^
kõnet, mida peeti konverentsü koi- end^t dikiaatorit Poi Pofi, kes seUe ü[ . mis t e X t oi Xõu-^%1,^°^^ ^ r ^ i \ . f Imnaelamke an- su:re- a-.s:.o r.e:. v . z . : . . ,.....:s:.x^
„ ^ ..*.7„ _ j - i . _ »-n4. - : j i ^. J / T - - T . / , Kah\aarv kastab knremmi Aaf- nenud peaaegu neljandiku võrr-a. ^^es :ei:.^ke cvsO-s:e"j: svw.:-
Euid paljud ülikoolid oma pa- neb veel üks eriline, tunnusmärk - | kult selgitamata, kuid meeles on
herapoolsete õppejõududega ei ole selle omapärase asutusega tööta
ainsateks vaba maailma Ja selle vad tihedalt koos paljud Ühendrii
vastupanu õõnestavateks teguri- Mde avalikkuses timtud polütikud Nõukogude
teks. Nende ülesannetega tegutseb senaatorid, Esindajatekoja lük- need kes
Ameerika mandril ja teistes lääne- med ja samuti Washingtonis juhti- sõpruse vastu". .S,elle võrdlemisi -^^^ olukord ei muutu, siis hakkab
riikides terve rida organisatsioone, vatel kohtadel töötanud isikud, mis ^kategoorilise ar.amuse aadress oli i^^esoleva sajandi viimasel kahel
nulledest mõned on puhtakujulised annab sellele omapärasele propa- igal juhul kõigile selge. : aastakümnel mitmes arenenud rii-
N. Liidu põrandaaluse tegevuse gandaaparatuurile erüise värvingu. Praegu on olukord samane, aga gJ5j.j^hyaarv vähenema,
katteorganisatsioonid, kuna teiste Me imestame sageli, k-ust tulevad ^^^^^ väliselt, sest Soomee nn. ^ ^^^^ sündivuse üldise lan^niseoa
liikmeskonnad koosnevad naiivse- ühendriikides kõik need radikaal- ametlik vähspoliitiline liin on leid- maailmas rahvasti^ hakanud
järk-järgult ;.:vananemä'.'. Arengu­maades
on kuni 14-aastaste laste
asjadesfväga naiivne Ja tume ette- paistvaid antikommunistlikke va- dies taolised asutused teevad sel- ojatähtsus viimase aastakümne
kujutus.
Näitena siin võiks tuua sellise
gam*satsiooni nagu seda on
Mngtonis 14. aastat teguts^ud
^ ^ smirenenod poolteisekordseks," rest demograafilisest tähisWt: esi- sed. mi5 ;?f=^^sele:;ivsd otse^: 'v-cviu-onnn^
^^K^.ve^k^k^^o^>^e 'pTouo lt- on Soome la ^""^^^ '^^^'^'^ P'^^'''"^^ ^^^^ ^^'^^ ^'^^b 1^^^^^^^ ^^-^^'^-'^^^ niaalt ka;;s:r:.xxiud b-.ce -rV-test
maailmaparandajatest ja ra- sed üliõpilased ja teised mässume-hujüngritest,
kelledel on maailma hed. kes alati on valmis süma-riimase
aastakümne jooksul on Jär§r.evatel ixun.d.-.
enam km nelja mfljoni elaniku- ^ ^ - ^ ^ ^ ^ ano:A:ek> :xviv:::
ga linnade arv arengumaades viüjaspool kv.v:.u-?.;id üleskss-suurenenud
12-lt 23.1e,- aastaks ^^-^ ^••-"'-^
2000 arvatakse see tõusvat juba ^^'^ vanade rshvusliko :r.^
ditsioonide koh:u<:eI:. kuid <!:ski
teataval'^ ^ määral • > i^risiiunÄl-solv
Meie koi^e "suii^ma^';traagikaks
ouv; et. meil'on; ärs lõi^^stud y'at>a; ja
hempooLne ..mõttemahnti'' The seks. Pahempoolsed ülikoolide õp- juurima õigest kohast.
Institute for Policv Studies, muie .pejõud Ja Institute for Poüey Stu-mate
kuni 65-aastaste inimeste ^ novelli „Projekt Victoria" dra-
E.A. osakaal. matiseering.
mä-iriü end välj^nuianud \'õiK^lla
(Järg lk. 3V: