Vaba eestlane , June 9, 1981

              Nr. 43
v//%BA EESTLANE teisipäeval, 9. juunil 1981 — Tuesday, Jime 9,1981 Lk. 1
rALITüSES
Hind Saato-
9 kula $
26^
18,- 79
10^ 50
7i
1©^
7^
35
51^
3^ S5
2--
5»
85
U
5»
Sl
BL 3^- se
9^ 59
- 31
38
3^ 38
teed 4.— 31
28
6^ &
2^ 38
225 38
2^8» 38
2^ 38
20*- 48
8.^ 58
4-- 38
JRUM 4— 30
48
%M
u) 6.- 38
õskoga) 1^ 38
skoga)'2.75 38
14v- 58
: TAL-
16^ 50
5.—
eel-raamat
4.—
48
50
I tähendama, et nimeta-
(lutamisest enne Pärnu
5t midagi ei teatud. Al-pommitamist
sai see
temalt tuttavaks.
järgi (J. Sternfeldilt
Doksnud Jaan kusagilt
(dmata kohast kuni Pär­iti
kirikuni. Kogu aeg
|se: „Sõda tuleb! Sõda
iku juurde jõudes pist-pl
maa sisse ja ütelnud
1 maalt (= siit saadik)
lõppema ja siit maaltr
fik vere-sisse jääma!"—
Dergi teisendi järgi näi-
Pärnus mõttekujutuses
lud ise: ,,Saksa kiriku
ese kulbiga verd!" Ha-
|Pärnu Saksa kiriku juu-jooksma
ja jooksnud
Koongasse välja, arva-li
:sõda= kannul. Alles
lannud särgi selga, utel-
[jääb sõda seisma!"
: järgi visanud Jaan
rtsi juures kolm keppi
Ihku ja ütelnud: „Siin
|e lahing löödud!"
feppikult saadud teisendi
id Jaan Audrus merre
(isti karanud veest välja,
Jided selga ja pistnud
looksnud kuni Koongas-
7e kivisse löönud, utel»
Ijääbi sõda seisma. Kolm
Ipeavad siin kivi ääres
Iga mõisa põllu tänavas
^ager. olema. Võitra küla
cs nagu kanamuna. —
|teate järgi löönud J a^
ääres Puistermaa talu
fre kivi küljest täki ära,
3iia j ^ b sõda seisnia!"
(JärgneM
i
m
i
. £NN ALFRED
ÄDVOKAÄT-NOTAR
Bmm 1082, Royal Trast Towes
Toronto Dominioiu Cenftre
IP®stiaadress: P;0. 32S, Toronto
Oet (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: M777
M-tundi telefoni valveteenistus
TED ROLAND LAA!^
(Eidvokciat-notcir
ISS Richmond st. W., St©
Toronto, M51 2L3
Tei. 364-78^2
VABA EESTLANE
i
UI
•0
UI SUI
aa
„Yaba Eestlase*' toimetus® ja
talituse asiBkoba plaan
TOIMETIIJS J A T A U T U S :
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—S-ni
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
" KarlArro 482-0242
Hannes Oja 481-5316
Knnlntns! võetakse vastis
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. hommi kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-
-map. homm. kella U-ni.
KUmUTAMINE .
VABA EESTLASES-on
tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulntuft: e
üks toll üKel veerul
esiküljel ..I $5.—
tagaküljel- ^ $4.50
• KUULUTUSI VÕTAVAD "
VASTU:
1. Vaba Eestlase talitos
135 Tecumseth Street
, Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stss. C.
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Heida Marley .
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
. WiUowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
•81: Huvitav arhiivimaterjal
Pilk Eesti Arhiiv ühendriikides tegevusele
Naga üldiselt teada, tegutseb Eesti Arhiiv Ühendriikides juba märt-
^ kuust 1974. a. SeUest ajast on kogunenud arhiivi palju igasuguseid
materjale-fonde. Eestlased on suhtunud arhiivi positiivselt ja suure usal­dusega.
On arusaadud, et see ettevõte on tarvilik ja et arhiivi tuleb ko­guda
meie kultuurivarasid tulevastele uurijatele ja asjast huvitatud ini-liiestele.
Mitmed uurijad on leidnud siit materjale oma uurimuste lõpule
viimisekSo •
Arhiivis on hoiul väga huvitav
ja tarvilik fondikogu— ;,yalitsus-asutuste
tegevus 1918—rl934. a.;
huvitava dokumendi ja nimelt
„käskkirja Auto-Tankirügemeiii=
dfle nr. 808"i
KevadliHede: tants .T.E.S.raeiduskoonemadepäeval^ Endla- Komll näidendis „Lilll sulle, emake­ne^
Nägudega vaataja poole (vasakxilt)^^^
Foto: Vaba eestlane
Ilmar Jaks>
EKK, 1980. 194 lk.
teatrist
Talus. Eomaais. armastus kodutalu vastu aga väi- ^^sti oli tuntud teatriipaa.mitte
jendub vanatüdrukust ões, kes ko- ^^^ult pealinna armust, vaid ka
husetundlikult hoiab talu langemast Provintsiteatrite rohkuse poolest,
mahajäetusse ja kelle enesegi ar- Peaaegu igas maakonndinnaslei-
1934/1935;: 193^/1936 ja 1936/ missugune on allakirjutatud rüge-
1937 a. Kokku seega neli väljaan-mendi ülema poolt Männikul 24.
net E. V. Riigikantselei tööna. septembril 1940, a. Rügemendi
Neis Väljaannetes on lühidalt ülemaks "sel õnnetul ajal oli ko!.
äratoodud meie kõikide ministee- Vellerind. Käskkirja äratõmme on
riumide tegevus — osakondade varustatud rügemendi pitsatiga,
järgi ja vastavalt aastale. On huvi- Käskkirja §5 on näha, et noorem-tav
jälgida meie asutuste poolt teh- seersant Endel Ruberg on rüge-tud
tööd igal võimalikul alal. Neist mendist üleviidud Laskurrügementi,
annetest on näha meie üksikute arvates 10. septembrist 194o.{E.
ministeeriumide ülesanded, olgu Ruberg on tuntud skautide tegela-see
kas välisteenistuse või omal ne ja kunstnik Kanadas).
maal s.t. kodumaal läbiviidud töö- Trifeld on EAÜ-le anneta-na.
nud väga huvitava dokumendi —
Iga inimene, kes on endale võt- nimelt Tartus, 21. veebruaril 1918. ^
nud ülesande koostada mõnda a. (8. veebr.) Tartu linnapea J.
ülevaadet mineviku radadelt, Kriisa polt allakirjutatud pöeva-peaks
neid väljaandeid lehitsema käsu, mis on antud Tartu Eesti Ta-
' Ja autentset materjali tundma gavarapataljoni ülemale ja komi-õppuna.
teele, roodude ülematele ja komi-
Paralleeltööna on EAü-s valmi- teedele, teistele Tartus asuvatele
Ilmar Jaks on meie kirjanduses
tuntud peenekoelise psühholoogilise ;n*artuT on^nagu kTsIpõM dus oma teater, ja seda ka juhtu-analüüsi
meistnna.' Ta on leidnud tunnetusse ^^^^^> oli tegemist tõeüste väi-lätte
mmeTkõtTal^^^^^ käsusõnalik kelinnadega nagu Valga või Võru. nudlärÄaVkaüsla fot^^^^^^^ S Ä Ä a Ä T^tuX
, tõdemus: sina pead palehigis maad Kultuurkapitali riikliku toetuse P^^^^^^» on äratoodud materja- nikkudele, kus muuseas esimeses
harima, pead maa juurde kuuluma ^-^|.^ -^.^ ^^^^^ ^gj^jg^^^^ ^ ^ lina leheküljed Kcwlu-Eestist — ja lõigus on tähendatud: „Tartu lih-ja
täitma selle erinimestest Jätku- mastajalikul tasemel püsinud ja ^^^^ Võetud mdevälisajakir-naValitsUsÄ^
ja elukujundused lähtuvad, näida
te et tegelik elu ja probleemid on
vaid pealispind väga keerukale si- arengulugu. Kuid sündmused köhaiik7trofricI^^^^^^^^ jandusest: „Meie Tee", Välis-Eesti oma kätte, asub korra ja julgeoleku
^ " ' ^ ' ^ ' ^ - taluga seotud, on siiski psüh- |,\«' ^ImanaM. Need le- Uitse.e j . käseb Tartu Eesti Taga-iiöMueie.
holoogilised vaatlused eesti inim; nnnlPliitnf«pHctpVc f^a^rpikc: ku<; h^^uljed algavad teadetega juba vara Pataljoni ja rootute komiteede
Oma uue romaaniga-„Talu" lä- talupoegliku, mentaliteediga, v^Lm;irr^S ^^^^^'^ ^"^^^^^"^ ülematel kõik jõud koondada seks,
heb ta ümselt tagasi eesti talupo- ^^^^^ nagu jumala teenimi- ^L, ' L ll^ali.Pd '^^"^^ ^^^^^'^ kodumaast, seal po- et igasugusi võimalikke korrarik-jakirjanduse
juurde. See kirjeldab armastusega, aga see S nh rn^du ^^^"^ tarvis - läbilehitseda kumisi,. rüüstamisi, ,põletamisi ja
mõneaastast perioodi talus, mis võ—i b olla ka orjalik- käsutäitmine JTOk"a^ . i^bdehliVlet rPt^u^i^e^m^^u^s^e^Ks oSue dam tuõmenu - ™ ^ ^"^^^ csp^UW^e«i^«Mikts t v,kriijr,jnarniidiQuts t —m„u/ idd„ ,w\ ,ä„giivi aol+laa «te„gou,sMid ära hoida",
lõpeb nõukogude okupatsiooniajal muutuda nagu karistusvahen- ^^/^^^^^e tasemeious. öeaa loen- ^rüj^-iseid, vaid need teated on Sellele järgneb veel mitmeid kor-tehtud
eesti talu amputatsiooniga. ^^^^ süümepingetele füüsilise rabe- ^atriSl^ koondatud kahte kausta, mida on raldusi korra ja julgeoleku kindlus-
Kuid kä see üldiseloomustus on ek- jemisega.
siteele viiv, sest Jaks pole tahtnud
luua uut monumenti r eesti talule
ega seUe talupojaseisusele. Jaksi
talu on vaimne mõiste, mis seob"
kuut inimest. Selles on. mees keda
abielu on viinud talust välja, kuid
kes jagab oma elu abikaasa ja ta­lu
vahel, mis teda vahetevahel
hõlbus kasutada ja käsitada.
Ometi on JaksU teose lahendami- Meil on kasutada Valga Säde Smte üllatase yalmlstos Wljuti
ne lihtne eesti talule saatuseks teatri kavaleht hooajast 1939/1940; kapten^ Johannes Paik (Perk),
saanud ajaloolise aregu tõttu. Uus Sellest nähtub, et teater oli rajatud kes elab Kaüforate.
võim anastab poole talust, mis 1932 ja et küsimuses oli 7. hooaeg. Ta annetas EAÜ-le haruUase ,a a.-
ühele on ammuoodatud lakendu- Mainitud hooajal oli näitejuhiks n r f a a d s e ^ t a^
seks, teisele aga mõistmatuks kao- Valter Soosõrv, dekoraatoriks Karl ^^y^l^f ...^-f^
tamiseks.
Nagu pealkirjast näha, on see
linnavalitsuse korraldus maks-mapandud
mõni päev varem, kui
Saksa okupatsiooniväed jõudsid
Tartu.
Pr. Jakobson koos tiitre pr. Siis:
kutsub. Abikaasale on talu aga ^^^^
midagi peletuslikku, sest see'vÕ
õde, kes kohusetundest ja üksiole- ,j mitte uusmaasaajana
misest on jaanud talhi kui_ kohta, künnivagudele.
kus ta julgeolekut ees.
tuseks, kuna lahine inimene, kel Rooleid, dramaturgiks tol ajal Vai- ""ä,.; ' ™ ' ' ' ' f metsaga annetasid oma kadunud
talust polnud mingit osa, tunnet "l^"""" "in. ^^Ijaantud polkoynüc Podder i ,^ t„„,h,rt
ägedaimat trotsitunnet ja opositsi
ooni anastajate vastu, näidates
veelgi ühest aspektist eesti maata
meeste peremeheks saamise ideaa- ra..a. Haapsalusse 21. veebruaril 1918. a. -r;" '„;;"~"ti: k m ü u S ala-der,
Marie Paiv, Irene Raiend, Ju- ^J. .. . . ^ ajaloo, geograatia ja muudelt aia
77 Tn f? talust polnud mingit osa, tunneb gas elanud Valev Uibopuu ning ; X T a a n s X 25 veebruari abikaasa Ja isa poolt kogutud ma-vastupidamatult
talu tegevusse ^ .^^^ ^^^^^.^^^^^^ ' teatri majandusjuhiks ja asjaaja- P^^^ ^^^P^^^;^^ hüka saksakeelse ^ raamaüikogu,
ooni anastajate vastu, näidates Jaks Leonhard Nielsen. Näitlejaina 918. a. ^^^"f "^^^^^^^^ niis käsitavad Eestit ja Baltikumi
eiemsMKu sest see vo- ^^^j^. .^^^^ ^^^^^^.^^ ,,ainitud M. Ilves, F. Lipp, Ants '"e^Jetuni^^^S^^^^^^^ ^''^"^ ""'^^
tab osa tema mehest. Mehel, on ^ . neremeheks saamise ideaa- Pahla, Kšenia Palmre, Lembit Po- ^ vanu väljaandeid reisikirjelduste,
senise . X, . , .... iu - j . ^' -Samal päeval ku:jutati alla väga J . ri Raiend, Otto Raudheiding, Mag- ^^^^^ saksakeelsele dokü-kus
tunneb julgeolekut elu ees. ' , . . Ar, QööHor Ank Tni^rp ia Karl Ve- ^ " ^ " i " " ; " " ^ " ^ ^ o«xv.«.vvw.ov..^ ^ ^ . . ^ Viimasena võiks mainida Eesti
Sama maaüma ihaldab armastuse ^^^^ ^ea stiiUmeister. Lühi- da Soodor, Ants Toigre 3a Karl Ve ^^^^^ ,uhelt poolt polgu ^j^j^^^^^^ Rudolf Kenkmaa tea-kaudu
tungida hulkur mees. Ja mõnikord verbita lauses, vor- • ulem polkovnik (kolpnep Ernst ^^^^^^^^ ülevaadet, missugune on
seal on noor poiss kes jätab linna- ^^^^^^^ konkreetseiks ühi- Huvitavaimaks materjaliks on Podder ning rügemendi ülema abi ^^^^ ^^^^ väljaantud Tallinnas
kodu talus elamiseks ning tema ^^^^ analüütiline kaemuse 1938/39 tegevuse ülevaade. SeUest alam-polkovnik Seiman ja 3. patal- 1937. a. ja käsitab Tallinna Linna-vend
kes valib hariduse kui abso- ^^^^ ^^^^^^ määravaks tegu- nähtub, et teater on mainitud hoo- jom ülema kapten Joh. Puskar mng ^^^-^-^^ iddmsit vanimat ürikut,
luutse elusihi Kirjanik näitab nen- ^ ^ ^ S ' asjalikult läheneb kõi- ajal andnud mitte vähem, kui 43 Jeiselt poolt Saksa ^ojavae. volim- ^^^^^^^ leg^^di, Modena
de sidet maaga kui vaimse ühiku- oma^ tegelastele, neid vaadel- etendust "(kaasaarvatud vanaaasta ^una major Steffens Selle koto^ wUhelmi ürik aastast 1237. Üriku
ga, mis on tegelaste elu suunavaks ^^""^ eelistamata. Eesti kirev kava), kusjuures vaatajaid leppe jargi j a i L polk neutraais^^ fotokoopia on lisatud teose juurde,
ja juhtivaks jõuks. ^^'^^ ^^^^ ^^^^ aastasadade pikku- on olnud 9909. Sellega võib öelda, polgule jaeti reivaa aiies. M U - Originaal on kirjutatud pärgamen-
T , w 1 "u . . . I V V. ses vormumises ja kujunemiskäi- et aasta inok^ul käis isa Valga ela- ^^^^ P°^" • ? ? loetud ise- ^jj Broshüür koosneb seitsmest
sotitaTautof orSinnasä la """^ U lavastust ning läbilõikes on P^ll!?!!:^!!",.^»!^'^ ' . . ülevaate tolleaegsest dokumendist.
seUe ümbrusega. Mees, keda ar- ''"^l / ' f f .^^"f^*"^'^' "f' P"Wiku keskarvuks iga etenduse
mastus naise vastu muudab lõhes- °° '^lu staatdises ole- kohta otoud 900 kiUastajat.
tunud linlaseks ja maainimeseks,
kõigub kahe pooluse vahel. Suurem
õigusteadlane Fred Limberg on
EAÜ-le annetanud samuti väga Erast lueMk
muses.
Hannes
® Lakewoodi rahvatantsijad esine­sid
s^iinsetele seenioridele John
Curry House suures saalis. Korral­dajaks
oli m?. Golden Group, mille
esimeheks on A. Giki^. Rahvatantsi-jaid
juhtis-vanameister P: Rikka,
pillimeheks Harry Tuul, esitati 16
AleksBsRanniti huvipakkuv yainiifigis
irahvusvahelis@s aütoloogHCis
Menukaimaks tükiks kujunes Hel­la
Vuolijoe „Juuraku Hulda", mi­da
esitati 8 korda. Sellele järgne­sid
L. Fodori „Vaene kui kiriku­rott"
6 korraga ja A. Kitzbergi
„Kosjasõit" 5 korraga: Neli korda
esitati M. Metsanurga ,jVagade
elu" ja F. Langeri „Kaamel läheb
läbi nõelasilma". Kolm korda nä­gid
rambivalgust V. Baumi„Hü-piknukkude
meister", E. Tamm-laane
„Valge lagendik" ja 0. Lutsu
„Äripäev". Kaks korda esitati R.
Blaumani „Rätsepad Sillamatsil",
imÜS —1978. a. kanndm eestilseeln® luuletuskogu
ja kujutas raudteelaste elu.
.(EPL/VU^
Ameerika üliendriikides ilmuv internatsionaalne luule |a proosa- ^ Kallase" Bernhard Riives" ja
tantsu, äsines 8 paari. Aplaus oli antoloogia „New Db-ections" avaldab oma 1981. a. köites eksiil-eesti valgalasest "autori A Tamme
südamlik ja tugev, noortele pakuti poeedi Aleksis Ranniti poolt tehtud valiku nende kirjanike joonistustest, ärasõit" Viimane oli debüüttükk
kooki ja kohvi. Kook kandis peal- teiste liulgas Proust, Sliaw, Twain, kelle tööd leiduvad Norman Holmes "
kirja „Thabk you dancers'. John Pearsoni koOektsiconis Yale ülikooli juures olevas Beinecke Raama-
Curry House on simselmna suurim tukogus.
korterimaja vanadele, eestlastest . „ . , , „
elab selles hoones õige mitu pere- ^- ^^^^"^ MvmUh Norman Susan Alom mitmesugustes tehni-konda.
Tantsijate esinema kutsu- ^^^^^^ Pearsoni, kes oli oma elu- kais tehtud tööd. Neis töödes ilm- impulssi ja sensitüvsust," Cocteau
mise üheks algatajaks olla obiud ^3^^ P^l"^^ luuletajate sõber ja nebHugo'1 kalduvus moodsasse ar- on tuntud oma joonistuste mitme-
Ilona Soomere: kaitsja, Tema peamme harrastus hitektuuri, :Twain'ü on naljategi- kiilgsusegä, Gummings on õppinud
roli raamatute esitrükkide ja kir- ja iseloomu all näha fundamen- kunsti ja tema töös ilmneb kunsti-
© Jaanuaris sai Seabrookis teata- janike joonistuste kogumine, mis talistlikku tõsidust, pärast kavandamist, Warren ja
Ivar Ivask
LUKOGU
oma luules tugevate sidemetega Lõuna-Eesti va­nemate
sünnimullas. Tema nägemuslik luule Soomest, selle sha-manlikust
soome^ugrflisest tundest ja müstikast, aga ka oma
ümbruskonnast mujal maailmas on tunderil^as ja tähelepanuerL
Elu&ognsse on valitud paremik ta varem ilm^nd kogudest*
320 lk. Hind $10.00 — saatekulu 50 centi
SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES
- vaks, et koguduse senme esimees pärast tema surma on Beinecke
Endel Miido on esitanud lahkumise raamatukogus Yale ülikoolis. N.H.
palve. Miido on pinud koguduse esi- Pearsonist enesest on toreda kari-meheks
1958. a: saadik — seega katuur-portree teinud Pulizer Prize
kokku 23 aastat. Tema ajal tehti ki^ võitja eestlane Edmund: Valtman.
Valery pidas end pühapäeva- Alon on kaks nooremat poeeti, kel-maalijaks,
kes arhitektuurilist lest esimene näeb maailma liiüri-joonistust
pidas kunstidest suu- Ilsena nii luules kui joonistustes,
rimaks, . Proustil' on kalduvus teine on ekspressionistlik oma tun-psühholoogiliseks
mõtiskluseks, nete väljendamisel
rikule juurdeehjtus, laiendati kai- A. Rannit on valinud kogust 12 D.H. Lawrence on kunstmkuna ju- N.H. Pearsbn nimetas oma kogu
mistut maa-ala juurdeostu näol ja kirjanike ja poeetide joonistust, ba tuntuim, 1929. a. tegi Londoni kirjanike joonistustest „artfor the
on tehtud palju muud koguduse mis näitab sidemeid kahe estee- politsei haarangu kunstigaleriile, wrong reason", aga lisas, et mõ-heaoluks.
See töö on olnud küllalt tilise kunstiloomingu vahel ja kus üks ta töö oli näitusel, süüdis- nikord valed ja õiged põhjendused
pingerikas kui arvestada piiratud mida autor nimetab topeltandeks. tades seda nilbuses, Hesse geo- on paariti,
majanduslikkel võimalusi. Hiljuti Rannit on valinud Victor Hugo, meetrüuie maastik ön tugeva vai- Aleksis Ranniti analüütiline iuui
toimunud nõukogu ^ koosolekul va- Mark Twaini, Bernard Shaw, D.H. guse, vormi ja ruumilisusega. Mil- le ja joonistuste vaatlemine avas-liti
kogulduse uueks esimeheks se- Lawrence'!, Herman. Hesse, Hen- ler on käesoleva sajandi kirjanduse tab loojais elemente, mis lähenda-nine
abiesimees Henno Keerdoja ry Müleri, Jean Cocteau, E.E.moraalinormidest ,,vabastaja", vad loojaisiku sisemisi väljendus-ja
abiesimeheks Harald Virunurm. Cu.mmingsi,RosannaWarre^n^ joonistuses on primitüvset sundusi ja vahendeid. '
FRED LIMBERG
ISAMAA EEST
esti Vabariigi sõjajõudude
organisatsioon ja juhtkond.
leiab sellest raamatust 1028 nime, keda lugedes teUib
küsimus: kuhu nad on jäänud? Kuigi mõni neist on oma maise
teekonna lõpetanud läänes, on enamus bävinenud koos Eefl(tl
riikliku iseseisvusega. Selles raamatus on tuhat meie sõjamees­test
leidnud sel viisil tagasihoidlikku meenntijist
Hind $18.00 pluss saatekulu 70 ceiiti
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES