Vaba eestlane , May 24, 1979

              Nr. 39
PÄUTÜSES
Arthüs* Ha-
^tsi ja sasTQ-tagasi
Wäss.
Ja isiklikele
7
Iswat täh8l&>
Svet" lüjgUs-letati
seda
le kodumaad
rahvastest
wst tiristble
c saal
lestnsraamad
lisest aast^
100. sMimi-
Independtntly
pparotrd
it Lytton Blvd.)
r4P 2 J3
i müügi korral
t. tel. 4874477
[7-2017
.üks eesti Olime-
I Pesake, ülejää-k
ja üks Irina:
^ne nimesid. Ka-
Irelüüdid.
/ega tsh&kakse
•sisendada, et
Jn N. Lüt. 21. ja
Tartus Eesti
5.teeriumi Lasta
fuiismi Valitsu-ulatusega
koo­ljate
konverents,
antud „Minu
liit'^ Selleks o i !
üle saja kodu-tutvustati
viies
esimees oli
b jä kodu-uuri-
•1
Nr. ^
ADVOkMDID
nxmaa
^NOMEl.•:•.
Eqom 1912, Röyal Trust T©weir
Toroüto Domimon Centre
Postiaadress: P.O. 326, H^oroato
Önt tBay & Eiiig);M5K-lKf
Telefon: 869-1777
m-tundi telefoni valveteenistiiš
133 St. w., see"
Toronto,.M5H 2L3 •
Tel. 364-7072
Br. Romasi Toi on ineie
^ttevaatHkui pakist välja
me. seda läbi plastikümforifea,
minutit hUjaks
lahuka „E
habras ja
mahuka ,,Eest! siüt" ori
suure
i. Me.vasla-
Qh kohati järgi vaid tüMd Ja
• IIETHERINGTON, FALLIS
Ädvokaadid-notarid
365 Bay St., Snite 401. 3634451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
55 University Äve., Ste.
- - Tel. 862-7115-V
Toronto, Oht. M5J 2H7
„Kahjuks jäi see partituur laElu-
|)e(]^s hüga hiljaks. Taavo Virk-hms
saatis ta midle^ aga j ^ k k jäi
tolli taha kinni. Hea, et tänapäeva
fototehnika on väga kõrgel tase­mel,
"niä lasen sellest teraliku
koopia telia. VirkhaÜsi ,,Eesti süit"
on väga ilus asi ja ma ootan esi­mest
võimalust^ selle esitamiseks.
Ta tõi selle ise Eestist välja j a me
esitamise seda paguluse, oh nii
süütult idalistlikel algaastail Geiš-lingenis."
, :..
Dr. Toi mainib, et laulupidu pole
mitte ühekordne sündmus,
see on traditsioon Ja koimplektne
eesti kultuuriväljend, sinna kuu­luvad
peale laulupeo veel vaimu­lik
: kontsert, • sümfooniakontsert
FINN TASTE BAKE^Ä
(FiichI nurgal, Bathorsä ja Yonge
TELEFON 2254)824- ^
Art avatud:
on peen
. 9—6, reedel ^ 7 ,
<Ešmaspäeviti suletud)
.9—4.
Nendest kõige keerulisem muidugi
on sümfooniakontserdi korraldami-
•2
37 • aü i
<
w
Ä
•T:
U i
i N
W-Rl&
HMOWÖSr. w
[
VA6A itSUhm
K l h/6 51
Esiteks ulatuvaid professionaal­se
sümfooniaorkestri tasud küm­netesse
tuhandetesse, teine raskus
aga on eesti sümfoonilise muusika
hankimine", ütleb dr. Toi.
„Kuidas te need kaks asja lahen­dasite?"
y,Pöördusin ühe Torontos tegut­seva
tunnustatud mitte-elukutselise
sümfooniaorkestri juhataja, Glif-ford
Poole'i poole. Ta tuli mulle
kollsegilikült vastu ja tänu temale
oli ta orkester nõus mängima ja
ära õppima, eesti helitöid. Seega
jäi orkestritasu m^ie laulupeo eel­arve
pihtidesse." -
„Nüüd aga muusika, hääled ja
partituurid?"
,,Need pidin ma ise hankima,
Kuna tegemist on laulupeo kontser­diga,
siis ei ole repertuaarivalik
mitte ainult muusikälirie, väid ka
ideoloogiline küsimus.
•\ :Minu Sooviks oli, et see..kontsert
esitaks eesti rahvaviisi, niis mui­dugi
paratamatult piiras mater-
' .Jali valikut.
Kuid nml olid head abilised, Täavo
Vh-khaus, Endel Kalam ja Kaljo
Raid. Kontserdi kõige tülücam ja
ka kõige kulukam ettevalmistus on
partiide puldi peale saamine. Ma
sain küll Kaljo Raidilt ja Johannes
Taimt nende helitööd koos
kirjutatud häältega. A. 1Capp'i
hääled olid mul näiteks Geislinge-
IL
9 QueenSt.^. Toronto — Tel 368-5011
Meil on rikkalikus valikus Mi)orteeritud
ja l^astelgedea Inidumisel^^^ põünimiseks, heegeldamiseks,
tikkiiniseks jä sõlmimist (macrame). -Ä- S K A M ) 1 J ^ V I A ST
HUVTTAVAro mTERJALE KÄSITööKS^^OT^^ Kan­vaa
mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. AvatUidresntösp,--^
map. 9-6, neljap., reedel 9—8, laup, 9.30—4. Meie teiae äri:
674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2205, kell 3—5 p.l. i
Roman Toi kooil juhatamas.
nist kaasas, pidin aga partituuri ju­hatamiseks
häälte pealt välja kü'-
jutama, ükski meie muusikamees
ei tulnud Eestist tühjade kätega
välja, me kõik tõime lausa vöö va­hel
kaasa eesti muusikat. Paljudel
lehekülgedel on näha Estonia"
põlemise jälgi. Näiteks K'. Raidi
partituur kannab kuupäeva 17.
märts 1943, vaadake, see tükib kõ­dunema,
ma lasksin sellest tööta­miseks
otsekohe fotokoopia teha.
Siis sain ma Cyrillus Kreegi parti­tuurid
Endel Kalami käest, need
kannavad aastaarvu 1943. J a siin
on Mihkel lüdigu partituur, „Aya-mäng-
fantaasia", mis oh loodud
1906 „Vanemuise" teatri avapidus­tusteks",
ütleb Roman Toi ja tõs­tab,
mu ette eesti sümfooniliste
rahvaviiside hääli ja partituure —
veeplekilisi, äärtest põlenuid, aas­tatest
kolletatud ja niiskusest täki-tud,
Kuid on ka verivärskeid lehe­külgi.
Need on Roman Toi välja
kirjutatud.
,,Kui mitu lehekülge tee hääli ja
partituure ise pidite välja kirjuta­ma?"
• •
„ M a ei tea, pole lugenud. Aga
arvatavasti kahe- ja kolmesaja va-hei."
r,. •:' :- ' V . - V :
,,Kontserdü tuleb esitamisele ka
teie • kantaat ,.,Sina suudad" - kam­merkoori
„Estonia" ja noortekoori
..Lootuse" kaasabil ..|."
,,Jah, see on traditsiooniks, et pi­kem
töö kuulub sümfooniakontser­di
kavasse. Aga eelnimetatud kop-rid
esitavad ka kaks a capellalalu-
Mõlemad koorid on väikese ise­seisva
esinemise kuhjaga- ära
teeninud, nad oh minu kantaadi
ühekordseks esitamiseks tohutu
:> töö äraVteinud." • . ' -
Kui me nüüd sümfooniakontser­dil
kohtame Roman Toid dirigendi­puldis,
siis on see pidupäev. Kont-serdikülastajaile
jääb nähtamatuks
SG9 argipäevade rida, mülest siin
juttu on olnud, sest mi ongi see
mõeldud. - •
„Vaba Eestlase" toimetuse Ja
talituse asukoha plaan
TOIMETUS JA T A L I T U S V
avatud esniaspäevast
reedeni kella 9—4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus >
väljaspool tööaega"
: Karl Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajaleihte kuni kol-map.
ho^m. kella - 11-ni.
K U U L U T A M I N E ;
-• • V A B A EEST^ -:.
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste hinnad:
tiks toll ühel veerul • $3.25
esiküljel _ - - ; : . - - - - $3.75
.KUULUTUSI.
VASTU:
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street -
Telefon 364-7675
Poistiaadress: Boš 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivändi 251-6495
2. Mrs.'L<Bida Mari
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.'
Telefon: 223-0080
110. A. J U U B E U LAULUPEO
LAULUD. Eesti Lauljate Liit Põh­ja-
Ameerikas. Sisukorras neli nais­koori,
seitse meeskoori ja 13 sega­koori
laulu nootidega. 84-lehekül3e-line
noodiraamat 26. mail 1979. a.
Torontos peetavaks laulupeoks.
. • • USURÄNDUR' nr.: 3; - : 1979^ Ees­ti
Baptistide Maaümaiiiduajakh-i
avaldab oma uues numbris järel-hüüdeid
Rkjhard Kaupsile, A.R.
„Usu säilitamine", E. Toompuu
„Tõeteri sõnasälvest", K. Raid
,,Kü^ik põleb", Reet Vaikla,,Talv
oh möödunud, kevade on saabu­nud",
A. Roos,,Taevale lähemale'^
E. Grimm „Rahu Jumalas", roh­kesti
iühikirjutusi, vaimulikku l u%
iet P. Sinkilt, A. Ruutsoolt, P . Au-yäärtit
jt., järehüüdeid, teateid
Vancouveri ja Toronto Eesti Bap­tisti
Kogudustest ning mitmesugu­seid
teateid.
TRENT ^78. Eesti Liit Kanadas
ja Eesti Kunstide Keskus Kanadas.
II Eesti ühiskondlik Seminar Tren-t
i ülikoolis peetud ettekanded ja
kavakord, mis annab üldpildi kolm
päeva kestnud seminarist, kuni
nende kajastusteni Toronto eesti
ajakirjanduses. Samad sõnavõtud,
veidi lühendatuna on antud ka ing­lise
keeles.
VANCOUVER (VE) ---Noorte poolt esitatud rikkalüm kavaga
Eesti Seltsi emadepäeva aktus toimus 13, mail „Meie Kodu" au­las.
VES esimees A.Pänm oma avasõnas meenutas eesti ema täht­sust
eesti keele õpetamisel. Ta- tervitas külalisi, eritS äga Mont­reali
Eesti Seltsi esimeest Erich•Aserit'Ja.abikaasat.
Õpetaja Thomas Vaga oma tä­nupalves
palus. õnnistiäst eesti
emadele, kus nad ka ei viibiks ja
tänas Jimialat, et ta on aniiud
eesti emad, kes on lastele õpeta­nud
mitte üksi rääkima eesti kee­les,
vaid ka palimia eesti keelos.
Emadepäeva aktusekõne pidas
Anu Röhtlane. t a tuletas eesti
emadele meelde, et lastele tuleb
tutvustada eesti rahvaloommgut:
rahvaikunsti, -rõivaid, -tantse ja
võimlemist. Kuna oleme üle maa­ilma
mitmete võõraste mõjude
all, siis on see arusaadavalt ras­ke,
ent me peame oskama vahet
teha võõra ja oma vahel: ' i
Emade: austamisel selgiis, et
kõige vanamaks kohalviibivaks
.. .temaks oli ligi 90-av pr.'
DOCTOR OF CHIROPRACTIC
331 Sheppard Ave. E.,;. Willowdale
TELEFON 224-0444 ' .
Aeg kokkuleppel
KJõige 'hiljutisem ema oli pr. M i l -
vi Tayloy. Kõige lasterohkemaks
„emaiks" tuonistati VES Täiendus­kooli
kaua-äegne juhataja Adele
jjnt, temale järgnes kooli asutaja
Helmi Tutti. LiU^n Ollium j a And­res-
Loo andsid neile kõigile lille­kimbud
tunmistuseks. v
Täienduskooli õpilaste kava
algas kahe rahvatantsuga Susan
Muld'i juhatusel. Ligi 30-liikmeli-ne/
lastekoor koolijuhataja Tiiu
Jääger! juhatusel esitas hoogsalt
kaks l a Ä . Nende kahe vahele oli
põimitud esinemisi mi deklama-t-sioõni
(kui ka lauluga, küll gruppi­des
kui k a ^üksikult. Paistab, et
praegustele eestlaste huvigruj^i-dele
on küllalt järelkasvu oodata.
õpilased ja õpetajad olid suu­re
töö teinud kava õppimiseks
: heaseesti keeles,.
Laulugrupp „Heli" (Susan
M u l d — juhataja, Mai y i n k , S i l -
vina Värtiha, Ellen Värtina ja
Toomas Vesik — kitarr ja. Mart
Laanemäe — klaver) esitas käiks
meeleolulauiu: „Kaua kätel oled
kannud" ja „Ei me ette^ tea"
Pealtkuulajad avaldasid lootust,
et „Heli" sagedamini esineks.
Ilmar Weemees mängis Hubay
,.Ungari laulu" viiulisoolona ilma
saat j ata. Esinemiseviisist oli • juba
näha vilunud mängijat.
V Aktuse lõppsõnas VES abiesi­mees
tänas kõiki osavõtjaid, esi­nejaid
kui ka^ arvukat publikut,
kes oli tugeva aplausiga näidanud,
et kava oli meeldiv.
Lõpplaülüks oli traditsiooniline;
„Ema süda" Mart Laanemäe kla­verisaatel.
Viimane tegutses ka
teadustajana.
Rahva ja survevõimu vahel valitseb alati konflikt. Selle konfliÖ
suurus ja ägedus oleneb ühelt poolt rahva temperamendist, teiselt
poolt survevõimu toorusest. Sündmused kommuiiismile allutatud
okupeeritud maades ja satellütriikides on palju kordi eksisteerivat
konflikti illustreerinud. Eestlased — tänu kainele rahvuslikule tem-
— ei ole M a i a l eesrinfflased.
kange rahvas ja seisa kaijuna mu
kodumaa..." tuubitakse koolides,
kuld ükski vanem munene seda ei
oska, vaatamata et pateetüised sõ­nad
võiksid rahvale sobida. K a sel­les
laulus' oli ,,ŠtaIin" seos, kuid
visati isikukultuse likvideerimisel
välja. Rahvas on ise võtnud uue
hümni, milleks on Köidula-Erne-saksa
=„Mu isamaa on minu arm".
Laulu keelamiseks pole mingit
alust ja seda lauldakse püsti
seistes, nii et venelased mundri­kandjad
(kes ei tea asja tagapõh­ja)
peavad seda kohsdiküks par-teilauluksja„
10övad kulpi".
Nagu omal ajal Korostovets Jani­seni
,,lsanaaa laulu" ajal.
Rahvusvahelise Linnukaitsenõu-kogtt
12. kongressil 1960 soovitati
igal maal valida omal ajal rah\4is^
lind. Eesti ornitoloogid valisid siis
Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke­se
(Hirundo rustica), mida eestla­sed
juba iidsest ajast ^ a l e on pi­danud
taluperede onnelinnuks.
,,Pääsu päevalindu" omab koha
meie rahvaluules ja sõna • ;,pääsu-ke"
ise ulatub tagasi kuni soome-ügri
ühiskeeleni. Möödunud aastal
ilmus Eesti rahvuslüidu tutvustav
raamat „Pääsüke" tuntud ornito­loogi
Heinrich Veromani- sulest.
Meeadiv iOO-ldijeikiiljeüne raamat
pn avateoseks „PääSukese"-nimeli-sele
löodusraamatuteit sarjale, kus
järgmistena ümuvad Aarne Kuusi­ku
„Männimähkurid" ja Lea Vob-salu„
Võiim".
Eesti rahvuslilleks on siiski
üks teine „umbrohi^*, mis meie
rahvale südamesse on,pugenud:
rukkilin (Centaurea cyanus).
Ta kasvab kõrsvilja põldudel ja on
sealt juba toodud iluaedadesse ja
pruudi-bul^ttidesse. Rukkilill on sa­muti
rahvusvaheliselt Eesti nimele
kinnitatud rahVuslül.; Mõlemad
sümbolid ^ suitsupääsuke ja rukki­l
i l l ; on nü sügavalt eestilikud, n i i
et nende vahetamist pole vaja ka
siis, kui kord lipp vahetaniisele tu­leb.
:..
• 0., I
Ainult pidulikud sündmused, kus
kogunenud rahvamass tunhetab
oma jõudu jä satub ülevasse mee-leollu:
laulu- ja tantsupeod, õpi­laste
ja tudengite rongkäigud, on
Eestis ohiud plahvatusohtlikud.
Plahvatus on aga olnud nõrk —
kuskil heisatakse sini-must-valge,
ei lahkuta piduväljakult vaid haka­takse
laulma ühislaule, avaldatak­se
spontaanselt lugupidamist või
lugupidamatust. Meeleolu-plah^^a-tused
ei tee enamasti midagi head,
küll aga põhjustavad sageli asja­tuid
ohvreid.
Nii nagu kompartei ikka aegajalt
kiidab suure vennasrahva — vene­laste
— geeniust, nii võib kommii-nisti
kui mimest kõige rohkem sa­mastada
venelasega. Venelane on
põhiliselt usklik jä kui Lenin talle
endise usu oopiumiks tunnistas,
siis võtab ta nüüd kommunismi
dogmaMüiselt uue usuna.
„ R i s t i ette löömine, õnnistatud
vesi, küünla sülitamise maagia
j a paljud teised „nõiavigurid"
venelase usus (või ebausus) oii
ikka veel vene kommunisti ala­teadvuses
ja väljenduvad suures
hii-mus igasuguste sümbolite siih-
•V tes.
Rahvushümnid, lipud, vapid, ka
sümboolse põhitooniga kirjandus ja
ajaloo episoodid kuulutatakse sur­mapatuks
ja asendatakse kas oma
või ušu-loominguliste aseainetega.
Sümbolite hirm ei ole kommunis­tide
leiutis. Arvukate soomeugri
rahvaste aladel Põhja-Venemaal
oli ühe ehitusena kasutusel kõrge­tele
jalgadele'^ ehitatud liha-ait,
kus jahimehed hoidsid ja-kuivata-ski
oma saaki. LahestiMcu kasva­vatel
kuuskedel saeti ladvad maha,
nendele ehitati platvorm ja sellele
ristnurkadega väike hoone. Kuuse
juured, mis hargnevad maapinnal
laiali, d i d aida all nagui suured Un-nu-
jalad.
Need linnu-Jalgadega aidad ja
shamanistlik usk (millest soome-ugrilased
visalt kinni hoidsid)
ajas venelastele bü^mu nahka.
Nad pidasid tshuudisid (slaavlaste
üldnimetus soomeugrilaste kohta)
kardetavateks nõidadeks. Moodsa­te
tshuudide nbiajõu vähehdami-seks
tulid nende sümbolid ära võt­t
a . ' ^ :
Anastatud riikides, kus ven^lased
kõiki pisiasju ei kontrollinud, jäid
sümbolid peaaegu kõik alles. Lau­ludes
muudeti üksikuid sõnu, lippu­dele
pandi viisnurk peale või võe­ti
endine vapp maha jne. Balti rah­vastelt
võeti kõik ära — õnneks,
nagu nüüd võime hinnata. Sini-must-
valge punase viisnurgaga kes­kel
või kolm lõvi sirbi ja vasara
all x)leksid propagandaliselt mit­meti
Eesti iseseisvustaotlustele tü-
T^OrTOH OF eHIRÖPRÄmC
Tel. 489-0562 Semperi tehtud N. Eesti „rahyuš-hümni'
* — ,,Jää seisma Kalevite
Eesti linnade vapid—r Tallinna
kolm lõvi, Viljandi roosiõis, Rak­vere
kroon ja täht, Narva kalad,
Tartu värav j.t. keelustati nõuko­gude
poolt. Suveniiride tootmisel
on kefelatüd vapid tasapisi tagasi
„hiiliflud".
Ainsaks erandiks on jäänud Tal­linna
vapp, kuna see võeti hiljem
Eestimaa kubermangu vapiks ja
sattus sealt ka Eesti rügi vapiks.
Huvitav on nüüd jälgkia, millal
Tallinna vapp tasapisi välja Ilmub
ja praegu suvöiüritööstuse^ kasjii-tatud
Vana tooma, Rannavärava,
Pikkjala, Viruvärava, Börsisaäli
uksekoputi ja paljud muud aseai­ned
kõrvale surub: Kui juba tsaäri-ohvitseride
karrast õlakud tagasi
tulid^ süs tuleb Eestimaa mütel-konna
ja kubermangu vapp samuti.
Ei tea, kas peame rõõmu või oiih-likkust
tundma, et see oli ka Eesti