Vaba eestlane , October 11, 1984

              Nr: 75
lühendrüMde pre-laotama*
t?>r;;KAOTAB,:sliS'
linist. Elu jookselB
endistel teedel,
on möödunud
)lnud. Nad on
iga republikaani-tid
muidugi, kon-
^\ra|ale nad ikka-ilismi
kammitsa*
KAOTAB, siis
isl on kibe^ kuid
lariei veelgi sisu»
Imed enesekindla-
•atse sai edukalt
[teeb uhkeks. Pä°
lõiget ja hümaaii-ra
on tulevik re-ldJustätudpikaksj-
(akümneteks.
KAOtABy siis
iparteid hõiska-laa"
punased pa-lelläd
helisema ja
1 vähemalt kolme°
[AQTAB^ siis va­lvad
demokraatll-
Ibadjä katus kn-
|on palju ja kõik
msad kaotavad
lovad ära, koos
)rge McGovern'-
tipp oli Bälushi
Iie partei kuivab
Jesse Jackson
p s a oma ,,Viker-
Indüseks.
.E KAOTAB, siis
miljonit dollarit
Kolm pikka aas-ja
viljatult rek-
)lidust ja Reaga-pigistatud,
lapsi
pmalikkude grup-le
nõudeid luba-id,
neid meelita-selleks>
et seda
Ji poliitilist pan-liäagi
võita!
Ihead, väga head.
rflitirde suure ar-
[ärt mõjutas mit-partei
suunas
ja Jesse panid
Idale sõjavankri
id need ei ta-ega
õiguse või-
|d ikkagi head.
liida endale ase-parema,
)genenuma, ölgii
naine, hispaanla­st
või valge. Lii-i
, sest naisi
»nmast/Hart oli
Irotesteeris viha­tavalt
pettunud.
td olid vaimnstu->
tašid üksteist,
laaerdes;
naine Ameeri-jasepresidendiks!
cõrvair '
linõned kiusakad
Ferraro on just
istätagu Rosalyi
KAOTAB, mis
reist Unisusest?
Ls. Kiusakad va-rad
pealekauba
laäie kaotas, kas
la kas kiüsäkail
J, seda praegia
teada, et mäng
väga suur risk.
11. sept. s.a.
sixcht" alusel, et
siremaalt on hil-leda
Nõukogude
iläpaadi?- Välja
;it paksu udu
^^rivalve rädär
keda saadeti
[sega kaaterpaä-id
paksus udus
Rodusid neist nii
lk. S)
J,.
¥ABA EESTLANE ne! Thursdäy, 11.
sm
VALVEARST
NÄDALALõliüL
13. ja 14. oktodbrU
- dr. J . Marley, tel. 9il-7777
20. ja 21. oMoobrii
dr. R. PaJkapül, tel; 921-7777
laäiliiiqkiriandiisi
Septembris ilmus- New Yorgis
frederick Ungari kirjastusel ^,En-cyelopedia
õf Wprld Literäture in
tlie 20th Century'^ (20. sajan, maa­ilmakirjanduse
entsüklopeedia) 4.
k(üte (tähed R-Z)täiendÄ välja­panne.
/'^V,-:"/;,''' .'^
Köites on kiülaW
tiMid Marie XJiideri,Kari^^ Keskkooli õpUased vastu võtmas instniktsioMie koolijuhataja/llassijuhatajalt Edgar Märter Esi-
Heiti Talviku lÜe, niüle autp^^^^ lüsa
Aleksis Ranhit, kunä^^^M^ : Foto: Vaba Eestlane
nitist kirjutab Vicbr Terras, võrd- ^y;-. r •. ' / ••/.^ . \ • ., , •
levä kii^andüsteadusej x)rofessor
Brown ülikoolis ja A. H. tammsaa-rest
Alp Raun.
Kuni leheküljelise pikkusega ar-tiMid
annavad esmalt biograafilisi
andmeid, siis pikema esseistliku
ülevaate loomingust ja tema kohast
eesti kirjanduses, siis temalt ilmu­nud-
teoste loetelu ja tema kohta
Ilmunud bibliograafiat võõrkeeltes, abielumehema.
Eesti loojaist jagab Marie Unde-ri
foto lehekülge Miguel(^e Una-
Rootsi esimene kalienaišepidaja on sünnilt soomlane Matti Soukkä. Soomest, Pedasjärvelt pärit Matti
asus oma vanematega 1950-ridaiiaasiail Rootsi. Aastal 1973 ta lahkus vanapoisina arenguabitöödele Sam-biasscv
Aafrikasse, P ä Ä 11-aastast s^olekut^^^^t^ isuorperekonna isana ja kahe naisega
Matti on kais kau- a b i t ö ö d ' k u i ' ka eraette- tud. Perekond võib püsida koos
•uist sambia naist, Eoyee ja^ võtete maa-aladel Sambias. ': tootsis. ;.
ness ning viis kähäräpäist 3—1^ Lõpuks ta siiski küllastus sellest
aastast last. Nüüd on Matti suur- tööst ja ülesannetest ning otsustas
perekonnfapea sõna. tõsises mõttes, võtta oma pere ja minna tagasi
Ta on kogenud seda, millest paljud Rootsi. Kuid Rootsi ei olnud eriti
mehed unistavad, et ollä kahenai- vastuvõtutäliteline ja neil tulnuks
sepidaja. Rootsist uuesti lahkuda. ViisaasjadXä arvab siiski, et see on väike
Kümme aastat tagasi ta abiellus oli^ läinud segamini. Matti ei kao- probleem, võimalusi on mitmeid,
esimese naisega, pool aastat. hil- tanud siiski lootust. Viimasel het- Tavakohane lahutamine ühest või
Mi!s nüüd edasi, see on veel eba­selge,
kuna Rootsi seadus ei lu­ba
kahenaisepidamist vaatamata,
et Matti on juba kahega abielus.
jem ta võttis veel teise.
Kuid ta ütleb,; et ta ei .
maisi lehmade eest, nagu seal
kombeks, vaid "kasutas raha. '
Ta ei öelnud ajakirjanikule, kui
palju tema tumedanahalised naised
ker tema loptused täitusid. mõlemast abikaasast võiks tulla
ta saanud teada, et ta naised ja ^^^J^"^'
viis last võivad
Nörrköpingisseo
(Algus lk. 2) ;.
et kaatri tugev järellaine-tas
viis paadi ümber ja kõik sees-
©Iljad i^pusid. j
Nad tulid juba möödunud keva-
' del Norrköpingisse. Lennupiletid
perekonnale maksid ca ^^^^4^^^
Ta oli juba olnud valmis alusta-\|Qotšl. krooni. Matti teadis, et
on. Rootsi kroonides väärt/ Hinnas ma või^^ pere eest, ega pö- äifetivõimudega tuleb raskusi, aga
lepitakse kokku tüdruku vanemate- leks neid lasknud saata tagasi Sam- ta otsustas riskeerida,, uskudes et
, ga. biasse, kuna ta tunneb, et tal on asjad kord ikkagi korda laevad.
Kui kaks riaisit olid mehel ole- vastutus oma perdkonna heaolu Sambias on elu sellasena täiesti
mas hakkas ka pere kasvama. Mat- eest. normaalne, et mehel on'kaks naist
ti tegi põllumajanduse alal arengu- Nüüd on suurem mure võide- Seal ei olnud mingeid raskusi saa-
• '' • ' ' . ; - ; " :.• • • ' : - • ' •/ ' ' ';da maalt lahkumiseks pabereid
. kogu perele. Aga Rootsis tulid ko­he
raskused, " - ^
Matti võis jääda Rootsi, aga pe­rekonnale
anti vaid kolmeks
kuuks turilstiviisad.
sügavas ööpimediises Koera len-ifluk
KAL 007, mille Nõukoiude ra­darid
avastasid ja mida saadeti
Jälgima vaprad I Nõukogude Liidu
kotkad, üsna varsti üks neist tea­tas:
Mission completed! Korea rei­silennuk
oli allatulistatud - see kuk­kus
merre jä 269 Mmesft uppus sel­les:-
õnnetuseSo--
El saa märkamata jätta, et vaga
suur õnnetuste arv on otseses või
kaudsemas seoses Nõukogude Lüdu
tegevusega. Gulaagides ja katõni-desoii
sajad tuhanded ^mesed
ieidHud Õnnetu surma. Bor. Koma-royski
võitles 1944. ä. theeleheitK-kult
ülekaalukate Saksa vägede
vastu, Tärssjayit kaitstes ja Vene
sõjavägede abi oodates. Need ei
saanud appi rutata, kuigi nii oli lu­batud.
Selles õnnetuses hukkus pal­ju
vapraid poolakaid. (Lõuna-Aaf-tab
noori ette vendurskautlus ja
see on põhjuseks, miks Lembitu
Malevas kohie; vehdurite asutami­sest
peale tegutsevad selle skautlu­se
haruüksused. ' y See ei tohi aga segada suusasporti
Mõõgameeste laager Uudismaal ega purustada Kotkajärve suusa-
Br©«dYiew Äve.
LM4K2R&
ühenduses on
Palju neid oli? Meie ei tea
Imnute arvu, kuid kaks perekonda
võiks olla künimekond eestlast, kes
liukkusid selles õnnetuses, , mille
põhjustas paks udu.
Rootsi seadus ei luba kahenaisepi­damist,
vähemalt mitte ametlikult.
Nädalalõpul 29; j a 30. s e p t eÄ ^
skaütüksus Lembitu Maleva mõõgameeste vendur-ska^ gas. Palvekirju ja muid pabereid
laager 14 osalejaga. Laagri sihiks oH tutvustada äsja üksusega liitunud saadeti siiarsinnai, aga midagi ei
Otse vastaspoolel, suure Nõuko- noormeestele vendurskautide tööd ja kohustusi, planeerMa pere aastast olnud tükil ajal kuulda. Aeg hak-gude
riigi idaservas, lendas möö- tegevust ja asjamehed. ^^s täis saama, aga Matti oli kin-iunud
aasta esimesel septembril, ^^^^^^^ : del, et ta naisi ega lapsi ei jäta.
Skauditreening tunneb põhiHselt paistes. ^^^^^^^
kahesuguseid laagreid: ühed neist alla nulli ja vesi toidunõudes oli käivad lapsed rootsi koolis. Nad
on koiraldatüd üusal ajal Õppi^ hommikul kõvas jääs. Sügisvärvi- on kohanenud uues ümbruskonnaSo
seks, puhkuseks, spordiks ja- mõnu des säravad metsad ja vaikne jär- Matti käis tööl lähedases põlluma-ning
naudingu jaoks.v - Teised on yepeegel andsid laagrile maalüisejanduslikus ettevõttes. Naised oo-puhtalt
treemngläagrid, kus vai- ümbruse ja tausta. Laupäeva õhtul tavad tööluba^ Matti on optimist- .
mistatakse ette olukordadeks, mida istuti lokke ääres, külla tulid va- lik, et küll nad hakkama saavad,
keegi tegelikult ei soovi; kuid va- nemgaidid Kotkajärve tsivilisat- seni on ia sugulasedki aida-hest
oludest tingitult tuleb läbi siooni poolelt — aastakoosolekult,
elada. Lennu- ja laevaõnnetused, Udu rullis järvel, öökullid pidasid
eksimised jahüj ekspeditsioonidel sõnasõda.
ning maastiku- ja mägestiku-spor- Koosolekud peeti Lembitu küla
dU, loodus-õnnetused ja sõjaoluko^ n^^ küdeva kolde paistel, milisse korterisse
rad panevad inimese sageli situat- Poisid esitasid oma Imvialasid ja
sioohi, kus elu ripub j,juuksekarva aruüeti, kuidas neid koos viljeleda
otsas*\Ehiga väljatulek deneb siis maksimaalsete ^^t^^^ Ka
isiku praktilistest oskustest ja füü- siin „hüppas":mootor sisse,
süistest võimetest. Selleks valmis-seni
on- sõbrad ja sugulasedki
nud. v:
Esialgul Soukad elasid kahetoa­lises
köögiga korteris. Oktoobris
nad pääsesid suuremasse kuüeruu-
Perekorina smirenemisst ei ole
kavas, ei laste ega naiste arvuso
Ta arvab, et tal on juba
Kavatsetakse Lembitu Maleva ka^ suur perekond, l ^ e s t naisest on;
hele lumelaagrile lisaks korral- küllalt.
dada veel kolmas — lümesaamide Mattil on kavas, oma eksootilise
;r;: ja põhjamaades harukordse pere­konnaga
kord minna ka Soome,
Pudasjärvele Matti isa kodukohta.
rika' Vabariik saatis võitlevaüe kasutas nü vähe tsivüis radasid. Paljudel perekondadel on —
l^ooläkaaeVarssavisše toitu Ja raviV kui võimalik, ööbiti presenditükM-mootorsaamd ja neid on võimalik |Si|||^^g
meid. SeUes. operatsioonis huM£Usdestehitat^^^ Moodustati uus pere c& JLI^ i ^ » ""
31 lennukit). mistati tdtu lahtisel MelyÕimali-tus koosseisus: vanapereniehed^^TOiClIOlllliS
kult toorainetest. JMistitati kõik Ants Evard ja Jaan Kruus, n o o r ^ p . . ^.j^^.^^-^^ ^õmu^ine
SeaUpeale ja enme seda m teada laagriks vajalikud rajatised ja peremees Tarmo Soots, kirjamees . ^ ' ^ ^ ^ ^ W ^ ^ ! ^ ^ ^ Koduga
ipikk rida suuremaid ja vähemaid püüti aega^^^^k^^^^ ^^^^^
« . i c m W i v n i i TVniilfAffiidfi ' Wiirm Korraldas 23. Septembril iMOKiiomii
Eesti Majas Sinimägede Päeva.
Kõneles Valter Murelik teemal
,.Besti riridevõitlejate viimased
õnnetusi, mis märgivad Nõukogude gg||;.
Liidu arenguteed . . .Neist mõnin- *
gaid nimetades — Trotski ja Kravt- yäikese erandi prlmitüvsuse taot-shenko
kaotasid elu mõrtsuka kae Semisele põhjustas vendurskauti-läbi.
TshehM ijahvuslane-riigimees^ ^
MazarykkukkuŠi^pmae^^
nast. aUa - suniuks. Vaüapaistev^^^^^^^^^^^
Mõõgameeste laagris toimis va­nema
juhina dr.. J"aan Kruus; Ants
EJövivaarrda,; kKeess lJibeemmbniittuu ..mmaalieevvaass ppeeaaub .. j >. • c!„ircorv,aQi
kordamisi. Osavõtnud noormeestele Jc,«eKduucic ^ &^
on õnnetu juhus praeguse paavsti­ga,
millme õnhetus seekord küll
laager meeldis. Jaan Kruus hindas
maa ja Kotkajärve südamiioi vahel laagrit ja nõupidamisi kõigiti kor-ning
andsid omakorda ajavõitu. daläinuks ja kriipsutas eriti alla
nende vendurite tublidust, kes va-
Laager algas kohe pärast vihma rem on peres tegutsenud Ja on
Kiga märjal maal, kuid möödus päikese- Jamboree kogemustega»
tU30Ök.
Kuulatamiiae
täidab oma eesmärgi!
KAASMAALASTELE
iifdriiiatsiooniks helistadei;
465.4659
^/NÜKE EESTI LILLEÄRI
1065 ^ E L E S A V E W
NÖRTH YÖRK ONT
M2R2S9
Omanfic U N D A SEPP
Avatud 7 päeva nädalas Lälede
736-1170
Kodu 2234201
ÄARDVARK
FLORIST
vifaniiit* LTD
Höppe Cleaning & Buildinq Cart Ltd.
keeniilisclt vaipu, mööbUt ja ak«ide pcfiemin©.
Söögituba, elutuba ja koridor $59.95
SAMÜELHOPPE
Iris: tel 686-4030 Kodus: tel 686-4395
Uus omanik—eestlane
yAISON SUISSE RESTAURANT &
DININGROOM
Alkohol
§13 Btow St. W . m 532-3664
^ i p W W ^ EUROOPA TOmJDE SPETSUlÄ
Avatud 7 päeva nädalas kella 5 p.L—1 öösel
Omanik H . NlHRMEOiB
Msksab Kanadsis:
$51.
$28.
feerandaastas $15.
YUjiispool BJuutdafe
$65^
$35.—
$18^
• • i . ' i i : mv
miPOSIlGA + SAATEKULU
Kanadas: VälJ
Kanadat!
$56^ 4- $42^ I $47.-
aastas $30.— + $ 2 1 .— i $ 2 4^
veerandaastas $16.— + $10.50 i
VÄLJASPOOL KANADAT )a USA-d:
LENNUPOSTIGA aastas
aastas $35.
tssaätas $67.—> |a feenmäo
Aädre^i muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 osntS
USA aadressidele CODE"
lanada mdressidele palame mSrkida ,»POSTAL CODE""
Fan^tshekk yõi iralialraaFt ldr|Dtadflt
Free Ertonian Pnbli^eis nimele.
1
Telfiwiine saata:
VABA EESTLANE
lieŠt.. Don Mill^
Palua mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks •— tavalise / kiripostiga alates
................... 19...^ katteks lisan $.......
raha^ / tshekiga / rahakiuux%a. (Raha c ^ i^
Nimi
/
siinjuures
t&btUijas).