Vaba eestlane , January 17, 1984

              B r a L A N B tefeipäeva! n 1984 — Tuesday, January 17, 1984
VABADE miLASlE
¥ÄBÄ
ViÜAANMA; O/Ü Vabä-Eestlaiie. 1955
Ont M3B 2M3
• •• '.TOIMETAJA: Hannes
TOIMETUSE' KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino J5e, Olev Triss
TELEFONID: toimetus 444-4823, taHtus (tellimised, kuulutused,
: I ©kspeditsioon) 444-4832
imUMISHINNAD Kanadas: aasta $51.—,podaastas
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat:, aastas
aastas $35.—ja veerandaastas $18.—
Aadresd muudatus 70 <g.^^^ —
^^^^^^^^^^ M
iPiiblished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Ledie St. Don Müls, Ont M3B 2M3
Kuuba punane diktaator F M d
Castro ei ole en^m see süsimusta
babemegä revolntdonäär ja riigi-^
K A I R O — IWpolist köös oma4000 toetajaga lahkimud PLO Juht Yasser Arafat kohtub oma tehku- mees, kes 25 aastat tagasi Kuubal
misteeköiinal Egiptuse presi^^ tJmistades oma kunagised kriitilised seisukohad löögimeestega võimule tuli iä
Egiptuse poliitika kohta sgHevahekordade^fe^^^ vandus, et ta iimbeiorganisee- g^ai kommunistliku rezhlimi keh-lib
11X> pärast tema ^^^^^^ testas. Ta habe on aastate jooksul
Aga ehne%u ia^^^^to^^ väga teravalt Ka leidis ta, et Arafati külas- m«»t^^^ nmg endisest
seerimiseni jõiiab, tahab ta suuda Washingtoni ninfeKairot PLO juhi käik Egiptusse oli rikkunud 1979, ^ revolutsuKmiteg^^ on
oma vastuolud suurima araabia Arafati,,kosimise" pära^ va- aastal söhnitud Camp Davidi kok- f . ^ ^ ^ l ^ ! * * . / * ^ * * " * ^ vanahärra,
te* vaatevhiklist lähtudes on mide juurde ehkM Ä e d " i ^ ^ hejuhtuin siiski ei mõjutanud kui- kulepet nende maade vahel. voiuunul^as kogu .m«emitab
iäesotev aastavahetii^ eriti alla Palestii-dagi USA—iisraeli strateegUist rouKem mugavat kapitahstlikku
tov ning võimaldab optSmistlto ^^^^^^^^^^^^^^^ m
ipiIgiiga;:vaadatav:tulevikkBf..;^A^^ _ j r ^ ^ ^ m - ^ ^ eksiilis^; istungil Alzhü-l
e d kirjutavad, et sitasel konüneni" ^ J * ^ ? K Ä f ® ^ ris.
oa(& ksdstlust ^ majandus!!- gasi
^ oli äride jõuloläbimiiiik era- „ ,
feordselt dav, miHest Võib jäi^lda-^^^
dai et rahva ^shiijõud on
mng i n l m ^ annavad k^ema majanduslikud sektorid üks- ma asend palestiinlaste esindajana,
1^ ja lahtiseina sudme^^^ laha teisega niivõrd läbi põimitud m
välja kui .eelmiste jõuluimhade 3* Ühendriikides. SeUest
äjaS. Nin^autotÖöstused tõste^^ tmlenevaHt kajastwvad kõik lõuna-esfle
oma möödunud aasta suurt ™ tcmnuvad
mü|^ mis iileteb tunduvaltm^^ Kanadas — Kui
aasta l ä b i k ^ . Kuid majandusehB ühendriigid satuvad majanduslike 4000 m^ega
H V Ä ™ - i _ _;d li- V . t a g a s i l d irPAncPGGA «lio iromi- ir.Ä« • -
1lema. vastsfete arv offl kül­laltki
suur ja sel on mõi
toets^a SiMlria iiäoL
Egiptus oli lubanud, selles mitte pursuid kui võitlevat revolutsionää-abistada
terroriorganisatsiooiiJ,
ridor ütles, et k u t ^ Ä S ^
ei heida v a r j « M ja^^ *^ kaprtaüstMkku
suhetele, on Arafat-Mubaraki dori arvates just tema toetamiseks/ ^^^^^ !r ,! 1 k ohi t-u^m .m esu"s k1 i• hLe i«tni -u dJ sel1le1le 1 T> i i / • *• fUsnwenuatr uke ründab, oni e*n« disel•t üh lek* Palestimlaste organisatsioon on täiuslik j a rikkalik. Revolutsioom
® ^ ' praegu niivõrd hajutatud, raKvas aastapäeval Kuubal peetud kõnes
„Iisrael ei tõmbumitte kunagi võithistes kannatada saanud, et ei tulnud tal oma suure naabri ja
tagasi 1967. aasta piiridesse, lis- Iisraelil vaevalt tarvitseks karta, et president Ronald Reagani atakeeri-rael
ei nõustu kunagi Palestiina Arafatist ja ta mõnest tuhandest misel sõnadest puudus ning tema
Aräfat purjetas ^ e k a laevadel nõustu kunagi Je- kaaslasest" mingit sõjalist ohtu tu-aadidest Reagani arvel võib jä
Tripoltet; 3000 neist vaenuaktsioonideks Iisraeli reldada, et kuubalaste väljalöömi
4ÕIISII ja ^ranemist ei ole märga- *^^*^^^^e keerisesse, siis
ta mitte ainult isimsdko^ " kui.
mme-
?^^^^®f?¥^' .teised 1000 MSOT 1 ^ H s a š / ^ Ä t e 'keegid vastu. H^^imäks' P LO rindes on ne Grenadast oU Castrole valusaks
laksid Ira^i,Alziieeriasse ja-^^^^^^ ^
ritd asuvates tööstusr^ ma, sus vpivad k^ nende suurimad põhjaJeemeni, siis asub sd ka
Ühendriadde ioibtindne kaubanduslikud partnerid põhja- Aräfati sõjaline
Pö<>I-piH^Vväadata .:irõõ
•guga--tuIevikku.:i:.-^-v;:.-^^.v;/, -^:-.;^-;^--r:r---. v / i "
ma avi-iust-üheks
Iisrael. jam.
iperdid on s i ^ üks^
meelselt veendunud, et majandus­elu
kaSv areneb 1984. aastal mõ-nmgal
määral madalamate tüüri­dega
nmg ulatub| möödunud aasta
protsendi asemel käes<deval a^-^
isä 4 - 4 , 5 protsendile. TEimed^ 6-protsendi.
maks pilveks majanduselu ilaevsš^^^^ mõnmgal mää-on
tööpiradus, mis jääb läänerüki-^^^^'^^ aeglustunud niag aeglustub tu-desendiseHkwgele
tasemele jaJ!;^^*e^^^^k^
miile bngust ei ole lähemate kuu- lõpptidemusek
kestel märgatavatt oodata. T e i - ^ ^ hmnata 4 protsendüe.
M^anduslik • «dukord i Kamadas; • Tenia Egiptuse väSep^ätiil ha­kkas
pikkamööda paranema datakse kui katset leida vast!kaalu
1982. aasta detsembris nmg on Süüria mõjule PLO mässuliste
möödunud .aasta keste! näidanud Mgas ja saada araabia vriikide a j ^ j - . » JJ u^^.^^^^&^^^w,^Ai^m^,n^^
pidevalt ülesmäkke sammumist MaarH WOTySf
arvestatakse^ et Kanada
tõusis : pärast. Tripolist-iahkraiist väitis
PLO mässuliste tiiva juhtMunr
rahvuslik Idci-Eiiräppä
Teme Yaba ükramlaste M ä ^ ^ kõnekoosolek oM roh- sed reformid, nagu pensionid ja
rezhümi) saavutusi 25-aasta
Jooksul nmg tõstis esile suud sot­siaalseid
reforme arstiabi kindlus-tiamise
ja .hariduselu ref prTiieerlini-se
alal.- Sedasaillia püütakse Castro
õigustamiseks teha sageli ka sini­sel
mandril, kusjuures unustatakse,
et Kanada ja Ühendriikide haridus­elu
ei olnud ka 25 aastat tagasi sel­lisel
kõrgel [tasemel nagu see om
praegu ja Kanada suured sotsiaal­olude
rääkis
Ja PLO nimel.
Saleh, et Arafat on Jaotanud j ^ ^ ^ ^ . ^ ^ senaator Paul Yuzyk, mär^ arstiabi kmdlustus olid alles planee-
- kides, et kw Helsmg^ alla kihutati 1975. a., siis tema rimis^l. Sel puhul ei saa samuti
^ toetiw seda, kun^
Arafäti Egiptuse ^^k^^ et N . l i i t pole kuiw^ ühestki duse ja k ^ levitamine
mõistsid hukka P L Q eksekutiivko- kokkuleppest, millele tema on altakiTJutanud, kmni pidanud. N . Liit Kuubal ja teistes kommunistlikes
seks muretsemapanevaks tegiirite ja desarmeerimisega. Ta lisas, et Mad-^ m^^^
©n kõrged intressimäärad, mis rfmaks ja piinavamaks problee-^^^i^^^^^ Egiptust tema vastuvõt- riidi konverents, millest tema delegaadina osa võttis, õnnestus selles kommimisthku propaganda ees-
{langesid möödumfidaffistalt^ kiLiilme mise pärast Wadiington ja märke, k^^^
vvaaiitt nniiii tÜnhieennddrriiiiMMddM^ kknur^i ^k^a^ Ka- . - , , ^"Seda atault kõrgemalt poolt
mädas, kuid tulevüt on sita võrdle-
••mm ebakindd ja kmdlaid ennus^
tosi ei julge sita teha Isa
genenumad a
Dlemeremaades on oma majan-iuselis
korraldamisel paremaid tu
lo'
Jaapani ek^rdil
_ V, nik Walter Tamopolsky, andes ju- verentsi torra rikkumises, öeldi, ja raamataid, mis kergendab par-
.M t;; 1^", rüdilise ülevaate Helsingi kokku- et sellega tungitakse sise-asjades- tei ideoloogidele tunduvalt nende
liI*o_uIdsissetdelnit tõsta, arves-M^^^^
taU tpotute a n i , 114 protsendffle kunv^s^^^^^^^
toolBte^^^ Need, kes Kanadas ja mujal Lää.
peetakse eriti masendavaks, et 20 lasÄe. Wlsimuste lahM^^ duste kohaselt, sel ön sUski kül- ka omaenda liitlastele selgeks tei- C»"*» saavutusi kipuvad ÜKs-aastaste
meeste
Ins eriti smir,
Pa^u M u I c ö k k u l ^ ^ m, et nad er tagane on^ seisu- Jf"»»' ^ \ ^ » ^ääldda sellest, et
^ „ tegi ettepMdqi selliseks^^k^^^^^^
baseerw nuMandn/^ ^'^Ir^T*^*- ^ ^ usSLTrikkumine tähendab tõstetakse inimõiguste rikkumised '"/^ "f^'^"
lo mn. '»en*"'^eM P " ' ' » » » ' » püsä- ^ i ä l l e e s ü e Ludust tohutult abi, mis ulatub 5-
1 " " ^ ma, kuna pajud tSökä^ ei leia Plaani, mi» * " a b Palestiiiüastele^f^ £^ jaUeesüe. mUjardl dollarile aastas. Seda abi
JaaP»- ... Ti.««,i r^u Madtüdis tõstsid Äendriikide ei anta vennaarmust, vaid vastu-tm^
u tJhendriikidesJiing mo- «"«''^««sett pikemaks ajaks püsi- ni K kuud vana Kesk-Ha rahu-men^
ulatub tSötnte arv
njs' ainolt 2,6 pi'dtsendile Z ^ ^ M « • ^ . P » ! - . , S d ^ ^ l e i ^ ^ iÄ
oa dustänudI tundovalt ukraa. !L^^ä än^ tarvitanud tööstusalad nagu m, ets.a - Gaza kitsusel koostöös Jordaania- ^ ^ i . ...u . . i l v * vn^tan. ^^^^^ V
Äamaa m^anduseto nfeg Bon- 1^^^^
Mis
Ttr 11 ,1 X L I 1 ^1 „ o x v + o « ivt*xxx.ow juhtumit, iga kord N . L i i - munismi Karübi mere piirkonnas
va^t^rot^teiniseg. N.; m j^Xadma-Ameertos n i ^ saatma
ei piisa ^i^^ . , .. ^
vaka vähendamiseks. Tööpuudus ^«"Mseks pm^^ v ^ uute lm-
^ Mäib praegu olevat tofeler Hei-mut
kohPiie ja tema parempoolse- riigiteesaistusse ja katsub palkade
le k r i s f l i k^
oma 9 protseiidilise arvu­ga
suuremaks probleem!^ Valitsuse
sotsi^tlik
s e i r ^ Jällegi, isegi oma lütlaste soovide tamist ktadiustama. Nõmla sUs -
mitte vastupML^^^^ vastu, USA nõudis järeleuurimiši kogu selle ülespuhvitud ja palju-
Järgmisdks andis U. S. Com- inimõiguste rikJkumiste kohta. Oli- küdetud,,castroaada" eest peavad
missipn on Security and Goopera- ver lõpetas oma sõnavõtu sellega, kuubalased maksma oma verega,
tion in Europe esindaja Spencer et USA-I oli siis ja on nüiid, kolm p- a A t f i i ir K M JV II
HELSINGI - S(«)^ Oliver Ävaate selle komisjoni sihti: 1) igal konverentsü teha jä- « ä S S L S ^ a l i m i ^ ^
. „ _ XJSA ohustab rohkem maaüto
^ ^ ^ ^ ^
maailmavallutamise plaanide
Kes seda ei taipa on
ajal antud, Inbadttsi. PwntsnsmaS!**Cir^ 3F' l ^ ' ^ Ä 1 ^ ' ä l b ^ I*^'"»* P ^ " "
« e t a k » ' l 9 8 4 aastolt»8pnudu.^^v^^^
Ä Ä X j ^ r ^ ^^rr^eSTtl" ^^-''^^ ^^^^^ köneko^ol^ul konsul Anthc .^^Ir^-^f!^^-^,':^
t!!S^'i«r^"i J*!" ametiühSele, k ^ ^ZJ^TJ tJT "«taevikns ^n töölistele selBseld
l e tõ^^a.hindade köntroH. L^XÄS^Jl^irr lange kokkuhoiuprogramm jääb ^
Ikehtima ka Inglismaa, kus peämi- ; Kanadas valitsev suur
e. ffl-mõ'
poliitiliseks rünnakrelvaks. Kuid
valimSskampaania ajal lieetüoil kõ­nd
peaksid ka selgitama, kuidas^
konservatiivid ja sotsialistid ka-'
'"f^^ZfJ^ZJsi'" Williams, kes oli IngUsmaa ^ algul Kanadasse saabusid, siis
gi kokkuleppe Fotsessi. Kokverentsi delegatsioo- Torontos ega lätetes Ka-Ühendriigid
jäid aga oma seisu- ni juht. Omas lühikees sõnavõtus suuremates keskustes veel
kohale, et uurimme on vajalik, ta nimetas, ^afiat ja organiseeritud kuritege-kuna
kokkuleppe lubadustest
mitte-kimiipidamme teeb Hei-smgi
kokkuleppe väärtusetuks.
vus oli sita veel kündmata põlluks,
et Madriidi positüvseks saavu- Mafia tuusad oma elukutseliste mõr-tuseks
oli, et see annab tootust vamismeeskondadega asusid Amee-
Ida-£iiroopa rahvastele^ rika Ühendriikides ja kanadalastel
mister Margaret Thatcher tahab dus kujuneb eelolevate kuude ke§° vatsevad Kanada pakilisi majan- Lõpuks kujunes asi nii, et iga ei tutaud Sel ajal veel mõttesegi,
inflatsiooni kokku pigistada 4^5- tel liberaalide valitsusele kahtlema- dusprobleeme, eiriä tööpuudust, la- koi:d kui USA esindajad nimetasid sest inim- ning enesemääramisõi- et ka sita Võib selltae kuritegevus
protseudÜe. SdHe eesmäirgi saavu^ ta AchiUese -kannaks-ja eeldleva^-Siisifidadsio v^^^^^^^^^^^^^^^^' . J, .^ mõndažmaad või isikut, inimõigus- gused tulid arutusele sellisel ava- õntsele puhkeda,
toiisefe ©» peamisijsleir valmfe^ piriameiiSvallMistel' ©|)o§nöst°^^^ ' te rikkumise osas'pam"l*J^'Liit ve- llkul fooramiL - ' ' ' «v
J
•Nr. 4
VAlVEi
NÄDAUl
21. ja 22. jsaiTii
<lr. T. Kaatan, telj
28. ^ 2 9 . jaan.
dr. R. Vanaseljal
pidustissil %h
Detsembri alul
munud Nobeli auhl
misest Rootsi kunini
lega seoses korrali;
võttis Nobeli komil
Florida ülikooli
professor dr. medl
Ameeriklasist Nob
oli professor J. K{
lähemalt tutvuda
tJhendriikide saadil
mimud vastuvõtul j ;
oli kutsutud raÕnil
lišt, laureaiatidega j |
andjate Nobeli k(
eesotsas.
Stokholmis viibi]
Kaudel võimalus
Treffneri gümna?
juubelikokkutuleki
Kommenl
(Algus l|
Kuid nüüd on se
bes kolmekümne
kanada kuritegevu
nud suured muud
osakonnad töötava
janduse andmeU
mais keskusis nag
real, Vancouver,
Ajalehed khiutava
mellselt perekond
med tegelevad V
ttimaistusataete le|
nudMt Üiakasuvõt
keftdttsevastaste
kuid need mehe
ti^llide taha, knn
tuvõimudei puud
ratsioonide kohta
Ning Majfia-mees
võitlusest „ärilis
pärast Torontos
sel ajal autode
linna ümbruse te
laibad. „Roimarite
lise sõja ohvrid,"
lehed.
Iga kanadalane o|
das see kÕik on
niseeritnd kuritegj
tel on õnnestmmd
las Torontos ja
keskustes oma
Kas politsei — ja I
mud ei ole olnudl
ja ettenägelikud, oi
ritegevuse elimtaj
algeos? Kas sea<
ja karistused lilgaj
meeste vastu vi
see mi on, miks
reit vastavaid m^
rakendata uusi rai
Nüüd QH väike a|
mas tehtud. Nii tej
tummister Roberti
föderaalvalitsus
lust ülegaalse üii
tamise vastu, mUl
tõusevad astronooj
— 9,4 miljardi dj
RatsapolitseUe ai
uide põhjal peai
panema erilise rõ|
te sissetoojate ja
tamisele, keskval
ma kontakti ratsa]
ke poUtscivõimudj
seks tegevuseks
rakendab tegevus^
üksuse, kelle üles
da et uimastusi
varandused on saj
sete tehtagntega,
kohtntcl nende vi
mise. <
Kohtumtaistri
matskwnist ei sel
vatseks ka palja^
uimastusataete k
tamiseks ettenaht
gl tõsta. Ja selle]
Une ci ole mitte
te tagaajajate ar]
vaid ka tabatud
maUkult pikaks
paigutamtae.