Vaba eestlane , November 11, 1982

              ¥ABÄ EESTLANE neljapäeval, ü. novembril 1982 — Thursday, November 11, 1982 Nr. 84
362 Danfordi
Toronto, Ont
M4K 1N8
FLOWERS & GIFTS
Tel. 466-1951 või 466-1502
Värsked ja esmaklassilised lilled igaks s^ündmnseiss.
Kimstikädtdid Mnlddeks: ehted, merevaik, naliktö<k3,
pwinikeffdiised, k^raaBoika.
Räägitakse eesti, läti Ja inglise keelt
LAHKUS MINU ÜNÜSTAI^TU S Õ B I ^ ^ ,
ALAIES^MINU KAIXIS RISTIEMA JAMEiE^m tUTTAV eesti
sündinud 13. juunil 1921 Käsnuis.
surnud 9. novembril 1982 Torontos
ÄiiioPähii vestleb tänapäeva pühap^äeva^^^
tähenduseist noortele
statistika kohaselt väidetakse, et kuritegevus ja vandalism nendernoprtc hulgas, kes on käinud püha­päevakoolis,
on palju väiksem, kui neil, kes seal käinud pole. Huvilst selle väite vastu ja et tutvuda ühe
elava ja hästijuhitud pühapäevakooliga pöördusin Vana Andrese koguduse pühapäevakooli juhataja
Aino Pahna pole mõningate küsimustega selgituse saamiseks.
SAIMA SUIGU
Tähesära, päD
kallist kalmu ehtigu. ANU ja BILL
Armast <o»nu ja naisevendsi;
KALDIFOLBMG abikaa^ga
ENNE-REET OAKES
KERSTI FRANGIPANE
ILLE GIBSON perekonn^a
MAi^POLmNG ,^
JAKOB POLDING • -
Puhka rahus!
Eesti ettevdte
YONGE MEM^ LTD.
2044 Yonge St. Toronto,
; o^^ '
(Dayisville & Eglintoni vahel)
•TeL 487-2147
wmam
E. E. LENNUVÄE AVIO-MEHHAANIK
surnud 4. novembril 1982 Torontos
ENDISEID EESTI XENNUVÄELASED
Maiialai^ varisenud armast
Möödunud laupäevaõhtul toi­mus
Toronto Lutheran Co-opera-tive
Minisitry korraldusel luterlik
reformatsiooni päeva ehk usupu-hastuspüha
jumalateenistus, mis
peeti Vana Andrese kirikus. Juma­lateenistusel
oli peakõnelejaks Pas­tor
HartmutC.Horsch, kes rääkis
luteri koguduste olukorrast Toron-
Eestlaste panus õhtule oli Esto­nia
segakoori esinemine dr. R. Toi
juhatusel, lauldes esimese osa R.
Toi kantaadist „Laudate Tep".
Esiettekandel oli veel R. Toi tõl­kes
ja seades tuntud ingliskeelne
koraal „Bide with nie" (Jää minu-
Sopran Valve Tali laulis koos
pastor Ivars Gaidega litaanilises
vormis. Organistiks oli Edite Ti-memiane;
^,
sündinud 30. aprillil 1911 Eestis
surnud 3. novembril 1982 Vancouveris
mälestavad Eeimaš .
, JUULI jaPEETER
; MBLVI perekonnaga.
4. novembril 1982 lahkus i;
kauaaegne juhatuselüge
ja
Lelles suri 22. juunil Boris Mäe­kask,
sündinud 10. aprillil 1910
Pärnus.
Miller Place'is, L.L, ^uri 19. juu-nü
Aleks Saar, sündinud 21. det-sembril
1892 Läänemaal.
Taanis suri 19. augustil Ago Neö,
siindinud 12. veebrauaril 1908 Vih­terpalus.
Stokholmis suri 17. augustil Sal­me
Triip, neiuna Tilk, sündinud 2.
augustil 1908 I^eterburgis.
Oskarhamnis, Rootsis, suri 17.
augustü Mmsi Raasuke, sündinud
10. detsembril 1906 Saaremaal.
MUIist tähtsitist omistate püha-|
päevakoolile ja kas see on lastele
vajalik? Sellele saan Aino Paimalt
entusiastlikult vastuseks:
„Aga muidugi on see vajalik ja
statistika väited sellega ühenduses
kuritegevuse ja vandalismi kohta
on kindlasti õiged. Eks ole püha­päevakooli
üheks sihiks eemal hoi­da
noori igasuguseist ähvardavaist
halbusist, nagu' • kuritegevus, nar-kootika
ja müüd pahed ja Õpetada
neid elama kümne käsu järgi. Kat­suda
head teha ligimesele ei ole.
mitte üksi andmine, vaid vastuta­suks
saadakse endale rahuldust ja
seda püüab pühapäevakool õpeta­da
osavõtjaile kõigis vanuseis.
Kui mõtlen tagasi oma pikemale
pühapäevakooli tööle Chicagos, siis
sealseist pühapäevakõoliõpilasist
pole kellestki saanud halbu inimesi,
vaid nad kõik sirgusid edasipüüdli­keks
noorteks pürgides headuse
poole. Kui noored kord laia ja ek­sitavasse
maailma siirduvad, siis
jääb neile pühapäevakooli tööst
esmajoones meelde see, et kirik on
koht, kuhu igas hingehädas pöör­duda
võib."
Kuidas toimub töö pühapäeva­koolis?
„Et lapsed pühapäevakoolis käi­ma
harjuksid, selleks peab sealse
töö tegema mitmekesiseks ja huvi­tavaks.
Meeldejätmiseks tuleb õpe­tusi
ja teadmisi anda nii silma,
kõrva kui ka motoorse ehk katete^
gevuse kaudu, nagu see iga mälu-tööga
toimub. Pühapäevakooli tar-.
beks on .eestikeelset materjali saada
küll Rootsist j ent me teeme siin l i ­saks
ka ise õppematerjali—- laste-raamatuist
pilte ja ülesandeid ko­peerides
ja neile eestikeelseid teks-
• te lisades. Jooniseid ja ülesandeid,
suuremaile 'küsimusi, millele nad
õpitud materjali põhjal vastata os­kavad,
neid on meil omal koosta­tud
ja paljundatud ja igal tunnil
anname lastele uue j a huvipakku­va
materjali.
On üsna üllatav, kui palju eel­teadmisi
piibliloost paljudel lastel
juba olemas i:>n ja koolitunni vest^
lus on huvipakkuv õpetajailegi.
Meie Isa palve on kõigil lastel
nüüd juba peaaegu peas ja siit lä­heb
töö aina edasi. Peagi alusta­me
jõuluettevalmistustega, mater­jal
jõuluõhtul ettekandmiseks on
juba olemas ja lapsed oh esinemi­sest
huvitatud. yana-Andrese kiri­ku
pühapäevakooli tööst osavõtjaid
on praegu üle paarikümne."
Kas on ka abilisi pühapäevakoo­li
t ö ö ^ ; / / : ,
Vana-Andrese kiriku pühapäe­vakooli
tööd juhivad peale Aino
Pahna veel noored õpetajad Maret
Kapp, Kristi Neps ja Linda Kau-küla,
nad kõik on endised püha­päevakooli
õpilased samast kiri­kust,
mis iseendast on höaks näi­teks
pühapäevakooli mõjust. Oma
abi on lubanud ka endine püha­päevakooli
õpetaj a Aino Teder.
Pühapäevakooli juhatajal Aino
Pahnal on oma noorte ^hiliste
kohta lisada ainult kiidusõnu, kuna
nad on oma Õppematerjali suhtes
leidlikud, neil on teadmisi ja nad
on innukalt ja huviga oma töö
juures.
Enese suhtes on Aino Pähn aga
eriti tagasihoidlik, ometi teame, et
ta on rohkete kogemustega püha­päevakooli
töös, hea organist ja
klaverisaatja ning vilunud koori­juht,
sealjuures oma olemuselt vä­ga
elav, kärme ja kaasahaarav
ning onia mitmekesise seltskondli­ku
töö kohta väidab vaid: „Teen,
kui vaja, kuidas muidu ikka
saaks..."
Kui pärin A. Fähnalt kui püha­päevakooli
juhatajalt tulevikuka­vatsusi
ja soove, saan vaistuseks:
„Minu kõige suurem soov 'on, et
lastevanemad tooksid ise või orga­niseeriksid
ühistoomist nii, et lap­sed
järjekindlalt ja korralikult ko­hale
tuleksid, ega jääks oi)petöösse
lünki vahele. Lapsed on täiel mää­ral
olenevad oma vanemate trans'
pördi-korraldusest nii: eesti kooli,
kirikusse, rahvatantsutundi j.m.
kohale jõudmisel nii kaua, kuni
nad ise oh küllalt vanad, et oska­vad
ja julgevad üksipäini kasuta­da
ühiskondlikke liiklusvahendeid.
Kui nad aga kord pühapäevakooli
tööst võõrduma peaksid on neid
raske saada uuesti kiriku juurde,
Ja tulevikuplaane — neid on palju,
neid on huvitavaid ja mitmekesi­seid..."
,
Varakult enne kirikuteenistust
^a enne pühapäevakooliga tutvu­mist
satun jutule noormehega, kes
kuulub kiriku nõukogusse ja vasta­valt
tulevikukavatsusile usulisel
raial edasijõudmiseks õpib ülikoolis
heebrea keelt. On otse südantsoo-ijendav
näha, kuis ta pärast juma­lateenistusel
koos oma kunstnikest
ema ja vanaemaga armulauasaami-sest
osa võtab.
Kui peale jumalateenistust koos
pühapäevakooli rõõmsa lastepere­ga
Vana-Andrese kiriku külguksest
kargesse sügistuulde astun, lööb
äkitselt meelde lauliku sahii: „Veel
pole kadund kõik...". Võib-olla
on see antud juhul liiga pateetili­ne,
ent selle on meelde toonud
teadmine, et eesti keel elab edasi
meie kirikusse koondunud noorte
hulgas, võib ehk loota juurdekasvu
eesti vaimulikeiegi ja — see on
hea! L. K .
Järelhüüd Jüri Kukele salajases
eedu ajakirja:
Viimati okupeeritud Leedust tulnud põrandaalune ajakiri „Ausih-ra
« (nr. 30/70 1982) silsaldab järelhüüde vanglahaiglas 30. niärtsO
1981 surnud Tartu ülikooli õppejõule Jüri Kukele*
Mälestavad lemas ja kaastundes abikaasale
TORONTO EESTI ÕNGITSEJATE ja JAHIMEESTE
Sp/TSi JUHATUS ja LOKMES^^
4812 TONGE STREET
(Sheppardi lähedal) 221-1159
Funeral Directors
WILLOWDALE ONTARIO
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujunenud
Matusenaaja on üle 115. aasta teeninud Metropolitan Toron­tot
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
^Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal ja
parkmüssruumi.
teenimine ^
T. L. MORRISOIS — Fraiesral DIrector
467 Sheipbounie St^ToroBi©, Ont
T e l ^
Ta suri pärast nelja kuud kest­nud
näljastreiki, andes õrna elu
kõigi orjastatud rahvaste vabaduse
eest, öeldakse järelhüüdes ning
jätkatakse:
«Traagiline teade, mida igati
püüti summutada. Seda ei maini­tud
ei Eesti, Leedu ega Moskva
raadios, televisioonis ega ajakir­janduses.
Kurva uudise tõid meile
Jüri Kuke kõige lähemad omak­sed,
kelledele võimud ainsaina olid
teatanud- tema raske heitluse lõ­pust.
See pole kuigi ammu, kui saime
teada Jüri Kuke kartmatust välja­astumisest.
Hoolimata omaenda
julgeolekust, oli ta avalikult maail­male
teatanud, et tema kaasmaala­sed
eestlased^ leedulased ja lätlased
mõistavad hukka nõukogude inter­ventsiooni
afgaani rahva orjastami­seks
ja et nad toetavad afgaani
rahva vabadusvõitlust, sest sama
saatus oli varem tabanud neid en­did"
Järelhüüdes on toodud üksikas­ju
Jüri Kuke elust ja kutsutakse
üles mitte unustama tema traagilist
saatust:
„Oma igapäevast tööd tehes,
küllaldase toidulaua juures istudes,
endid lõbustades, seisku meil mee­les,
et kusagil kaugel vene vangi­laagris
tema, andis oma elu meie
eest. Mälestagem teda, sest Jüri
Kukk er läinud surma oma isiklike
huvide eest vaid meie kõigi enese­määramise
õiguse eest, meie õigu­se
eest vabadusele..." -
„Aushra" (Köit) on „Leedu ka­toliku
kiriku kroonika" kõrval tei­ne
järjekindlalt ilmuv salajane aja­kiri.
Nimi viitab 19. sajandi rah­vuslikule
liikumisele, kui ilbius sa­manimeline
väljaanne, niis venesta-misehoos
suleti. Praegune „Aush'ra"
jätkabki oma numeratsiooni selle
sulgemisest saadik. Siin nimetatud
numbrist leiame veel teateid rah­vatantsu
ja rahvamuusika rühmade
laialisaatmisest ning parteiliikmeid
noomitavat aina, et nad on liiga
tolerantsed rahvusliku kultuuriga
tegelevate gruppide vastu. Ajakirja
uudiste osas on toodud ka kaks
kirja leedu sõdureilt Afganistanis.
T.
Eestlastelel
õnnestunud
Esmakordselt kandideerisid To­rontos
ja mujal Ontarios kogukoii-navalimistel
mitu eestlast. Kuigi
ükski neist ei pääsenud loodetud
kohale, oli see siiski murranguli­seks
sammuks eestlaste. suhtumises
kohalikele yalimitele.
Ward 2 trustee kohale kandi­deerinud
Toomas õunapuu jäi nel­jandaks,
Ward 10 samale kohale
kandideerinud Peeter Kiviloo vii­endaks.
Scarboros linnanõunikü
kohale kandideerinud Roy Paluoja
oli Ward 14-s kolmas, Aarne Sark
North York Ward 5-s kolmas.
Valimistel oli suuremaks üllatu­seks
York'i linnapea soomlanna
Gayle, Christie kaotus väga vähes-
• te häältega. Uusdemokraadid kat­susid
valimistesse tuua poliitilist
suunda, eriti koolivalitsuse usaldus­meeste
valimisel ja Metropolitan
Toronto uus usaldusmeeste koos­seis
olevat rnõnev%ra vasakule kal­dunud,
kuid küllalt palju parem­poolseid
olevat opositsioonis.
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
külmutuskappe ja pliite — igat lüki
• 31 aäätat tööpraktikat *
Tel. 533-9334