1982-11-11-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EpXLANE neljapäeval, 11: ^(jv^^ Nr. 84
DSD
Nr. 8
19. septembril toimus Golf Ha-veri
Golfiklubis iga-aastane Kanada
Balti golfiturniir. Sel aastal tuli
võitjaks leedu meeskond;462-gä,
mis on ka Balti golfiturniiri uueks
meeskonna rekordiks. Endine rekord
465 kuulus eesti meeskonnale
1975. aastast. Teiseks tu^^ eesti
486, kolmas läti 489 ja neljas esimest
kojrda osavõtnud soome
meeskond 515-ga.
Turniiri parimaks üksikmängijaks
teist aastat järjesti oli eestlane
Rein Aaslepp 75 löögiga. Eesti
meeskonda kuulusid veel Arvo
Uus, Joe Pärum, Matti Seppi,Alf
Laning, 0116 Brunberg, Peeter Äi-numäe,
Rein Ennist, Vello Kilu,
Dave Lodu ja Matti Raigla. Meeskonnas
peaks olema 12 mängijat,
kusjuures 6 parema tagajärg võe^
takse meeskonna tagajärjeks.
Endine vasaraheite maailmarekordi
omanik läänesakslane Karl-
Heinz. Riehm on jätkuva liigesepõ-letiku
tõttu sunnitud loobuma aktiivsest
spordist.
1^: E
võistlustel heitis poolakas Mariuz
Tomaszewski vasarat 78.30, mis
on uueks Poola rekordiks ja sel alal
seitsmes maailmas.. ^\
^••••••^ ;vf^;.:'.:::\'--''^'r
Rio de Janeiros peetud kergejõustikuvõistlustel
hüppas 23-aaš-tane
brasiillane Claudio de Matta
Freue uueks Lõüna-Ameerika kõrgushüpperekordiks
2.25.
Inglismaa nõustus 1985. aastal
Londonis korraldama nn. maailma-mängud,
millest võtavad osa mit-teolümpia
alade esindajad. Mängudele
kutsutakse 25 ala sportlased.
Esimesed sellesarnased maail-mamängud
peeti 1981. a. Kalifor-nias
Santa Claras, kuid ei leidnud
rahaliste raskuste tõttu eriUst kõla-
MaaUma suurima osavõtjate arvuga
jalgpalliturniir korraldati
Norras. Tänavu peeti see 10. korda.
Osavõtjaid oli 22.000 16 riigist.
1180 meeskonda ja naiskonda
mängisid 31 staadionil nädala
jooksul 2200 mängu. Seitsmes vanuseklassis
mängisid 13—19-aasta-sed
noormehed ja 14—19-aastased
•fleiud.-.
Malenädala raames Pärnus peetud
46 osavõtjaga kiirturniiril üllatas
esikohale tulnud Charles Laes,
Võitnud viimases voorus Eesti tänavuse
meistri Lembit Olli, lõpetas
ta võistluse 6 punktiga 7-st. Järgnesid
Rein Etruk, Vladimir Siht,
Rainer Raud, Jüri Vetemaa ja
Lembit 011, kõik 5,5 punktiga..
8. Euroopa meeskondlike malemeistrivõistluste
valikturniiril võitis
Ungari meeskond Prantsusmaad
12:4, ning pääses finaali, kus juba
varem olid Bulgaaria, jugoslaavia,
Holland, Lääne-Saksamaa, N .
Liit ja nüüd ka Ungari.
Poolteist aastat kestntid Eesti
XIIL kirimalevõistlüsed jõudsid lõpule.
Võitjaks tuli viljandlane
Lembit Sankovski 13 p. võimalikust
18-st. Teiseks ji Toivo Lü-kats
12,5, kolmandaks Heinrich
Komlev 12,5 ja neljandaks Enn
Lokotar 12,5 p.
Alates 1976. aastast on Haapsalus
korraldatud augustikuus .kiir-maleturniir
Valge Daami rändau-hinnale
mõtlemisajaga 20+20 minutit.
Tänavu võttis võistlusest osa
42 maletajat mitmelt poolt Eestist.
Esikoha võitis Kalle Kiik Rakverest
6,5 punktiga 8-st võimalikust.
Niisama palju punkte kogus meister
Rein Etruk, kuid madalan|
koefitsient jättis ta teiseks. .
Eesti mdefajate
täncivysed hinded
N. Liidu Maleföderatsiooni kõrgem
kvalifikatsioonikomisjon avaldas
tänavused maletajate koefitsiendid
seisuga 1. juuli 1982. Nimekir-j
ades on viimasel kolmel aastal ko-misjoni
poolt hinnatud 1026 maletajat,
813 meest ja 213 naist. Nendest
on 6245 suurmeistrid, kelle
Elo on vähemalt 2500 ja naised
kellel see on vähemalt 2200. Nii
on maailmameistri tänavune Elo
2692, vähenenud 31 võrra.
Eesti meistriklassi kuuluvail
meesmaletajail oii tänavused koefitsiendid
' järgmised: livo Nei
2477, Jaan Ehlvest 2461, Aleksander
Veingold 2405, Hillar Kärner
2379, Andres Vooremaa 2342,
Aarne Hermlin 2338, Valter
WRiRmimHiniiiiiimiHHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHtiiHiiffl RAAMATUID
MÜÜGIL .VABA EESTLASE" TALITUSES
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
ESTONIAN SCOUTING
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maalija
Ä. Käbin — VAIM JA MULD .......
Ivar Ivask-r ELUKOGU.
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD
püblitcoloogiiisi vaatlusi
Heino Jõe— LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND'
(kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) .......
Juhan Kfflagur — VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompus'— KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE
Anna Ahmatova—Marie Ünder — REEKVIEM
Herbert Mich«8son — KODUMAALT VÕÕRSILE
Heriiert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL
Herb«rt Mkhekon — NOORSOOTÖÖ RADADE!
Herbwt Michelson — EESll RADADELT ..
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Põikreadž 1. Ametmees kirikus,
5. Vallaline naine, 9. Mitte pühapäev,
10. Maapinnayorm, 11. Territoriaalne
üksus, 13. Võõrasema,
15. Õhuke riie, 17. Sadamasild, 18,
Malend, 21. Progress, 22. Ajaühik,
23. Linn Prantsusmaal, 24.
Nimekas kirjanik praeguses Eestis,
25. Piibli esimene ladinakeelne tol-ge,
27. Osa saunast, 30. Uus —
ühes võõrkeeles, 31. . . . . .maa —:
Eesti maakond, 34. .Koht, paik,
35. Vaestemaja, 37. Kattematerjal,
38. Ameerika filminäitleja, 40. Soliidne
naine, 42. Kanada riigimees,
43. õpetaja ametirüü, 44. Vehkle-mismõõk.
t>0<iaOKMII>04II»<>«!ZMMIE»04S>0«II>0<0^^
Kunstilise haridusega Eesti daam
^ SOOVIB TUTVUST '
Eesti härradega Põhja-Ameerika
mandrilt 5((--65 a. vanuse pürideis.
Eesmärk hea sÕpros ja sobivuse
korral abielu. Kirjad saata selle lehe
toimetusele v^Eesti daam** aü.
Heuer ja Rein Etruk 2317, Helmut
Luik 2298, Tõnu õim 2295,
Hugo Päären 2277 ja Harry Pohla
2271.
Eesti naistest on tippmaletajate
hulgas, s.o. üle 2200 koefitsiendiga
ainult Leili Pärnpuu 2217 ja Tatjana
Fomina 2208. Meistrite edetabelis
on veel Mari Kinsigo 2180
ja Maaja Ranniku 2180.
Piistread: 1. Riik, Euroopas, 2.
Pannakse püssi otsa, 3. Mõõtühik
füüsikas, 4. Ese, abinõu, 5. Linn
Eestis, 6. Eesti riigivanem, 7. Kuri,
paha— inglise keeles, 8. Meriforelli
teine nimi, 10. Teravili, 12.
Koduloom, 14. Liiklussoon, 16.
Valge haareminaine, 18. Vana, 19.
Enne, mõne aja eest, 19. Eesti naiskirjanik
paguluses, 20. Kaalukas,
25. Putukas, 26. Kuulus viiuldaja
sajandi alguses, 28. Eesti kunstiajaloolane,
29. Kogu külmi suupisteid,
32. Mehenimi, 33. Eesti
puhkpillijuht minevikus, 36. Naisenime
lühend, 37. Otsaesine, 39.
. . . Diavolo — Auber-i ooper, 41.
Kolm ühesugust vokaali.
RISTSÕNA Nr. 1121
LAHENDUS:
Põikreäd: 1. Klaver, 6. Tõttav,'
10. Sepik, 11. Pisike, ^ 12. Piilur,
13: Odamees, 14. Emak. 16. Inka,
18. Voor, 19. Meremees, 22. Ivar,
24. Veranda, 25. Kollane, 27.
Kaal, 29. Verimust, 32. Eine, 35.
Imik, 36. Ergo, 37. Havanna, 39.
Satiir, 40. Diktor, 41. Otsem, 42.
Kaktus, 43. Raasud.
Püistread? 1. Kapsel, 2. Austav,
3. Esko, 4. Reederid, 5. Liimima,
7. õgis, 8. Tuline, 9. Varvas, 12.
Peer, 15. Kohalik, 16. Imeline,
17. Keeni, 20. Erkä, 21. Kerem,
23. Vaks, 26. Oleander, 28. Atlan-ta,
29. Viisik, 30. Rästik, 31.
Udar, 33. Erutus, 34. Voored, 37.
Himu, 38. Aima.
A. Efing — A DREAM OF FREEDOM
August KiAja — KADUNUD KODUD —
ja — MÄLESTUSI KODUSAAIIELT
Aarand Roos JUMALAGA, KARS JA
BRZURUM :
Amts Voimn—VARJUD aonletusdcogiiQ) . . . .
Sahae Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) . ..
Ants Vomm — RISTSÕNAD I
..Ants VomBn — RISTSÕNAD H
Ants Vomm —iMINU HING OooIetuskogBi) .
Aarand Roos JUUTIDE KUNINGAS
TAIIINNAS
Johan Pitka — RAJUSõLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (Imdetu&õgi)
Hannes Oia — KOPUTUSED ENESES
Hannw Oja — TUNNETE PURDEL
(luuietuskogn)
Andres Kting — MIS TOIMUS SOOMES? ..
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST :
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAARA?
V. Veedwn --LÜRIGH AMEERIKAS
VARRAK — kevad 1982
E. Unetdn — TAGURPIDI SöUDES
(Mälestusi 1914—1943)
A. Roos— RÄNDAMAIE (Imiletuskogu) .....
K. Raudsepp — RISTIGA MÄRGitUD .
Ph)f. Fellx Oinas — KAIJEVIPOEG KÜTKES
}.ni. esseid
E. Sanden „St)DA JA KIVID**
L Kmvet NÄOTMÄNGURAAÄIAT '
(5 näidendit)
RAAMATUID) LASTELEs
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (5ppe- ja töönwmat
eelkooliealistele lastele Tärritrükls)
ÕPETA MSVD LUGEMA II (õppe- > töönamat
eeikooGe^stele lastele yärvitrfikb) .
KESTI KS£LB HARJUTUSTIK I
PIKIQB NUKKE Tuttsaba ja V
Hind Saatke
$ faliB#
2.—
•J
18.— .70
10.— .50
5.— .70
10.— $ 1 ^
7.50
2.— ^5
8.— .50
7.5© .50
11.— .85
3.50 .35
10.— JO
3.— M
L 3.— M
9.— M
5.- M
5.—
18.—
4—
2.— M
4.— .30
8.-^ .50
4.— .30
2.50 ^0
2M .30
20.— .40
5.— .40
8.80 .40
(5.— .30
1.50 JS%
2.75 .30
14.— .50
5.— .50
8.— .70
5.- -> .50
18.— $ 1 -
6.— .70
12.- $1.-
13.— $1.-
19.50 .70
15.— .70
•
-
3.—
A
.50
AA
5.- .50
3.— M
2.59 M
piiUHiiiiiMHiiiiiiiiiiiiiHigiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiKiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiii^
tšniMifnninfflnmiiiiiHn^^^
iiniuiiniiiiiUM
20o
Nemad töötasid, aga meie juhtisime.
. . Ma toonitan veel kord, et
minul isiklikult ei ole midagi selle
rahva vastu. Võib-ölla oli see hea
jsamm, et maa jagamisele tuli. Ja
ma ei saa ka mitte ütelda, et nad
oma riiki halvasti juhjksid. Aga
ma pean oma kohuseks rõhutada,
et meie oleme olnud nende õpetajad
ning ka seda, et nad kohtlesid
oma revolutsiooni ajal meid halvasti,
ma ütleksin koguni toorelt.
Ühe ööga põletasid nad maha sada
mõisa — sellest nad teile muidugi
pole midagi rääkinud!"
Oleksin meelsasti enam soovinud
kuulda parunessi arvamusi,
kuid preili Kjrsipuu^^t^^ järele
ja me pidime kokkulepitud
külaskäigule minema.
Preili Kirsipuu on pikakasvuline,
hea välimusega eestlanna, kes
YMCA vahendusel elas kolm aastat
Ühendriikides. Tema nimi oli
olnud Kirshbaum, ning see nimevahetus
on tüüpiliseks näiteks, mis
toimus kõikjal üle Eesti, nimelt,
massiline nimede eestistamine. Kui
balti parunid oma orjad vabaks
andsid, pidid nad neile ka nimed
andma. Selle daami vanaisa või va-na-
vanaisa sai nimeks prshbaum.
Nüüd, kus eestlased on iseseisvuse
saavutanud, tahavad nad lahti saada
saksa nimedest ja võtavad uuteks
nimedeks tihti otsese saksa nime
tõlke. Nii preili Kirshbaum
(saksa keeles kirsipuu) võttis endale
nimeks Kirsipuu.
Ta viis mu Tallinna Naisklubisse,
mis asus moodsas uues majas.
Ilmselt oli naisklubi ehitus-plaan
hästi kavandatud, kuna klubil
olid auditoorium, lugemissaal,
söögisaal, köök ning riietusruumid,
mis on hädavajalikud naisklubi tegevuse
heaks kordaminekuks. Kui
olin nende ruume näinud, istusime
mugavasse lugemistuppa. Laual oli
umbes kolm- nelik!Ümmend ajakirja
enam kui tosinas^ erikeeles, kaasaarvatud
türgi, jaapani ja loomulikult
eesti keel. Mulle näidati eesti
kuulsate autorite raamatuid ja
tähtsate naiste portreid. Nad ei
jäänud kõik meelde, kuid nende
hulgas olid Lydia Koidula, eesti esimene
poetess, kes kirjutas eesti keeles
ja kelle tööd trükiti, siis helilooja
ja mitme rahvusliku laulu
looja Miina Härma, Anna Haava,
poetess, Marie Under, samuti poe-;
tess, Aino Tamm, lauljatar jä laulupedagoog
Tallinna konservatoo-riumis.
Nad olid õigusegBL lihked oma
klubile ja selle 250-le liikmele, kes
kõik olid kas silmapaistva karjääriga
naised või' ülikooli Õppejõud.
Nad rääkisid oma kultuurisihtidest
ja kahest kontserdist kuus, mis nad
korraldavad; siis sotsiaalala koolist,
mida nad peavad ja mille kavasse
kuulub vastandina teistele selle ala
õppeäsutistele ka teatrite, kontsertide
ja lõbustusasutuste külastamine.
„Kas on tõsi, et olete oma kultuuri
tänu balti aadlike heatahtlikkusele
neilt pärinud?"
„Otse vastupidi," ütles üks klu-biliikmeist.
«Kultuuriline ning
seltskondlik tegevus oli balti suurmaaomanike
poolt maha surutud.
Balti parunid ei lubanud meile isegi
kooliharidust, vastu nende talit-mist
avasid rootslased ja venelased
siin koole. Mis puutub aga meie
praegustesse kultuurilistesse üritustesse,
siis saame neid harrastada
alles nüüd, pärast iseseisvuse kättevõitlemist."
„Kui sakslased teile kultuuri ei
toonud, siis vähemalt tõid nad teile
ristiusu," ütlesin.
„Sellest võm teile jutustada väikese
illustreeriva loo," ütles üks
daamidest. „Vanal ajal, kui ristirüütlid
meid mõõgateraga kuklas
ristiusku ümberristisid, vangistasid
nad ühe eesti vanausu preestri ja
süüdistades teda ketseriuses viisid,
ta kohtu ette, kus ordurüütlite prokurör
talle ütles: „Teie, eestlased,
olete üks tänamatu rahvas. Kuidas
te sellest ometigi aru ei saa, et
oleme teid ümber ristinud ja andnud
lootuse taevasse saamiseks?"
Mille peale eestlane talle vastas:
„Jah, võib-olla te tõesti tõite meile
lootuse taevasse pääsemiseks pärast
surma, kuid kindel on see, et
tõite meile j^õrgu meie eluaj ai."
Kui ma neilt küsisin andmeid
saja mõisa kohta, mis parunessi
jutu järgi ühe öö jooksul mahapõ-letati,
ütlesid nad mulle, et need
põletati maha saksa okupatsiooniarmee
poolt, kui nad olid sunnitud
Eestist taganema. „Meie ei hävitanud,"
öeldi mulle tõsiselt. ,,Nägite
ise, milleks kasutame saksa aristokraatia
kodusid ^ muutsime need
koolideks ja hooldusasutusteks.
Meil puudub instinkt hävitada häid
ja vajalikke ehitusi."
Küsisin nende arvamust selle
kohta, et eesti keel olevat liiga primitiivne
ja vaene avaldamaks filosoofilisi
või kirjanduslikke mõtteid
— ja korraga olid nad kõik erutatud
ning elevil. Meie senine vestlus
oli toimunud väga väärikas toonis,
nad olid kõnelenud inglise keelt
või ootasid tõlkimist. Igaüks oli
rääkinud ainult siis, kui tema kätte
järg jõudis, kuid- äkki hakkasid
vähemalt pooltosinat naist korraga
rääkima ia inglise keel oli iiende
jaoks nüüd liiga aeglane. Enestele
aru andmata ohd nad eesti keelele
üle läinud kõneldes omavahel ja
minuga, Mä ei saanud loomulikult
sõnakestki aru, kuid mulle selgus
nende tunnete intensiivsus — nad
olid haavunud ja pahased ning ainult
nende emakeel oli võhneline
neid emotsioone tõlgendama.
Siis, äkki, märgates, mida tegid,
nad naersid pisut oma erutuse üle
ning volitasid rääkima preili Ima-kaevu,
suurtaluniku tütart, pehme-loomuliste
ja tõsiste silmadega. Ta
isa on oma ümbruskonna juht ja
ta ise on Naistenõukogu sekretär.
Tema see piigi, kes mulle varem
oli maininud, et talle meeldib pööraselt
ameerika luuletaja Walt
Whitnian, kuna ta luuletused tõlgendavad
täpselt neid ideaale ja
tundeid, mis tal on oma kodumaa'
suhtes.
,,Kaua aega enne sakslaste tulekut,
'kolmeteistkümnendal sajandil,"
alustas ta oma jutustust, „oli
meil olemas oma kultuur. Me olime
head ehitajad, head põllumehed,
meil oli oma kunst, käsitöö ja
keraamika. Kuid ristirüütlid hävitasid
ära isegi jäljed meie kultuurist,
sealjuures nad aga ei teinud
katset hävitada meie keelt, nii na-
-gu venelased seda tegid kui nad
meid valitsesid, sest sakslastele oli
täiesti ükskõik, mis keelt nende
orjad rääkisid või missuguseid laule
nad laulsid — niikaua kui nad
raiusid tööd teha. Sakslased omaltpoolt
muidugi ei püüdnud ,,maa-rahva"
keelt Õppida — nii nimetasid
nad eesti keelt —, kuid see pole
veel asitõend, et meie keel on
primitiivne. Eesti keelel on oma
grammatika, mis käänete tõttu on
Võõrale raske õppida, kuid just see
keeruline grammatika annab keelele
oma värvmgu ja Võimaldab väljenduda
varjundirikkalt. Seda võib
kogeda meie tänapäeva moodsas
luules kuid ka lauluemade saagades,,
kus on säilitatud kõik. meie
endisaegsed traditsioonid. - Nüüd
neid rahvalugusid kogutakse, kir*
jutatakse üles ja säilitatakse.
„Jah, mõned meie lauluemadest
elavad veel praegu. Tunnen ühte
neist isiklikult, ta on üle saja aasta
vana kuid loob ikka veel uusi
laule, niipea, kui midagi uut võj
enneolematut juhtub..." Preili
Imakaevu katkestas oma jutu ja
heitis küsiva pilgu kaaslastele,
mulle tundus, et sain aru ta küsimusest.
„0h, palun, esitage mulle.midagi!"
hüüdsin. „Üsna Vähekene, et
saaksin mingi mulje!"
i„Mina ei ole muidugi mingi lauluema,"
vastas ta. „Kuid nad
võiksid midagi taolist laulda, et
teie külaskäiku tähistada."
Ta hakkas leelutama. Sellel laulul
oli Hiawatha rütm — rütm,
mille , Longfellow oli soomlastelt
saanud, kes selle omakorda said
eestlastelt. Laudes õõtsus ta keha
laulurütmis ja teised daamid õõtsusid
kaasa ning märkisid vaikselt
kätega laulurütmi. Nende riietus
oli äärmiselt moodne, soengud
hoolitsetud, kuid kõige selle hoolitsuse
all elasid kehad ja hinged, mis
elama hakkasid korraga ootamatult
seda elu, müle juured ulatusid
aastasadu ja aastasadu tagasi.
Moodsad poisipead ei tähendanud
enam midagi, moodsad riided veel
vähem, nene hingedesse ja kehadesse
kätketud kauge minevik võis
iga hetk pinnale kerkida ja tegi se^
da ikka ja jäUe. ;
„See oli väike improviseeritud
laul, juhulaul, mille sõnad pühitsesid
ühe sõbra tulekut kaugelt
Ameerikast meie keskele," ütles
preili Imakaevu. „Aga ühtlasi oli
see, ka pühendatud teie presidendile,
kes ütles kogu maailmale, et
ka väikeriikidel on õigus elada ja
iseseisvad olla!"
York
Hl
365
Oht
ANI
Bigelf
24-i
Tl
132
TMDM
Vi
ai
HE
1
(pinii
Hei
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 11, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-11-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821111 |
Description
| Title | 1982-11-11-06 |
| OCR text |
Lk. 6 VABA EpXLANE neljapäeval, 11: ^(jv^^ Nr. 84
DSD
Nr. 8
19. septembril toimus Golf Ha-veri
Golfiklubis iga-aastane Kanada
Balti golfiturniir. Sel aastal tuli
võitjaks leedu meeskond;462-gä,
mis on ka Balti golfiturniiri uueks
meeskonna rekordiks. Endine rekord
465 kuulus eesti meeskonnale
1975. aastast. Teiseks tu^^ eesti
486, kolmas läti 489 ja neljas esimest
kojrda osavõtnud soome
meeskond 515-ga.
Turniiri parimaks üksikmängijaks
teist aastat järjesti oli eestlane
Rein Aaslepp 75 löögiga. Eesti
meeskonda kuulusid veel Arvo
Uus, Joe Pärum, Matti Seppi,Alf
Laning, 0116 Brunberg, Peeter Äi-numäe,
Rein Ennist, Vello Kilu,
Dave Lodu ja Matti Raigla. Meeskonnas
peaks olema 12 mängijat,
kusjuures 6 parema tagajärg võe^
takse meeskonna tagajärjeks.
Endine vasaraheite maailmarekordi
omanik läänesakslane Karl-
Heinz. Riehm on jätkuva liigesepõ-letiku
tõttu sunnitud loobuma aktiivsest
spordist.
1^: E
võistlustel heitis poolakas Mariuz
Tomaszewski vasarat 78.30, mis
on uueks Poola rekordiks ja sel alal
seitsmes maailmas.. ^\
^••••••^ ;vf^;.:'.:::\'--''^'r
Rio de Janeiros peetud kergejõustikuvõistlustel
hüppas 23-aaš-tane
brasiillane Claudio de Matta
Freue uueks Lõüna-Ameerika kõrgushüpperekordiks
2.25.
Inglismaa nõustus 1985. aastal
Londonis korraldama nn. maailma-mängud,
millest võtavad osa mit-teolümpia
alade esindajad. Mängudele
kutsutakse 25 ala sportlased.
Esimesed sellesarnased maail-mamängud
peeti 1981. a. Kalifor-nias
Santa Claras, kuid ei leidnud
rahaliste raskuste tõttu eriUst kõla-
MaaUma suurima osavõtjate arvuga
jalgpalliturniir korraldati
Norras. Tänavu peeti see 10. korda.
Osavõtjaid oli 22.000 16 riigist.
1180 meeskonda ja naiskonda
mängisid 31 staadionil nädala
jooksul 2200 mängu. Seitsmes vanuseklassis
mängisid 13—19-aasta-sed
noormehed ja 14—19-aastased
•fleiud.-.
Malenädala raames Pärnus peetud
46 osavõtjaga kiirturniiril üllatas
esikohale tulnud Charles Laes,
Võitnud viimases voorus Eesti tänavuse
meistri Lembit Olli, lõpetas
ta võistluse 6 punktiga 7-st. Järgnesid
Rein Etruk, Vladimir Siht,
Rainer Raud, Jüri Vetemaa ja
Lembit 011, kõik 5,5 punktiga..
8. Euroopa meeskondlike malemeistrivõistluste
valikturniiril võitis
Ungari meeskond Prantsusmaad
12:4, ning pääses finaali, kus juba
varem olid Bulgaaria, jugoslaavia,
Holland, Lääne-Saksamaa, N .
Liit ja nüüd ka Ungari.
Poolteist aastat kestntid Eesti
XIIL kirimalevõistlüsed jõudsid lõpule.
Võitjaks tuli viljandlane
Lembit Sankovski 13 p. võimalikust
18-st. Teiseks ji Toivo Lü-kats
12,5, kolmandaks Heinrich
Komlev 12,5 ja neljandaks Enn
Lokotar 12,5 p.
Alates 1976. aastast on Haapsalus
korraldatud augustikuus .kiir-maleturniir
Valge Daami rändau-hinnale
mõtlemisajaga 20+20 minutit.
Tänavu võttis võistlusest osa
42 maletajat mitmelt poolt Eestist.
Esikoha võitis Kalle Kiik Rakverest
6,5 punktiga 8-st võimalikust.
Niisama palju punkte kogus meister
Rein Etruk, kuid madalan|
koefitsient jättis ta teiseks. .
Eesti mdefajate
täncivysed hinded
N. Liidu Maleföderatsiooni kõrgem
kvalifikatsioonikomisjon avaldas
tänavused maletajate koefitsiendid
seisuga 1. juuli 1982. Nimekir-j
ades on viimasel kolmel aastal ko-misjoni
poolt hinnatud 1026 maletajat,
813 meest ja 213 naist. Nendest
on 6245 suurmeistrid, kelle
Elo on vähemalt 2500 ja naised
kellel see on vähemalt 2200. Nii
on maailmameistri tänavune Elo
2692, vähenenud 31 võrra.
Eesti meistriklassi kuuluvail
meesmaletajail oii tänavused koefitsiendid
' järgmised: livo Nei
2477, Jaan Ehlvest 2461, Aleksander
Veingold 2405, Hillar Kärner
2379, Andres Vooremaa 2342,
Aarne Hermlin 2338, Valter
WRiRmimHiniiiiiimiHHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHtiiHiiffl RAAMATUID
MÜÜGIL .VABA EESTLASE" TALITUSES
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
ESTONIAN SCOUTING
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maalija
Ä. Käbin — VAIM JA MULD .......
Ivar Ivask-r ELUKOGU.
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD
püblitcoloogiiisi vaatlusi
Heino Jõe— LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND'
(kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) .......
Juhan Kfflagur — VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompus'— KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE
Anna Ahmatova—Marie Ünder — REEKVIEM
Herbert Mich«8son — KODUMAALT VÕÕRSILE
Heriiert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL
Herb«rt Mkhekon — NOORSOOTÖÖ RADADE!
Herbwt Michelson — EESll RADADELT ..
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Põikreadž 1. Ametmees kirikus,
5. Vallaline naine, 9. Mitte pühapäev,
10. Maapinnayorm, 11. Territoriaalne
üksus, 13. Võõrasema,
15. Õhuke riie, 17. Sadamasild, 18,
Malend, 21. Progress, 22. Ajaühik,
23. Linn Prantsusmaal, 24.
Nimekas kirjanik praeguses Eestis,
25. Piibli esimene ladinakeelne tol-ge,
27. Osa saunast, 30. Uus —
ühes võõrkeeles, 31. . . . . .maa —:
Eesti maakond, 34. .Koht, paik,
35. Vaestemaja, 37. Kattematerjal,
38. Ameerika filminäitleja, 40. Soliidne
naine, 42. Kanada riigimees,
43. õpetaja ametirüü, 44. Vehkle-mismõõk.
t>0 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-11-11-06
