1984-05-31-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Uational Li'jrary 5S253
Gcn.^Acqutsitions Scction
II
JA NMJAPÄE?AL
Nr. 41 (30S8) XXXIH aastakäik Neljapäev^ 31. mafl 1984 - "S^sday, May 31,1984 , Ükäkavmlni hiiid 70
•ms
|lltliliiiilllllllili9lillili!SMIilllillilllilllii
Joliöandat pastat prgemöiJda .0 soovitab pr®sä-
^ et ta kiraiutaks 14. jutmi USA's ,3alti Vabadnspäevaks'š Eelneval kahel aastal
ka vastavad proklamatsioonid. Ka tänava
Kõnesolev resoJutsioon :esitati Se-natifiis.
maü Vab Parteisse
kuuluva New Yöirgt osariigi
$en|ötöri Alfc»^ D'Amato poolt.
hiiKÄnis tegutseva esindusorgani ^
tJh^äatud B s ^ Komi-:
tee i i ^ ^ |5e-n^
oKii®, et resoliitsioonv^ v ^
Seiiatt poolt Vastu arv&^
t^oj^e, kes loodetavasti hääletab
saihi^ selle ^ettepaneku poOlt.
:i'eatavasti ori^^^^t^
VÄ&s, kindlaks poliitikaks initte
tttaistada Balti riikide v ä g i ^
ii^oi^reerimistN: Liitu, tunnustades
ja suheldes samal ajal Kesti;
Xäti ja Leedu Vabariikide diplo-inaatljiste
esindajatega;
Mäletatavasti küüditati ööl vastu
14. jumüt aastal 1941NEVD poolt
kümneid tuhandeid eestiasi> lätlasi
ja leedulasi N. Liidu aladele,
kus neist enamus hiljem hukkus.
Selle tragöödia mälestamiseks on
„Balti Vabaduspäevaks" vaHtud 14.
Sepabr D'Amato po(d^
i:fsdut§i^Ä^^^
«fe^^gongress ummistab Leedu, Läti
ja Eesti rahvaste jätkuvat soovi
j ^ : õigust^ vabadiisieks ning iseseis^
vuseks 1NSV lÄu. domineerimtj
sÄVR^sohitsiooü täuhib ,,NSV
Lüöü keeldumist tunnustamast
Balti väbariiMde suveräänsust."
: Tekstis öeMakse, et 1^^
•päev kiü „ameerika rahva soU-daarsusfjsümboliks
orjastatud bal-
^tiv^rah^isteI püüdlustega;^* Nagu
öeldud, resolutsiooni vastuvõtmine
Kongressi mõlema koja pfoölt annaks
president Reaganile õiguse
avaldada proldaniatsioon.^ ,,Balti
Vabaduspäeva" väijakut&tžÄiseks
14. juunil, midai ta:te^ isiklikult
vastaval Valges Majas asetieidnud
tseremoonial mööduhud aastal,
kusjuures kohale oU kutsutud arvukas
p&rebaltiTabyusgrüppjideeÄ^
dajaid ühenSdriikidefs: ' -
1 Esitades Senati nn. ühist Resolutsiooni
(Joint Resdution) 29S 15.
mail pidas senaator AKonse
P'Amato Senati istungil lühikese
kõne. Ta üties, et ta võtab sõna
selleks, et „väljendada oma solidaarsust
Balti vabariikide Leedu,
läti ja Eesti heitlevate rahvast«ega.
Need kolm suveräänset riiki inkorporeeriti
aastal 1940 illegaalselt
Ja vägivaldselt N. Lütu. Punaarmee
infiltreerus seUesse piirkonda
ja okupeeris need yäbad
ning iseseisvad rahvad.
See Jossif Stalini kommunistliku
rezhümi jultunud agressiivne akt
tegi traagilise lõpu iseseisvusele ja
jõukusele, mille saavutamiseks leedulased,
lätiased ja eestlased olid
nii vapralt võidelnud." Seejärel tuletas
senaator D'Amato meelde 13.
—14. juuni massküüditamisi aastal
1941, lisades, et aastate vahemikul
1944 kuni 1949 küüditati kogusummas
veel üle 600.000-leedulase, lätlase
ja eesüase Siberisse.
Senaator p'Ämato jätkas ^oma
kõnet järgnevate sõnadega: „Nõti-koigude
võimud on arendäniud brutaalset
venestamise poliitikat^ mille
eesmärgiks on röövida Balti rahvastelt
nende rikkalik usiüihe, kultuuriline
ja ajalooline pärand. Pärast
Balti Vabariikide ebaseaduslikku
inkorporeerimist, mülist illegaalset"
tegu ühendriigid: ei ole Ä t
nagi tunnustanud, on LeedUj Läti ja.
Eesti vabadustarmastavad rahvad
langenud mõnede kõige "brutaalsemate
rõj^ajmiseümingute^ ohvriteks^
mida Kreml on kunagi rakendanud.
positiivset r<sageeringitt
Senaator D'Amato üties veel oma
15. mai Senati istungil peetud ^õ-nes,
et nõukogude võimud on viimaste
aastate jooksul tugevdanud
oma repressioone leedulaste, lätlaste
ja eestiaste vastu. Ta loetles leedulasest
dr. Algirdas Statkevlciu-se,
leedu preestrite Alfonsas Sya-rinskase
ja Sigitas Tamkeviciuse
ning läti sotsiaaldemokraai^ Juris
Bumeistersi vängistamisjuhtumeid
ning Jüri Kuke märtrisurma nälja*
streigi pidamise tagajärjel nõukogude
sunnitöölaagrites. '
Senaator D'Amato lõpetas oma
sõnavõtu järgmiste sõnadega: „Ar-vestades
meie rahva pühendumust
iseseisvuse ja kodanikeõiguste
kaitsmise põhimõtteile, on kohane,
et me liitume solidaarsuses rohkem
kui viie müjoni leedulase;
lätlase ja eestlasega, kes jätkuvalt
võitlevad oma iseseisvuse
eest;, •
On tungivalt vajalik, et Ühendriigid
saadaksid• selge ja tugeva signaali,
et meie ei jäta maha Balti
rahvaid, kes elavad nõukogude türannia
all. Meie peame jätkuvalt
võitlema: Balti riikide iseseisvuse
idee heaks."
Stalini, Hrustshovi, Brejhnevi,
Andrqpovi jä Tshernenko all on
tapetud, kküiiditatud, pagendatud,
vangistatud orjatöö laagritesse
ja määratud vaimuhaiglatesse
tnhaiideid leedulasi^^ läl^asi ja-
>:'.eestlasi.:„ .. •...•:
Need halaBtamätud diktaatorid on
jälginud polütikat, mis on keelanud
Balti 'Rahvastele kõige põhilisemaid
immõigusii rikkudes selgelt ÜRO
inimõiguste Ülddeklaratsiooni jav
Helsingi Lõppakti."
tenniilcKesk-liiiQOitciga
OTTAWA — Kanada, välisminister
Allan MacEachen ütles, et ta
tahab uurida Kanada märke kandva
ÜSA sõjaväeleimuki lugu, mis
tegi avarü Kostariikas 24. mättsü.
Välisminister arvab, et see juhtum
ei väljenda kuidagi Kanada seisukohta,
kuna on hästi teada, et Kanada
ei mängi niingit aktiivset osa
selles piirkonnas. Lennuk kandis
CF-ETE märki ja sel oli laadungiks
500.000 padrunit laskemoona..
Lennuk - oU konfiskeeritud kunagi
narkootikavedajajjlt ja USA oli võtnud
selle sõjaväe kasutusse.
J . Metuäiiafjamäng kolmes vaotuses
1: Tamara Norhdnl, Sfl Komi^ Meeri Lehesalu, ^^^^ Sieg-
Preem, Edgar Ki^c, i ^ ^ ^ L «Ito Kivisild, faavo Soodor, mõisa
mi]
• l. •
infarmcitsioÖBii
958 Broadview Arenne ^
Toronto, Ontario M4K2M
1 ^ Majas, tQbft 11
tdefon (416) 465-1834
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 31, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-05-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840531 |
Description
| Title | 1984-05-31-01 |
| OCR text |
Uational Li'jrary 5S253
Gcn.^Acqutsitions Scction
II
JA NMJAPÄE?AL
Nr. 41 (30S8) XXXIH aastakäik Neljapäev^ 31. mafl 1984 - "S^sday, May 31,1984 , Ükäkavmlni hiiid 70
•ms
|lltliliiiilllllllili9lillili!SMIilllillilllilllii
Joliöandat pastat prgemöiJda .0 soovitab pr®sä-
^ et ta kiraiutaks 14. jutmi USA's ,3alti Vabadnspäevaks'š Eelneval kahel aastal
ka vastavad proklamatsioonid. Ka tänava
Kõnesolev resoJutsioon :esitati Se-natifiis.
maü Vab Parteisse
kuuluva New Yöirgt osariigi
$en|ötöri Alfc»^ D'Amato poolt.
hiiKÄnis tegutseva esindusorgani ^
tJh^äatud B s ^ Komi-:
tee i i ^ ^ |5e-n^
oKii®, et resoliitsioonv^ v ^
Seiiatt poolt Vastu arv&^
t^oj^e, kes loodetavasti hääletab
saihi^ selle ^ettepaneku poOlt.
:i'eatavasti ori^^^^t^
VÄ&s, kindlaks poliitikaks initte
tttaistada Balti riikide v ä g i ^
ii^oi^reerimistN: Liitu, tunnustades
ja suheldes samal ajal Kesti;
Xäti ja Leedu Vabariikide diplo-inaatljiste
esindajatega;
Mäletatavasti küüditati ööl vastu
14. jumüt aastal 1941NEVD poolt
kümneid tuhandeid eestiasi> lätlasi
ja leedulasi N. Liidu aladele,
kus neist enamus hiljem hukkus.
Selle tragöödia mälestamiseks on
„Balti Vabaduspäevaks" vaHtud 14.
Sepabr D'Amato po(d^
i:fsdut§i^Ä^^^
«fe^^gongress ummistab Leedu, Läti
ja Eesti rahvaste jätkuvat soovi
j ^ : õigust^ vabadiisieks ning iseseis^
vuseks 1NSV lÄu. domineerimtj
sÄVR^sohitsiooü täuhib ,,NSV
Lüöü keeldumist tunnustamast
Balti väbariiMde suveräänsust."
: Tekstis öeMakse, et 1^^
•päev kiü „ameerika rahva soU-daarsusfjsümboliks
orjastatud bal-
^tiv^rah^isteI püüdlustega;^* Nagu
öeldud, resolutsiooni vastuvõtmine
Kongressi mõlema koja pfoölt annaks
president Reaganile õiguse
avaldada proldaniatsioon.^ ,,Balti
Vabaduspäeva" väijakut&tžÄiseks
14. juunil, midai ta:te^ isiklikult
vastaval Valges Majas asetieidnud
tseremoonial mööduhud aastal,
kusjuures kohale oU kutsutud arvukas
p&rebaltiTabyusgrüppjideeÄ^
dajaid ühenSdriikidefs: ' -
1 Esitades Senati nn. ühist Resolutsiooni
(Joint Resdution) 29S 15.
mail pidas senaator AKonse
P'Amato Senati istungil lühikese
kõne. Ta üties, et ta võtab sõna
selleks, et „väljendada oma solidaarsust
Balti vabariikide Leedu,
läti ja Eesti heitlevate rahvast«ega.
Need kolm suveräänset riiki inkorporeeriti
aastal 1940 illegaalselt
Ja vägivaldselt N. Lütu. Punaarmee
infiltreerus seUesse piirkonda
ja okupeeris need yäbad
ning iseseisvad rahvad.
See Jossif Stalini kommunistliku
rezhümi jultunud agressiivne akt
tegi traagilise lõpu iseseisvusele ja
jõukusele, mille saavutamiseks leedulased,
lätiased ja eestlased olid
nii vapralt võidelnud." Seejärel tuletas
senaator D'Amato meelde 13.
—14. juuni massküüditamisi aastal
1941, lisades, et aastate vahemikul
1944 kuni 1949 küüditati kogusummas
veel üle 600.000-leedulase, lätlase
ja eesüase Siberisse.
Senaator p'Ämato jätkas ^oma
kõnet järgnevate sõnadega: „Nõti-koigude
võimud on arendäniud brutaalset
venestamise poliitikat^ mille
eesmärgiks on röövida Balti rahvastelt
nende rikkalik usiüihe, kultuuriline
ja ajalooline pärand. Pärast
Balti Vabariikide ebaseaduslikku
inkorporeerimist, mülist illegaalset"
tegu ühendriigid: ei ole Ä t
nagi tunnustanud, on LeedUj Läti ja.
Eesti vabadustarmastavad rahvad
langenud mõnede kõige "brutaalsemate
rõj^ajmiseümingute^ ohvriteks^
mida Kreml on kunagi rakendanud.
positiivset r |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-31-01
