1980-06-19-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 47
•B3S
tikide presidenti
Luba aastapäevad
|?aeli ja Araabia
lüliküsimuste la-
Camp Davidi
)Ie asjad nende
idäraiseks arene-
I kokkulepetest on
lu viidud, kuna
lud oma okupat"
laarel, kuid rahu
ib kujuneda eri-hks
Iisraeli oku-
[lüv Jordani jõe
ön palestiina
jks eluasemeks,
fkkulepete alusel
[ia Egiptus oma
lillisel kujul ja
võimaldada ja
tkaldäl elavatele
Ivalitsust. Nüüd
tel toimunul ai-
|te järele selgub,
priti palju teada
lonoomiä andmi-
|ab kogu niäail»
lastuseisule vaa-lundusi
jordani
kangekaelsus
tekitanud labk-li
valitsuse rida-koosseisust
on
Id välisminister
kaitseminister
|s lifinnitavad, et
ib Iisraeli umb-lole
enam välja-
?iku probleemi"
iber tekkinud
uue ja eriti
vastastikuse
ajal on võtnud
ledj Kui pales"
1 juti ründasid
rajatud juudi
sid kuus isikut,
Kuudi äämusli-
|d juhna terro-
:aabia linnapea
pesse paigutati
ideesid autode
lapeadest kao-ja
teine iihe
pääses õnne-
Süüdlasi ei
ld_koik tmide-
^llele, et terro-üsraeli
ultra-janisatsioonid.
Ildale rajatud
elanikud on
[rganisatsiooni,
>n terroriseeTi-neist
organi-i.%
ach'i lükU"
on Ühendrü-mnud
sõjakas
iTeine neist or-mnab
nimetust
lg seÖele ees-massiliselt
üs-ru
läänekalda
ipi liikmed on
nende kinni-jb
läänekallas
[ainaast ja Sa-vanad
juutide
IEI tule kunagi
Ijinda;
linister Menac-
)es samalaadi
ja ei ole vai-fviku
planeeri-taotlema
ning
i tunnistama,
jä Iisraeli va-ised
jooksnud
fsident Carteri
Davidi plaan
p/aesuse aUi Ja
lei julge mida-
Ita ja. Beginile
^st presidendi-ukse
ees ning
le juutide hää"
[toetus ülimalt
järjekorras tu-oma
isikUk-teises
järje-tse
riiklikud ja
)bleemid.
välisminister
võtnud endale
teinud endale
laailma prae-
>lukorrast ära-
[alt ähvardava
üe tähelepanu
Kissinger To-ravaiikus
kõnes
ipsutada, . et
|b ajaloo solgi-loudifsid
kokku
5'
I
i
Nr. 47 VABA EESTLANE neljapäeval, 19. Juunill^SO-^Thursday, June'l9,1980
21. Ja 22.:I
tel. 921-7777.
P. .1
.28., 29.. Ja:30..'piim!,mngl
r.^. R. • PaMaiMll,^ tel. 921-7777,
EOCTOE OJ^ GHIROPRACTIC
, 212 BiIanick^Cr..:/•
Te!. 489-0562
öisurance
• Agency
Väljaspool Kaa
$38.-
- S l
Poolaasfcis $30.
¥@eraiid€i€isfä§
$6|1
$32.
23 WESTMORE Dr.. Süite 200
Rexdale, Ont mm.ZYl'
Tel. 745-4622
E.bti r iisiouaiide Klubi loterül äratas oma värviküllusega tähelepanu vaga rohke käsitööde hulk.
Pildü. vaade iiilaele müügilainale,; miili© taga seisab Helmi .Mägi, taia pr. Sepa • vaatleb välj.äpandudl
Foto: Vaba Eestlane
LENNUPOSTIGA ölemere-mas^esse:
Aastas $72w—, poolaastas $38.—, ve^erandaastas
Aadressi muudatus 50 cenü ülöikimmbri hind^^^
märkida „POSTAL •CODE" Ja
USA aadresslÄ >,ZIP CO0E" ,
Pängatshekk v^ rahakaart ku-jutad©
Free Estonian Püblishers nimele. ,
(Algus lk. 2)
ei võta Ja palavlikulisell
ma ei hakka ning mõned
tagasi viibis Henry Kissinger juba
Lääne-Berliinis, kus ta rääkis umbes
samal teemal kuid pidas samal
ajal vajalikuks hoiatada ka Lääne-
Saksamaa kantslerit Helmut Seh-
VABAiiSTLÄN
Pe»stcil Stri. C,
(,,¥aba Eestlase" kirjasaa^^^^^^
ation for the Ädvancement of Baltic Studies" konverentsi kohta avaldasime kirjutuse Juba eelmises
Sünikures jätkame ülevaate andmist sellest suurest balti teadlaste üritusest.
Georgetowni Ülikooli auditooriu- vabariikides vastavalt uuele põhi- AABS'i ametist lahkuv president
mis peetud konverentsi avaistungi seadusele". (SELL oli teatavasti Ivar lyask, olles valinud kõne tee-juhatas
s'sse programmikpmitee iseseisvusaegne Suomi-Eesti-Lat- maks ,,Kolm balti häält". Kolmeks
esimees, läti päritoluga ameerika yia-Lietuva üliõpilastel rahvusvahe- balti hääleks olid Marie Under,
kirjandusteadlane Juris Silemeks,line organisatsioon). . AleksandrsChaks ja HenrikasRa-
^? I' Konverentsi avaettekandeks oli dauskas,^
kuks avamiseks sõna korraldava samas Georgetowni ülikoolis pro- jat, kelle loomingut Ivaks iseloo-organisatsiooni
Baltiaineliste Uuri- fessorina töötava lätlase George mustas ning kandis ette mi origi-miseks
Moskvasse, milline külas
käik on ette nähtud 30. juunil.
Palua muie: saata VABA EESTLANE aastab / poolaastaks /
veerandaastaks tavalise /Mripostiga alates , p - - " — - - — -r
__________ 19 . Telliniise katteks^^ 1^ Äjuure^
rahas 7 tehekiga / rahakaardiga (Raha saaia aiaiHlt tähtWrjas).
milles nenditi; et kulg!
va Läti ön kõrgelt arenenud
tööstusmaa, ei ole lätlastel endil
võimalik otsustada kuidas oma
maa majandust arendada.
Esimese päeva õhtupoolikul alga-ühe
luuletuse.
Pühapäeval leidis aset Baltiaineliste
Uurimuste Edendamise
Kissmger ütles, et laanenigid j^^^g^g Edendamise ühingu presi-Viksninsi referaat „Majanduslik naalis kui ingliskeelses tõlkes iga-i>
eaksid omavahel kindlakujulise ^ejj^ Iva^Ivask. Georgetowni üli- ölukord^^ N^^^^
poliitika välja töötama ning koht^^^^^^^
lema venelasi ühise plaani alusel, osavõtjaid ülikooli allosakonnana
Tema arvates tekitavad iääneriiki- ^55^^^^ Väiisteenistuse Kooli di-de
juhtide eraldi toimuvad läbi- rektor Peter Krogh. Sellest: koolist
rääkimised N. Lüdu juhtidega lää- sirgunud rohkelt Ühendriikide
mes ainult arusaamatusi ja suu- diplomaate,
.irendayad praeguseid mõrasid^Ä» .Tervituseks:.võttis';sõn^ Lä^e-
TO riikide vaheli ^ ^ . Saksamaal tegutseva Balti Ajaloo- sid sektsioonide kaupa konverentsi Soovitati muide peakoosoleku üle-
Kahtlemata on Kissmgeril õigus komisjoni praegune esimees Gert istungid, kusjuures neid toimus viimist järgmisel korral konv^
relvastamise küsimuses M ka ^^^y^^^^^ hulgas ühekorraga palraUe^^ kuni si keskele, et asjaajamisest osavõt-Ühingu
millest
J50-st
.umbes
(ÄABS'i) peakoosolek,
konverentsil vübinud ca
organisatsioonii lükmest
50 .osa võttis.,
lääneriikide kokkuhoiu ja üksmeele
vajaduse aUakrüpsutamiseL äsja lõppenud konverentsist Mar-
Kuid endine välisminister on vist j3yj,gjg
li* "
•.Pistöhlkorš. on. Eesti päritoluga
Aidake kaasa, et
andis aru ka oma organisatsiooni kuus, mis näitab konverentsi suurt tu soodustada. Avaldati arvamust,
koormatust. Eestlasi võttis amet- et 1982. a. Minnesota Ülikooli juu-liku
teadusliku programmi raames res peetav Järgmine konverents
osa 32. Välismaadelt kohale saabu-^^peaks aset leidma varem, soovita^
, , , ^ ^, , nud eestlased on eespoor juba ära vait aprüüs. Selle eeltöödega ^t^^^
baltmkslast^ noorema põlvkonna märgitud, lisagem siin ühendriiki: kohe alata. .
esmdaja, sundinud ^ Eestis ^ ise^ O^^. ÄABS'ibürooiühataia Janis Gai
seisvuse lõpuaastatel ning töötab * Q;i./io Trnrönc T.ro. TVOCV ^^^^ V Duroojunataja Jams bai-teadla^
Pna (iötti^nffem. Arens, Sdvia Forgus, Ivar Ivask, guUs tegüeatavaks uudise, et Jaa.
jastaja ja laanemaad^ uurides Eesti- ja LüvimaapõUu- Kuus, Hse Lehiste, ^^^^M^^ Uurimuste Ühing, millel 0^ leviks kõikidesse eesti kodudesse!
sus on sun tegemist suure arkar j^aj^jj^ysg^^
misega, sest Kissinger ei olnud su- j^^^ põliselanikega 19. kiver, Felix Oinas, Leo Ormiste, da AABS'iga koostööd. Balti Aja^
gugi nii ettevaatlik ning umbusk- jä 20. sajandil. Oma huvitava ni- Marju Rink Parming, Tõnu Par- lookomisjoni esindaja . Pistohlkors
lik venelaste suhtes kui ta oK pr©- j^e, jnis^^ t^^^^^ teatas, et nende järgmine konve-sident
Nixoni välismiiiister ja N. asetatud püstolit, päris Pistohlkors Peter R
relvastuse ja ülemvõimu esivanemalt;kes Rootsik^^^^
958 Broadview Ave. Toronto, Ont.M4K2R6
Tel. 4654650 või 465-4650 '
Pank avatud: päeval 10.00--^ 3^^
üiienduses on jõud reedeni), õhtul 5.30 - 8X)0 (esmasp. ja neljap.)
LAENinO SOODSATEL TINGEOTSTEL^
liiformatsiooM saab pangast laihtioleka aegadel.
Eõik uued laenud ou laemvõtjä surma puhul kindlustatud kuni
$30.000.-^ ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud
kuni $10.000^ ulatuses yastayalt kindlustuste tingimustel®.
unustanud, et ta onial ajal kõrgel
kohal olles ajas samuti isemeelsed
välispoliitikat ning ei ihoolmud palju
übendrükiie lütlaste arvamisest.
Kuid Kissinger on nüüd N.
Ludu sõjakate plaanide suur
magi
syiidis kodyst Icshhuni^
st. Helens mägi USA läänerannikul
oma tuhapursetega on (tuulte
muutumise tõttu häiriniid ka mõne-de
lääneranniku; eestlaste elu. Nii
oli sunnitud oma elukohast Wood-misest.
Büroojuhatajä J. Gaigulis^ landist, Wash., mis on 40 miüi kau-
1981. aasta sügisel, teatas, et praegu on trükkimisel S^sel St. Helenist, lähl^
kasvamist tugevalt soodustanud Kristiina poolt tõsteti sõjaliste tee- Viktor Terras, Herbert ValdSaar, iggi^ ^. kevadsuvel pöetakse teata- eribroshüür mis pakub „Associ- Toomepuu. Ta kurdab, et tolm, mis
detente polütika rajaja. ^^^^^^^ " eest aadliseisusse. Reet Värnik. vastiStokholmis järjekordne Bam ation for the^ teeb
Kissinger räägib lääneriikide kon- Läänesakslaste arvukast, aktiiv- Muidugi viibis neile, lisaks kuula- Instituut Skandinaavias konverents, tic Studies" kohta andmestikku, or- temal südamehäirete tõttu kodus
' ' ' -^--'-^.-^ -- - -- ganisatsiooni põhikorra jne. elamise võimatuks.
Lüdu
ventsionaalsete sõjajõudude suu- g^^^ ja kõrgetasemelisest - esindu- Jäte ja sõnavõtjatena istungitel
rendamise vajadusest, kuid rajab ses^, kelledest mitm^ osa vot- veel terve rida eestlasi, mi Was-kahjuks
suurema sõjaväe soetami- ^ ka eelmistest AÄBS'i jalloot- hingtoni piirkonnast kui ka kauge-
§e ainult rahale. Ta unustab, et sistovmunud Balti Instituudi konve- mait kohalesõitnuid. Nende hulgas
võitlusvõimelist sõjaväge ei tee ai^ rentsidest, on õige mitmed balti- Endel Aru ja tütrega, Käbi. Lokk,
nu!t raha ja relvastus vaid eest- gaksa päritohi, nagu Saksa Bundes- Kalju Urbel, Vello Salo jt. Toron-kätt
on vajalikud teadlikud ja va- arhiivis töötav Wilhelm Lenž (kel-tost, Jaan ja Madli Pühvel Kalifor-ba
ühiskonna ning demotoäatliku^^l^^^ miüde ilmus pikem intervjuu "i^s^ Treüde Minneapolisest
süsteemi kaitsmise vajaduses ajalehes Kodumaa" 28. niail, 1980, Jt.
veendunud vastava väljaõppe saa-, tema külaskäigu^^p^^
Bud sõdurid. Selliste sõdurite ja kus olid kõne all ka praegu Lääne-noorsoo
kasvatamiseks ei ole lää- saksamaal paikneva TaUinna linna-nemaailmas
midagi tehtud ning on arhiivi võimalik tagasiviimine
lastud areneda palgasõdurite ja Eestišse).^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ '
minnalaskmise mentaliteedil. Kui . ;
Nimekaimaks läänesakslaseks,.
kes on korduvalt osa võtnud Balti
teaduslikest konverentsidest nii
Ameerika mandril kui
Sellele aga erüiselt tähelepanu
ei juhitud ning tekitas veidi imestust,
et Stokholmis asuva sõsar-organišatsiooni
ükski esindaja ei
konverentsi avamisel ega ka
ÄABSl peakoosolekul üldse sõma
•ei võtnud. •:
Washingtonis peetud konverent- Iga uus tuulepuhang tõstab puude
siga sai täis senise ÄÄBS4 presi- lehestikult ja maast lendu süUred
denti ametiaeg ja presidendi tplmupilded, mis temale toovad
ülesannetesse astus järgmiseks ^^asa hingamisraskusi.
kaheks aastaks leedulanna Mari- J. Toomepuu märgib, et geploo-
Ja Gimbutas, kes on eelajaloo ja g^^^ on St. Helenši mäe
arheoloogia professoriks Los Än- j^^^^^^j^^ paisatud kokku
geleses .asuva Ealifoma Ülikooli kaks kuubikmüli tuhka, miUest
Juures.
Ühendriigid, Kanada, Inglismaa ja
mõned teised läänerügid opereerivad
palgasõdurite süsteemiga, siis
ei saa lääneriikidest tõenäoliselt
kunagi tugevat vastast Ludule
Ja ta liitlastele konventsionaalsete
sõjajõudude alal.
Peakoosolekul nõudsid nooremad
eesti päritoluga teadlased Peep Re-raldavasse
komiteesse, miile ^^"^'^
üheks iWtaiaks oli Tõnu Par- '^õ^^ , ,
ming ja müM lasus väga suur:Plii^^raken
töökoormus, kuuhisid kohapeal- ^^^^^side programmi osas. Eriti teadusalal kõige tuntum ja kuu^
setest eesttastest Tiina ja Agu '^^edält kurtis P. Rebane, et ette- sam AABS'i lüge. Tema poolt püš-
Ets,laanTootsJaPriiti¥esllind."ä^^^ saabu õigel titatud ja_p^jalikele^ uurimustele . , kahjustused sel-
- ajal kohale, et neid kommentaato- põhinev hiupotees tanud. Missuguseö Kanjustusea sei-
Neljapäevä õhtul toimus ko^ye- ritele enne konverentsi tutvumiseks päritplust ja hargnemisest Euroo-^ega saabuvad, sellest kõneleb tu
suur osa langes mäe ümbrusse, teine
osa kohutavalt suurest tolmu-kuhjast
kanti tuulte tõttu tu
miile edasi. Tühapursdte lõppemist
oodatakse laava pursete algamisega,
millest geoloogid juba on tea-võib
pidada Kieli ülikooli
sorit Dietrich Loeberit, kes
Rüas.
.^-^^^'rentsist osavõtjatele kokteüitund^e^^^^
elanikkond ootab pikkisilmi.
kaetud maadel ]a
ning reedel kella viieks oli konve- hoopis kohale ümumata, kohati on leidnud üldist aktsepteerimist, metsades
rentsist osavõtjad kutsuTHid" oma jääb e ka Balti eel- panemise ka vihm, mida seabi©
juurde vastuvõtule „Kennan I^s- seks jne. Kuna Rebasele sekundee- ajalugu, sooritades muu hulgas väl-
Kuid Kissingeri nimi on niivõrd Loeber on rahvusvahelise õiguse titute for Advanced RussianStudies,risid Raun, Taagep^^ ka Nõukogude
kuulus ja tuntud, et keegi ei söan- spe^^^ kuna esitati lo-iitikat ka Leedus
da hakata kritiseerima tema sel- vahetuse korras Ameerika Ühend- ^^^^^ for Scholars", mille ruumid AABS'i enda asjaajamise kohta. Konverentsi sisulise külje ja mp-suköbti.
Jakeegieisuvatsehakata riikides, N. Liidus on asuvad Smithsohi Instituudi v^^^f^s siis koosolijad 4iäheldasid,,noor-nede huvitavate ettekannete juures^
meenutama ;Kis^singerile ka-tema avaldanud niuu hulgas mahuka teo- l^^^^^ones. Seal pakuti jookide eestlaste-noortürklaste" mässu- peatume järgmises kirjutuses. Nen-tolleaegset
poliitikat kui ta oli või- se baltisakslaste ümberasumisest 3uurde austribaari. Sama päeva; meeleolu veidi logisema hakanud tigem siinjuures lõpetuseks, et
mumees ja maailma polütika kur 1939—1940 (vt/^ Lippingu ret- ^^tul yiibis enamik konverentsist ÄABS'i asjaajamise ja rutiini va- M B S ' i tegevus oxi fahvuskultuuri-
Jundaja. Kissinger äga kasutab sensioon „Mäna" nr. 42) hing ön osavõtnud eestlasi Ilmar ja Vaike junud konverentside korraldamise Ilselt ; ja rahvuspoliitiliselt Balti
osavplt ära oma kuulsa nime ja praegu ette valmistamas kapitaal-^^^ Washingtoni kešklin- suhtes. rahvastelesuure tähtsusega, šaniu-võtab
pooletunnslise kõne eest semat uurimust Balti riikide ise- "^s, kus Ilmar Mikiveri eestvõttel Ka mitmete teiste poolt peeti va- ti pakuvad konverentsid võimalust
115.000 'dollarit, mis on 500 dollarit šeisvusae^ sete põhiseaduste kohta, ^li korraldatud kirjandusliku huuv jaliknks järgmistel konverentsidel omavalieliseks kokkusaamiseks ja
.muiutis. Kahtlemata päris korra- Georgetowni konverentsil . esitas "^^ri õhtu. ettekannete arvu piirata ning nõu- tutvunemiseks Balti probleemidest
lik sissetulek, mida võib võrrelda Loeber huvitavad ettekanded ,3al- Laupäeval lõpletati konverents dä suuremat korda ja distsipliini huvitatud teadlastele rahvUsyahe-mõne
kimlsa filmitähe ho- ti üliõpilaste koostöö banketiga Marrioti^mg samuti AABS'i juhatuse poolt lises ulatuses. Koos loengute kuu-mides"
ja ,,Planeerimise la eelar-hotelH^ Virginia- l'ikmeskonna paremat ja kiiremat lajaskonnagawt^^^^
A M ve koostamise õigused Balti Liidu- poolsel kaldal Peokõne pidas informeerimist jooksvast asjaaja- osa ligemale 400 immest.
Boranga.
^^^^^
KINDLUSTUSTEKS
: Ltd.
•1482 Bathurst St.* 4 kord
Kathurst--St. aaitV
Telef«vn kontoris 653-7815 ja
353-781ft
iriii"""ir'""""'
(Järg lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 19, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-06-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800619 |
Description
| Title | 1980-06-19-03 |
| OCR text | Nr. 47 •B3S tikide presidenti Luba aastapäevad |?aeli ja Araabia lüliküsimuste la- Camp Davidi )Ie asjad nende idäraiseks arene- I kokkulepetest on lu viidud, kuna lud oma okupat" laarel, kuid rahu ib kujuneda eri-hks Iisraeli oku- [lüv Jordani jõe ön palestiina jks eluasemeks, fkkulepete alusel [ia Egiptus oma lillisel kujul ja võimaldada ja tkaldäl elavatele Ivalitsust. Nüüd tel toimunul ai- |te järele selgub, priti palju teada lonoomiä andmi- |ab kogu niäail» lastuseisule vaa-lundusi jordani kangekaelsus tekitanud labk-li valitsuse rida-koosseisust on Id välisminister kaitseminister |s lifinnitavad, et ib Iisraeli umb-lole enam välja- ?iku probleemi" iber tekkinud uue ja eriti vastastikuse ajal on võtnud ledj Kui pales" 1 juti ründasid rajatud juudi sid kuus isikut, Kuudi äämusli- |d juhna terro- :aabia linnapea pesse paigutati ideesid autode lapeadest kao-ja teine iihe pääses õnne- Süüdlasi ei ld_koik tmide- ^llele, et terro-üsraeli ultra-janisatsioonid. Ildale rajatud elanikud on [rganisatsiooni, >n terroriseeTi-neist organi-i.% ach'i lükU" on Ühendrü-mnud sõjakas iTeine neist or-mnab nimetust lg seÖele ees-massiliselt üs-ru läänekalda ipi liikmed on nende kinni-jb läänekallas [ainaast ja Sa-vanad juutide IEI tule kunagi Ijinda; linister Menac- )es samalaadi ja ei ole vai-fviku planeeri-taotlema ning i tunnistama, jä Iisraeli va-ised jooksnud fsident Carteri Davidi plaan p/aesuse aUi Ja lei julge mida- Ita ja. Beginile ^st presidendi-ukse ees ning le juutide hää" [toetus ülimalt järjekorras tu-oma isikUk-teises järje-tse riiklikud ja )bleemid. välisminister võtnud endale teinud endale laailma prae- >lukorrast ära- [alt ähvardava üe tähelepanu Kissinger To-ravaiikus kõnes ipsutada, . et |b ajaloo solgi-loudifsid kokku 5' I i Nr. 47 VABA EESTLANE neljapäeval, 19. Juunill^SO-^Thursday, June'l9,1980 21. Ja 22.:I tel. 921-7777. P. .1 .28., 29.. Ja:30..'piim!,mngl r.^. R. • PaMaiMll,^ tel. 921-7777, EOCTOE OJ^ GHIROPRACTIC , 212 BiIanick^Cr..:/• Te!. 489-0562 öisurance • Agency Väljaspool Kaa $38.- - S l Poolaasfcis $30. ¥@eraiid€i€isfä§ $6|1 $32. 23 WESTMORE Dr.. Süite 200 Rexdale, Ont mm.ZYl' Tel. 745-4622 E.bti r iisiouaiide Klubi loterül äratas oma värviküllusega tähelepanu vaga rohke käsitööde hulk. Pildü. vaade iiilaele müügilainale,; miili© taga seisab Helmi .Mägi, taia pr. Sepa • vaatleb välj.äpandudl Foto: Vaba Eestlane LENNUPOSTIGA ölemere-mas^esse: Aastas $72w—, poolaastas $38.—, ve^erandaastas Aadressi muudatus 50 cenü ülöikimmbri hind^^^ märkida „POSTAL •CODE" Ja USA aadresslÄ >,ZIP CO0E" , Pängatshekk v^ rahakaart ku-jutad© Free Estonian Püblishers nimele. , (Algus lk. 2) ei võta Ja palavlikulisell ma ei hakka ning mõned tagasi viibis Henry Kissinger juba Lääne-Berliinis, kus ta rääkis umbes samal teemal kuid pidas samal ajal vajalikuks hoiatada ka Lääne- Saksamaa kantslerit Helmut Seh- VABAiiSTLÄN Pe»stcil Stri. C, (,,¥aba Eestlase" kirjasaa^^^^^^ ation for the Ädvancement of Baltic Studies" konverentsi kohta avaldasime kirjutuse Juba eelmises Sünikures jätkame ülevaate andmist sellest suurest balti teadlaste üritusest. Georgetowni Ülikooli auditooriu- vabariikides vastavalt uuele põhi- AABS'i ametist lahkuv president mis peetud konverentsi avaistungi seadusele". (SELL oli teatavasti Ivar lyask, olles valinud kõne tee-juhatas s'sse programmikpmitee iseseisvusaegne Suomi-Eesti-Lat- maks ,,Kolm balti häält". Kolmeks esimees, läti päritoluga ameerika yia-Lietuva üliõpilastel rahvusvahe- balti hääleks olid Marie Under, kirjandusteadlane Juris Silemeks,line organisatsioon). . AleksandrsChaks ja HenrikasRa- ^? I' Konverentsi avaettekandeks oli dauskas,^ kuks avamiseks sõna korraldava samas Georgetowni ülikoolis pro- jat, kelle loomingut Ivaks iseloo-organisatsiooni Baltiaineliste Uuri- fessorina töötava lätlase George mustas ning kandis ette mi origi-miseks Moskvasse, milline külas käik on ette nähtud 30. juunil. Palua muie: saata VABA EESTLANE aastab / poolaastaks / veerandaastaks tavalise /Mripostiga alates , p - - " — - - — -r __________ 19 . Telliniise katteks^^ 1^ Äjuure^ rahas 7 tehekiga / rahakaardiga (Raha saaia aiaiHlt tähtWrjas). milles nenditi; et kulg! va Läti ön kõrgelt arenenud tööstusmaa, ei ole lätlastel endil võimalik otsustada kuidas oma maa majandust arendada. Esimese päeva õhtupoolikul alga-ühe luuletuse. Pühapäeval leidis aset Baltiaineliste Uurimuste Edendamise Kissmger ütles, et laanenigid j^^^g^g Edendamise ühingu presi-Viksninsi referaat „Majanduslik naalis kui ingliskeelses tõlkes iga-i> eaksid omavahel kindlakujulise ^ejj^ Iva^Ivask. Georgetowni üli- ölukord^^ N^^^^ poliitika välja töötama ning koht^^^^^^^ lema venelasi ühise plaani alusel, osavõtjaid ülikooli allosakonnana Tema arvates tekitavad iääneriiki- ^55^^^^ Väiisteenistuse Kooli di-de juhtide eraldi toimuvad läbi- rektor Peter Krogh. Sellest: koolist rääkimised N. Lüdu juhtidega lää- sirgunud rohkelt Ühendriikide mes ainult arusaamatusi ja suu- diplomaate, .irendayad praeguseid mõrasid^Ä» .Tervituseks:.võttis';sõn^ Lä^e- TO riikide vaheli ^ ^ . Saksamaal tegutseva Balti Ajaloo- sid sektsioonide kaupa konverentsi Soovitati muide peakoosoleku üle- Kahtlemata on Kissmgeril õigus komisjoni praegune esimees Gert istungid, kusjuures neid toimus viimist järgmisel korral konv^ relvastamise küsimuses M ka ^^^y^^^^^ hulgas ühekorraga palraUe^^ kuni si keskele, et asjaajamisest osavõt-Ühingu millest J50-st .umbes (ÄABS'i) peakoosolek, konverentsil vübinud ca organisatsioonii lükmest 50 .osa võttis., lääneriikide kokkuhoiu ja üksmeele vajaduse aUakrüpsutamiseL äsja lõppenud konverentsist Mar- Kuid endine välisminister on vist j3yj,gjg li* " •.Pistöhlkorš. on. Eesti päritoluga Aidake kaasa, et andis aru ka oma organisatsiooni kuus, mis näitab konverentsi suurt tu soodustada. Avaldati arvamust, koormatust. Eestlasi võttis amet- et 1982. a. Minnesota Ülikooli juu-liku teadusliku programmi raames res peetav Järgmine konverents osa 32. Välismaadelt kohale saabu-^^peaks aset leidma varem, soovita^ , , , ^ ^, , nud eestlased on eespoor juba ära vait aprüüs. Selle eeltöödega ^t^^^ baltmkslast^ noorema põlvkonna märgitud, lisagem siin ühendriiki: kohe alata. . esmdaja, sundinud ^ Eestis ^ ise^ O^^. ÄABS'ibürooiühataia Janis Gai seisvuse lõpuaastatel ning töötab * Q;i./io Trnrönc T.ro. TVOCV ^^^^ V Duroojunataja Jams bai-teadla^ Pna (iötti^nffem. Arens, Sdvia Forgus, Ivar Ivask, guUs tegüeatavaks uudise, et Jaa. jastaja ja laanemaad^ uurides Eesti- ja LüvimaapõUu- Kuus, Hse Lehiste, ^^^^M^^ Uurimuste Ühing, millel 0^ leviks kõikidesse eesti kodudesse! sus on sun tegemist suure arkar j^aj^jj^ysg^^ misega, sest Kissinger ei olnud su- j^^^ põliselanikega 19. kiver, Felix Oinas, Leo Ormiste, da AABS'iga koostööd. Balti Aja^ gugi nii ettevaatlik ning umbusk- jä 20. sajandil. Oma huvitava ni- Marju Rink Parming, Tõnu Par- lookomisjoni esindaja . Pistohlkors lik venelaste suhtes kui ta oK pr©- j^e, jnis^^ t^^^^^ teatas, et nende järgmine konve-sident Nixoni välismiiiister ja N. asetatud püstolit, päris Pistohlkors Peter R relvastuse ja ülemvõimu esivanemalt;kes Rootsik^^^^ 958 Broadview Ave. Toronto, Ont.M4K2R6 Tel. 4654650 või 465-4650 ' Pank avatud: päeval 10.00--^ 3^^ üiienduses on jõud reedeni), õhtul 5.30 - 8X)0 (esmasp. ja neljap.) LAENinO SOODSATEL TINGEOTSTEL^ liiformatsiooM saab pangast laihtioleka aegadel. Eõik uued laenud ou laemvõtjä surma puhul kindlustatud kuni $30.000.-^ ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud kuni $10.000^ ulatuses yastayalt kindlustuste tingimustel®. unustanud, et ta onial ajal kõrgel kohal olles ajas samuti isemeelsed välispoliitikat ning ei ihoolmud palju übendrükiie lütlaste arvamisest. Kuid Kissinger on nüüd N. Ludu sõjakate plaanide suur magi syiidis kodyst Icshhuni^ st. Helens mägi USA läänerannikul oma tuhapursetega on (tuulte muutumise tõttu häiriniid ka mõne-de lääneranniku; eestlaste elu. Nii oli sunnitud oma elukohast Wood-misest. Büroojuhatajä J. Gaigulis^ landist, Wash., mis on 40 miüi kau- 1981. aasta sügisel, teatas, et praegu on trükkimisel S^sel St. Helenist, lähl^ kasvamist tugevalt soodustanud Kristiina poolt tõsteti sõjaliste tee- Viktor Terras, Herbert ValdSaar, iggi^ ^. kevadsuvel pöetakse teata- eribroshüür mis pakub „Associ- Toomepuu. Ta kurdab, et tolm, mis detente polütika rajaja. ^^^^^^^ " eest aadliseisusse. Reet Värnik. vastiStokholmis järjekordne Bam ation for the^ teeb Kissinger räägib lääneriikide kon- Läänesakslaste arvukast, aktiiv- Muidugi viibis neile, lisaks kuula- Instituut Skandinaavias konverents, tic Studies" kohta andmestikku, or- temal südamehäirete tõttu kodus ' ' ' -^--'-^.-^ -- - -- ganisatsiooni põhikorra jne. elamise võimatuks. Lüdu ventsionaalsete sõjajõudude suu- g^^^ ja kõrgetasemelisest - esindu- Jäte ja sõnavõtjatena istungitel rendamise vajadusest, kuid rajab ses^, kelledest mitm^ osa vot- veel terve rida eestlasi, mi Was-kahjuks suurema sõjaväe soetami- ^ ka eelmistest AÄBS'i jalloot- hingtoni piirkonnast kui ka kauge- §e ainult rahale. Ta unustab, et sistovmunud Balti Instituudi konve- mait kohalesõitnuid. Nende hulgas võitlusvõimelist sõjaväge ei tee ai^ rentsidest, on õige mitmed balti- Endel Aru ja tütrega, Käbi. Lokk, nu!t raha ja relvastus vaid eest- gaksa päritohi, nagu Saksa Bundes- Kalju Urbel, Vello Salo jt. Toron-kätt on vajalikud teadlikud ja va- arhiivis töötav Wilhelm Lenž (kel-tost, Jaan ja Madli Pühvel Kalifor-ba ühiskonna ning demotoäatliku^^l^^^ miüde ilmus pikem intervjuu "i^s^ Treüde Minneapolisest süsteemi kaitsmise vajaduses ajalehes Kodumaa" 28. niail, 1980, Jt. veendunud vastava väljaõppe saa-, tema külaskäigu^^p^^ Bud sõdurid. Selliste sõdurite ja kus olid kõne all ka praegu Lääne-noorsoo kasvatamiseks ei ole lää- saksamaal paikneva TaUinna linna-nemaailmas midagi tehtud ning on arhiivi võimalik tagasiviimine lastud areneda palgasõdurite ja Eestišse).^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ' minnalaskmise mentaliteedil. Kui . ; Nimekaimaks läänesakslaseks,. kes on korduvalt osa võtnud Balti teaduslikest konverentsidest nii Ameerika mandril kui Sellele aga erüiselt tähelepanu ei juhitud ning tekitas veidi imestust, et Stokholmis asuva sõsar-organišatsiooni ükski esindaja ei konverentsi avamisel ega ka ÄABSl peakoosolekul üldse sõma •ei võtnud. •: Washingtonis peetud konverent- Iga uus tuulepuhang tõstab puude siga sai täis senise ÄÄBS4 presi- lehestikult ja maast lendu süUred denti ametiaeg ja presidendi tplmupilded, mis temale toovad ülesannetesse astus järgmiseks ^^asa hingamisraskusi. kaheks aastaks leedulanna Mari- J. Toomepuu märgib, et geploo- Ja Gimbutas, kes on eelajaloo ja g^^^ on St. Helenši mäe arheoloogia professoriks Los Än- j^^^^^^j^^ paisatud kokku geleses .asuva Ealifoma Ülikooli kaks kuubikmüli tuhka, miUest Juures. Ühendriigid, Kanada, Inglismaa ja mõned teised läänerügid opereerivad palgasõdurite süsteemiga, siis ei saa lääneriikidest tõenäoliselt kunagi tugevat vastast Ludule Ja ta liitlastele konventsionaalsete sõjajõudude alal. Peakoosolekul nõudsid nooremad eesti päritoluga teadlased Peep Re-raldavasse komiteesse, miile ^^"^'^ üheks iWtaiaks oli Tõnu Par- '^õ^^ , , ming ja müM lasus väga suur:Plii^^raken töökoormus, kuuhisid kohapeal- ^^^^^side programmi osas. Eriti teadusalal kõige tuntum ja kuu^ setest eesttastest Tiina ja Agu '^^edält kurtis P. Rebane, et ette- sam AABS'i lüge. Tema poolt püš- Ets,laanTootsJaPriiti¥esllind."ä^^^ saabu õigel titatud ja_p^jalikele^ uurimustele . , kahjustused sel- - ajal kohale, et neid kommentaato- põhinev hiupotees tanud. Missuguseö Kanjustusea sei- Neljapäevä õhtul toimus ko^ye- ritele enne konverentsi tutvumiseks päritplust ja hargnemisest Euroo-^ega saabuvad, sellest kõneleb tu suur osa langes mäe ümbrusse, teine osa kohutavalt suurest tolmu-kuhjast kanti tuulte tõttu tu miile edasi. Tühapursdte lõppemist oodatakse laava pursete algamisega, millest geoloogid juba on tea-võib pidada Kieli ülikooli sorit Dietrich Loeberit, kes Rüas. .^-^^^'rentsist osavõtjatele kokteüitund^e^^^^ elanikkond ootab pikkisilmi. kaetud maadel ]a ning reedel kella viieks oli konve- hoopis kohale ümumata, kohati on leidnud üldist aktsepteerimist, metsades rentsist osavõtjad kutsuTHid" oma jääb e ka Balti eel- panemise ka vihm, mida seabi© juurde vastuvõtule „Kennan I^s- seks jne. Kuna Rebasele sekundee- ajalugu, sooritades muu hulgas väl- Kuid Kissingeri nimi on niivõrd Loeber on rahvusvahelise õiguse titute for Advanced RussianStudies,risid Raun, Taagep^^ ka Nõukogude kuulus ja tuntud, et keegi ei söan- spe^^^ kuna esitati lo-iitikat ka Leedus da hakata kritiseerima tema sel- vahetuse korras Ameerika Ühend- ^^^^^ for Scholars", mille ruumid AABS'i enda asjaajamise kohta. Konverentsi sisulise külje ja mp-suköbti. Jakeegieisuvatsehakata riikides, N. Liidus on asuvad Smithsohi Instituudi v^^^f^s siis koosolijad 4iäheldasid,,noor-nede huvitavate ettekannete juures^ meenutama ;Kis^singerile ka-tema avaldanud niuu hulgas mahuka teo- l^^^^^ones. Seal pakuti jookide eestlaste-noortürklaste" mässu- peatume järgmises kirjutuses. Nen-tolleaegset poliitikat kui ta oli või- se baltisakslaste ümberasumisest 3uurde austribaari. Sama päeva; meeleolu veidi logisema hakanud tigem siinjuures lõpetuseks, et mumees ja maailma polütika kur 1939—1940 (vt/^ Lippingu ret- ^^tul yiibis enamik konverentsist ÄABS'i asjaajamise ja rutiini va- M B S ' i tegevus oxi fahvuskultuuri- Jundaja. Kissinger äga kasutab sensioon „Mäna" nr. 42) hing ön osavõtnud eestlasi Ilmar ja Vaike junud konverentside korraldamise Ilselt ; ja rahvuspoliitiliselt Balti osavplt ära oma kuulsa nime ja praegu ette valmistamas kapitaal-^^^ Washingtoni kešklin- suhtes. rahvastelesuure tähtsusega, šaniu-võtab pooletunnslise kõne eest semat uurimust Balti riikide ise- "^s, kus Ilmar Mikiveri eestvõttel Ka mitmete teiste poolt peeti va- ti pakuvad konverentsid võimalust 115.000 'dollarit, mis on 500 dollarit šeisvusae^ sete põhiseaduste kohta, ^li korraldatud kirjandusliku huuv jaliknks järgmistel konverentsidel omavalieliseks kokkusaamiseks ja .muiutis. Kahtlemata päris korra- Georgetowni konverentsil . esitas "^^ri õhtu. ettekannete arvu piirata ning nõu- tutvunemiseks Balti probleemidest lik sissetulek, mida võib võrrelda Loeber huvitavad ettekanded ,3al- Laupäeval lõpletati konverents dä suuremat korda ja distsipliini huvitatud teadlastele rahvUsyahe-mõne kimlsa filmitähe ho- ti üliõpilaste koostöö banketiga Marrioti^mg samuti AABS'i juhatuse poolt lises ulatuses. Koos loengute kuu-mides" ja ,,Planeerimise la eelar-hotelH^ Virginia- l'ikmeskonna paremat ja kiiremat lajaskonnagawt^^^^ A M ve koostamise õigused Balti Liidu- poolsel kaldal Peokõne pidas informeerimist jooksvast asjaaja- osa ligemale 400 immest. Boranga. ^^^^^ KINDLUSTUSTEKS : Ltd. •1482 Bathurst St.* 4 kord Kathurst--St. aaitV Telef«vn kontoris 653-7815 ja 353-781ft iriii"""ir'""""' (Järg lk. 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-06-19-03
