Vaba eestlane , November 17, 1981

              ..VA^A EESTLANE" on
vabade eestlaste häälekandla
:•- .isa 2 korda nädalas -
^Qkipäeval ja neliäpäeval
Teisipäeval, 17. novembril 1981—- Tuesday, November 17, 1981
NAAPOLI — Sõda võistlevate
kurjategijate gangide vabel on
Naapoli ümbruskonnas läinud nii
suureks, et sajad relvastatud kur­jategijad
võitlevad kontrolli saa-mliseks
narkootika, prostitutsiooni,
salakaubanduse ja „kaitsmise*'
aladel. Uue generatsiooni kurjate-giljad
ei ole enam nii ettevaatlikud,
kui nende eelkäijad. Möödunud nä­dalal
üks lihunik, 40-aastane Qui-
I rino Ganzirli müüs liha oma äris,
kui grupp mehi sisse astusid ja
avasid talle tule, surmates tema Ja
kaks ostjat. See oli 100-s ohver sel
aaslž
STOKHOLM — Lapsenduste arv
Rootsis tõuseb — möödunud aastal
7 protsendiga. Mis tähendas seda,
et kokku 2.115 last alla 18 aasta
said uued vanemad. Adopteerita-vatest
lastest pärines 26% Indiast,
17% Sri Laukast ja 15% Tshülist
Suur arv lapsi on ka Korea pärit­oluga.
Möödunud aastal adoptee­ritud
lastest olid 20% rootsi koda^
nikud. ,
SAN FRANCISCO - 27 hoonet
põlesid San Francisco linnas ja
terve rida'nende ette parkeeritud
autosid langesid tuleroaks. Tule-f
kahju algas ühes saunas ja levis
kogu homoseksuaalide „S ja M
slave quarter'ile". See oli suurim
tulekahju pärast 1906 aastat, kui
maaväring ja tulekahjud hävitasid
kesklinna.
HALIFÄX — Toronto sotsioloog
Agnes Calliste ütles, et etnilistest
gruppidest pärinevad õpilased, eri-iti
kreeka, itaalia ja Kariibi -saar­telt
pärit vanemate lapsed, pane­vad
suurt rõhku hariduse tähtsuse­le
ja paremate koolihinnete saa­misele^
mis on tagatiseks elus eda­si
jõudmiseks.
TROLLIDE JÕULULOOSIMiNE 5. dets. 1981
PRODUCT:
288 Danforth Ave., Toronto, tel. 466-8001 v
I ^ KM ^ Trolli meeleolu ^ Jõulutunne
^ Trollide loosimine *
TCOLLIDE LOTERII algob niiUd!
Tulge |C8 tutvuge!
Kõik võivsüd ttislla ja täita loosipileti ja'kõigni om võiMSilsis
Tervitus TROLLIDELT
T.E.S. Lasteaia mardiballl' paraadist' osavõtMd lap-sed puhkamas pärast paraadi. Foto: Vaba Eestlane
Lcsiöldcane Balti riikide tutvMstcimine kolme nädala jooksul Torontos
Möödunud teisipäeva õhtul avati Torontos Kobarts Library's Balti Oidu ja Toronto ülikooli Comihiinity
Kelations Office ühisel korraldusel näitus „Amber from tbe Baltic Coast: Estonia, Latvia and Litfeua-nia",
mis on esimene üritus kolmenädalalises Toronto ülikooli Balti programmis. Avamisel oli kuni 150
kolme balti rahvuse lüget ja külalist. Näitus jääb avatuks 29. novembrini raamatukogu laMioleku aegadel.
NEWPORT BEACH, Kalifornia
— Elvds Presley endine 1971 Deto-maso
Pantera auto on vahetatud
300.000 dollari väärtuses teemanti­de
vastu. Anonüümne ostja tegi
sellise pakkumise praegusele oma­nikule
Dave Carsonile, kui see he­lekollane
auto pidi oskjonile mine­ma.
. NEW YORK - New Yorgi osarü-gi
ajalooõpetajatele tehti korraldus,
põhjalikumalt jutustada õpilastele
,',Holocaust'ist" - juutide hävita-mi
Saksamaal Hitleri korraldusel.
Selleks on ette nähtud lisasumma­sid.
, CAPE MAY, N.J. —.Kui tempe­ratuur
i tõusis laupäeval, 11. juulil
USA-s ,101 kraadini Fahrenheit, läk­sid
kaks janust naist, üks neist pal­jaste
rindadega kohalikku kauban-duskotta,
et vett juua. Neid ei las­tud
sisse, kuna neil ei olnud. kingi
ja^s.
WASHINGTON— Senaator Wü-liam
Proxmire igakuine Golden
Fleece Award määrati seekord
USL\ armeele. $6000 suurune sum­ma
anti uurimise teostamiseks,
kuidas osta Worchestershire kastet.
MOSKVA — N, Lüt on võtnud
kasi|itusele tööstusrobotid, millede-
I ga asendatakse inimtöölisi raskeil
ja ohtlikel töökohtadel. Ukrainas
olevat alustanud tööd robot, mis
avab ja sulgeb sulatusahjude luu­ke.
Varem oli seda tööd teinud
kuus töölist.
LONDON — Pastor Frank Cooke
andis kahe leheküljelise juhise
prints Charles'ile ja tema pruudile
lady Diana Spencer'ile. Vaimulik
annab nõu, et armatsege nii sage­dasti
kui võite, ja nii, et ka partner
saaks rahulduse, võtke aega' ar­matsemiseks.
Kaotage enne voodis­se
minekud kõik lahkhelid.
TÖKIO — Maailma suurim laev,
565.000-tonnine „Seawise Giant*',
sooritas aprilli lõpul oma esimese
sõidu Pärsia lahelt Jaapanisse.
Laev valmis jaapani doMs möödu­nud
detsembris, aga jäi kuudeks
seisma ülisuurtetanklaevade liigse
arvu tõttu. Tõenäoliselt see jääb
maruma, suurimaks laevaks mõ-jaeks
ajaks. .
Näituse avatseremoonia avas üli­kooli
Community Relations Office
juhataja eestlanna Marvi Ricker,
märkides et eelseisev üritus" on osa
ülikooli programmist, mis võimal­datud
etnilistele gruppidele.
Ta tänas ülikooli poolt inimesi/
kes on olnud organiseerimisele
kaasaaitajaiks.
Järgnevalt Toronto ülikooli Ins-titute
for Russian and East-Euro-pean
Studies direktor prof. Zekulin
kiitis lühidalt avatavat sündmust,
öeldes mida baltlased teevad, see
on alati olnud hästi tehtud.
Joanna Kuras, Balti Liidu esi­naine,
tutvustas näitusele kaasa­aitajaid,
nende hulgas hindas ta
Eneri Taüli väga maitseka kujun­dajana.
Ta lisas, et
avatav näitus on üks osa balti
ainete programmist, kus veel on
Balti Teatrifestival, sümpoosiom
balti teatrist, koos ÄÄBS'iga
sümpoosioni etnilise identsu-
•- §e säilitamisest ja kontsert.
Ta tänas koostöö eest Toronto üli­kooli
ja Marvi Rickerit.
Järgnes Leedu ühiskond Kana­das
Toronto osakonna esinaise Ra-mune
Jonaitise'e ettekanne mere­vaigu
tekkimisest ja ajaloost, mär-
Iddes et balti merevaik on 55 mil­jonit
aastat vana ja peetakse mõne­de
arvates kauneimaks maailmas.
Aegde jooksul on see saanud osaks
Balti ajaloost, mütoloogiast, aga
kõigepealt ehetena.,
Lühikeses muusikalises osas esi­tas
Alfred Kuus kandlemuusikat.
ülejäänud ajal pakkusid Balti
Naiste Nõukogu liikmed kohvi ja
suupisteid ning tutvuti väga mait^
sekalt üles seatud iiäitusega, kus
merevaigu kõrval oli igalt rahvalt
kä üks näide nende rahvarõivaist.
keed, mis oli kaunistatud mere­vaiguga,
mis hõõgus nago päike,
sepaiste.
Merevaigust on kirjutahud mit-med
maailmakirjanikud ja lleedu
muistsed müüdid, muiste oli
merevaigul võrdne väärtus kuUa-
Sündmuseks oli Balti Liidu ga. 1300 aastat tagasi andis Muha-poolt
väljaantud voldik „Baltic med dekreedi, et Mokkasse mine-
Peoples", kus tutvustatakse aja- vaü palverändureü oleks merevaik
loolisest aspektist kolme maad. "gust tehtud palvekeed (roos&rant-sid).
Eestlaste poolseiks korraldajaiks jvjäjtusel on ka esile toodud mere-on
olnud AABlS'i Kanada komitee, ^aigumaad iseseisvate i*iikidena.
Eesti Kunstide Keskus ja Eesti ^^^^^ g^^^. ^^^^^ jg lipuvär-
Kirjanduse Sõbrad, viimane teatri- y^^^g^ lindid,
festivali käendajana.
^ Näitusel on merevaiku suurte ka-
Näituse maitsekat kujundust on makatena Ontario muuseumist,
juba märgitud, see oli nü tehtud, palju aga toödelduna ehteiks, mõ-et
merevaigule oli antud esüetulev nel määral ka tarbeesemeiks küün-mõju
ega mitte poldud katsutud lajälgadena jm, öeldakse, et mere-kuhjamisega
efekti saavutada. Vii- vaik on vanem, kui Alaska kuld ja
es vitriinis oli näiteid merevaigust, Euroopa* mäed, see on orgaanilise
selle ajaloolisest tekkeloost ja ku- põhikoega vääriskivi,
junemiskäigust vaiku jäänud tai-leagani
abiliste kõrvaihüi
Riikliku julgeolekunõukogu juhatajat
kahtlustatakse altkäemaksu võtmises
WASHINGTON—-President Reagan sai möödunud nädalail mit­me
ebameeldivuse osalisekSfinis heidavad halba varju ta administratsi­oonile.
Nii sai teatavaks, et iriiklika julgeolekunõukogu juhataja
Richard Allen on võtnud ühelt jaapani ajakirjanikult 1000 dollarit šeUe
eest, et ta aitas ajakirjanikul angazheerida intervjujud president Reagani
abikaasa Näncy keaganiga. F4)litseivõimud OM asisnud uodma, kas šisn
ei ole tegemist altkäemaksa võtmisega.
Teise ebameeldiva üllatuse pre­sidendile
valmistas riigi eelarve di­rektor
David Stockman, keda vaa­tamata
oma 35-le eluaastale pee­takse
geeniuseks ja kes on üks
Reagani majanduspoliitika . tugi­sambaid.
Stockman tegi piresidendllekamir
teene sellega, et ta andis ajakir-lale
Atlantic Monthly jutnajami-se,
mille kestel ta vastutustunde­tult
kritiseeris Reagani majan-vduspoliitikat,
milles ta ise on
osaline.
Stockmani väidetest võib järelda­da,
et talle. oli juba ammu selge,
et Reagani programm ei võimalda
majanduselu kiiret jä küllaldast
kasvu ning et valitsuse kalkulatsi-
.oonid riigi eelarve puudujääkide
kärpimiseks olid ebareaalsed. -
Ühtlasi mainis Stockman, ®t
Reagani majanduspoliitika taot­leb
rikastele soodustuste and-ml
§t.
Sündmuste kalender
Hoogne sügispidu
mede ja putukatega.
Juuresoleval kaardil oli määritr
letud merevaigu leiukohad Lääne­mere
piirkonnas. Eesti, Läti ja
Leedu ning Preisi raniukul, Rootsis
Läti ja leedu .ehtekunstnikud
on valmistanud merevaigust mit­mesuguseid
ehteid ja need on
igaüks omaette kunstitiöö, sest^
ükski merevaigu tükk pole teise­ga
sarnane.
Skänes. kmd' eraldi veel Elbe ^^^.^^^ dekoratüvne on
alamjooksu vesikonnas.. Baltimere merevaigu sisepimias.
.merevaigu vanust hinnatakse 55 ^ ^ j . ^j. ^^jj^igtanud F.. Daukau-miljonile
aastale. ,:. 'tas.-. . •
Juba varajases ajaloos jõudis Näitus on ülevaatlik kirjeldus
Balti merevaik kaubanduslike merevaigu saamisest kuni ehteks
sidemete tõttu Vahemere rummi, valmistamiseni ja väga huvitav,
kuna Homeros kirjutas juba, et kokkuvõte sellest, miks Eestitki
Trooja ilus Helene kandis kuld- merevaigumaaks nimetatakse.
Poola sai tagasi oma iseseisvuse päeva
Austuseavaldused N. Vene punaarmee võitjale marssal Ptlsudskiie
VARSSAV — Poolas tähistati esmakordselt kommunistliku rezhiimi kestel Poola iseseisvnse aasta­päeva
la koos sellega ülistas tööliste ametiühmg Soüdaarsus ka Poola rahvuskangelast marssal Josef M -
sudskit kelle juhtimisel poola armee andis 1921. aastal hävitava löögi N. Venemaa punaanneele Gdans-kis
nii^etasid töölised isegi ühe laevaehituse tehase marssal PUsodki nime pffele, mis on venelastele morn-daks
pilliks alla Bedata.
Poola kommunistlik partei ühi­nes
Poola iseseisvuspäeva tähista­misel
töölistega, mis oleks etteku-jutamata
olnud 14 kuud tagasi.
Ametiühing Solidaarsuse plakatid,
mis olid kõikjale üles seatud koos
poola rahvuslippudega,
Moskva survel on kommuinistli-'
ku rezhiimi ajal Poola rahvos"
Ukuks pühaks peetud 7. novem­ber,
mis on teatavasti vene Ikom-munistliku
oktoobrirevolutssooni
Solidaarsuse juht Lech Walesa
teatas, et lähemas tulevikus alga­vad
uued läbirääkhnised kommu­nistliku
partei, katoliku kiriku ja
Solidaarsuse esindajate vahel Poo­la
kriisi lahendamiseks.
rõhutasid väljakutsuvalt, et aas­ta
1981 on Poola elus sama täh­tis
ja oluline nagu oli^eda 1918.
aasta^ mil Poola sa! tagasa oma
, iseseisviBse. ' •
Iseseisvuspäeva demonstratsioon
oli kõige rahvarikkam Poola prae­guse
revolutsiooni sünnikohas
Gdanskis, kus sellest võtsid osa
umbes 10.000 inimest.
Varssavis asetati Tundmata Sõ­duri
mälestussambale pärg. Tsere­mooniast
võttis osa ka Poola pre­sident
Henryk Jablonski, mis oli
esmakordseks juhuseks kus kom­munistid
austasid 11. novembrit,
mida poolakad peavad oma iseseis­vuse
päevakSo
Varem on 11. novembril mälestus­samba
jalale pärja asetajad arre­teeritud.
Vaatamata nendele näilistele jä^
relandmistele ei ole lahendatud
Zielona Goras provintsi oiatuses
toimuvat farmerite streiki, millest
võtab osa. 200.000 põllumeest.
Streik on kestnud juba 21 päeva
"ning sellel on tõsised tagajärjed
Poola varustamisel toiduainetega.
Uute järelandmiste raaniiiies»
kavatseb kommunistliku partel
juht ja peaminister kindrpJ
rozelski kutsuda Solidaarsuse
esindajaid valitsusesse, miUeks
ka partei poliitbüroo on andnud
juba oma mõisolekifl/
¥oola farmerid
lõpetasid streigi
VARSSAVI — Poolas lõppes nä­dalavahetusel
Zielona Goraprovint-sis
juba pikemat aega kestnud far­merite
streik, mis tunduvalt hal­vendas
elanikkonna varustamist
toiduainetega. Poolas toimuvad
metsiloid streigid ei ole süski see­ga
veel lõppenud ning praegu strei­givad
sümbes 250.000 isikut, nende
hulgas umbes 190.000 üliõpilast,
kes nõuavad akadeemilisi reforme.
* Rahvast teenides teenis ta eelkõi­ge
selle.lähimat osa — iseennast.
Arvo Valton
MONTREAL (VE) . Montreali
eestlaskonnas on praegu eelistatu­maks
kõneaineks laupäeva, 7. nov.
õhtul Montreal-Wesfiš St. Philips
Anglican kiriku' avaras saalis pee­tud
hästi korda läinud sügispidu.
Sellest peost oli osavõtjaid poolteist
sada' ning Montreali kohta haru^
kordseks ja eriti südantsoendavaks
osutus noorte rohkus, nende seas
viisteist Torontost külla saabunud
noort. ^
Peo avas Montreali Eesti Seltsi
esimees Richard Leitham, märki­des,
et p^eo tegelikkudeks korralda-jatek
on olnud noored ise. Peo ees­kava
avanumbrina esinesid Questo
naisvõimlejad Hüja Pauli juhatu­sel,
virtuooslikult vümistletud ko­reograafiaga.
New Yorgist oli saa-,
bunud populaarne meeleolulaulja-kofnponist
Urmas Kärner, kes ki­tarri
saatel laulis ka tõsisemaid
ballaade.
Montreali eestlaskonna selle sü­gise
rõõmustavamaks sündmuseks
on ohiud rahvatantsurühma „Kup-pari"
taaselustamine. Miss ESTO-
80 Helle Leithami ja Kaia Sunne
juhatusel. I See tantsurühm oma ka-heksapaarilises
koosseisus täitsid
peosaali lava, esitades kolm tantsu,
saades tormüise aplausi osaliseks.
Sügispeo tõmbenumbriks kujunes
Toronto meeskvartett „Positüvsed
Mehed" (Mark ja Erik Teose, ;'\lar
Kivio, HiUar Tork) esinemine mee-leolukohaste,
hoogsate ning lõbu­sate
uuemate eesti lauludega ning
lisapalana moodsas nin. rokkmuu­sika
stiilis erit vaimukas „Kiki-li^
s".
Eeskavale järgnes kehakinnitus
rikkalikkude võüeibade, kookide ja
kohviga^ korraldatud tragide noor­te
Katrin Heyducki, Helle ja PiUe
Leithami poolt. Tulutoovat baari
korraldas Andres Pedriks.
Peo teine osa oli tants, müleks
mängis Hans Stumfi orkester saks­lastele
omases traditsioonUises
traksidega nahkpükstes. Hoogne
ja tujuküllane tants kestis kuni k^i-la
üheni öösel.
® Teisipäeval, 17* novembrü kell
7.30 õi Guptafsson -Gallery's 84
Yorkville Ave,, Timmase uute töö­de
näitus. Näitus jääb avatuks 28.
novembrini.
©Kolmapäeval, 18. novembril kell
7.30 õ. Tartu College'is Tartu Ins­tituudi
korraldusel A.E. Naelapea
loeng „Eestlaste mõtlemisest, Vel­jo
Tormisest ja rahvaluulest**.
® Laupäeval, 21; novembril kell
7.30 õ. Horner Place Restauranfis,
496 Horner Ave. Tehnapoiste järje­kordne
koosvübimine.
©Laupäeval, 21. novembrit keli 7
õhtul Eesti Majas Toronto Eesti
õngitsejate ja Jahimeeste SeltsS,
sügispidu.
® Teisipäeval, 24. novembril kell
7.30 õ. Eesti Maja noorteruumis
Eesti Majandusklubi Kanadas laud-konnavestlus
„Majandnselu tänai-päeval
ja tulevikus**.
® Neljapäeval, 26. novembrü kell
8 õ. Eesti Majas J. Luige loeng
„VUjapuude külmakindlusest ja
sortidest**.'
® Reedel, 27i novembril kell 7.30
õ. Eesti Majas Eesti Etnograafilise
Ringi 10. a. juubeli rahvakunsti
õhtu.
® Reedel, 27. novembrU keü 7.30
õ. Eesti Majas Eesti Etnograafili­se
Ringi 10. a. juubeli rahvakunsti
õhtu.
9 Reedel, 27. laupäeval, 28. ja pü­hapäeval,
29. novembril Eesti Ma­ja
väikses saalis Arville PustrÖm-
Uusi kunstinäitus.
©Laupäeval, 28. novembrü kell
7 õ. Eesti/ Maja keskmises saalis
Eesti Vabadussõja alguse tähista­mise
koosviibimine.
® Laupäeval, 28. novembril kell
7.30 õ. Eesti Maja suures saalis
Toronto Eesti Skaudisõprade Selt­si
sügispidu.
® Kolmapäeval, 2. detsembril kell
7.30 õ. Tartu College'is Tarto Ins^
tituudi korraldusel prof. J. Timus-ki
loeng „Rehielamu uuesti avas­tatud**.
© Piihapäeval, 6. detsembril kell
4 p.l. Metropolitan United Church*is
(Queen & Chur ch) T E .Baptisti ko-guduse
noortekoori advent kontsert.
© Pühapäeval, 6. detsembril keli
12 päeval Eesti Abistamiskomitee
Kanadas loterii.
© Pühapäeval, 6. dets. Eesti
Kunstide Keskuse ja EKN korral­dusel
pidulik õhtusöök Neeme Jär­vi
ja Arvo Parti austamiseks.
© Laupäeval, 12. detsembril kell 1
p.l. E. Abistamiskomitee Kanadas
„Ehatare** avamine ja 30. a. juu»
beK täMstamine.