Vaba eestlane , November 17, 1981

              '•'Nr.
rasakult pr-d J. Ohi, H.
nanep, Kukk, A. Misler,
j-uusement/E. Vooglaid,
Foto: Brian Meret
las äsövad VEKSA (Vä»
jega ; Kiritporisid^
|ise Ühing) propagandistid
id seDe eest, et pagnlas-saaksid
ülevaate praego-joiiifilisest,
majanduslikiis^
knrilisest arengust. Seda
kõmmnnfstide vaateviiik-jiiende
poolt valmistatui
I l l u k a pildi selle too
lab propagandalehe „Ko=
äsja Tallinnast välja
230-IeheküI|e?ine bro-^
lipOO fakti Nõnkognde
1311116 pealkiri nenks toal-Ž
s pidades tegeliknlt kõ^ •
valet Nõukogude Ees»'
püri SISU on jagatud nelja,
miBekt esimene käsitab j
1*1 rahvasfikko, feine aja-^
Jiihiskondlikke olnsid, ko!-
|andust nine neljas harf-i
idust ja kultnnri. Kõik
sektorit nakuvad buvita-lemismaterjali
eestlastele,
valitsevad tõsiolusid w
fakte tunnevad I ja neid
ps esitatud vale'^es[a saa-tada.
Erilist lõbu pakub
aga kahtlemata ala jao-loost
ja ühiskondlikest as-
^ime,^tuhande fakti" raa-jldgeda,
et Eestimaa Kom­partei
liikmeskonna
oli 1940. aasta kevadel!
|50 liiget ja lugejale jääb
|to*fs kuidas see väike par-jõuk
suütis organiseerida
Ipsta juunis mitmes Eesrt
li.revolutsioonilised meelp-
Jd". võtta üle asutus?, polit-mdi
ja ajalehtede toime*n-
)dnstada vrevolutsioonilf^^e
llitsuse^* ja teha veel 'palju
lat luiskab häbenemati#,
limata väikeselo lifkmet*^ ar^
Wat Eestimaa kommunist??-
|teil olnud tööliskonna neale
5ju. See on suur vale. Eesti
hoidus kommunistlikust
' nagu katkust eemale, kuna "
fstlasele oli juba ammu sel-
Bsti kommunistid olid ainult
vilkad jooksunoi«nd, kel-lärgiks
oli Eesti maa ja
[>iahasahkerdamine venelas-
[Õige seda ei^saa epa tohS
raamat** loomulikult kir-'
Ka libiseb mööda 1940, aas-lisündmustes
peaosa mäupl-
^ne pnnaarmee5ft ja Mosk-lg
Leningradist väl|a saa-sunrest
poliitilisesf staabist,
taniseeris Eecli ..revolnfsioo-
JTÕimu ülevõtmise.
.,faktide** kiriuffiffitel hak-
|htavasti omalqi DÜnlik sel-pdeqa
avalikkuse ette t?i1la.
Isutakse ka siingi üle kivid«
|dnde komisfade-j vabandu?«
Vii mainitakse, et soHalist-
Mufsioon Eestis, Otis
olevat võitnud snbteli<;«»|t
ll.-ilma korJusõjata. See ole-pgitud
mitmetest põhjustest,
mänpivad broshüüri koos-rälja
oma suure trumbi —
[hoiakule olevat oma mõju
lud asjaolu, et Eestis oli
(Järg lk. 3)
Nr. U -VABA EESTLANE teisipäeval, 17. L L 3
I4ÄDALALÕPÜL
21. ja 22. aov.,
dr. R. Pahapill, tel. 921-7777
28. ja 29. nov.
dr. M. Leesikent, tel. 481-6834
^^isuranee
Affency
23 W E I ^ O R E i)r., Süite 2M
Rexdale, Ont, M9V 3Y7
Tel. 7454622
KoffnnieRtfiarld
(Algwsik. 2) •
mÕakogide kord juba varem ol-nod!
„Mälestus töörahva oma või-mnst
innnstas inimesi võitlusesse
nõukogude võunn taaskehtestamise
eest.** proklameerivad broshüüri
autori^ sõnasõnalt, suvatsedes sel­lega
kinnitada, et rahvas oli Vik­tor
Kingissepa ja Jaan Anveldi
afääridesse mivõrdi Idindnnad, et
ta ilfkas Eesti ajaloos lühikest ae­ga
kestnud segaseid pmaste terro-iripäevi
tagas!.
Kuid vaie valeks ja nali naljaks!
Broshüüri koostajad leiavad lõ-
£s ka ise, et valede laine
:lav tegevus Los Angelesis
Reporteri pilguga iääneranniky eestlast©
hulgas
LOS ANGELES (VE) — Los An- pidiiliku aktusega Los Angelese lin-geleSe'
eestlaskond, kes oli suure- na Mac Artur pargis, ungari vaba-arvuliselt
esindatud Lääneranniku dusvõitlejate ausamba juures, m i l -.
Eesti Päevadel Seattles,: pidas nüüd lest võttis osa ligemale tuhat un-väikese
pausi, et puhata enne garlast, ikestatud rahvused ja
sügishooaega. ameeriklased. Ealifomiä osariigi
üritused algasid koguduse raami- parlament kuulutas 23. oktoobri
des ja korraldati iga-aastane kiri- Ungari Vabadusvõitlejate Päevaks
ku piknik loteriiga, mis on üheks ja vastavad proklamatsioonid olid
koguduse tuluallikaks. Kogudus tulnud ka Los, Angelese maakon-võttis
ka osa World Communion nalt ja linnanõukogult, ühendrüki-
Sunday teenistusest Hollywoodi k i - de Kongressi protokollis avaldati
Tüois, mida üürib ka eesti kogudus. 6. oktoobrü tunnustust Ungari va-
Ameerika koguduse õpetaja Harry badusvoitlejatele.
Durkee, kes võttis osa ka ESTO-80 ^
pidustustest Stokholipis, organisee- Los Angeles World Affairs Coun-ris
ühise teenistuse. Kantslit kau- cili poolt korraldatud lõunasöögü
nistasid eesti, leedu, ja teiste riiki- kõneles poola ajakirjanduse ühin-kxde
lipud. Eestlaste nimel kõneles gu president JackKalabinski prae-
Hüdläste Seltsi mardlpeol esmesid ,Jiaanelimiud** meeleoMauludega. PUdii aiasambel esmemas, saat- j^oguduse esimees Arnold Niitme.gusest Poolast; Kõneleja ütles, et
mas P. Külaspea kitarril ja M. Liik elektriorelU. Foto: Vaba Eestlane
vallutab Eesti raam
Tuleval aastal iimPib Eestis 31 venekeelset te@st
andes seletust eesti lipu värvidest, Poolas on käimas praegu revolut-eriti
toonitades, et valge tähendab šioon, mis on kasulik Poolale. Poo-vabadust,
V mida praegu Eestis la tööliste ametiühingus on 10 mil-kommunistliku
ikke all ei ole. K i r i - jonit lüget ja koifimunistlikus par-ku
laulukoor esitas koraale ja kõik teis ainult üks neljändüc sellest.
MrUoilised võtsid osa armulauast. Lugedes vaba maaümä ajakirjan-
E E L K LA Koguduse organiseeri- dust, tundub lugejaüe, et poolakad
misel toimus ka koosolek kohalikus ainult streigivad; Kuid see ei ole
kah käima lüga kõrgelt ja töörah­va
kõrvale tnisakse vpimu ülevõt­misel
nagu muuseas veel teine te­gur
—^ 1940. aastaks olevat Eestis
kujunenud proletariaadi võiduks
soodsad välis- ja sisepoliitilised
Mngimnsed. Alanud Teise maail-
^masõja ja N. LOdn välispoliitika
tõtta (lepingud Balti riikidega ning
nõukogude armee väeültsnste vü-bimine
nehde riikide territooriu­mi!)
olevat Eesti kodanlik valitsus
olnud' is(deeritnd rahvusvahelise
Imperialismi' põhijõududest ning
sellises olukorras ei olevat söanda­tud^
kasutada relvi töörahva vastu.
^ee on ainuke kord, kus faktide
kirjutajad nimetavad põgusalt N.
Lüdu punaarmee viibimist Eestis.
Kuid nad ei maini poole sõnagagi,
miks ta seal viibis ja millised olid
ta ülesanded.
Kogu broshüür on kirjutatud
samas stiilis, tõsiolupid pea peale
pöörates, faktidega uperpalle te­hes
ja valede ahelasse uusi lülisid
tagudes. Raamatukese sisu järele
otsustades on see mõeldud nendele
genera^ioonidele, kes Eestis 1940-
nendate aastate sündmusi kaasa
pole elamud, vanematele generatsi­oonidele
on see ainult omajmoodi
maljanumü^riks ja vale leksikoniks.
Huvitavama osa jjtuhande fakti"
broshüürist moodustab väike pea­tükk
viimasel leheküljel, mis kan­nab
pealkirja: ,,Kuidas arenevad
kultuurisidemed väliseestlastega?**
Siin jseletatakse avameelselt, et
kultuurisidemete arendamiseks vä­liseestlastega
loodi 1960. aastal
Yälismaasa Sõpruse ja Kultuurisi­demete
Arendamise Eesti Dhinga
algatusel Väliseestlastega Kultmm-sidemete
Arendamise Komitee, mis
1976. aastal organiseeriti Välis­eestlastega
Kultuurisidemete Aren­damise
Ühinguks, mis üldiselt on
tuntud VEKSA nimetuse all.
Mis on siis õieti selle keerulise
nimega organisatsiooni ülesandeks?
Kai sellele artnab brosbüür vastuse,
märlddes; ,:,See organisatsioon tut­vustab
väliseestlastele ^eesti rahva
ja teiste nõukogude rahvaste täna­päeva
ning arengunersnektiive,
kutsub väliseestlasi turismireisidele
ja külastussõitudek Nõukogude
Eestisse ning aitab neid kodumaa
tudmaõnnimisel.**
Edasi väidetakse, et Nõukocutlle
Eesti tervitab meelsasti, väliseestr
üastest kimstnikke, heliloojaid ja
interpreete ning tuuakse mõnede
Icunstnik^ ja heliloojate nimed,
kes on Eestis käinud \^ oma loo­mingut
tutvustanud. Ja lÕmiks kin­nitatakse,'
et väljasnool Nõukogude
Eeistit (neamiselt Rootsis, Kanadas,
Suurbritannias ja Ameerika
iüh<»ndr?ikides) on Väliseestlnstega
Kultuurisidemete Arendamise
Ül^irig aidanud korraldada eesti
kunstnike teoste näitii<§i,„Talll5m-filmi**
ja „Eesti Telefilmi** mangu­ja
dokumentaalfilmide demonstree-rimisi
nin? ^Estonia** lauM^<e,
• ,5¥anemmse** -Ja Eesti MSV liak-
Hmselt ühenduses rahvastiku demograafüise koosseisumuutusega Eestis J a muidugi ka vastava Eesti Majas, kus otsustati saata siiski täpselt nü. Töölised Poolas
suunamise tõttu on venekeelne raamat hakanud vii maseü aastail vallutama seda ala. Nmg seda mitte kuus toetuspakki Eestis vangista- ei taha majandust rohkem halvata
kui importkaup N. Venest, vaid kui kohapeal Mrjastatud ja trükitud prodnktsiooniosa. Kajastuse ,,Eesti tud vabadusvõitlejatele jä nende kui vajalik. Nõukogude Vene on
Raamat" temaatüiselt plaanist nähtub, et sellel on 1982 kavas 22 venekeelset teost ja kirjastus Valguse perekondadele. Pakk on juba läi- väga ettevaatlik Poola ründämise-omast,
et seal on avaldamisel 9 venekeelset raamatut. Kokku antakse sellega Eestis aastas välja 31 veme- nud Jüri Kükk'e lesele jä $150.~ga„ kuna Poolas asuvad suured sõ-keelset
teost. Sellele lisandub muidugi importkaubana N . Venest sisse voolav raamatutoodang. g. Soldatovile toetuseks, kes elab jätööstüsed. |
. MiUised on süs need venekeelsed -venekeehie ülevaateteos „Eesti kir- Kirjastus Valguse kavas on vene- f^^^ ^^^^^ ^' ,!, . ^ „ „ - ^.
raamatud, mida praegu kodumaal jandus 1981" trükiarvuga 2000 eks. keelne eesti keele õpik E. ÜuspõUu, basid majandusbliult veel toetada Hiljuti toimus Valley Press Klubi
välja antakse? Alade järele on pro- Samas kategoorias on tulemas N. A. Valmeti ja E . Turu sulest. Selle Apostliku õigeusu Kogudus, Eesti korraldusel Los Angeleses banket,
düktsioon mitmekesine, alates mui- Basseli ja V. Kabun sulest ,^ou- trükiarvuks on 30.000 eks. Iseõppi- Selts ja Ohvitseride Kogu miUest võttis osa ka laudkond eest-dugi
poliitüisest kirjandusest kuni kogude Eesti kirjanikud", trükiarv jäte jaoks on plaanis H. Leberechti Maakondade kultuur on ka tungi- asi ja teme laudkond latiasi ja
üukirjanduseni, kaasa atvatud ees- sel juhul 5000 eks.. Puhtast üukir- „õpime eesti keelt". Trükiarv sel- ^õmia Kaliformasse ja nii pee- eedulasi. Auhinnati parimaid aja-ti
teoste tõlked venekeeles. jandusest antaksd vene keeles v^- lel puhul 40.000 eks. Teadusliku Eesti Majas saarlaste pidu, kus kirjanike raadio ja televisiooni
Esitame allpool mõningaid näi- ja-Grigori Skulski „Valitud teosed kirjanduse rubriigis on venekeelse- eineks pakuti kalatoite ja eeskavas saateid.^ üheks^ auhinna _ vade^^^^
teid nii Eesti Raamatu kui Vai- I - I I na-kavas G. Ruuberi ..Kunstitaju kandlekoor. Peole andsid oli ka Balti VabaduslUt ja auhind
guse kirjastuskavast.
,Nii ilmub Eesti Raamatul polü-tilisest
kirjandusest vene keeles L .
Annuse „Parteiridade ; kasvu ja
kvalitatüvse koosseisu reguleeri-
Skulski on Küevist pärit vene kir- seadusepärasusest", triikiarvuga «""^^ ^^^^"^^ ^^^^^^^^ f ^.f ^f"^ televisiooni sa^a-janik,
kes oli mcni aeg TaUmnas 15.000 eks. Rubriigis õpikuid töö- ^^^^^"^ P^rit inimesed, sest sitkeid tejaamale^ Klubi asepresidendiks
ajalehe Sovetskaja Estonia toi- Hskaadri ettevalmistamiseks an- «^^^1^^^ sün mi arvukalt. on Viivi Purisild.
metusliige ja on hiljem kuulunud takse vene keeles välja A. Kukruse' ^ . , ^Ar
Americans for' Gongressional ] v
AQtiont<> Ä e e the Baltic States, tä^
histas hiljuti oma 20. aastapäeva. Benderi algatusel Eesti Televisi-
Vabadusvõithise organisatsioon, oon. Lühidalt i f ^ ETV fümis
miile esimeheks leeduläiie Leonard Lääneranniku Eesti Paadel
nu
TallinnfUmi kolleegiumi. „Teadus ja juhtimine",
mme" trükiarvuga 2000 eks. Teos Tema teoste trükiarvuks on 28.000. Isegi venekeelne kokaraamat on
on ilmselt venekeelseile parteiaktiv Eesti kirjandusest antakse vene väljaandmisel pealkirjaga „ S a i -
vistidele mõeldud käsiraamat. Rub- keeles välja Aimee Beekmani ro- ad, pirukad, koogid". SeEe trüki-riigis
„NSV Liidu sisepolütika ja maan „ Valikuvõim alus" ja Juhan arv m. 100.000 eks.'. „ , • ^. • 1 . 1 A T , - C ^ O H I ^ . « ; ^ „ o f „ c . « ^ innrM^
kommiiismi ehitamine" antakse Peegli „Ma langesin esimesel sõja^ Veel mõni aeg tagasi ei olnud Vah"^^^ ja abiesimeheks Avo Pu- Seattles pidustused ETVle on
välja Brikalovi '„Suunaandjad" suvel". Trükiarvud kummagil .venekeelsete raamatute väljaand- nsdd, on koostanud sadu resoM^^^^ kaastööd andnud neh fdmioperaa-trükiarvuga
3000 eks. 30.000 eks. Ka eesti lastekirjandust mine Eestis ligikaudugi mi ulatus- f f f f ™ ' f/'* ^ t ? ' ' / ' T^"":.
Sama rubrügi raamidest leidub on kavas vene keeles välja anda. lik. 1969 leidus kirjastuse Eesti ^IJ^ff^^^^ ^^^'^f^^^lj 1 ./^^^^^^^^
A.Pärtelüt ' " " ' " ^ " "
kaevandusesd
arv sel juhul .5000 eks. 40.000 eks. Vene keeles antakse Valgusel samal aastal ainult üks.
Ilmselt tuleb pubUkut otsida meie välja ka Eestit .tutvusta^^^^ ^ r • T , - 1, ^ ^ T - w^ n - ^ an*^«>...ii. T r r m r i n o p «i
põlevkivi piirkondadest. hüüre. Nn ilmub 1982 E. Ploomi gu Eestis ümses ofensüvis. Seda Gerald Ford ja Riehard Nixon. koopiaid aadressd:^
Ajaloo rubriigis oh vene keeles ja.K. Veri „Võru rajooi" trükiar- ilmselt seoses kõigi muudegi ve-väljaandmisel
,,Jutustusi salaja- vuga 15.000 eks. nestusnähetega (EPL/VU).
sest sõjast Baltikumis**. ' '
Autoriteks on J . Bõhhovski ja G.
Mishkevitsh, trükiarv 10.000 eks.
Prospektis loetlemata jäetud auto­rite
kollektiivilt on vene keeles tu­lemas
Tallmna ajalugu, vanem pe-lüt
teos „Kuidas sünnivad üheks selliseks teoseks on E . Kuu- Raamat temiatffises plaanis 6 ve- Orgamsatsioom kuuluvad kaugel et toormaterjalist on saa-isesd
ja kaevurid", trüM- se ..Memme musi", trükiarv on nekeelset raamatut ja kirjastus Pal]u tuntuid ameeriklasi ja pohx- nud l u n m ja 50 minutilise kestyu-tikuid,
kaasaarvatud president Ro- sega film Lääneranniku Eesti PäCr
naid Reagan ja endised presiden- vadest, miUest on võimalik saada
koopiaid aadressü: ETV, 109 Bei-vedere
Ave., San Qarlos, Ga 94070,
Oktoobris tähistati Ungari revo- USA.
lutsiooni 25. mälestus-aastapäeva Vüvi Pikisüd
kodusel ravil
Arvustus
Neeme Järvis®
STOKHOLM (EPL) - E.V. kon-Ottawas
riood kuni" 1860. Trükiarv 'sellel teo- sul Evald Uustalu, kes viibis ravü
sel ori samuti 10.000 eks. Lundi ülikooli haiglas, viibib nüüd
AjalooHse teosena pakutakse ka oma poja Juures kodusel ravil. kiiMisdirigendi" Neeme Järvi
J. Lombaku sojamemuaare „Lee- Ta- peab taenaohselt pikemaks . „,^^er
kides" vene keeles. Autor on Duna- ajaks jaama Roo si ravi teostami- g-^^J ^^^^^
armee eestlasest kindralmajor, kes seks, mis eeb tal võimatuks prae- ^.^^^ ^ ^ sümfooniast
1948-51 oli ENSV sõjakomissar ja gu ametikohuste täitmise E.V.
1951—59 ENSV siseministen Teost esmduses New Yorgis,
antakse välja 5000 eks. '
28.: jä 29*- oktoobril esines Na-,
tional Arts Centre orkester Otta­was
külalisdirigendi Neeme järvi
taktikepi all. Programm koosnes
A EESTLANE
nädalais
Maksab Kanadtms Väljaspool Kana^»
Ajalooliseks teoseks on lügitatud
ka L OrleEiko raamat ,jMeie, tal- •
linlased", mUlist teost antakse väl­ja
6000 eks. Kirjandus-teaduse all
on autorite koUektiiviit ilmumas
Rootsi kirikutalitused
STOKHOLM (EPL) - Niinime­tatud
„käsiraamatu komitee" on
nr. 85 ja Tshaikovski „Klaveri-kontserdist
nr. 2", mille esitas kla­verikunstnik
Shura Gherkassy.
Neeme Järvi dirSgeeirlmise stiifl
on tagasihoidlik ja täpne. Mitme­kesine
programm andis taüe võS-maluse
näidata, et ta on võrdselt
kodus klassikalise, romantUise ja
moodsa sümfoonilise muusika alal.
Poolaastas
ESTO MUTUAL FUND,LTJO
Aktsia hind 4. nov. 11.86
seitse aastat murdnud pead kui- gg^jj j^^^ * ti Arvo Parti Col'
das ajakohastada ja
rida mitmesuguseid kirjalikke tali- ^ atonaalsnse kombi-
$ 3 8 . -»
$21.—
$11
I.P 0 8 T I G
$61.—
$33.—
$17.—
$42.—
$23.—
$12.—
lI8A-«:
$67* —
$35.50
$18.50
tusi. natsioon^ mis tundus veenvana ja
Toronto, Ont. M5H 1J8
145 King St. W., Room
Telefon päeval 364-1131
õhtu 925-6812
Käimasoleva suure sugupoolte erutavana Järvi dirigeerimisel,
võrdsustamise taustal tahetakse GIinka „Valss-fantaasia« ettekani-näiteks
laulatuse juures edaspidi misel pani tä orkestri kõlamas
lubada, et ka pruut tohib oma tu- siidpehmelt ja elegantselt, tuues
. levasele sõrmust üle anda. Kuid griti: esile keelpillid^PrOgram^^
ainult sel juhul kui ta seda ise ta- lähtsamaks osaks oli Tshaikovski
hab. Vastasel korral annab sõrmu- „Klaverikoiitsert m\2*Vmine esi­se
üle mees. Ja pärast sõrmuste tassuurepäraselt Shura Gherkassy
vahetamist järgneb -käesurve. Ja siin näitas durigent samuti suuri
;• ••.- Komiteel on ohiud palju tege- võimeid vene muusika tÕlkendami-
- I mist ja arutamist ka vabaabielu- sel, andes orkestriga sobiva saate
liku Noorsooteatri näitlejate esme- i^g^g laulatamisega ja süs, kui soljsli tõlgendamisele, millega mõ-
™*si. : kooselamise tulemusena esineb lemad andsid i haruldase munsika-
Meile, valiseeestlastele, on igata- j^^^. ^^g^^j^^ ^^g^j. ^^^^^^^^^ õhtu. ,
^""^ t^LT^^^y'^^^'': ' ^ f i s i k ^ a t e laulatamisega. Kuid komi- On lihene aru saada, mjks Nee-on
VEKSA eesmargid ja ulesau- ^^^^^^^ ^^^^.^ j^^^^^^ järvi on omandanud dirigendi-f
'^ J ' f'?'^^^^^^^^ tüst saama ka sellised inimesed, na rahvusvahelise kuulsuse.
Seniajani on matusetalituste, vai­mulik
asetanud kirstule kolm peo-
LENNUPOSTIGA filemere-maaäegse:
A a s ^ $78^. poolaastas $38.-^; veerandaastas $20^
Aadressi muudatus 50 ceaiti. üksiknumbri hind 50 cea^
Ssnaäs» aadressidele palume märkida ^POSTAL CC^E" }a
. USA aadressidele „TSSf CODE"
Paiigat£^6kk või rahakaart ku-jutada
Free Estonian Publishers nimele.
ja.spool koduniiaa piire on juba toi
me tulnud. Kui VEKSA juba ise
tuhnistob, et tema eesmärgiks on
„väliseestlastele eesti rahva ja teis-»
te nõukogude rahvaste arengupers-
H. FATOVIC
täit (kühvütäit) mulda. SeUes osas
leiab komitee, et muld võib., ära teatud osi ka aafrika Mrikum
pektiivide tutvustamine", siis on ^^^^^ - ^^emel võib vaimu- kast. Hiljemalt 1987 on komitee uue
meile selge, et siin on tegemist ^ ^^^^ sarga kohal ristimärgi, kirikukäsiraamatuga valmis; Nüüd
'puhtakujulise kommunistliku pro- Ka kirikumuusikat tahetakse, esitatud ettepanekuid hakatakse
~ organäsatsJooniga. moderniseerida, näitkes kaasa võt- teoloogiüstes ringkondades aruta­ta
omaenda, rahvamuusikat, kuid nia.
Telfimine soöfa;
VABA EESTLANE
P^O. i©x 70, Postal Stn. C. Toront® 3, Onl
M6J3M7
Palun mune saata VABA E E S T L A ^ ai»stafes / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalis©/ Mripostiga alates ——
, 19— , Tellimise katteks lisan % aöajuuiCb
r^^as / M i ^ g a / rahakaardiga. (Eahai saata ainult tähtkirjas).
Nimi . . :