1977-08-25-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EBSTMKE M j a p i ^ 25. auguga 1^^^ - 25, 1977 Kr.
nwiT
.63
uroepci
Helsingi olümpiastaadionil algasid
13. augustil finaalvõistlused
Euroopa karlkaile. Startisid 8 tu-gevat
nais- ja niisama palJE meeskondi.
Iga võistkonda esindab igal
alal ainult üks sportlane. Avapäeval
olid edukad Ida-Saksa sportlased,
naiskond kogus 55, meeskond
.07 punkti, teisele kohale jäid N.
Liit, kolmandale Lääne-Saksamaa.
Tulemusi meeste võistlusaladelt:
100 m E. Ray Idä-Saksa 10,12; 400
m lääne-sakslane B. Herrmann
45,92; 1500 m inglane S. Ovett
3.44,94; 10.000 mida-sakslane J. Peter
27.55,5; 400 m tõkkeid idasakslane
y. Beck 48,90; kõrgushüppes
ida-sakslane R. Bell-sehmidt
2.31, teine poolakas J .
Wszola 2.28; kaugushüppes prantslane
J . Rousseau 8.05; kuulitõuge
ida-sakslane U. Beyer 21.65; vasaraheites
lääne-sakslane • K.-H.
Riehm 75.90 kuna olümpiavõitja J .
Sedõhh oli 73.60-ga kolmas. ^
Teisel võistluspäeval püstitas
Ida-Saksa esindaja R. Ackermann
naiste kõrgushüppes uue maaihna-rekordi
— 1.97. Meeste 5000 m
jooksus kindlustas tugev lõpuspurt
E. Šellikule inglase N. Rose'i järel
teise koha, ajad olid vastavalt
13.29,2 ja 13.27,84. Odaviske võitis
venelane N- Grebnev tagajärjega
87,18, kolmikhüppe A. Piskulin tulemusega
17;09.- '
Euroopa riikide kergejõustiku
karikavõistluste finaahs olid kolm
edukamat -naiskonda Ida-Saksa
114, N. Liit 93, Inglismaa 67 punk-^
tiga. Meeskondadest oli samuti esimene
Ida-Saksa 123, Läähe-Saksa
110 ja N. Liit 99 punktiga.
salu temast mööda ja juhtis sõitu
lõpuni.
Võistluste tulemused:
125 ksm klassis: 1. Ilkka Jaakkola
Soome 31.07,6; 2. Juliani Valas-kari
Soome 31^22,6; 3. Karlis Osins
Läti 32.52,4.
250 ksm klassis: 1. Kari Lahtinen
Soome 28.05,2; 2. Karlis Osins Läti
29.22,6 ; 3. Janis Berzins Läti
29.52,4.
350 ksm klassis: 1. Lenibit Teesalu
Eesti 26.18,8; 2. Kari Lahtinen
Soome 26.34,8; 3. Ilkka Jaakkola
Soome 27.49,6.
Külgkorviga 750 ksm klassis: 1.
Reitel—Neuhaus Eesti 41.10,6; 2.
Kumm—Lepner Eesti 42.07,0; 3.
Tempel—Ruut Eesti 42.57,4.
§p@rdi»ydiseidl
- Leningradi oblastis Repinos toimus
teme üleliiduline mitmepäe-vajooks
suunistuses (orienteerumises)
. 22 osavõtuklassis oli kokku
üle 1500 sportlase, kus seenioridest
võitis Elga Pähkel ja meistrikan-didaatidest
Enno Lelumees esikohad.
, Lvovis peetud üleliidulisel noorte
meistrivõistlusel tennises tulid
esikohtadele vanemas vanuseklassis
Ain Suurthal, keskniises vanuseklassis
Katrin Alvin. Ta oli parim
ka paarismängus, segapaaris
pälvis hõbeda. K a Ain Suurthal ja
Jaak Issak said teise koha.
• «
Wroclawis, Poolas korraldatud
laskemeistrivõistlustel võtsid osa
kuue riigi sportlas^ed. Metssealask-miseš
oli Matti Jõgi 569 Silmaga
kolmas.
Soome spordiajaleht toob kirjelduse
Pii'ital hiljuti toimunud* rahvusvahelisest
. mootorratturite
võistlusest, kus üheks osavõtu-maaks
oli Soome./SQome mootorratturid
olid edukad, kahes klassis
saavutasid esikohad. /
Põnevamaks oli 350 ksm klassi
sõit. mis kujunes soomlase Kari
Lahtise ja eestlase Lembit Teesalu
vaheliseks pingerikkaks võistlu-
. seks. Lahtinen hakkas alul juhtima
ja hoidis Teesalu oma kannul, aga
umbes poolel distantsü vedas Tee-
Mati Koiva, kes on armee reservis
majori kraadis, lõpetas kõrgema
sõjakooli relvurohvitseri alal,
mispuhul temale välja anti Unitec
States Army Command and General
Staff CoUege poolt Fort Lea-venwbrthis,
Kansases, 5.. augusti
sellekohane diplom.. Major Mati
Koiva, kutseliselt insener, töötab
praegu rügi teenistuses Chicagos
Ta kuulub ka E R K t i Esinduskogu
praegusse koosseisu, olles selle ju-hatusliikmeks.
Ta elas enne Chicagosse
siirdumist Connecticutis. Ta
oli ka skautmasterina USA Eesti
Skautide Maleva juhiks.
01 VABA EESTLASE" TALITUSES
Põikread: 1. Kultuuriosa trükisõnas,
7. Sink — ingüse keeles, 9.
Kõrvetav, 10. Kehaosa, l i . Lääge,
12. Laskemoon, 13. Eesti kunstiajaloolane,
15. Kohanimi Järvamaal,
16. Ajakirjanik — rahvakeeles,
19 Stalini lähemaid mehi, 21.
Kattev ese, 23. Seda on meüe Eesti,
24. Dostojevski teos, 27. Pehme
maa, 28. Komme, viis, 30. Vananeb,
31. Jõgi Venemaal, 32. Vallatum
põngerjas.
Püstread: 1. Küsimus, 2. Kala,
3. Eesti kõrgeim juga, 4. Feminiinne,
5. USA osariik, 6. Talutöö-liline,
7. Metsloom, 8. Lill, 13. Kahjustust
tekitavad putukad, 14. Magamisel,
17. Sõjalaeva ja lennuki
tüüp, 18. Rohkem, 20. Mitte vanem,
21. Väike mootor- või aurulaev,
22. Kunmgas Vanas Testamendis,
5. Vene tsaaride nimi, 26.
Ripplukk, 29. Hääleiiik.
RISTSÕNA.NR. M l LAHENBüS
Põikread: 4. Soela, 7. Lihas, 9,
Lübor, 11. Part, 12. Elus, 13.;Kaiv,
14. Seadus, 16. Vardi, 17. Abel, 18.
Kauge, 20. Pesa, 23. Ennak, 26.
Varamu, 29. Teen, 30. Leho, 31.
Liim, 32. Pesti, 33. Aknad, 34.
Orava. '.' • '
Püstread: 1. Post, 2.. Allee, 3. P i par,
4. Sarvik, 5. Aula, 6. Kosub,
8. Haid, 10. Buda, 13. Kalev, 14.
Siuru, 15. Sedan, 19. Eetika, 2L
Salem, 22. Ares, 24. Nein, 25. Nemad,
27. Ahto, 28. Moira, 31. Lava..
sea ¥.
üle 700 vene põgeniku või emigrandi
on hiljuti tulnud Pariisi.
Suur osa venelastest, kes ön väljasõiduloa
saanud, on siirdunud otsemat
teed Prantsusmaale.
Pariis on juba sada aastat olnud
uus kodu vene põgenil^ele. Tsaari
ajal, umbes sajandi vahetusel, tuli
esimene põgenikelaine. Parast Lenini
võimuletulekut tuli teine. Umbes
175 000 inimest tulid siis Venest
Prantsusmaale, Nüüd siis on
ilmunud kolmas laine vene põgenikke
Pariisi.
Vene põgenike hulgas on palju
tuntud kirjanikke, muuhulgas Vladimir
Maximov, Andrei Sinjavski,
Viktor Nekrassov, Andrei Amah-ik
ja Leonid Pljustsh.
Tuntud vene kirjanikel on olnud
võrdlemisi kerge tööd leida. Maximov
näiteks toimetab dissidentida
ajakirja Kontinent, Pljushtsh teeb
koos mõne teise emigrandiga ettevalmistusi
uue vasakpoolse ajakirja
startimiseks jne.
Paljud venelased kannatavad vä-hsmaal
kojuigatsuse all. Ent mitte
kõik. Nii sõnab üks põgenikest, Ni-colas
Bokov:
— Ma kuulasin ühel õhtul nõukogude
raadiot. On tõesti imelik
mõelda, et ma kord ise elasin sellises
õhkkonnas. Mul pole kojuigat-isust.
Hind
Ilmelvandi—Pargi- 2.50 : ss-
Kmldae tamnnetõra — Näidendid ja .- '
ettekanded noortele S.— •
L.; WahtrasLüvaklaos : 13
Ravimtaimed, 250 retsept! 2.50 IS
Enn Nõu — Vastavett 40
Anna Ahmatova — Marie Under — ReeWem 3.50 35
H. Michelson - Skaitiikul teel 3 . - • 35c
H. Michelson — Noorsootöö radadel 4.30 / 35
H. Michelson — Eesti radadelt . 9 . - • 35
Eduard Krants — Lumeliitlased (luuletuskogu l) 3 . - •15.
Eona Laaman — Mis need sipelgani
(luuletuskogu) 3 . - .. 15
EstoBjiam OfficialGuide
PHaeurbl eLrat aSnä —lu —M õUttteoloepnida —ja iPuütuter ojilo opgeiesg eMisl 4.50 25
Karin Saarsen — Lohengrini lahknmiiie "4.50 : IS
„Trümi" üksiknnmbreid | 1.25
K. Tnno — Tartu University im Estonia 8.50 40
A.Kubja Kadunud kodud -r-mälesftused 3 . - 25
A. Kubjä — Mälestusi kodusaarelt : 2 . - . 20
A. Kubja — Palakesed 1.50 20
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
426 lk. 64 ^k. fotosid 14.- • ; 85.
Leho Lumiste — Alamuse Andres — biograaf
line jutustus ku-janik Oskar Lutsust 6.65 40
L. Lumiste--Ätlaiadi aknal 2;1C 40
L. Lumiste — Killad külas 530 40
A. Vomm — Kistsõnad I 2.50 20
A. Vomm — Ristsõnad n 2.25 20
A. Vomm — Ristsõnad III 2.25 20
A. Vomm — Ristsõnad IV 2.25' 20
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu) 20,- 40
K. Eerme—Surnud laevad Ja elavad
mälestused 1.50 15
K. Eerme— Päevata päevad ja ööta ööd 2!]• 4 . -: 40
S. Ekbaum—- Ajatar (luuletuskogu) 30
Aarand Roos — Jumalaga, Kärs Ja Ersisrnm . 4 ^ 30
J . Pitka ~ Rajusõlmed 8;80 40
T. Tanmi - - Need teod süüdistavad Ii ,.5.-- 40
A. Käbin — Vaim ja muld 40
Urve KariJks — Kodakondur (muleiuskogu) •••6.— . . ^ 20
RAAMATUID LASTELE:
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele 2.50
Opeb mind lugema I — (õppe- ja tööräa^
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 3.—
õpeta mind lugema n — õppe- jaf tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.—
Eesti keele Harjutustik I • • 255 35
34.
,Pepe, vana sõber", kinnitasin
ma talle, ^ymis Chong räägib, on
õige, es verdad! Meil pole Mehhi-komaa
vüeijda kolonni vastu mingit
hiivi, olgu ta siis juhatatud
Moskvast või Pekingist, või minu-poolest
Havannast — tahame ainult
Nick DiCastroga kokku saada
ja teda Kanadamaale kaasa viia,
senor E l Presidente Echeverria
võib ise oma põrandaalustega l a hinguid
lüüa. Toote Nick-ppisi siia
ja Chong võib meie hulgast vabalt
lahkuda, ütleme — pärast seda,
kui oleme koos lennuväljale jõudnud
ja meie oleme oma kambaga,
lennuki pardale saanud."
; ,,Ja millised garantiid on meil
selleks, et te õigust räägite?" v i rises
see, Pepe, kes ka muuseas
hästi mglise keelt rääkis — need
Mehhiko kommunis-tid näivad kõik
keelemehed olevat.
„01ed sa kunagi kuulnud midagi
aumeeste mängust?" küsisin mina.
„Tead sa, mis „palabra ingle-sa"
tähendab? Hispaanlased teavad
seda hästi, ma ei tea, kas see
väljendus ka Mehhikosse on jõudnud?
Palabra inglesa on inglase
ausõna, mis on vähemalt sama
hea. kui hispaanlase pübli peal van-või
mÄiMase tõotus oma
ema hinge juures! Selle annan ma
sulle, kui meie nõudmised täidad!"-
SeUe peale muutus Pepe tooreks.
„Chingua tn madre!" ütles ta.
See väljend võrdneb selle kuulsa
kolmekordse vene vandesõnaga.
„Sina ka", soovisin mina talle
tagasi „Head õnne. Teata mulle,
kui sul muu asja jaoks aega jääb,
ja sa DiCastro oled üles leidnud.
Aga ära liiga palju jalgu lohista,
sest mu puhkus lõppeb laupäeval
ära, ma pean seks ajaks Kanada-maal
tagasi olema."
Niimoodi siis jäigi. Pepe Lopez,
võis mis ta teine nimi pidi olema,
see kohalik Mehhiko.pealinna.hiina
faktaiopni ülembolshevik, pidi meile
Nick,DiCastro üles otsima ja
hotellituppa kätte toimetama.
Seniks aga pidime meie kapten
Raimondo Chong'i Punahiina vastuluurest
enda juures külalisena
ülal pidama. :
Tellisime hotellist võileibu ja
veel natuke napsi. Viskasüne val-gekuuelisele
hoteUipoisile, kes
meile asjad kätte tõi, dollari jootrahaks,
ja lälksime päevakorras
edasi. Poiss tegi minekut ja me
võtsime einet. Siis tõin ma kohv-ripõhjast
välja paari Kanadamaa
käeraudu.
„Senor Chong — kui tohin paluda?
MuUe läheb see püstolihoidmi-ne
igavaks, eks ole, ja kahjuks ei
saa ma teid veel täiesti usaldada."
Vastutahtmist ulatas Chong mul-,
le oma käerandmed. Võtsin ainult
ühe neist ja kinnitasin ta rannet-pidi
voodi-tulba külge. Neil olid
seal sellised kenad vanaaegsed
vasktulpadega voodid.
„Niisiis", ohkasin ma kergenda-utlt,
relva ära pannes — „senor
Chong, mängite te malet?"
Tuli välja, et Chong oh kange
poiss malet mängima.
Tõin kohvrist oma Kispaania-maalt
ostetud magneetilised male-nupud
ja väikese rändmale-laua
Seadsime nupud üles ja ma andsin
Chongile võimaluse pooli valida.
, „Mustad või valged, Raimondo
mu poiss? Vaba valiL"
„Mul vaevalt valgeid sobiks võtta,
teiega mängides", arvas Raimondo
ja võttis mustad. Kuna
meü ju punaseid nuppe ei olnud.
„Kas teü Punahimas mängitakse
nüüd punaste ja valgetega?" uu-ditsesin
mma. Oleks ju loogiline,
eks? Ainult et keegi ei tahaks valgeid
võtta. Kuigi valged esimesena
käivad. Aga võibolla Hiinas nad
ei käi esünesena, kes teab?
,,Miks ütlete kogu aeg, Punahii-nas'',
protesteeris Chong, , ,on ainult
üks Hiina — Rahvavabariik!
Ega te ometi Fopioosa saart ei
saa Hünaks pidada? See on ainult
Taiwan, Hima provints, ajutiselt
Chiang'i bandütide poolt okupeeritud!"
,Põhiast%lid jäägrid Soome",
vastasin mina ja tegin lipuavangu.
„01ete soomlane?" tahtis Chong
teada, raisuga mu etturit blokkides.
Reti kaitse — poiss tundis
nähtavasti seda mängu.
„Eestlane", vastasin. . -
„Ja kus on Eesti?" tahtis Chong
teada.
„Nõukogude Liidus, Camarada."
„Siis sa ei valetanud, kui ütlesid,
et oled kasvanud sotsiaüsmi-maal,
gringo?"
: „Ei valetanud muidugi. Kust sa
ise pärit oled, campesino?"
Kui tema hüüab mind gringo,
välismaalane, siis hüüan ma teda
campesino, talupoeg.
,,Hiinast muidugi", vastas ta ja
püüdis mu lippu-kuningat kahvlisse
ajada. Pidin teda blokeerima.
„Nüüd sina valetad. Oled liiga
tõmmu jumega hiinlase jaoks ja
valdad liiga hästi võõraid keeli, ilma
hiinamaaiase aktsendita. Võibolla
oled Macaost, portugaallkste
kolooniast. Või Hong-Kongist?"
„Ökei, gringo — olen sündinud
sünsamas Mehhikos, Tampico linnas
— mu ema oli mestizo, üool-indiaanlane,
temalt mu nahavärv.
Mü isa oli hiinlane, Kanton'ist. Ta
läks Hiinasse tagasi kui ma õun
kooHeäline, ja võttis mind kaasa.
Mehhikos poleks ma arvatavasti
kunagi kooli pääsenud, Hiinas aga
on kõik koolid prüd."
, Jäta see propaganda jutt", soovitasin
mina,„olen ise ka selliselt
sotsialismimaalt pärit, mäletad?
Tean iküU, kes seal kooli pääseb ja
kes ei pääse. Mina oleks seal hoopis
koolitamata, arvatavasti kuskil
vangilaagris juba poisikesena nälga
surnud."
-„Nõukogude Liidus, muidugi",
oli Chong nõus. ,,Aga Hiinas on
olukord pisut teine, seal on tõeline
rahvavalitsus.^'
„(3iingua tii mädre", sootvitasin
mina. Ja nii me mängisime
oodates Pepe L6pez'i telefonil^õ-net.
Chong pressis mulle kõvasti
peale, aga mul õnnestus esimest
mängu võita, teist ka veel, aga
kolmanda kaotasin — sell oli nähtavasti
mu mängustiihga ära harjunud.
Kippusin uniseks jääma 4
päev oli olnud pikk ja väsitav, j
XL PEATUKK: LA CALZADA . •'
DE LOS MUERTOS
Enne hommikut helises meie telefon.
Mina vastasin.
„ S e n o r Kork?"
„Si, Que pasa?" Et mis on juhtumas?
„Siin ön Pepe. On Camarada
Chongveel seal?" ;
„0n muidugi — ta ei raatsi kuidagi
lahkuda. Oli sul asja ka, Pepe,
või tahad niisama lobiseda?"
„Sooviksin Camarada Chong'iga
paar sõna, kui tohin?"
Pepe oh väga viisakas poiss. Küsis
ilusti, et kas ta tohib.
„Tohid muidugi, tiks moment."
Andsin telefonitoru seltsimees
Chongile üle. Seekord ei olnud
t a l meeldetuletust tarvis — ta rääkis
inglise keeh. Muidugi oli mul
ju ikka veel mu Colt käepärast,
kukk vinnas.
„HeUo Pepe .—mis uudist?"
Nähtavasti oli Pepe-poisil palju
uudist, sest Chong kuulas tükk aega
vaikselt. Süs pöördus ta minu
„Senor Kork — teate te, kus teie
DiCastro asub? Oskate arvata?"
Ma muidugi ei osanud. Selle asemel
togism ma teda pü^liotsaga
ribide vahele.
,,Ära tee lolli nalja, Kantoni
tolmuahv — r ^ i ! "
„Okei, okei, ära muutu inetuks!
Senor Nick DiCastro ori -^turisti-juht,
jajah! Juhatab smiste juustega
inglise leedisid ja pikkade habemetega
ameerika hipipoisse ringi
Xochimilco lÜlešaarte ja Tecti-huacan'i
püramiidide vahel. Esineb
senor Caponetto nime all —
tal olevat Mehhiko valitsuse litsents
ja kõik muud paberid. Nü
et tema leidmiseks ei pruugi teil
niuud teha, kui Linea Gris'i bussijaama
helistada ja seal endale
järgmine turistituur kinni panna.
Ja senor Nick Caponetto juhatab
teile kõik need kenad kohad kätte.
Mis te sellest asjast arvate?"
Uskumatu. Müi peaks üks Nick-poisi
sugune noor gangster turisti-juhiks
hakkama? Uue nime võtma
ja legitiimselt tööle minema? E i ,
pea kinni/ Caponetto — see tähendab
ju, väike Capone. J a kas ei
ohiud see päris-Capöne kunagi
kuulus tJhendriikide gangsteripea-lik
ja salavimaga kaubitseja? Kas:
on see meile märguandeks, et.
Nick-poiss on ärimeheks hakanud
ja kaubitseb virnaga? Vaevalt, sest
viin on selleks Mehhikos liiga odav
j a kättesaadav. Aga kuidas on ui-mastusmürkidega?
Mis paremat
ametit on uimastüsmürkidega
hangeldajal veel, kui et olla turis-tijuht?
Saab paikkuda hipi-poistele
kõige paremat Sorti Acapulco potti
ja siniste juustega leedidele Go-himbia
k-okaüni. Aga seda ei saa
ta mitte ainult oma käe peal ja
ilma kõrgema kaitseta teha. E r i t i,
kui Oiong just ütles, et ta on valitsuse
.poolt litsentseeritud. Ilmselt
on poisu sidemeid. Kas on ta ikka
veel Mafia teenistuses, või on tal
Mehhiko valitsus-aparaädis kaitseingel?
Või mõlemad?
AOl
Robin 191
Toroi
Postiaa(
Ont. (B|
24-tundi
m
HiETHl
365 Bay
.õhtuti
Chi
725 Dj
: D
Murah
TAMPl
on kallid
riõudminel
nendest
Isi •
Ml-kuulsid
k(
da, jal
„Kas müi|
da?"
Muraka^
mida em
vähem 01
nevad m^
näoliselt
mimesi
sest. Viu
kat hakal
veel seif
Õnnestub ;
paari aaj
Murakj
mait osall
Soomes
rakalikööl
Kuopios
rus! Kuml
ju küllal^
nen vall
uinbes 10|
vu märj
jaoks, ai
kohne až
Tööstd
muses
raikate
tati, aga
rit) pole
tel enai
on puudu|
tu ka k
meid.
Murakf
guses ja
nud turui
väga pi
gi töc
jadüs mž
ja likööril
valmistac
mist. Mi
on uuritul
asuvas k
Soomes
maad.
Käisli
Prqnti
Londoni!
petas 1.
prantsusel
õpp«kava|
Ingrid
1966 a.M
ba samall
jude aast|
paremate
petades
vutas ta
es „advc
Eelolev^
oma õpil
Londoni
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 25, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-08-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770825 |
Description
| Title | 1977-08-25-06 |
| OCR text | VABA EBSTMKE M j a p i ^ 25. auguga 1^^^ - 25, 1977 Kr. nwiT .63 uroepci Helsingi olümpiastaadionil algasid 13. augustil finaalvõistlused Euroopa karlkaile. Startisid 8 tu-gevat nais- ja niisama palJE meeskondi. Iga võistkonda esindab igal alal ainult üks sportlane. Avapäeval olid edukad Ida-Saksa sportlased, naiskond kogus 55, meeskond .07 punkti, teisele kohale jäid N. Liit, kolmandale Lääne-Saksamaa. Tulemusi meeste võistlusaladelt: 100 m E. Ray Idä-Saksa 10,12; 400 m lääne-sakslane B. Herrmann 45,92; 1500 m inglane S. Ovett 3.44,94; 10.000 mida-sakslane J. Peter 27.55,5; 400 m tõkkeid idasakslane y. Beck 48,90; kõrgushüppes ida-sakslane R. Bell-sehmidt 2.31, teine poolakas J . Wszola 2.28; kaugushüppes prantslane J . Rousseau 8.05; kuulitõuge ida-sakslane U. Beyer 21.65; vasaraheites lääne-sakslane • K.-H. Riehm 75.90 kuna olümpiavõitja J . Sedõhh oli 73.60-ga kolmas. ^ Teisel võistluspäeval püstitas Ida-Saksa esindaja R. Ackermann naiste kõrgushüppes uue maaihna-rekordi — 1.97. Meeste 5000 m jooksus kindlustas tugev lõpuspurt E. Šellikule inglase N. Rose'i järel teise koha, ajad olid vastavalt 13.29,2 ja 13.27,84. Odaviske võitis venelane N- Grebnev tagajärjega 87,18, kolmikhüppe A. Piskulin tulemusega 17;09.- ' Euroopa riikide kergejõustiku karikavõistluste finaahs olid kolm edukamat -naiskonda Ida-Saksa 114, N. Liit 93, Inglismaa 67 punk-^ tiga. Meeskondadest oli samuti esimene Ida-Saksa 123, Läähe-Saksa 110 ja N. Liit 99 punktiga. salu temast mööda ja juhtis sõitu lõpuni. Võistluste tulemused: 125 ksm klassis: 1. Ilkka Jaakkola Soome 31.07,6; 2. Juliani Valas-kari Soome 31^22,6; 3. Karlis Osins Läti 32.52,4. 250 ksm klassis: 1. Kari Lahtinen Soome 28.05,2; 2. Karlis Osins Läti 29.22,6 ; 3. Janis Berzins Läti 29.52,4. 350 ksm klassis: 1. Lenibit Teesalu Eesti 26.18,8; 2. Kari Lahtinen Soome 26.34,8; 3. Ilkka Jaakkola Soome 27.49,6. Külgkorviga 750 ksm klassis: 1. Reitel—Neuhaus Eesti 41.10,6; 2. Kumm—Lepner Eesti 42.07,0; 3. Tempel—Ruut Eesti 42.57,4. §p@rdi»ydiseidl - Leningradi oblastis Repinos toimus teme üleliiduline mitmepäe-vajooks suunistuses (orienteerumises) . 22 osavõtuklassis oli kokku üle 1500 sportlase, kus seenioridest võitis Elga Pähkel ja meistrikan-didaatidest Enno Lelumees esikohad. , Lvovis peetud üleliidulisel noorte meistrivõistlusel tennises tulid esikohtadele vanemas vanuseklassis Ain Suurthal, keskniises vanuseklassis Katrin Alvin. Ta oli parim ka paarismängus, segapaaris pälvis hõbeda. K a Ain Suurthal ja Jaak Issak said teise koha. • « Wroclawis, Poolas korraldatud laskemeistrivõistlustel võtsid osa kuue riigi sportlas^ed. Metssealask-miseš oli Matti Jõgi 569 Silmaga kolmas. Soome spordiajaleht toob kirjelduse Pii'ital hiljuti toimunud* rahvusvahelisest . mootorratturite võistlusest, kus üheks osavõtu-maaks oli Soome./SQome mootorratturid olid edukad, kahes klassis saavutasid esikohad. / Põnevamaks oli 350 ksm klassi sõit. mis kujunes soomlase Kari Lahtise ja eestlase Lembit Teesalu vaheliseks pingerikkaks võistlu- . seks. Lahtinen hakkas alul juhtima ja hoidis Teesalu oma kannul, aga umbes poolel distantsü vedas Tee- Mati Koiva, kes on armee reservis majori kraadis, lõpetas kõrgema sõjakooli relvurohvitseri alal, mispuhul temale välja anti Unitec States Army Command and General Staff CoUege poolt Fort Lea-venwbrthis, Kansases, 5.. augusti sellekohane diplom.. Major Mati Koiva, kutseliselt insener, töötab praegu rügi teenistuses Chicagos Ta kuulub ka E R K t i Esinduskogu praegusse koosseisu, olles selle ju-hatusliikmeks. Ta elas enne Chicagosse siirdumist Connecticutis. Ta oli ka skautmasterina USA Eesti Skautide Maleva juhiks. 01 VABA EESTLASE" TALITUSES Põikread: 1. Kultuuriosa trükisõnas, 7. Sink — ingüse keeles, 9. Kõrvetav, 10. Kehaosa, l i . Lääge, 12. Laskemoon, 13. Eesti kunstiajaloolane, 15. Kohanimi Järvamaal, 16. Ajakirjanik — rahvakeeles, 19 Stalini lähemaid mehi, 21. Kattev ese, 23. Seda on meüe Eesti, 24. Dostojevski teos, 27. Pehme maa, 28. Komme, viis, 30. Vananeb, 31. Jõgi Venemaal, 32. Vallatum põngerjas. Püstread: 1. Küsimus, 2. Kala, 3. Eesti kõrgeim juga, 4. Feminiinne, 5. USA osariik, 6. Talutöö-liline, 7. Metsloom, 8. Lill, 13. Kahjustust tekitavad putukad, 14. Magamisel, 17. Sõjalaeva ja lennuki tüüp, 18. Rohkem, 20. Mitte vanem, 21. Väike mootor- või aurulaev, 22. Kunmgas Vanas Testamendis, 5. Vene tsaaride nimi, 26. Ripplukk, 29. Hääleiiik. RISTSÕNA.NR. M l LAHENBüS Põikread: 4. Soela, 7. Lihas, 9, Lübor, 11. Part, 12. Elus, 13.;Kaiv, 14. Seadus, 16. Vardi, 17. Abel, 18. Kauge, 20. Pesa, 23. Ennak, 26. Varamu, 29. Teen, 30. Leho, 31. Liim, 32. Pesti, 33. Aknad, 34. Orava. '.' • ' Püstread: 1. Post, 2.. Allee, 3. P i par, 4. Sarvik, 5. Aula, 6. Kosub, 8. Haid, 10. Buda, 13. Kalev, 14. Siuru, 15. Sedan, 19. Eetika, 2L Salem, 22. Ares, 24. Nein, 25. Nemad, 27. Ahto, 28. Moira, 31. Lava.. sea ¥. üle 700 vene põgeniku või emigrandi on hiljuti tulnud Pariisi. Suur osa venelastest, kes ön väljasõiduloa saanud, on siirdunud otsemat teed Prantsusmaale. Pariis on juba sada aastat olnud uus kodu vene põgenil^ele. Tsaari ajal, umbes sajandi vahetusel, tuli esimene põgenikelaine. Parast Lenini võimuletulekut tuli teine. Umbes 175 000 inimest tulid siis Venest Prantsusmaale, Nüüd siis on ilmunud kolmas laine vene põgenikke Pariisi. Vene põgenike hulgas on palju tuntud kirjanikke, muuhulgas Vladimir Maximov, Andrei Sinjavski, Viktor Nekrassov, Andrei Amah-ik ja Leonid Pljustsh. Tuntud vene kirjanikel on olnud võrdlemisi kerge tööd leida. Maximov näiteks toimetab dissidentida ajakirja Kontinent, Pljushtsh teeb koos mõne teise emigrandiga ettevalmistusi uue vasakpoolse ajakirja startimiseks jne. Paljud venelased kannatavad vä-hsmaal kojuigatsuse all. Ent mitte kõik. Nii sõnab üks põgenikest, Ni-colas Bokov: — Ma kuulasin ühel õhtul nõukogude raadiot. On tõesti imelik mõelda, et ma kord ise elasin sellises õhkkonnas. Mul pole kojuigat-isust. Hind Ilmelvandi—Pargi- 2.50 : ss- Kmldae tamnnetõra — Näidendid ja .- ' ettekanded noortele S.— • L.; WahtrasLüvaklaos : 13 Ravimtaimed, 250 retsept! 2.50 IS Enn Nõu — Vastavett 40 Anna Ahmatova — Marie Under — ReeWem 3.50 35 H. Michelson - Skaitiikul teel 3 . - • 35c H. Michelson — Noorsootöö radadel 4.30 / 35 H. Michelson — Eesti radadelt . 9 . - • 35 Eduard Krants — Lumeliitlased (luuletuskogu l) 3 . - •15. Eona Laaman — Mis need sipelgani (luuletuskogu) 3 . - .. 15 EstoBjiam OfficialGuide PHaeurbl eLrat aSnä —lu —M õUttteoloepnida —ja iPuütuter ojilo opgeiesg eMisl 4.50 25 Karin Saarsen — Lohengrini lahknmiiie "4.50 : IS „Trümi" üksiknnmbreid | 1.25 K. Tnno — Tartu University im Estonia 8.50 40 A.Kubja Kadunud kodud -r-mälesftused 3 . - 25 A. Kubjä — Mälestusi kodusaarelt : 2 . - . 20 A. Kubja — Palakesed 1.50 20 E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid 426 lk. 64 ^k. fotosid 14.- • ; 85. Leho Lumiste — Alamuse Andres — biograaf line jutustus ku-janik Oskar Lutsust 6.65 40 L. Lumiste--Ätlaiadi aknal 2;1C 40 L. Lumiste — Killad külas 530 40 A. Vomm — Kistsõnad I 2.50 20 A. Vomm — Ristsõnad n 2.25 20 A. Vomm — Ristsõnad III 2.25 20 A. Vomm — Ristsõnad IV 2.25' 20 Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu) 20,- 40 K. Eerme—Surnud laevad Ja elavad mälestused 1.50 15 K. Eerme— Päevata päevad ja ööta ööd 2!]• 4 . -: 40 S. Ekbaum—- Ajatar (luuletuskogu) 30 Aarand Roos — Jumalaga, Kärs Ja Ersisrnm . 4 ^ 30 J . Pitka ~ Rajusõlmed 8;80 40 T. Tanmi - - Need teod süüdistavad Ii ,.5.-- 40 A. Käbin — Vaim ja muld 40 Urve KariJks — Kodakondur (muleiuskogu) •••6.— . . ^ 20 RAAMATUID LASTELE: Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele 2.50 Opeb mind lugema I — (õppe- ja tööräa^ eelkooliealistele lastele värvitrükis) 3.— õpeta mind lugema n — õppe- jaf tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.— Eesti keele Harjutustik I • • 255 35 34. ,Pepe, vana sõber", kinnitasin ma talle, ^ymis Chong räägib, on õige, es verdad! Meil pole Mehhi-komaa vüeijda kolonni vastu mingit hiivi, olgu ta siis juhatatud Moskvast või Pekingist, või minu-poolest Havannast — tahame ainult Nick DiCastroga kokku saada ja teda Kanadamaale kaasa viia, senor E l Presidente Echeverria võib ise oma põrandaalustega l a hinguid lüüa. Toote Nick-ppisi siia ja Chong võib meie hulgast vabalt lahkuda, ütleme — pärast seda, kui oleme koos lennuväljale jõudnud ja meie oleme oma kambaga, lennuki pardale saanud." ; ,,Ja millised garantiid on meil selleks, et te õigust räägite?" v i rises see, Pepe, kes ka muuseas hästi mglise keelt rääkis — need Mehhiko kommunis-tid näivad kõik keelemehed olevat. „01ed sa kunagi kuulnud midagi aumeeste mängust?" küsisin mina. „Tead sa, mis „palabra ingle-sa" tähendab? Hispaanlased teavad seda hästi, ma ei tea, kas see väljendus ka Mehhikosse on jõudnud? Palabra inglesa on inglase ausõna, mis on vähemalt sama hea. kui hispaanlase pübli peal van-või mÄiMase tõotus oma ema hinge juures! Selle annan ma sulle, kui meie nõudmised täidad!"- SeUe peale muutus Pepe tooreks. „Chingua tn madre!" ütles ta. See väljend võrdneb selle kuulsa kolmekordse vene vandesõnaga. „Sina ka", soovisin mina talle tagasi „Head õnne. Teata mulle, kui sul muu asja jaoks aega jääb, ja sa DiCastro oled üles leidnud. Aga ära liiga palju jalgu lohista, sest mu puhkus lõppeb laupäeval ära, ma pean seks ajaks Kanada-maal tagasi olema." Niimoodi siis jäigi. Pepe Lopez, võis mis ta teine nimi pidi olema, see kohalik Mehhiko.pealinna.hiina faktaiopni ülembolshevik, pidi meile Nick,DiCastro üles otsima ja hotellituppa kätte toimetama. Seniks aga pidime meie kapten Raimondo Chong'i Punahiina vastuluurest enda juures külalisena ülal pidama. : Tellisime hotellist võileibu ja veel natuke napsi. Viskasüne val-gekuuelisele hoteUipoisile, kes meile asjad kätte tõi, dollari jootrahaks, ja lälksime päevakorras edasi. Poiss tegi minekut ja me võtsime einet. Siis tõin ma kohv-ripõhjast välja paari Kanadamaa käeraudu. „Senor Chong — kui tohin paluda? MuUe läheb see püstolihoidmi-ne igavaks, eks ole, ja kahjuks ei saa ma teid veel täiesti usaldada." Vastutahtmist ulatas Chong mul-, le oma käerandmed. Võtsin ainult ühe neist ja kinnitasin ta rannet-pidi voodi-tulba külge. Neil olid seal sellised kenad vanaaegsed vasktulpadega voodid. „Niisiis", ohkasin ma kergenda-utlt, relva ära pannes — „senor Chong, mängite te malet?" Tuli välja, et Chong oh kange poiss malet mängima. Tõin kohvrist oma Kispaania-maalt ostetud magneetilised male-nupud ja väikese rändmale-laua Seadsime nupud üles ja ma andsin Chongile võimaluse pooli valida. , „Mustad või valged, Raimondo mu poiss? Vaba valiL" „Mul vaevalt valgeid sobiks võtta, teiega mängides", arvas Raimondo ja võttis mustad. Kuna meü ju punaseid nuppe ei olnud. „Kas teü Punahimas mängitakse nüüd punaste ja valgetega?" uu-ditsesin mma. Oleks ju loogiline, eks? Ainult et keegi ei tahaks valgeid võtta. Kuigi valged esimesena käivad. Aga võibolla Hiinas nad ei käi esünesena, kes teab? ,,Miks ütlete kogu aeg, Punahii-nas'', protesteeris Chong, , ,on ainult üks Hiina — Rahvavabariik! Ega te ometi Fopioosa saart ei saa Hünaks pidada? See on ainult Taiwan, Hima provints, ajutiselt Chiang'i bandütide poolt okupeeritud!" ,Põhiast%lid jäägrid Soome", vastasin mina ja tegin lipuavangu. „01ete soomlane?" tahtis Chong teada, raisuga mu etturit blokkides. Reti kaitse — poiss tundis nähtavasti seda mängu. „Eestlane", vastasin. . - „Ja kus on Eesti?" tahtis Chong teada. „Nõukogude Liidus, Camarada." „Siis sa ei valetanud, kui ütlesid, et oled kasvanud sotsiaüsmi-maal, gringo?" : „Ei valetanud muidugi. Kust sa ise pärit oled, campesino?" Kui tema hüüab mind gringo, välismaalane, siis hüüan ma teda campesino, talupoeg. ,,Hiinast muidugi", vastas ta ja püüdis mu lippu-kuningat kahvlisse ajada. Pidin teda blokeerima. „Nüüd sina valetad. Oled liiga tõmmu jumega hiinlase jaoks ja valdad liiga hästi võõraid keeli, ilma hiinamaaiase aktsendita. Võibolla oled Macaost, portugaallkste kolooniast. Või Hong-Kongist?" „Ökei, gringo — olen sündinud sünsamas Mehhikos, Tampico linnas — mu ema oli mestizo, üool-indiaanlane, temalt mu nahavärv. Mü isa oli hiinlane, Kanton'ist. Ta läks Hiinasse tagasi kui ma õun kooHeäline, ja võttis mind kaasa. Mehhikos poleks ma arvatavasti kunagi kooli pääsenud, Hiinas aga on kõik koolid prüd." , Jäta see propaganda jutt", soovitasin mina,„olen ise ka selliselt sotsialismimaalt pärit, mäletad? Tean iküU, kes seal kooli pääseb ja kes ei pääse. Mina oleks seal hoopis koolitamata, arvatavasti kuskil vangilaagris juba poisikesena nälga surnud." -„Nõukogude Liidus, muidugi", oli Chong nõus. ,,Aga Hiinas on olukord pisut teine, seal on tõeline rahvavalitsus.^' „(3iingua tii mädre", sootvitasin mina. Ja nii me mängisime oodates Pepe L6pez'i telefonil^õ-net. Chong pressis mulle kõvasti peale, aga mul õnnestus esimest mängu võita, teist ka veel, aga kolmanda kaotasin — sell oli nähtavasti mu mängustiihga ära harjunud. Kippusin uniseks jääma 4 päev oli olnud pikk ja väsitav, j XL PEATUKK: LA CALZADA . •' DE LOS MUERTOS Enne hommikut helises meie telefon. Mina vastasin. „ S e n o r Kork?" „Si, Que pasa?" Et mis on juhtumas? „Siin ön Pepe. On Camarada Chongveel seal?" ; „0n muidugi — ta ei raatsi kuidagi lahkuda. Oli sul asja ka, Pepe, või tahad niisama lobiseda?" „Sooviksin Camarada Chong'iga paar sõna, kui tohin?" Pepe oh väga viisakas poiss. Küsis ilusti, et kas ta tohib. „Tohid muidugi, tiks moment." Andsin telefonitoru seltsimees Chongile üle. Seekord ei olnud t a l meeldetuletust tarvis — ta rääkis inglise keeh. Muidugi oli mul ju ikka veel mu Colt käepärast, kukk vinnas. „HeUo Pepe .—mis uudist?" Nähtavasti oli Pepe-poisil palju uudist, sest Chong kuulas tükk aega vaikselt. Süs pöördus ta minu „Senor Kork — teate te, kus teie DiCastro asub? Oskate arvata?" Ma muidugi ei osanud. Selle asemel togism ma teda pü^liotsaga ribide vahele. ,,Ära tee lolli nalja, Kantoni tolmuahv — r ^ i ! " „Okei, okei, ära muutu inetuks! Senor Nick DiCastro ori -^turisti-juht, jajah! Juhatab smiste juustega inglise leedisid ja pikkade habemetega ameerika hipipoisse ringi Xochimilco lÜlešaarte ja Tecti-huacan'i püramiidide vahel. Esineb senor Caponetto nime all — tal olevat Mehhiko valitsuse litsents ja kõik muud paberid. Nü et tema leidmiseks ei pruugi teil niuud teha, kui Linea Gris'i bussijaama helistada ja seal endale järgmine turistituur kinni panna. Ja senor Nick Caponetto juhatab teile kõik need kenad kohad kätte. Mis te sellest asjast arvate?" Uskumatu. Müi peaks üks Nick-poisi sugune noor gangster turisti-juhiks hakkama? Uue nime võtma ja legitiimselt tööle minema? E i , pea kinni/ Caponetto — see tähendab ju, väike Capone. J a kas ei ohiud see päris-Capöne kunagi kuulus tJhendriikide gangsteripea-lik ja salavimaga kaubitseja? Kas: on see meile märguandeks, et. Nick-poiss on ärimeheks hakanud ja kaubitseb virnaga? Vaevalt, sest viin on selleks Mehhikos liiga odav j a kättesaadav. Aga kuidas on ui-mastusmürkidega? Mis paremat ametit on uimastüsmürkidega hangeldajal veel, kui et olla turis-tijuht? Saab paikkuda hipi-poistele kõige paremat Sorti Acapulco potti ja siniste juustega leedidele Go-himbia k-okaüni. Aga seda ei saa ta mitte ainult oma käe peal ja ilma kõrgema kaitseta teha. E r i t i, kui Oiong just ütles, et ta on valitsuse .poolt litsentseeritud. Ilmselt on poisu sidemeid. Kas on ta ikka veel Mafia teenistuses, või on tal Mehhiko valitsus-aparaädis kaitseingel? Või mõlemad? AOl Robin 191 Toroi Postiaa( Ont. (B| 24-tundi m HiETHl 365 Bay .õhtuti Chi 725 Dj : D Murah TAMPl on kallid riõudminel nendest Isi • Ml-kuulsid k( da, jal „Kas müi| da?" Muraka^ mida em vähem 01 nevad m^ näoliselt mimesi sest. Viu kat hakal veel seif Õnnestub ; paari aaj Murakj mait osall Soomes rakalikööl Kuopios rus! Kuml ju küllal^ nen vall uinbes 10| vu märj jaoks, ai kohne až Tööstd muses raikate tati, aga rit) pole tel enai on puudu| tu ka k meid. Murakf guses ja nud turui väga pi gi töc jadüs mž ja likööril valmistac mist. Mi on uuritul asuvas k Soomes maad. Käisli Prqnti Londoni! petas 1. prantsusel õpp«kava| Ingrid 1966 a.M ba samall jude aast| paremate petades vutas ta es „advc Eelolev^ oma õpil Londoni |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-25-06
