Vaba eestlane , August 25, 1977

              '^ABA nelJeptoBl, 25. augustil im — ThmB^^ Nr. 63 Hr. 63
ma
VABADE EESTLASTE HMU^SANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eesüane, 135 Tecumseth St Toroatos.
PEATOIMETAJA: Earl Ärro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stii.G, Toronto 3, Oat. M6J 3M7
lELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsiooa) 364-7675
TELLianSIINNAD Kanadas: aastas |3Ö.--, poolaastas $16.-- ja
veerandaastas |9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD välja^jool Saaadat: aastas $32.—, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. 'Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTJGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
• Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri- hind 35 c.
Publlshed by Free Estonian Publisher; Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
ühendriikide välisminister Cy-rus
Vance sõitis möödunud lau­päeval
Pekingi, kus teda ootavad
tähtsad läbirääkimised Hiina
juhtidega, kes on pärast pikemat
aega kestnud sisepoliitilisi häireid
ja võnkumisi oma võimu stabili-seerinud
ning. võivad nüüd rääki­da
võimupositsioonidelt lähtudes.
Välisminister ei olnud enne ära­sõitu
oma sõidu tulemuste suhtes
eriti optimistlik ja arvas, et hiin­lastega
kokkulepete §aa\Titamine
ei ole kerge ülesanne ning on veel
kaugete mägede taga.
Hüna ja Ühendrükide vahel
täielikkude diplomaatiliste side­mete
sõlmimine ning tiheda koos­töö
saa\iitamine on Washingto­nis
ohiud pidevalt päevakorral
.sepe^t momendist alates kui pre­sident
NLxon külastas Hiinat viis
aastat tagasi. Hiinaga- sidemete
sõlmimine ja vahekordade nor­maliseerimine
on seda raskem,
et see kutsub esile ka sisepoliiti­lisi
probleeme, kuna Ühendriiki­des
leidub neid, kes vHünaga
koostöö toetavad ja soovivad,
kuid samal ajal ei saa mööda
minna ka paljudest nendest, kes
Hünale vaatavad kui kommunist­likule
riigile, kus valitseb jiüm
di^atuur ja kus inimõigused mi­dagi
ei maksa.
Hiina võimumehed tähendasid
' juba Nixbni ja Kissingeri poliiti­liste
manöö\Tite päevil, et Hiina
üheks tähtsamaks tingimuseks
suhete normaliseerimisel on Tai-ani
— see tähendab Rahvaliku
Hiina — küsimuse korraldamine,
mille all tuleb mõista ühendriiki^
de sidemete katkestamist Rah­vusliku
Hiinaga ning ameerika
sõdtirite väljatoomist Taiwanist.
Ühendriigid on neid nõudmisi ar­vestades
redutseerinud oma sõ­durite
anu Taiwanis seniselt 8000
mehelt 1000 mehele, kuid Was­hington
kõhkleb sidemete täie­likkude
katkestamistega, mis tä­hendaks
senise poliitika täieliklm
peapeale pööramist,
i Carteri administratsioonis lei­dub
isikuid, kes on valmis Taiwa­ni
nii-ütelda ,,üle parda heitma"
nmg kommunistliku Hünaga suh­teid
„normäliseerima". Selle liini
pooldajad väidavad, et kui Was­hington
Hünaga sidemete sõlmi­misel
viivitab ja edasi-tagasi
kombineerib, siis lükkab see
hiinlased lõpuks venelaste sülle,
millel võivad olla väga kurvad
tagajärjed Ühendriikidele. Samal
ajal aga väidavad selle lüni vas­tased,
et Taiwanilt Ühendrükide
toetuse äravõtmine tähendab
sõprade reetmist ning sellise
sammu astumisel ei saa ükski
Aasia riik enam usaldada Amee­rika
Ühendriike.
SeUiste kulisside taustal ei saa
praegust välisminister Vance
sõitii Pekingi võtta Hiina-ühend-riikide
vahekordade lõpliku la­hendamise
aktsioonina vaid sel­lel
reisil on rohkem informatsioo­ni
kogumise ning Hiina uue juht­konna
seisukohtadega tutvunemi-se
eesmärk. Timdub, et president
Garter ja välisminister Vance ei
ole vahinis kõiki Hüna sooVe ra­huldama
ning mängima selle
koostöö raamides hiinlasi välja
venelaste vastu. Vance eesmär­giks
on leida mingisugune komp-romiss-
vormel, mis võimaldaks
Hünaga -. täielikkude diplomaaü-liste
sidemete sõlmimist kuid sa­mal
ajal ka praeguste vahekorda­de
säilitamist Taiwaniga.
Paljud polütilised vaatlejad
kalduvad ar\ama, et kompro­misslahenduse
saavutamiseks
peaksid olema head väljavaated
ning see oleks Pekingi ülesandeks
leida sellele kompromissUe vaja­likud
alused. Sest — nii kalkulee^
rivad paljud eksperdid — tehno­loogiliselt
maha jäänud Hüna va­jab
rohkem Ühendriike kui
Ühendriigid Hünat. Kas need ole­tused
ja analüüsid tõele vastavad,
see peaks tõenäoliselt selguma
välisminister Vance praeguse
missiooni kestel.
. . K . A .
Londonis korraldati asja suurejooneline Euroopa lätlaste laulupidu. Pildil näeme laulupeo rong­käiku
läbi l^nna. Rahvarõivais lauljad sürdusid avaaktuselt St. Pauls katedraali, kus toimus öku-meeniline
jumalateenistus. , Foto: K Laev
Käesolevad üldist hoolekannet käsitlevas artiklis tahaksin anda liihikese kiüd keskse ülevaa^
te Kanada valitsuse hoolekan^iekuludest viimase kuue aasta jooksul ja sellega seoseis olevaist
programmidest, mida yälitsus on pidanud vajalikuks oma kodanikkude heaolu ja tenishoiu säili­tamiseks.
Need programmid on jagatud kahte lüki, mmelt: ametlik hoolekanne ja sotsiäahie
hoolekanne. Samal ajal vaataksm ka inflatsiooni ja maksude mõju nendele hoolekande program­midele.
Kuigi teen seda väga lüh3dalt> peaks see siiski andma konkreetse pildi kuhu valitsus suu­nab
oma hoolekande poliitika. ,
Venemaa on juba tekkinud palju raskusi olümpia ettevalmis­tustega.
Mitu ettevõtet on hUinenud. Nüüd kavatsetakse ehitus-hoogu
tõsta, et oleks ©igel ajal võünalik töid lõpetada.
Paljud venelased kardavad, et
olümpiaad läheb kalliks! Ajalehed
proovivad rahuldada inimesi lu­badustega,
et kõik väljaminefaid
on mõõdukad ja. hästi kaalutle-
•tud.
Lääne ajakirjanikud arvesta­vad
siiski, et Moskva olümpia
läheb kallimaks kui kõik eehni-sed
olümpiad.
Korraldajad saavad muidugi
osa raha tagasi, osa sellest välis-
. valuutas. Juba nüüd on mitu TV-ettevõtet
sõlminud kokkulepped
Ven^naa 7V-ga.
Venelased tahavad piirata välis­maa
ajalehemeeste arvu. Praegu
on kavas lubada 3100 ajakirjani-kui
Moskvasse tiüla. Seletuseks
olevat, et muidu olla raske neile
anda Mllaldast informatsiooni.
Turistide arvu a e t a k s e ka
pürato. Umbes 350.000 turisti ka-
\'ats8takse Moskvasse lasta, nen­dest
ülEnalt 250.000 ühekorraga.
Mo§k\a ümbruses ehitatakse
igalpool hotelle, kohvikuid, au-toparandus-
ettevõtteid ja uusi
.'teid.
SuuP: osa töödest tehakse välis­maa
ettevõtete poolt. Sellest ve­ne
ajalehed ei kirjuta.
Olümpia on venelastele vaga
tähtis. Mitte nü^alju sportlüdcu-de]
põhjustel, vaid sellepärast, et
nad tahavad enda polütilisele
süsteemüe teha head propagan­dat.'
^
Leningradis vübisid ametlikul
k ü l a ^ i g u l Taani sõjalaevad
miinil aev . M ^ " , traallaevad
.,yilsund" ja ,,mvsund". Laevad
lahkusid 8. augustil ^gasi Taani.
Esimesena võtaksin vaatluse ai-,
la valitsuse kulutusi, kogu ri^i-eela.
r\'e osas, nii nagu seda teeb
rüklik Statistika Büroo; Valitsuse
definitsioon hoolekande osas on
palju avaram kui seda tavaliselt
näeme üldises mõistes. Sissear-.
vestamiseie. kuuluvad ka perioo­dilised
väljamaksud pimedatele,
invaliididele, lisaks neile, kellede
heaolu oleneb täielikult valitsiise
poliitikast nagu seda on üksikud
emad lastega ja töötatöölistele
maksetavad summad.
Teises kategoorias oleksid
summad, miUised tehakse eri­lise
seadusandlusega kättesaa­davaks
üksikutele gruppidele,
mis koõshevad inimestest kel­lede
oskused on. tehnoloogia
arenguga muutunud väärtuse­tuks.
\'äljamaksetavaü smimiad nü in­diaanlastele
kui ka eskimotele
kuuluvad samasse kategooriasse
ning summasid, mida kulutatakse
noorte järel valvesüsteemi aren­damisele,
on võimalik saada ai­nult
erüise seadusandluse, jõusse
astumisega. • v ...
Kolmanda grupi moodustavad
vanaduse kategooria alla kuulu­vad
väljamaksud. Need on kulud,
millised on määritletud föderaal­valitsuse
seadusandlusega. Siia
kuuluvad kodanike põhipensionid.
lisamaksud lubatava garanteeri­tud
pensioni maksmisega jä lese
(naise-mehe), toetuse saajad. Se­da
viimast kolmandat gruppi
tuntakse kui ametlikku- hoolekan­de
progranmii.
Töötatööliste tasu, perekonna
ja noorte' abiraha, abirahad ja
elatisrahad .sõjaveteranidele,
kindlustussummad, millised. tule­vad
väljamaksmisele, töölistele
kehaliste vigastuste puhul jne.
langevad sotsiaalhoolekande
seadluse alla. . ^
Sellega on antud provintsidele
korraldada hoolekandega seo­ses
olevaid küsimusi sellisel
määral, et see ei muutuks pro-vintsUe
koormavaks.
Iseseisvalt selles süsteemis tu.
leb vaadelda üldiseid pensioni-plaane
s. t. Kanada ja. Quebeci
pensioniplaane. Need / pensioni-plaanid
peavad endid ise üleval
pidama ning amukes^ örganisat-sioorüd,
kes sealt laenata saavad,
on momendil prõvintsivalitsused.
Siunmad Kanada ^ hoolekande
suurusest on võetud Üleriikliku
Statistika Büroo (Statistics Ca-nada)
seeriatest, millised käsitle­vad
föderaal-, provintside- ja ko­halikkude'
omavalitsuste hoole­kande
finantseerimist. Kahekord­se
arvestuse vältimiseks, olen kõr­vale
jätnud omavalitsustele üle­kantavad
.summad, sest need on
tavaliselt garantiid, millised otse-,
selt laekuvad provintsiValitsuse
kassadest.
Aga üldpildi saamiseks aval­daksin
korraks süski kulutuste
summad tehtud ^kõikide valitsus­te
poolt 1970--71 Ja 1975—76 aas­tate
ulatuses.' Hoolekande. sum­mad
ligilähedaselt kolmekordis­tusid
tõustes 5.8 miljardilt dol­larilt
15.8 miljardi dollarüe (ar-y-
ud 1971. aasta dollarites 11.8)
möödunud viie aasta jooksul ja
nende osatähtsus kogu valitsuse
eelarves on tõusnud 18.5 protsen­dilt
22.4 protsendile.
Kuna enamus kulutusi võta­vad
ülekande ilme üksikisikute
või perekondade suhtes, siis on
raske määritledä selle mõju in
flatsiooni kasvule.
Laskudes üksikasjadesse, näe­me
et hoolekandesummade kasv
oli tingitud erakordselt kurest
töötatöölistele . väljamakstavate
siimmade kasvust 1971-^72 Ja
1972—73. aastatel Vastava seadus­andluse
muutmisega. Perekonna
abirahade seadusandlus . tuli
muutmisele 1973. aastal, milline
tunduvalt. suurendas väljamakse-tavate
summade suurust. Sammu
on ka pidanud väljamaksud, mil-
.lised tehakse üldise pensioniplaa-ni
(Universal Pension Plan) osas.
Ar\aideS: väljendatuna tõusid töö­tatööliste
tasud 837.6 miljonilt
dollarüt 3.370.0 miljoni. dolla­rile,
(tõus .303 protsenti), eelpool
määritletud ajavahemikus. Toetu-,
sed perekonna Ja noorte abiraha
osas kasvasid 714 miljonilt 2,065
miljoni dollarüe (tõus 169 prot­senti
) ning riikliku pensioni arvel
tulevad väljamaksud 143.2 miljo­nilt
912.0 miljoni dollarile (t^us
538 protsenti).
Kui vanaduspension (Oid Äge
Security) 1971. ä. maksis valit­susele
1.539.2 müjonit dollarit,
süs 1976. aastaks oli see enam
kui kaks j a pool korda suure­nenud,
ulatudes 4.179 miljoni
dollarile.
Vanaduspension,' töötaoleku
kindlustus ja sõjaveteranide toe­tused
on täielikult föderaalvalit­suse
kanda. Üldised pensioni-piaanid
nagu seda on Kanada ja
Quebec'i pensioniplaanid, ori ligi
kahe-kolmandiku ulatuses föde­raal-
ja ligikaudu ühe-kolmaniku
ulatuses provintsiValitsuste kan­da.
Sellevastu perekonna ja noor­te
hoolekande osas on provintsi­de
osatähtsus palju suurem kesk­valitsuse
õrnast, 14
protsendile 1971. a. 1975. aastaks
oli see vähesnenud 6 protsendüe,
mis näitab föderaalvalitsuse poolt
pakutava perekonna abiraliade
tunduvat suupenemist.
Tööõnnetustega seoses olevad
kulud on täielikult provintsi va­litsuste
kanda.
Propprtsionaalselt tulevad Jaga-miseie
sunimäd, mida antakse
erüistel juhtudel' hadasolevaile
isikutele või gruppidele. : (3ttawa^
osas ulatus see 40 protsendile.
1971 a., provintsid andsid 50
pWtsenti Ja 10 protsenti jäi - ko­halikkude
'omavalitsuste kanda.
See vahekord aga muutus 1975.
'aastaks provintsivalitsuste kah­juks,
kelledele oli langenud 60
protsenti, mida finantseeriti kin-riivaramaksude
tõstmisega.
Võrreldes rügi eelarveid eel­pool
mainitud perioodil, iiäeme
et, föderaalvalitsus on pideval^
kindlustanud oma positsiooni ül­dise
sotsiaal-heaolu korraldami­sel;
Kui; 1970-71. a..ulatusid Ot-
' tav»^a sotsiaalkulud 4,496.4, pro­vintside
koormused 1.187.5 ja
omavalitsuste toetused 124.3 rriil-joni
dollarmi, siis 1975-76 aastaks
olid tõusuhud vastavalt 12.100,
3.512.2 ja 161.4 miljoni dollarile.
Kokkuvõetult võib ütelda, et
hoolekande programmide kulutu­sed
on. näidanud kõikidel aladel
tunduvat tõusu. See on paratama­tult
seotud üldiste' hindade tõu­suga,
kuid peamiselt on sün ol­nud
tege\Tises föderaalvalitsuse
käsi.: kes selles suunas uUte sea­duste
välja andmisega on taht­nud
kindlustada oma positsioone.
ESTO •80 „ülemaaihnsed Ees­t
i Päevad^l980 Rootsis" Peakomi­tee
kuulutab käesolevaga välja
märgikavandi auhinnavõistluse
järgmistel tingimustel: '
1. Kavandada märk (embleem)
mis sümboliseeriks 1980. a. Root­sis
peetavate Ülemaailmšete Ees­ti
Päevade ideed ja tegevust.
2. Märgi kujundamme ja vorm
peab võünaldama selle kasutamist
mitmesuguses suuruses ja tehni­kas
(trükituna, rinnamärgina, ki-noprojektsioonis
j.n.e.). Soovitav
värv: must— valge, sinine — val­ge
VÕI sinine — must — valge.
Soovitav tekst: ESTO 80.
3..Esitatud kavandid vaatab läbi
ja auhindab zhürü koosseisus: Evi
End, Harri Härm, Endel Kõks, Al­bert
Meerüi, Richard Norvell ja
Otto Paju. Otsus avaldatakse aja-kirjanduses.
4. Auhimiasumma on Rootsi Kr
1.000:— (ca $250.—).
5. Auhinnatud kavandi omandi-
1 ja kasutamise amüõigus kuulub
' ESTO '80 Peakomiteele. •
6. Auhinnastamata kavandid ta­gastatakse,
autorile tema seUeko-
! hasel kirjalikul soo\dl ja kulul hil-Äsja
New Bnmswickis peetud!
Ontario provintside peaministrite
konverentsil tuü Quebeci peamims-ter
Rene Levesque välja kommali-,
se ettepanekuga, soovides teiste
provintsidega kahepoolseid vastas­tikuseid
lepinguid prantsuse ja ing­lise
keelte probleemide korralda­miseks.
Peaministrid lükkasid sel­le
ettepaneku jahedalt tagasi, kuna
keelte i küsimuse lahendamine ei
aUu kahe provmtši omavabeüstele
kokkulepetele. Levesque ettepaae-kut
peetakse üldiselt läbipaistvaks
propagandamanõövriks, kuna la
võib nüüd koju tagasi minnes kin­nitada,
et teised provintsid ei taha
prantslastele vastu tulla;
Kuid keelte küsimus ei ole ainus
probleem, millega Levesque küii-niüselt
manipuleerib ja opereerib
Quebeci majanduslikust olukorralt
on Kanada lehtedes palju kirjuta­tud,
kuid ükski lebt ei ole sealset
olukorda nü kristallselgelt väljen­danud
ja kummitavat hädaohtu nii
kh-kalt sumade ette maalinud kui
juudi nädalaleht „The Suburban" .
oma 17. augusti numbris. Ajalehe
kommentaator mainib, et Kanadas
räägitakse palju Quebeci separa
tistide uuest keeleseadusest, kuid
selle kõrval unustatakse Quebeci
uus tööseadus, mis muudab täieli­kult
provintsis eksisteerivad vabe-korrad
töölistega ja kujutab en­dast
esimest sammu sotsialistliku
või isegi kommunistliku ühiskon­na
suunas;
Uus seadus keelab näiteks; ette­võtetel
palgata ajutisi töölisi kui
reguiaarsed töölised streigivad. Ja
kui ametiühingul õnnestub 35 prot­senti
ettevõtte töölistest oma liik­meskonda
võtta, sus need 35 prot­senti
räägivad kõigi tööliste eest.
-\eed eeskirjad tähendavad tegeli­kult
seda, et ettevõte, mille tööli­sed
asuvad streikima, ei ole või­meline
enam väljastpoolt võetud
tööüstega tööd jätkama väid peab
uksed siilgema. Kui ettevõte äga
kauemaks ajaks seisma Jääb, siis
kaotab ta oma tmiiä ning sellises
olukorras peab tööstur paratama­tult
ak-tsepteerima kõik tööliste
nõudmised. PraktiUšelt tähendab
see sedaj et ettevõte saatus ei ole­ne
enam vabriku või tööstuse jah­tidest
vaid ametiühingute tegeias-test."
Kommentaari kirjutaja Peter
Lust mainib, et ühe Lääne-Saksa-maa
pankuri arvates ei häiri saks­lasi
investeerimise seisukohalt ise­seisva
Quebeci piiratud rahvaarv
ja väike majanduslik potensiäal,
vaid Quebeci polütilise tuleviku
suunad. Peter Lust kinnitab, et
Quebeci separatistid tuüd võimule
ametiühingute tuge^^l ' toetusel
ning nüüd on vaja seda võlga neile
tasuda. Seda tehakse ametiühingu­tele
suuremate võimupiiride and­misega,
millega mõõdukamad se­paratistid
ei nõustu,' kuid kes pea­vad
järele andma partei radikaaii-
.dele.
Peter Lust arvab, et Ameerika
Ühendrügid võivad elada koos ise­seisva
demokraatUkü Qüebeciga,
kuid tõenäoUseit ei talu nad oma.
piü*ü sotsialistlikku või kommu­nistlikku
Quebeci. Kui selüne olu­kord
tekiks, siis oh ameeriklased
sunnitud sündmustesse sekkuma.
i^Ieie arvates on selline sündmu.s-tesse
sekkumme väga tõenäoline,
sest ameeriklastele aitabj oma ta­gahoovis
juba ühest Küubast ning
nad peavad kõigi vahenditega hoo­litsema
selle eest; et nad ei satuks
ümberpüramise ohtu. •
6) Seeaaštane ,.Europeaad'' toi­mus
4.—12. augustini Itaalias.
Sellest võttis osa ka Kölni
rahvatantsutrupp ..Tungal". Reisi
ja osavõtu, korraldas trupi .Juht
Maret Kalda, ke^ asendas aasta
tagasi surnud energilist Evald
: Fuksi. Trupi pillimeheks oH Ed­gar
Pent.' .
j6malt 1 kim pärast kavändivõist-luse
tähtpäeva.
7. Kavandid esitada ca 10 cm
sumiises, monteeritult ca Ä)s25 em
valgele kartongile, ilma autori
signatuurita. Autori nimi ja aad­ress
sulgeda eraldi kinnisesse
ümbrikusse ja saata koos kav-an-diga
hüjemalt 1. oktoobriks 1977
aadressil: ESTO, '80 Peakomitee
„Märgikavand", c/o Richard Nor-veU,
Brantmgstorg 20, S-7>J 34.
MÄDi
21 ja 28.
tiks dr. Tai
Eesti ne
I ai
Brisbanes
veta raudt^
juulil rongi
Liiv. Ta saj
Ihne Liiv
noori kohal
vatäntsuriil:
ti Seltsis,
LONDOI
hamies Kai
(Newcastle
vanemaks
toma . Vasi
parteist sf
-Seega oli
hääleline
. Johannel
juulikuus
sõprusküli
. sidendi si
siis kiilas^
ÜSA paikl
hast abikfi
, Johanne
tvmtud
järgnevas|
on kohus
on pärit
Nõmmeit.l
.•Nõmme k
rilvs längj
jatest
j äänud ' 1
nii mõnel
õmietusi;
, haavades)
selt insej
Royal. NJ
DJ:. me
Yöl. paluj
•tamiselc
vaid selH
netada
föaldile
stipendi-j
tustshel
aadres:^ij
londile.
Leinai]
: palve
haigete JI
jaoks,
; l^jfth Al
-le^tusel
/ -
Teem
nii
ESI]