Vaba Eestlane, January 23, 1965

              i
V
liik 4 VABA EESTLANE laupäeval 23 jaanuaril 1965 — Saturday January 23 1965 M
"Seitse venda"
Eatuni auditooriumis
Soomt kuulsa kunstniku Akseli
venda"
Eesti Rahvusteater Kanadas
toob teatavasti laupäeval 30 Jaa-nuaril
Torontos Eatonl auditoo-riumis
lavale Aleksis Kivi romaa-ni
Seitse venda" dramtiseeringu
mille lavastab Riina Reinik „Seit-s- e
venda" on autori silmapaistva-maid
teoseid mis ilmus 1870 aas-tal
Ja kujunes üheks soome kir-janduse
nurgaki viles Kirjanik
töötas teose kallal 10 aastat ja
kirjutas selle enne trükki and-mist
kolm korda ümber viimist
ledes romaani detailideni
Aleks!: Khi kerkis soome näi-tekirjanduse
tugevamate tuge-de
hulka 1860 aastal mil Soo-me
Kirjanduse Selts andis talle
auhinna näidendi Kullcno"
eest
1864 a ilmus tema meisterteos
Nõmmckingsepad" Ja kaks aas-si- d
tema sulest Põgenikud" „öö
Ja päev" Ja lõpuks Lea" Nende
teostega pani Aleksis Kivi aluse
tat hiljem Kihlus" Hiljem ilmu-soom- e
rahvuslikule lavakirjandu-sel- e
Kui lugeda Aleksis Kivi romaa-ni
Seitse venda" siis tundub mei-le
nagu elaksime meie kaheksan-da
vennana kaasa kõik seitsme
v venna seiklused On selge et ro-maani
dramatiseerimisel läheb
kaotsi palju eepilisest Jutustamis
Mihkel Ervar
3
Kodavere õpetaja Jacobus Gün-terhac- kl
saatus oli kurb sest ta
na toidulaud väga kasinalt kae-tud
Talupojad ja mõisad olid
vaesed ja neilt enam midagi loo-ta
polnud Kõik vaimulikud mai-sed
tagavarad hävitas vaenlaste
poolt süüdatud tuli Omast pis--
kust pidi talupoeg andma mõisa- -
Günterbacki ei ras
ke saatuse üle kuigi ta oli maen
datud et ta pidi koos oma pere-- '
Callen- Kallela illustratsioonid Al eksis Kiti romaanile Seitse
viisist jäävad kuulmata suurepä-rased
loodusekirjeldused Ja meil
ei ole võimalik Jälgida seitsme
venna igapäevaseid toiminguid
kõigis üksikasjades Kuid teatri-kunstil
ja elaval sõnal on oma tei-sed
voorused
Kuigi sündmuste käik teatrila-a-l
õlb tunduda katkendlisena
i IllUUIUiau tirill4ll nujui -
teise
Streik ähvardab Sault Marie eestlasi
Algoma Steel Corporation'i töölised ei ole
rahul palgatingimustega
SAULT STE — aasta teine tõi Sault Ste
Mariesse pakasetaadi sundis elavhõbeda
kokku tõmbuma kuni 40-nda- te nulli Ühtlasi
tõi üllatuslikke seni harmooniliselt arenenud
majandusellu Viimastest ähvardustest on puudutatud
Sault Ste Marie
ERASTVERE ÜHING
Teisipäeva 12 jaanuari hilisõh-tul
võttis Sault Ste Marie elanik-kond
kohalikkude ajakirjanikku-de
hinnangul hämmastunult
vaikselt teatavaks hääletuse taga
järjed näitasid et Algoma
Steel Co terasetööliste enamus
pooldab streigi rakendamist oma
tööandja vastu
kive millele sai asetada keedu-nõ- u
praepanni kuigi midagi
praadida ei olnud Endise köögi
kohalt tuhast otsiti üles keedu- -
nõusid mõninpad hoopis lo- -
pergused kuid täitsid
ülesande Ja oli kõige oluli--
sem
Magamiseks oli seinaaarde teh- - i
Oma ametkuue oli hingekarjane
siiski kodust lahkumisel kaasa-- '
võtnud Ja ta tundis selle üle üpris i
suurt rõõmu Lapsed jooksid väi--
jas Ja mängisid Peipsi Järve
(
seo astu elavaiks ja reljeef-scik- s
Dramatiseeringu täiendamaks
antakse piltide vaheaegade kestel
edasi täiendavaid seletusi et si-duda
sündmuste käiku
Rahvusteater annab 30 jaanua-ril
kaks Seitsme venna" etendust
— esimese kell 230 ja kell
700
Ste
MARIE Uue nädal
kes kraadiklaasi
pügalateni alla
nädal ähvardusi
otseselt
ka eestlaskond
ja
mis
ja
olid
nad oma
see
Streigi pooldajad toitsid väga
väikese 204 häälelise enamuse-ga
äraantud 5379 hääle hulgast
Sault Ste Marie eestlaste enamus
on otseselt asjasso sisse kistud
sest umbes 60-n-e perekonna sisse-tuleku
allikaks on Algoma Steeli-l- e
kuuluv tööstus
Otsusega streikida lükati taga
vad tuppa Mida me sööme Ja
millega katame endid? Parem
oleks siit lahkuda ja kuhugi mu-jale
minna kus kirikla on terve
ja kogudus pole laastatud nagu
siin Peipsi ääres"
õpetaja vastas: „Ei armas abi-kaasa
meie ei lähe siit kuhugile
kurjadel päevadel ja Jääme paiga-le
Ma loodan et inimesed siiski
pisut aitavad Mõis ütles abist
ära rõhutades et sõjamaks on
'nii suur mis nõuab kõik omale
ja mõisnik oli mures kuidas 'ise
elada Ta toonitas veel: talupoe- -
gatelt ei tohi viimast äravõtta
töötada siis on mõis ja fcirik suu-- 1
res kitsikuses sest neid mõlemad j hoiab ülal talupoeg Katsuge Ise I
kuldas saale lõpetas mõisahärra
Ja soovitas sellele Jumalale loota I
raie polnud kellelgi midagi pai-- ' neid võis näha talupoegade J uu- - elavad Seemnevili peab ka taga-gak- s
tuua NII pidi õpetaja ise res Külaperenaised olid palakaid ' varaks olema ja kui talupoeg nll
põllul töötama i Ja tekke magamiseks toonud kehvaks jääb et ta ei Jõua enam
nurisenud
konnaga elama ühes talupoja ' ääres Proua ei tulnud ahju ees keda teie teenite ja teeninud
sultsuonnls Kõigiga oleks vai-- ' tulesüütamlsega tolme ja õpetaja olete"
mulik leppinud kui kogudus oleks ' tegi tule üles ning ladus puud lee- - Aga suits?" küsis proua „kul-- 1
hoolitsenud perekonna eest Pe- - le Tuba täitus suitsuga kuid läks das meie sellest lahti saame? Ma
rekond nurises halva korralduse ukse kaudu välja Hommikul oli
[
ei saa aru kuidas talupojad selli-ül- e
Aga hingekarjane vastas: Is- - üks kalamees järvelt tulles õpeta-- 1 ses suitsus elavad?"
sand on meid raskesti katsuma jäle värske kala toonud Ja lõu- - Kirikuhärra sõnas: Talupojad
tulnud Püüame üleelada ka kur- - naks praetl kala Uks lehm oli on Juba sellega lapsest saadik
jad päevad Kodavere koguus on veel alles Lõunasest lüpsist saa- - harjunud suits ei tee neile mida-praeg- u
nii vaene et armulaua di piima Ja laual oli kala leib ja gi See on Isegi terviseks neile
oblaatc ega kiriku veini ei ole Ja ' piim Laud oli välke ja konarllse Vaata talurahvast kui terved ja
meie Igapäevase kehva leiva palu- - pinnaga pink Istumiseks oli tahu- - tugevad nad on Meie juhime sult-kes- e
kõrvaliseks jääb ikka Teip- - tarnata puust Puudusid taldre- - su korstna kaudu välja Ärapõle-s- l
Järve kala" kud kahvlid Ja noad Kõik pidid nud kirikla korsten on veel püsti
pannilt võtma kus Juures kasu- - Kui see ümberlükata saab kive
Hingekarjase elumajaks oli tati ühte suurt nuga Leib oli ha-- Ja neist ehitame majale korstna
Peipsi Järvo ligidal välke palki-- ganatega segatud ja tundus suu- - kus suits väljub"
dest majake aknata ja korstnata laele karedana õpetaja tänas Ju-- JZes nüüd ehitab?" küsis proua
Eeskoda ei olnud Uks läks õuest j malat toidu eest ja lõpetas pere-- Praegu polegi korda Mõis ei sun-koh- e
tuppa Suvel sai veel läbi konnaga söömaaja Lauda kõris- - nlgi selleks talupoegi ja igaüks
aga paraku mis saab sügisel Ja tades rääkis proua: ' püüab nüüd oma elu hoida"
talvel Toaotsas oli suur põlluki- - Jacobus suvel saame veel läbi i Mina ise ehitan" vastas õpeta-vide- st
ahi mille ees leel sai keeta ag3 talvel on kurb Ust ei sa3 tlld- - Ja sellega tulen toime küll Toon
õpetaja oli siia toonud väljast se lahti hoida külm Ja lumi tule-- 1 heinamaalt lombist savi kirikla
Rindemehed tähist
jvad ühingu
aastapäeva
Toronto endiste eesti rindevõit-lejat- e
organisatsioon Toronto
Eesti Võitlejate Ühing tähistab
oma organisatsiooni 12 aastapäe-va
23 jaanuaril Eesti Maja uues
saalis toimuva aastapäevapeoga
millest oodatakse peale liikmete
ja nend perekonnaliikmete roh-ket
osavõttu ka kõigi teiste endis-te
rindemeeste ja nende sõprade
poolt
Eeskavalises osas esinevad sel-lised
tuntud Eesti Rahvusteatri
jõud nagu Lydia Vohu Siegfrid
Preem jr Raimond Tralla Jala-keerutu- se
eest hoolitseb Georg II-ta- ll orkester nii vanade kui mood-sate
tantsulugudega Külaliste kä
sutuses on rikkalik einelaud ja
baar ning loterii paljude hinnalis-te
võitudega meie tuntud eesti
I äride Ja ettevõtete poolt
i Korraldajad on teinud kõik et
(õhtu kujuneks meeldivaks meele--j
lahutuseks ning annaks meile jõu
du ja Julgust ühise kompaktse
rahvustervikuna vastu minna
saabuvale Eesti Vabariigi aasta-päevale
Samuti võitluse Jätkami-seks
põlisvaenlase kommunismi
vastu et kord võiks Jälle vabana
eksisteerida Vaba Eesti
E Silm
JOANN SAARNIIT o iP teo kunstisiyaioT
MUUGII oli IVM lii mit ih
567 ROEHAMPTON AVEiminmii '"488 5895 488 0428
si ametiühingu ja tööandja vahe-lisi
erinevusi tasandada püüdva
erapooletu lepituskomisjoni lõp-lik
soovitus: võtta vastu 2-aasta-
-ne
tööleping milles toodud palga-kõrgenduse- d
Ja teised soodustu-sed
on hinnatud 32 centi tunnis
Tehnilist laadi takistused legaal-ses
menetluses ei luba ametiühin-gul
streiki kohe välja kuulutada
Kõige varajasem võimalik täht-päev
näib olevat kolmapäev 20
jaanuar
Eestlaskond naib suhtuvat as-jasse
omase huumorimeele ja ra-hulikkusega
Tõsisemates kõnelustes ollakse
optimistlik ja anatakse et
streik kujuneb lühiajaliseks
kuigi sellise arvamise aluseks
nib olevat rohkem soovmõtle-mine
kui kalkuleeriv mõistus
Üldiselt on eestlased küllaltki
kindlal majanduslikul alusel et
ajutisi raskemaid aegu üle elada
V K
juurest kive liiva Ja varsti on ma-jal
korsten peal kust suits väljub
Rukkipõld on ilus sellest pole vi-ga
et alumise põllu ääres on mõ-ned
tühjad kohad Rukkilõikuse
ajal lõikame rukki ja rabame kus-kil
talu rehetoas Kui on rukist
siis on ka leiba"
Proua rääkis edasi: Maarja
Magdaleena kihelkonnas põletati
ainult kirikumõisa kirik jäeti
puutumata Laiusel oli kirik vare-metes
ja samuti Laiuse loss aga
kirikumõisa hooned põletati ära
peale ühe aida Laiuse hingekar-jasel
praost Reinerus Broocman-nl- l
Jäi vähemalt vill Ja midagi
muud aita järgi ja ta ei ole nii
paljas nagu meie oleme Sellised
teated on siia jõudnud"
Selliselt jutustasid Kodavere
õpetaja ja tema kristlik abikaasa
oma kurva saatuse üle ja Jäid
oma kihelkonda palgale Venela-sed
Jõudsid Aksi kiriku Juurde
Esiteks jõudsid kohale ratsa ki
hutavad eelsalgad Neile järgnes
ratsa- - Ja jalavägi Siis kahurid Ja
voorid Kiriku lähedal asuti laag-risse
ja kogu teeäärsed põllud
olid sõjamehi täis Taludest röö-viti
loomi ja toitaineid Aksi õpe
taja Bernhard Oldekop oli vaen-lase
lähenemisest varem Jällegi
teada saanud ja lahkus kiiresti
kirikumõisast Sõdurid jäid viina
Ja õllejoomisest purju ja süüta-sid
Aksi kiriku ja kirikumõisa
Kõik hooned põlesid maha Mõne
päeva pärast lukus vene vägi eda-si
Tartu poole Kuna linn oli
kaitstud müüriga Ja linnas oli sõ-javägi
möödusid venelased Tartu
linnast Sheremetjevi armee jäi
peatuma Nõo kiriku ligidale
Feldmarssal Sheremetjev laskis
I kohe süüdata Nõo kiriku Ja kiri-(kumõl- sa Ka siin jäi pühakoja
Tüdruk eksleb suurlinnas
Meie praeguses kirjanduselus
saab vaevalt olla midagi rõõmus-- j
tavamat kui noore paljutõotava
I autori debüüt Sellest lähtudes
i võib nentida et uus aasta pagu-- I
lusparnassil saabus optimistlike
!
erksate sammudega tuues kaasa
1 Elin Toona esikromaani „Puuln-Igel- "
Kui sageli kaldutakse noor-kirjanikena
klassifitseerima juba
üle keskea piiri jõudnud autoreid
siis Elin Toona moodustab erandi
selles pisut koomilisena mõju-vas
tavas Ta on kahekümnenda-tes
aastates eesti noor kes elab
Londonis Ja evib pärivuslikult
kõik loogilised eeldused loov-kunstilis- e
talendi omamiseks
Elin Toona on nimelt luuletaja
Ernst Enno tütretütar Ja ta va-nemad
on näitlejad Enn ja Liki
Toona Varem olime tema sulest
lugenud mõningaid reisikirjeldusi
ajaleheveergudelt kus paistis sil-ma
vaatlusoskus ja mis suurenda-sid
ootushuvi teoksiloleva romaa-ni
suhtes
Elin Toona ei valmistanud mei-le
pettumust Ta esikromaan on
värske hoogne kohati vaimukas
Eeskätt on see aga siiras — võib-olla
mõnele vanamoodsamale"
lugejale selles suhtes shokeerivgi
Mõningad episoodid koos autori
isikulise tagapõhjaga kutsuvad
tahtmatult esile võrdluse Fran-cois-e
Saganiga ehkki raamatut ei
saa pidada otseselt saganlikuks
See on aga äärmiselt naiselik raa-mat
kus väljenduslike kukerpal-lide
rütm ja vaimuhelide tämber
sisaldavad sugemeid samalaad-sest
kvaliteedist mis iseloomus-tab
näiteks Valve Saretoki loo-mingut
Puuingel" käsitleb kolme aas-tat
Karen Leanderi elust Ta ka-bareelauljata-rist
ema on oma me-hest
lahutatud ja elab lõbusat lii-derlikku
elu käies ühe „onu"
käest teise kätte Karen kasvab
enam-vähe- m omapead Ja kui üks
ema onudest" röövib ta süütuse
sööstab seitsmetelstkümne-aasta-n- e
tüdruk omapead Londoni suur- -
otsas
Seni valitses mulje et meie
paguluse noorpoeedid elutsevad
ainult Rootsis Ja Põhja-Ameerik- a
oma Ulimaterialismi ja tõtleva
tempoga ei saa olla sobivaks tai-melavaks
luuletalendl idanemise-le
Rootsis ilmuva ajakirja Ma-na"
möödunud aasta kolmandast
numbrist aga nähtub et ka To-rontos
on esilekerkinud uus luule-talent
Urve Karuksi näol kelle
harrastusest ajakiri esitab kolm
näidet Urve Karuks on sündinud
1936 aastal Tallinnas käinud koo-lis
Lingenis Saksamaal lõpeta-nud
Torontos gümnaasiumi ja
õpib praegu Toronto ülikoolis
psühholoogiat
Loomulikult on veel vara en-nustada
kas Urve Karuksi katse-tustest
kasvab kord olulist lisa
meie luuleloomingule kuid „Ma-nas- " toodud kolm luuletust ilmu-tavad
kahtlemata väljenduslikku
asemele ja tukid
Nõos peatus vene vägi kauem kui
mujal Hobused lasti viljapõldu-dele
sööma põletati külamaju ja
saadeti vangistatud inimesi Peip-- '
sl poole Kohutav hävituslalne oli i käinud üle Tartumaa Kindral
Shllppenbach oli oma uue korpu-- '
sega alla lõunasse tulnud Ja lootis
siin vene väge peatada ja tagane-ma
lüüa Seekord kindral jäi pea-tuma
Valgast mõned penikoor-mad
eemal suure maantee ääres
olevale Hummuli mäele Ja kavat-ses
feldmarssal Sheremetjeviga i
lahingusse astuda Hummuli mäel
Nõo koguduse õpetajal oli läi-nud
korda enne venelaste tulekut
kodust lahkuda Ja venelased ellI saanud teda teps mitte vangista-da
Küll olid venelaste hobused
söönud kirikhärra Laurentz
Qulsfi viljapõllud lagedaks Ja sõ-durid
oma telkidega tallanud kõik
Ilmar KüvJ
ELAV SÕNA
linliku elu keerisesse tulvil trots
ja protesti ühiskonna vastu Ka-re-n veedab oma järgmised kofc aastat nagu transis viies meid
Kuski teadvuse ja alateadvuse pa m enesega kaasa läbi mitmese
guste situatsioonide ja sisehm
luste otsides elu mõtet ja eej märki Seejuures trillerdab ta korduvalt oma kibestunud hings motot:
Trillallaa ja trallallaa
võltsi peta valeta "
Siin paistab noor autor eeskätt
silma oma karakterite Joonista
misega Tõsi küll need on enanu
ses visandlikud kuid Jäädvusta
tud dünaamiliso joonega ja
Jää kunagi paberlikeks Eluvnnim
kannab Kareni läbi suurlinna
ühiskonna kanalisatsioonitoru
dest Tal on selles perioodis või
lapseeas kuhu kohati saame taga sivaate kaudu pilku heita kokku
puutumisi seksuaalse perversiga
nals-homoseksualisti- ga dzhiigo-log- a Ja mitmesuguste teiste tüü
pidega kes tegelikus elus võiksid
sellise eksleva tüdruku koos piu
saastaga hukkumisse uhtuda Ent
Karen evib siiski oma põhilaadis
mingi omaduse mille abil ta iääb
puhtaks Ja lõpuks pääseb ta vä-lja
oma hingelisest shokiolukor- - rast ta puuingli tardunud näo-- joontesse Ilmub jälle elav ilme
ning Just inimeste kaudu kelles
ta algul oli nii pettunud leiab
Karen elumõtte mis seisneb õpin
gutes kunsti alal
Autor iseloomustab oma otsin
guid sissejuhatuses: „Kord oli
kummituslik unenägu otsing ja
sundmõte Alles nüüd näen kõike
nagu siledal maakaardil — üks
sirge tee Kuid ma ei teadnud
seda"
Eesti Kirjanike Kooperatiivi
toodang ei ole viimasel aasta!
just tihti andnud toitu ODtlmis
mile meie kirjanduse tuleviku
suhtes Seda helendavamana mõ
jub Elin Toona poolt heidetud
lootusekiir
originaalsust Ja isikupära Esita
me siinjuures näitena väljavõtte
ta luuletusest Häbltu peni":
Hinge on närinud sakilised augud
igatsusekoid
Keegi naljahammas
on välja rebinud mu viletsa
südame
ja riputanud ainsa ehtena
kuuse nõelokastele
kuivama
Ah need hääled!
See ulgumine hinges!
Pea kumiseb tühja kirikukellana
ja kuulutab rõõmu
mida ei ole
Süda ei ole sobiv ese Jõulupuule
ega kuusk
mugav koht südamele
Kui saaks ta tagasi peitmaks
sügavamale
kus ükski okas ei ulatu torkama
Kuid ta ripub Ulg kõrgel
Ja ma ei küüni
maha mis hobustest puutumata
oli Jäänud Hingekarjane ei saa
nud sügisel oma põldudelt mitte
ainumastkl viljatera Järgmine
peatuskoht oli venelastel Rõngu
kiriku juures Ka siin asuti laag
risse Rõngu õpetaja abipraost A
Stahlfoot'1 viljapõldudele ja pu-rustati
Ja hävitati kõik nll et
Rõngu kirikhärral ei olnud süg-isel
põldudelt midagi lõigata ega
kokkupanna Ja aidas jäid salved
tühjaks Rõngu kirikut ei põleta
tud ja õpetaja pääses põgenen
Küll aga põletati ümbruses talu-poegade
mälu la hävitati loozs
ning varandust Rõngust siirdu?
Sheremetjev armeega lõuna poo- -
le Puka küla Juures pöördus U
'Saneaste kiriku noole Tee !
läbi külade la vHUnAMude Tee
ääres põletati tapeti Ja rööfS
Süda jõulupuu
tuhahunnik
halastamatult
B
U