Vaba Eestlane, January 23, 1965

              ehk i VABA EESTLANE kopiml jMaatiil 15 - tetuxdajr Jtanary 23 IMS Nr 6
VÕITIUS MUUTU
Kanada raadio- - Ja televisiooni-organisatsioo- n
— CBC — esitas
möödunud nädalal televisiooni
programmi mis kutsus esile te
rava poleemika ja kulmineerus —!irfpmnntraufnnnlira CBC
VAENLASEGA
hoone esisel Torontos 1'ahamee- - konn? kuristiku veerele ei ole
Ictorml põhjuseks oli sõna andmi- - nüüd juba ammu enam midagi
ne kahele siinsele fanaatikule — rohkemat kui vaimude armee ja
Havid Stanlej Ic ja John Koss Tay selle kunagise ohtliku liikumise
lorile — kes nimetavad endid nõrk järelkaja väljendab end ai-naUid- ks'
Ma levitavad laimu- - nult huligaansuses mida saab
ning lohutuskirjandust mis on ' kergesti kontrollida kohalike va-suunat- ud
esmajoones juutide v as-- henditega mil iganes see osutub
tu Koos nendega esinesid pro- - j vajalikuks Inimkonna tõeline oht
grammis Montreali teadlane dr rahvusvaheline kommunism — on
CarlStern ja Kanada kohtuminis-- 1 aga seevastu täiesti reaalne ja
ter Guy Favreau i näib muutuvat üha tugevamaks
Me mõistame et Stanley ja Tegelikult olemegi me juba sõjas
Tatlnri lanliw-f- l Isikud nn ka tele--1 selle surmavaenlasega sest sõda
visiooniekraanl kaudu ebasoovilei alga tegelikult mitte sel hetkel
tavad külalised enamuses elutuba-des
kuid me leiame siiski et an-tud
olukorras oli nende esitamine
rahvale vajalik ja kindlat otstar-vet
täitev Kuulates nende loogi-kata
juttu naiivseid ähvardusi ja
põhjendamatuid vlhapursanguid
võis avalikkus oma silma ja kõr-vaga
veenduda et rassilise viha-kampaania
organisaatorid Kana-das
on sisemise tasakaalu kaota-nud
fanaatikud keda keegi ei saa
võtta tõsiselt ja seega on täiesti
alusetud mõnest ringkonnast le-vitatud
alarmijutud et Kanadas
on tekkinud tõsisem uusnatsistlik
liikumine ja see kujutah enesest
suurt ohtu vabale ühiskonnale
See müUt on tegelikult juba
ammu nõudnud veenvat ümber- -
lükkamist sest võrdlemisi mõiu'badusc väiksemaid vaenlasi on
kad oreanisatsloonid Ja üksiklsi- -
kud püüavad luua pettekujutust
nagu oleks natsism ka tänapäeval
inimkonna suurimaks ohuks mil-le
vastu võitlemiseks tuleks mo-biliseerida
kõik vabaduse jõud
Selline hoiatus on niivõrd vastu-olus
faktidega et iseenesest tekib
kahtlus kas siin ei ole mitte tege-mist
tahtlikku kalkuleeritud kat- -
ÜHISKONDLIK KIBESTUMINE
Toronto eestlaskonnas mõõdu- - tult nende liinil See tunne tekitab
nuti aasta viimaste kuude sünd-- fividee nagu tuleks nende kadu-mus- i
saab vaadelda mitmest eri-- misega lõpp kõigele heale maa-neva-- st
aspektist Läbivaatusel ilmas-- ja nagu oleks kogu ale-jää- b
mulje et tegemist nn põlli-(kasva- s generatsioon alaväärtus-tillsel- t
erinevate arusaamistega ja lik Perekondlik ebakõla — mitte
võitlusega poliitilisel pinnal Kau-gemal
seisjad näevad sündmusi
teisiti Hiljuti Ühendriikidest siin
viibinud eestlane kellel oli võima-lus
üksikasjalikult tutvuda To-ronto
sündmuste ja meeleolude-ga
väljendas end järgmiselt: To-rontos
leidub aktiivseid kuid
ühiskondlikult kibestunud inime-si
kes sellele lahendust loodavad
leida sisepoliitilises toitluses
Kui teatud määral usaldada
kaugvaatleja arvamust ja poliiti-lisest
momendist mööda minnes
lepanu
järglus
Lugea kirjutab:
Eesti Maja vajab
klaverit
Toronto Majas
ja kaunista-mlsctoö- d
millede
muuta Maja tõeliseks
eesti ühiskondliku tsent
rumiks ühisko- -
duks Nende suurte
jäänud kahe
Majale
klaveri küsi-mus
Majas toimub
aktuseid
sikalistc ettekannetega
esinejad vajaksid nii klaveri-ettekannetek- s
kui ka saateks kor-ralikku
klaverit Praegu sellis-tes
kaks
mis võrdlemisi ar-metus
olukorras ning
kvaliteetse
sega mingi pahtrw peidetud
Jõu poolt avalik-kuse
tähelepanu eemale toeliselt
vaenlaselt
ole mingit kahtlust et nat- -
sism jnls kunagi vus vaDa inim- -
kui vaenlane sooritab oma rünna-ku
vaid niipea kui on koosta
nud lõplikud plaanid ra-kendanud
oma ressursid konflik-ti
teenistusse
Seega ole need kes kalduvad
kommunismi ohtu ignoreerima ja
tuleks
koondada uusnatsismi vastu kui-gi
palju
vas majas kes selle asemel ei
kustutada leeke koigi olemasole-vate
vahenditega keldrist
väheseid termiite nende arva-tes
närivad maja alustalasid ja
püüavad tuletõrjujaid
veenda et need heidaksid kõrvale
oma pritsid ja keskenduksid koos
nendega termiitide otsingule
Kõiki demokraatia Isikuva- -
küllalt aega likvideerida pärast
seda kui maailmakommunism on
kahjutuks tehtud Sellest lähtudes
peaks vabadust armastavate rah
vaste peatähelepanu olema koo-ndatud
tõelise vaenlase — Krem
list juhitava rahvusvahelise kom-munismi
vastu — mille eesmär-giks
on Kogu maailma vallutami-ne
leida järglastes oma elutöö
ideaalide edasikandjat — annab
sama efekti
Ühiskondliku tähelepanu puu-dumine
Ambitsioonist üksi pii-sa
ühiskondliku tähelepanu
Ühiskond aktsepteerib
võimetega tugeva töötahtega
Isikliku inimesi Sellest
johtub kompleks tähe-lepanu
ühiskonna shokeerimise-g- a
halbade tegudega
Knamik halva käitumisega õpila-si
koolides muide tähe- -
On selge Eesti Maja juhatus
suuda kõiki päevakorrale tek-kinud
probleeme lahendada eriti
kui juhatuse näpud suurto väl-jaminekute
ja ümberehitustööde
tulemusena alati rahakoti põhjas
Siin peaks eesti orga-nisatsioonid
ise appi tulema ja
muretsema koostöös Eesti
Majale uue klaveri Uue klaveri
muretsemiseks võiks iga organi
satsioon ohverdada oma üritustelt
teatava protsendi pu- hastulust samuti võiks Toronto
eesti näitlejad ja muusikainime-sed
korraldada ühise vahelduva
kavaga kireva õhtu millest saa-dud
sissetulek läheb klaveri mu-retsemiseks
Võimalusi selliseks
koostööks peaks tulemu-sed
peaksid kõigi eelduste koha-selt
andma soovitud
Oleks soovitav et klaveri muret-semise
aktsioonile aitaks kaasa
ka Eesti Maja kultuurikomisjon
kes võtaks enda hoolde klaveri
muretsemise aktsioonide koordi- -
analüüsida ühiskondliku kibestu- - puudumise kompleksi all
inise põhjuseid siis vöih mõneski Need on kolm ühiskondliku kl-punk- tis
jõuda tõele lähemale bestumise peapõhjust Võitlus
Katkestatud karjäär Võõrsile ' ega intriig too ühelgi
asumine sundis alusta- - juhul Edu puhul järgneb ajutine
ma uutel aladel kus ri ole saavu- - blaseerunud rahulolu millest vir-tatn- d
soovitud tulemusi ' gudes jälle kibedustunne Eba-kulutatu- d
elu tunnetab inimene edu puhul kasvab kibestumine
lanrniates aastates kus teekond I veelgi Mõjuvaks lahenduseks on
nagunii läheb allapoole 'isiklike huvialade viljelemine (kui
Lastetus või perekondlik eha- - neid on) kontaktide ja sõprade
kõla 1-ast-ctml
inimesed ' säilitamine ja leidmine ning mõõ-teatu- d
vanuses et nende sugu- - dukas kehaline töö — nagu soovi-knndli- k
mis tuleb kaugest tavad hingearstid
minevikust katkeb ja kaob jälje--'
Eesti käivad pi-devalt
ümberehituse- -
eesmärgiks on
Eesti muga-vaks
elu -
ja rahvuslikuks
tööde raami-des
on aga Uniselt
silma vahele Eesti korra-liku
muretsemise
Eesti pidevalt
kokkutulekuid Ja muu
õhtuid
kus
on
puhkudeks kasutada va-na
klaverit on
ei võimalda
muusikalise kava
Jahtida maailma
Ei
ta
oma ja
ei
väidavad et tähelepanu
erinevad elanikest põle
otsivad
kes
pealegi
ja
ja
ei
oma-miseks
ja
sarmiga
saavutada
teadlikult
kannatab
et
ei
on
ühiskond ja
ühises
Ja pidudelt
olema ja
tulemuse
ei lahendust
paljusid
Asjatult on
tunnevad
''''-O—EEEEEEEaEEEEEEE-EEMp
--fM" 'm&&m£~ + 7 Tlmmy
HlVM-- ' jK4 - $' '' ' lyC A
EsaJKtftKMMrBV 3L v EsEjEsEjEsEjEsEjBi tI%abMMMMMMMM1 'mHP HAS £ $f r K MW + BEBEBEBEBEallllKi T BslllllllH K LEBEBEBEBEBEBEHFlViiiiiiiiiiiH ' r mm ' eeeeeeeesw eee1
l ' BEEEEEEEEES SEES EEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEL BEEEEEEEEEEEEEEvEEBl BEEEEEEEEE BEEfl £ f BEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE --v BEEEEEEEEEEEEEEEa BEI
Ameerika Ühendriikide senatisse on esmakordselt Ühendriikide
ajaloos valitud ühel ja samal ajal kaks venda Populaarseks venda-depaarik- s
on Edward M Kennedy (vasakul) ja Robert F Kenne
dy kellede vend John oli teatavasti Ühendriiikde president Ven-dade
pääsemisega senatisse jätkab Kennedy perekond oma mõju-võimsa
osa mängimist Ühendriikide poliitilises elus
ja
Tundub kummalisena kuid
ometi on see tõsi: terve rida töös-tuslikult
arenenud riike Euroopas
on kujunenud ihaldatud
tööstuslikult
vähemarenenud riikidele Euroo- -
pa lõunapilrkondadest pärit töö-'Perdi- d kalkuleerivad et Saksa-lised
valguvad massiliselt põhja maa vajab lähemas tulevikus li-poo- le
ning asuvad tööle Lääne-- 1 saks senisele ühele miljonile töö-Saksama- ale
Prantsusmaale ! hsele veel pool miljonit töölist
Shveitsi ja Inglismaale kus nad Saksamaa valitsus ja tööstused
teenivad häid palkasid ning teki- - on võtnud tarvitusele kõik vahen-tava- d
enneolematuid sotsiaalseid did ja abinõud et välisriikidest
probleeme Hispaanlased türkla-- saabunud töölised tunneksid en-se- d
kreeklased itaallased ja por-- did mugavalt ja oleksid oma elu-tugaallas- ed
täidavad vabad tööko- - ga kõigiti rahul Saksamaal on va-had
tööstusriikide suurtes tehas- - listöölistele ehitatud isegi puhke- -
as lo nl(Anl nran -- lw7"'"u """ n"nrnnn s
n-nuuu- a euroopa DroauKisiooni
Tagasihoidlikkude arvestuste ko-haselt
töötab Lääne-Saksama- al li-gemale
1 miljon võõrast töölist
Prantsusmaal ulatub nende arv
tunduvalt üle miljoni ja Inglis-maal
koguni 15 miljonile Isegi
väike ja konservatiivne Shveits on
sunnitud avama oma väravad
võõrtöölist ele kes moodustavad
veerandi kogu Shveitsi tööliste ar-vust
EUROOPA — SUUR SULAT1SA! II
Tööliste massiline rändamine
on toonud kaasa olukorra kus
Euroopa on muutunud tohutu-suureks
sulatisahjuks Ja paljude
rahvuste ja etniliste gruppide va
hel valitsevate erinevuste maha- -
lihvijaks Mõned teoreetikud kal
duvad isegi arvamisele et see suur
tööliste rdndamisprotsess aitab
maha kiskuda riikide ja rahvuste
piire ning teha suure eeltöö Eu
roopa ühendriikide moodustami
seks
Laane-Saksama- a Ja teised töös-tuslikult
arenenud Euroopa riigid
on Juba aastaid kasutanud võõ-rast
tööjõudu kuid kunagi varem
ei ole see kasvanud selliste pro-portsioonideni
kui käesoleval aas-tal
Kuivõrd suured võimalused
avanevad Saksamaal töölistele
seda kinnitab kõige kujukamalt
statistika amet kelle andmete Jä-rele
Saksamaal ootab täitmist
praegu 700000 töökohta 6 miljo-niga
elanikuga Shveitsis on tööd
ülikülluses ja kogu tööliskond on
rakendatud tööprotsessi Viimas-te
andmete järele oli Shveitsis 196
töötatöölist kes nähtavasti ei võt-nud
kõiki pakutud kohti vastu
ning ootavad paremrid võimalu-si
Võõrtöölised saavad tavaliselt
võrdsel alusel palka kodumaisete
töölistega ning nende eest püütak-se
kõigiti hoolitseda et nad an--
neerimise ning oleks asjasthuvita-tutele
nõu ja Jõuga abiks Prae-guste
meeleolude järele otsusta-des
on silmapilk klaveri ostmi-seks
ühise koostöö korras soodne
— oleks vaja ainult juhtivat kätt
kes paneks idee õiges suunas lii-kuma
LO
naksid tööstustele võimalikult
suurema panuse
SAKSAMAA VAJAB 500000
TÖÖLIST
Lääne-Saksama- a tööturu eks- -
t:S„P:rt:t tn„H(fl VultC KKHVcnVH rAt) l ccl "' vau aja leievisiuum
või filmide vaatamisega ja selts-kondlikkude
mängude mängimi-sega
Türklastele on katsutud eri-ti
vastu tulla Ja rakendatud nen-de
usuliste vajaduste rahuldami-seks
käiku rändav moshee
Prantsusmaal suureneb võõr-tööliste
arv pidevalt kuna portu-gaallase-d
Ja hispaanlased on val-mis
sooritama neid töid mida
prantslased ise teha ei taha Uks
KuiiuanuiK vuunuousiesi looiaD i meianuenasies unisamatei too-del
kuna ülejäänud on rakenda-]d- a
tud peamiselt ehitustöödele Por
tugali Ja hispaania tüdrukud on1
valmis asuma majateenija kohta-dele
millist tööd prantslannad
peavad alandavaks I
Inglismaale on saabunud mas-siliselt
võõrtöölisi Commonwealt- -
hi maadest — Indiast Pakistanist
ja Lääne-Indias- t See laiaulatus--
lik sisserändamine on toonud pa-- '
ratamatult kaasa rassiprobleeme
kuna värviliste arv Inslismaal on
kf-an- ud viimase 10 aasta kestel
kL_jiekordseks ulatudes 800000
inimesele Võõrtöölised on raken-datud
peamiselt raskematele Ja
mustematele töödele mida ingla-sed
ise teha ei taha Konservatii
25
on
kavatseb sama jätkata
Se on ka täiesti mõistetav ja aru-saadav
kuna Inglismaal on rassi-probleemid
tekitanud viimasel
ajal väga palju pahandusi ja
võõrtöolistega on
tekkinud ka teistes riikides
Shveitsis protesteerivad kohall- -
töölised näiteks võõrtööliste
Jnvasiooni" vastu ja kurdavad
et itaallaste massiline sisserända-- mise tulemusena kaotab Shveits
oma omapära ja traditsioonid
Proteste on kuulda ka Saksamaal
uiuaaa rooremaa loousea '
vausioousea enti võr
ära nende pruudid mis
omakorda aitab suurendada pine--
Vätmmkrmti4uf kommininr
KAS POMMITADA
Selle küsimuse tõstab oma veer-- 1 ohustab vaba Inimkonna juleeol
gudel üles USA--s Ilmuv ajakiri kut
National Review" oma viimases Kas me peame olema tingima-numbri- s Artiklis tuuakse esile et ta nagu mees kes Jälgib kuidas
Puna-Hiin- a aatomiprogramm teeb ctõhhieunsgaiid niemdeulsisaemsmeesmCakhliaesnsilSiasne- - ! ttteeiiemnbla eethpteietpaaatanmkeskaeuh?areaktiüuUsmiSbAiseapkjeasakkisrgiiljjoa kii-teadla-se
juhtimisel ja samuti töö- - reit tegutsema ja hävitama musi- tatakse seal rakettide valmistami-- Ilselt Puna-Hiin-a kapatsiteedi aa-se- l millist projekti juhib USAs tompommide valmistamiseks Ar-ettevalmist-use
saanud Chien tiklis leitakse et USA saaks seda
Hseuh-se- n Mõne aasta jooksul on teha ilma erilise riisikota la s
EUROOPA TÖÖSTUSRIIGID
IMMIGRATSIOONIMAADENA
Miljonid Lõuna-Euroop- a töölised Saksamaal Prantsusmaal
Shveitsis
immi-gratsloonimaade- ks
Puna-Hiina- l kahtlemata juba aa-tompommide
tagavara ja võibolla
koguni mõned vesinikupommid 'Juba praegu on Hiinal lennukid
milledega võidakse aatompommid
toimetada linnade kohale Jaapa-nis
Filippiinidel Indias ja Kagu- -
Aasias
Kahe-kolm- c aasta jooksul lisan-duvad
neile tõenäoliselt keskmi-se
lennuraadiusega raketid
Seetõttu seisame tõsise ja võib-olla
katastrofaalse muudatuse ees
maailma J õudude tasakaalus
vust Nendest küsimustest katsu-takse
siiski ametivõimude hea
tahtlikul vahendusel leplikult üle
saada kuna võõrtööliste Järele on
tungiv vajadus ning nendega koos
elades tuleb mõnigi
kibe pill alla neelata
TÜRKLASED — PARIMAD
TÖÖLISED
Võõrtööliste massilise saabumi- -
sega on paratamatult üles kerki-nud
küsimus — millisest rahvu-sest
töölised on kõige sobivamad
Ja vastuvõetavamad
rakendamiseks? Lääne-Saksama- al ""' au
keet mille tulemused on võrdle
misi üllatavad Nii selgub et kõi-ge
hinnatavamateks võõrtöölis-teks
Saksamaal on türklased kel-ledele
järgnevad hispaanlased
kreeklased ja jugoslaavlased
Itaallastest peetakse kõige vähem
lugu kuna nad liiguvad ühelt töö
kohalt teisele töökohale ja otsi
vad alati paremaid töökohti ja
paremaid võimalusi mis ei meel-igak- s
di tööandjatele I oma
otsustab Hispaania ja Itaalia kus on I (nnp
vide valitsus kehtestas siiski juba roopa riikides mUJoni piirides
1962 aastal kitsendused värviliste Võõrsile siirdunud Itaallased on
tööliste sisselaskmise vastu ning enamuses pärit Lõuna-Itaali- a piir-praegun- e
tööerakonna valitsus ' kondadest kus vaesus väga
poliitikat
aru-saamatusi
Arusaamatusi
kud
mis
partamatult
tööprotsessi
n ♦k mi~ kk i
absorbeerida suuri tööliste I
masse on tööliste väljarändami-se
tulemusena õnnelikus olukor-ras
Välisriikides his-paania
töölised saatsid möödu-nud
aasta kestel palkade näol ko-ju
100 miljonit dollarit Tööliste
välismaal viibimisest saavad kasu
ka töösturid kuna Saksamaal või
muJal ajutiselt viibinud endised
õppimata töölised saabuvad koju
õPPinud t°ölistena ning Hispaa- -
raa °osiuruei ei oie enam vaja
nende väljaõpetamiseks aega Ja
raha
33" MILJ DOLLARIT
ITAALIASSE
Itaalia töölisi töötab teistes Eu- -
suur ning tööstus väljaarendama-t- a Mõnedes Lõuna-Itaali- a rür
kondades ei olo üldse enam noori J
mehi kuna nad on kõik siirdunud
põhja poole õnne ja raha otsima i Seda nad on ilmselt leidnud ku-na
möödunud aastal saatsid Eu-roopa
tööstusriikides teenivad j itaalia töölised koju aukartust-- ! äratava summa — 337 mutnnft
dollarit mis võrdub Itaalia auto-- i
de ekspordist saadud summale
Majanduslik Jõukus Euroopa
tööstusriikides ja produktsiooni
tohutu tõus on Euroopas tekita-- ! nud enneolematu rahvasterände
sotsiaalpoliitiliste probleemide
— Euroopa ei ole enam
see mis ta oli kümmekond aastat
tagasi
jvaadrvrõakpõnoarirrasetduemrsimavkdõiattasakiivkoauhdkasdeusomnSviaanämigdtaeötltöeaklkiaisstjateae-l- sopmaniidssaeeemdnaimisssittieesläüttiornlaeoudbdpitaps-riadoraoakntohainemdisettamatjtuiaesleettõreikksvA-aeaea-ese-dg-tt
et
itaallased
gutavad
töötavad
kulutada
uurijad
PUNA-HHNA- T?
ei tekitaks ka Puna-Hiinal- e muid
nimetamisväärseid kaotusi kui
vaid tuumarelvi valmistavate ins-tallatsioonide
hävimise
Need installatsioonid on koon-datud
geograafiliselt kitsale
maaalale ja U-- 2 lennukite kau-du
on USA-- 1 nende kohta üksik-asjalise- d andmed
National Review" leiab et Hii-nal
puudub õhukaitse sellise ataki
nurj aajanuseks ja läheb isegi nii
kaugele et soovitab Hiinale rün-nakust
kaks kuni kolm tundi ette
teatada nii et see saaks oma per- sonali õigeaegselt evakueerida
Artiklis arvatakse et see ei tar-vitse
tähendada sõda kuna N
Liit kardab samuti Hiina aatom-pommi
Ja tunneks heameelt kui
USA selle kapatsiteedi hävitaks
N Liit ei ründaks USA-- d sel pu- hul Juba seepärast et USA tuu-majõ- ud
on siis löögivalmis ja N
Liit oleks vaevalt valmis ohverda-ma
Moskvat Paotou päästmiseks
kus asuvad Hiina peamised tuu-marelvade
tööstused Tegelikult
lakkas N Liit juba viis aastat ta-gasi
toetamast Puna-Hiin- a aato-miprogram- ml
Kas ag3 ei tungiks hiinlased
kättemaksuks Koreasse või Kagu- -
Aasiasse? National Review" ei
pea seda tõenäoliseks sest kui
Hiina oleks lootnud sellega mida-gi
saavutada toimunuks selline
invasioon juba ammu Küll aga
võtavad nad selle sammu ette nii-pea
kui nad omavad küllaldase
tuumarelvade arsenali Artiklis
kirjutatakse edasi:
„Kas me võime olla selles kind-lad?
Kas see ei tooks tõesti kaasa
mingit riisikot suure sõja juhka-mlseks- ?
Teatav riisiko on alati
olemas ja me ei saa milleski abso-luutselt
kindlad olla
Kindel on aga see: parem ris-keerida
nüüd kui lubada tek-kida
riisikot mis tuleb mõne
aasta pärast millal Puna-Hiin- a omab aatompommide arsenali
ja vahendid nende toimetami-seks
Ameerika linnade kohale
Me ei saa ju nimetada meest tar--
ega ka moraalseks kes leiab
kehast vähjatõve alguse ja
et ta ei võta selle suhtes
v k_Hv™oi4o£)l ovfviv0nIujt?ö_t0„utSjuUuSa„tfo„u„au_!" les siis kas operatsioon on tarvi
lik või mitte"
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree-deni
kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega:
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar Külvet 259-771- 9 Heino Jõe 766-510- 7 Talitus väljaspool töö-aega:
Helmi Llivandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul
kuulutuskülgedel $160
tekstis $175
esiküljel $200
Korterikuulutused alam-määr
$100 Kirikute organi-satsioonide
ja isikute teada-anded
$100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus:
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2 Riho Põua
59 Glenside Ave
Toronto 8 Ont
Tel HO 3-87-
86