Vaba eestlane , March 8, 1979

              it VABA EESTLANE" on
MöödutiEd pühapäeval o i To-mnto
Eesti Baptisti kirikus õh-tosele
Juinalateeiüstusele asMd
nmi^ooride õhtu niiiieliiie koist^
serdiameline Isisu, kii^ «sitati he-moojasfc
pastori KäJjo Raidi heli­töid
ning seadeid, õhtu jooksul
laulis T.E.BJS'. Naiskoor Rai-a
juhatusel/kuna osa tema hei
töid ;®^tati. hdilindilivrinis^^
Eauldüd M Oleviste . Nais-
. ikoori ja Laivm^ncevMe kooMl^oorl
^oolt Ämeexika ÜhendifUddes
viimast Juhatas Msaja^B
Eava ©li väga leidlikult koosta­nud,
kus eelnev katke Piibiisit oli
selleks ihspiratsioonilätteks mSE-ide
komponist omai loovas fan­tavas
oli
Naiskoor alustas õhtut. E . laad!
Büaiskoönle seaitud lauluga;; „"Üks
tund Jeesuse jalge ees", mida pä-ffast
palvust kogudus osaliselt
kordas.Pärast katket liuiika
evangeeliumist esitati heülindiSt
Oleviste Naiskoori poolt ,35aarja
Mituselaul'*, mis seal ette kantud
SSi^nov. 1917. Siis koguduse nais­koor
:lau!is jälle seade „Tee tööd!
öö ligi; jSuah^ ja pärast kaiket
Wtuihõistjate 5. raamatust, esi-
Sati h^indilt tawrenceville kooli-
Ijoori mwoli ..Deborah's Wär
Song**, mis lauldud 24. jaan. 1977.
Sellele hoogsale laulule liitusid
tifummld, klaver ja iinuuid instnit.
Oleviste Naiskoor .laulis veeS
teise K. Raidl laulu ,^utusta|
mis bäsecšrus 96.^psainüle „ . . .
tustage paganate iseas tema
a u . . . Jälle laulis kogudtase
saaiskoor. „Rumal jlaps, sa läksid**»
E. Raid mängi^ ishellol vai^atsi-oone
„JesumeineFreude". Pärast
lõpusõna ja palvet laulis kooff
veel ,J*^ve**,. mis loodud '51.
psalmile. „Loo inulle. Jumal,
has
Pärast lõpulaulu ,P. Kaups üt­les,
et seie^Iaiilude õhtuga tähis­tatakse
Kaljo RaSdl Ja tema kak-sikõe
Ilse sünnipäevi. Ta ütles> et
k e ^ ei' võinud kunagi' arvata, 'et
see elutee, mis miiusikuna,;
võinuks viia vaimuliku elukutse­ni,
oUes pealegi veel moodsa
muusika viljeleja. Kuid nüüdki pn
vaimulik muusika ta kaaslaseks
jäänud ja kogudusel on heameel,
©t Issand pn ta neile kinkinud.
Oma sõnavõtu lõpul andis U üle
kimbu roose pastor EaidŠe ja M i
•.,ta:oel©.' / -.:
^ < Naiskooride -õhtu näitas .K. Bai­di
Ippmingu seda osa, m!^^^ on Ipo-
• (iMdD:.^õir: -seatud : .riaishäältele.
f.E3J£..-na^k<^
j^aliteet, tuues ;-eS^tatuä .la
esile neisse peidetud Uu, aga ka
sdle evangeelse sõnumi* mida
•pastor;Raid tavaliselt 'sõnades
väljendab, õhtu oli süniiboolne
ve^ .erlaspektist.' Samalt .päevaS
tohnus EKN ,,Sõnasiid kodümaa-
' • NÄooride •Õhtul
2^a oli see süd ehitatud Tallinna
©leviste Mrikust K. Raidi loo­mingu
esitamises.: Toronto «est-
Ilmub 2 kordla nadQlGs —
ieisipäevof ja nefjapätvaf
NeHJapaeval, 8. märtsH 19^9 — ^^^^^y» ^a^c^ 8,197SI
BECBSCSBECn
YORK — New Yorgis võttis 25. veebruari
Aktusel oSi kandev osa 'antud ka. mele^^n^ Eesti kool
laulukoorile.
i^tasel esmss sõnavõtuga
Vabariigi esindaja Ernst Jaakson,
kes l^omt^/ <8t eestlaste õigu^^
Eesti iseseisvusele püsib
PASADBNA Ütodriiikide
maaäraai^^ Voyager I,
mida (peetaikse tehnoloogiliseks
amirsäaviiituseiks, möödus möödu­nud
teisipäprail 172.250^ m kau-gtjses
pältoäsesüsteemi suurmiast
ptoeedist Jupiteiist nin^ saatis
ma^erale huvitavaid fotosid, mis
ažtaiviad lateidada Jupiteri ja te­ma
flMibernngleva 12 ikaaslase sa-
Musi. Voyager I fotod on ihea
tevaliteedfea ik^ maaslmamuimi-sõidtakit
lahutab ^ ^ i ^ ^ 400
miljonit miili maailmamomii nirig
fofc(^. saabumine maakerale võtab
a/ega 37 mmutit. Voyager 1 saa­deti
inmilmaruu^ 18 kuud taga­si
ning ta jalikiaib oma t © ^ ^
Jupiteri juurest planeet Saturni
juuirdö, kuhu ta jõuab järgmise
ä^iistä acwembris. V^^ jäl-gisdes
maailmaruumis ikihfutab
p i r a ^ VoysLger i l , mis jõuab Ju­piteri
juurde 9. juulü ning Satur­ni
Juurdfe. 1981. smta augustis.
Äiktusekõnelejaks oli k e s k a^
generatsiooni esindaja Eesti Va-vactevõitlejate
ühendriikide armee kolonel Ylo
l i M ;isaimõiguste ^ küsimust Ja
toonitas, et inimõiguste suhtes
valitsevad vabades maades Ja
kommunistliku diktatuuri alla
paüiutaitud riikides: ertnei^:
116 Aiisori^ M et tulöb
oma
maa,
ilktusel austati
ja Ilsest miaaJlmasõja^^^ osavöt-huid
iiing älpn H. T a i ^ luges
ette pühenduse
lastele. Muusikalises osas esine­sid
sopran Linda Uusimaa ^tenor
H. Rüvald; New Yorgi Eesti
Meeskoor ja me^
New Yorgi Eesti Naiskoor.
• .Aktusele ütles lõpusõna Eesti
• Eesti Majas toimus 23. veebruar
ril E.V. väijakfuulutamise GL aaš-ta$)
äöval E.V. esinduse ja^RjCt^
ühine vastuvõtt kutsutud külalis­tele,
millest ^ võtsid osa paljuäe
teiste h i d ^ ^ UN-i saatjfeoü^
lia amibassador Melissa 'v^elss*
kes on ieaitavasti laui^^
Koi^use tütar, Balti vabariikide
laua juJiataja Washingtonis
mais Lõuna-Aafriika vatja-nigi
peakonsul ja Hünavutmrilgi
peaikansojlaMi ©sžndaja.
Läiiiud madala lõpul toiMiss Eyes^
soni teatri ruumes Toronto OB©
ooperikpmpanü Cosmopolitan Öp©>
ra esitused Puccin! ,3Iadaiitia Bu^
terfly".' Uus kompanii organlsee>
riti grupi Kanada ooperilauljat®
poolt/ kelle eesmärk oina une kosi"
hiii.
NEW YORK (VES)—
mees VilU Kangro Ja ta abi
. rit senise Kultuurifondi U olnud. EraQu-nlm/. naoorsdc^'
kirjanduse auhiima jätkasniseks. Põhikirja kohaselt õn iga aasta
24. veebruariks, väljaantava: auMnna suurus sada dollarit. M
Jätkuks i^UTE- miMe Ksmgröd ametasid bsas
Vietnami ;Sõjas^^ mäleste© elavaäs
hoidmiseks. Järgmiseks viieks ..aastaks.. Lagarfi-sslm. .•aiaMmd
sel aastal seega
Kultmirifondi jiiihatuse moo­dustatud
zhürii, millesse kuulusid
kirjandusteadlased Mall Jürnia
(esimees), Yiiktor Kõressaar ja
Eti Sirg, otsustas; oma noi
misel 14. j
. Rootsis elunevale, •vanameister
.August Mälgule i& uudisteose
/,J^ojekt Victoria** eest: -
Zhürü ütles oma otsuses: „Kui-gi
Mälgu uus novellikogu ei ole
oteeseit noors(M)raamat, peaiks see
oma aktuaalselt kaasaegse temaa­tikaga
ärait^a eesti noortes huvi
emakeelse 'kirjanduse vastu: Teos
kimlub nn. ulmekirjandÄ vöi
Science fictionl lüki ning vastab
oma tasemelt täiesti Ameeriikas
ilmunud vastavale kirjandusele.
Teos pakub mitmekülgse pamo-rsaniitänapä^
a tehnika ja tea^
duse hiigelsaavutustest jä Üai-psüühi
ja vaimüše fenonueenid^t
llukirjaindusliikus vomnis. Teoses
kirjeldatud fantastilised lood ön
põnevad ja loetavad, i r r ^ ^
ning fantastilisena M i v v õ ^ ^
kujundatud usüUvä^ Lood ön
põneivad ning tog©ja.'ihuvi ja uur
dishlmu hoitud lõpp^puäntliüp^^
• Ühtlasi täiesti" uudne. naliius
meie rannazhanri ja psiihholoo-
• güise romaanl-novelli kirjanike
loomingus kui ka fcpäeva
• eesti Mrjamdüses-M
Futuristlik-fantastüist torit
on meie kirjanduses varna Ä -
rastaaiud aastaid tagasi M i t ja
Tuglas. Esimese popžromaaniga
debüteeris Aarand Roos jjLtoa-
^tapjäga-^., ' •x'-''-.-^
8; märts on see Ä p ä e v , millest
ailates i toonto e ühiskonnas
mitmesuguste kunstialaliste tege­vustega
seoses |a eriti eksiübriste
ja kunstüiogujana tuntud Erail
Eerme saab end taielilÄ pühe^
dada aiHult teda hüvitavatele pro­jektidele,
mida seni segasid iga­päevase
töölkäimise kohustused
Neid' projekte on paa;p, sest Emil
Eerme on erakordselt mitmekülg­ne
ja produktüvne i ^ ^ oDaa
mitmepalgeüisteis algatustes, on
aktüvselt huvitatud mitmesugus­test
kultuurieiu avaldusvormidest,
kogudes loümingužlisi saavutusi
muusika, kirjanduse ja eriti kunsti
alal, kontsentreerides eriti graafi-listele
töödele ja ©kslübristefe, m^ü^
lisel alal ta omab tõenäoliselt suu­rima
kogu Põhja-Aineerika konti-nendii..\
• ^es-aastaseks saanud Emil Eeime
isiklikuks loomihguvahendiks on
fotokunst ning eriti lähivõtetes on
ta avastanud üllatavaid nägemusi
looduse detaüidest, võites ka au­hindu
ja tunnustusi näitüstal.
Omades tulise rahvusliku hinge
ja kultimrijanu, on ta end taieli­ku
andumus^a pühendanud Eesti
Kunstimuuseumi ra^ ja ku­jundamisele.
Teguts^es kuraatori
ülesannetes on ta pidanud-ühesi-dušt
kunstnikega, organiseerides
näitusi, transporteerides töid Ja
valvates heade heaolu järeöe. Koos­olekutel,
kus vastavaid probleeme
arutatakse, on E^^ Eerme alati
kohal sõria võtmas, ettepanekuid
tegemas ja kritiseerimaSj kuid on
samal ajan valmis edusammude
huvides kompromisse tegema. •
EOUSE OF
553
M5V 2Ba ®:
LTS).
t. Toronto
on ta 4
20 aastat töötanud Ontario teede^
mmisteeriumis kus ta alustas loo-nestajana
kuid lõpetas teed© ris^'^'
miskohtade ki^jundamise ek^rdi-na.
Nü mitniedki Ontario suur-maanteede
sujuvad ristrnnisKö^^^^
on paberüe tadunud Emü Eenn®
plüatsist.
EelpoöW read on mõeldud sün­nipäeva
tervituseks ja tunnustu­seks
aktiivsele töömehele ^
kultuurielus aktiivset kaasalöö"
misd ning eriti Eesti
Keskuse muuseumi projektile ^
teetseid lavastusi
dadega, võimaldades
likule juurdepääsu ja
taansele ühiskonnale,
tust tiileb hinnata Kanacfa ooperi-elu
aktiviseerimisena,
sel
märgid saavutamata oõperigrnpl
algselt eb^htlaste yõhiiete tõttu.
Ilmselt on grupi moodustamine ol­nud
liigselt juhuslik.
Uue ooperikompaiiii üheks orga­niseerijaks
oli ka Avo Kittask,
mistõttu see äratas teenitud huvi
ka Toronto eestlaskonnasi ,jMada-ma
ButterHy" oH mõne aasta eesi
ka Canada Opera Compäny prog­rammis
ning Avo Kittask esines
samas Ameerika konsuli Sharplessi
osasi A. Kittask! üheks eduks om
alati olnud tema näitlejaomaduste
Ja lauljavõimete süntees, mil on
ooperis süski märgatav tähendus.
iSeekord oli ta oma lava^Skdluse Ja
Kuigi Lorma Castanedes CiorSio-
Sami Ja Michel Strano Pinkertoni
osades omavad küllaltki arvuka
osade loetelu. Jäid nad keskpäras­teks.
M. Stranot ja orkestri du*i«
gentl tuleb pidada ansambli nõr-geimaks
oma lUgselt tugevas domi­neerimises.
Isegi kuulsa Butterfly
aaria ruineeris dirigent oma aegla-
Selle taustal tuleb hinnata Avo
Kittaski märgatavalt kindlat esine­mist,
kes muutis kolmandas vaatu­ses
ka tertseti kahe naisega eten-duseüheks
kaunimaks osaks. La­valiselt
oli Avo oma osa Ja üles­ande
kõrgusel, kes sellesse, mitte
just kergesse ossa sisse elas, andes
usutava lavakuju.
Kuigi Rosa Antony on alles oma
õpingute lõpetamisel, oli ta teenija
Suzukina hea, nagu oma väikses
osas ka abielusobitaja Gogo osas
Thömas Laver. Lavastajaks oli
Jeannette Aster, oma Cosm^opoli-tan
Opera orkstrit juhatas W,
Shookhoff, kelle temperamendikuse
tõttu orkester lämmatas laulu.
Cosmopolitan Opera juhid küsi­sid
kavaraamatiis publiku arva­mist.
Kahtlemata on õigus, et Ka­nadas
on olemas küllalt Jõude sel­lise
kompanii elus hoidmiseks. Sel
võib isegi tulevikku olla kui saa­vutataks
ansambliühtsus.
T.E. Meeskoori koosvfibunisel esinesid Roy Madalvea flöödiga
,Ja Karen Vüinamäe klaveril. Pildil/noored muusikud lilledega. -
Ontario provintsiparlamendi uus
istungjärk algas möödunud teisi­päeval
Torontos leitnant^kuberner
Pauline McGibbbni troonikõnega,
miUes valitsus küminaelu^^
tulevase poliitika sihtjooned. Trpo-nikone
ei sisaldanud uusi program­me
ega suuremaid algatusi, kuid
selle asemel 'lubati efektiivsemat
administratsiooni, rajEida uusi töö­kohti,
laiendada õppjnud tööliste
ettevalmistamise programme, toe­tada
Kanadas vahriistatüd kaupa­de
ostmist ning pröpageerida turis­mi
Ontarios. Valitsus kinnitab üht­lasi,
et; ta ei kavatse kärpida sot-siaalteenindusi
tööstustöle antava-te
toetuste arvel. Troonikõnes dek­lareeriti
ka, et valitsus ei kavatse
vastupidiselt oma esialgsetele ka­vatsustele
kärpida ja kokkutõm-tnata
programmi, mille alusel pen­sionärid
saavad tasuta arstide
p^lt väljakirjutatud arstffohtusid.
Valitsus tahab tarvitusele võtta
ka uusi abinõusid, et tüvustada
kapitali voolamist väiketööstus-tesse.:-
/ ^ ••,
MONTREAL - Montreali eest-lašpere
tänavuse t^evushooaja
kuiltüurülste ürituste tipuks kuju­neb
eestlaskonnas suure populaar­suse
võitod solistide abielupaari
esinemine, keda Aarne Viisünaa
peab perfektsemaücs eesti muusika
propageerijaücs: lüürüine sopran
Eva Wüson^Märtson ning oreli­kunstnik
Garl-Otto Märtson.
Saksamäaa
mitmel lauluvõistlusel esikohale
tulnud sopran Eva Wilson-Märtsoni
kontsert toünub reedel, 23. märtsil,
Windsor Hotellis, Versaill^ saa­lis.
Eeskava koosneb: Riho Päts,
Mart Saar, Jeaii Sibelius, Yrjö Kil-pinen
ja Edward Grieg helitöödest.
Klaveril saadab Maaja Duesberg-
Roos, New Yorgist. Kontserdi algus
on kell 7 Õhtul. Sissepääs $4.00.
Kontserdile järgneb samas hotellis
Oak Roomis omavaheline selts­kondlik
koosviibimmej veini- ja
juustu mäitsemisega, millest osa­võtt
maksab $5.00.
Prof. Garl-Ottö Märtsbn, kes ^ lõ­petas
TaÜimiä konservatooriumi
pi^f Artur Kappi or^iklassi 1939^
aastal, on praegu oreliala profes-sorücs
Hannoveri Riiklikus I^onser-vatooriumis,
esineb orelikontserdi­ga
Montrealis: Jaani kirikus 25.
märtsi plihsi'^^ ju­malateenistus.
Eelmis@s
numbris esiküljel avaldatud koo-lin(
K)rte püdi allkirjas on eksi-komb^
äJa jäänud esimene dda,
mis kõlab järgrii^t; Toronto
Eesti Seltsi TäiendiusikcoM lõpeta^
Pärast Kanada Eesti Teatri üii-lõbusa
lavastuse „Bumesrangi"
ettekannet möödunud sügisel
Mitmekiultuuri Teatrifestivalü kir­jutas,,
Vaba Eestlase" teatriar­vustaja
HO pealkirja all „Heatu-julist
abiehjproblemaatikat":
„Bumeran^' kerge komöödiana
aren^ hoogsaks airmasituskolm-mirgaks,
jättes 'pärast teatrist
lahkumist veel silmisse naeru ja
suhu neist probleemilt juttu."
Ja tõepoolest: nagu geomeet­rias
kolmnurga ülesanded ja
,,tehingud", nõnda komöödia val­las
on tähtis koht abielu-kolm-nurga
situatsioonidel. K a «Bume­rang*-
kuulub kolmniurgaliste lii­ki
ja käsitleb, ainet koomiliste ar-niuprptoleemide
a r ^ d u s i^
Ja veel HO sülest:
,^irjan|k ori suutnud anda ar-muikadedüsele
nü ipaiju variatsi­oone,
et veel siis, ikxü kõik võima^
lused näiviad edevat fcasuibatud,
leiab mees jälle i;ue aspekti, mil­lelt
oma fcahtliistusi edaši arenda­da.
SeDIne aine ja teravmeelsed
dialoogid hoidsid ka teatrikülas­taja
pidevaE lõbusate reageerin­gute,
kütkes, andes kõigile naeru­sui
kaasaelamise/'
Publiku tungival soovil tuleb
see lustakas ja kevadtujuline Al­do
de OBeriedefcti komöödia uuesti
ettekandele pühaiiräeva lÄrastlõu-nal,
11. märtsil Eesti Majas kell
2.
1979. .aiasta esime^ kuud oia
alanud Toronto Eösti Segakooril
väga mtensüvse tööga; Kuna ees
on mitmed suured üritused, sü^
cn proovide aega käesoleval fee.
vadtalvel koguni pikendatud.
Koor pühitses hüjuti oma lugu­peetud
koGrijuhi Uno Kooki juu­belisünnipäeva
4. veebruaril koh­vilauaga.
„Valeritini"paöva puhul
oh üllatuseks koori meesp^rö, ees­otsas
innuka esimehe Victor Rei­nuga
oma naisperele vahriistatüd
kauni kohvilaua vastavate Ä O -
ratsioonidega, mis naispere poolt
kõrget -hinnangut leidis.
Kooff esmes Eesti Vabariigi 61.
aastapäeva aktusel koos Estonia
Orkestri ja Toiooto Eeäti Mees­kooriga
ülikooli aulas. •
Kuid nüüd on ees kooril tradit-'
siooniline Lõbufe Laupäevaõte
mis toimub juba laupäeval, 17.
märtsü Eesti Maja s ^ ^
Huvitava ja }õbusa^ Eeskava eest
kõorüt publikule hooli);seb laulik
vend Paul Kristal, kes' eelmistel
aastatel on suutnud toredaid la^
vastusi organiseerida. Selle õhtu
loodetavast puhastulust läheb osa
1980. a. Rootsis töirriüvate Eesti
Päevade ESTOuSO reisifondi.
T.E. Segakoori ja IMoni^ Or­kestri
ühisel ettevõttel toimub 8.
aprülil kell 3 p.l. muusikailme ^
rastlõuna North Yoik'i uues ja
vaatamisväärses City HaJl'is, 5100
Yonge St.^ Sellei.(nluiusi!kalise pär
«tlõuna pfögrammi on koostar
mid ja juhib üinoKook^iEttefeand-misele
tulevad populaarsed lau­lud
T.E. Segakoori kavast, nii
iseseisvalt kui tea Estonia Orkest­ri
saatel Samuti esinevad eraldi
Segakoori naislauljad ja ka Esto­nia
Oikester. Parast ettekandeid
järgneb isamas kohvÜaud fcõigüe.
Kõige eelpool mainitud tegevus­te
kõrval on kooril käsu pidevalt
proovid 26. maü toimuvaks laulu^
peoks. Kooriga on -ühinenud
proovidel lauljad P ^ r i koguduse
Cantate Doniino ja Vana Andrae
kiriku kooridest. i
^ a s t ( ^ jäägitult ilauluile oh­verdanud,
loodab T.E..Segakoor,
et Toronto eestlased kõikidest
üritustest rohk^i osa võtaksid.
Soe yastuvõjtjaskond ergutab ^
laulmist ja sellele ©ttevahriista<^
Pankur leiab oma hommikujpos-ti
hulgas kii^ai milles öeldakse:
„Kui teie kohe ei aseta Maple ja
Maini tän. -mirgal asuva&b telefo-niputkasse
kinnises ümbrikus
100.000 dollarit, ei näe te osm
naist enam ehmlt.
Itekur t o ^ Mia-le
ja paigutab sinna kirja:
„Poisid, teie mõte on tore! Ma
kindlasti arvestan teiega, ! M d
ne töö, siis rahal"