Vaba eestlane , October 4, 1984

              • t
74
•iiiiiiuiiiinuHiiiiiniiiiiiHiiHmuinuiiHiittHM^^
yiS ONTEIE MAJA
VÄÄRTUS?
Torontos ja ümbrnskonmas
heMstfüge
HMNO PÄRNSALU
Real Estate Brpker
Tel. 469-5118
LIND REAL ESTATE LTD.. RCfllfOR
8 Boston Ave., Toronto,
Ont. M4M 2T9
aiiiiiiiiiint!HiiiHniiitiii{iiiiiiiuiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiii9is!i!e
una
EESTLANNA 75. ^. SOOVIB
kirjavahetust ko.dumaalastega, kes
valdavad veel emakeelt Kirjad
„Vaba Eestlasele'* P.S: ''
mm.
^^^^ ;
Õppetööga alustati TES Keskk<iM)lis. Esimesel toimi läitsid noored
esimesel© Massile. .
registreerimislehed. Pildil osaline vaade
Foto: Vaba Eestlane
Uys omqnik—eestlane
MAISON SUISSE RESTAURANT
DINING ROOM
Alkohol
. , sis Blfflor St W. — m S32-3664 •
ssJWNDW Ja ETOOOPA TOITUDE. SPETSBAm
7 päeva nädalas kella 5 p.l.—1 öösel ^
Omanik H. NURMEOTO
AIR APPUANCE SERVICE
(Algus lk. 1}
Moortemaievate. rahaasJacH
Skautlik noortetöö nõuab mitme­suguseid
ja sageli üsna suuri kulu­tusi.
Skaudimaleva kulude-tulude
aruanne oli tasakaalus $24,353. Ma­leva
varanduslik seis, kus ei olnud
sees Kotkajärve kinnis- ja vallas­vara,
oli ligi 15.000.—. Majandus­aruanded
olid ära toodud AK raa­matus
ja kinnitati. Eesti Maja
noorteruumi aruande esitas Konsa
Leemets. Aruanne oli tasakaalus
$3,300.—.kusjuures noorteruum on
andnud Eesti Majale toetusena
1500.-.
Gaidide majandMsaruanne oli ta­sakaalus
$22,205.-^ j ^ nende nn'.
Feavanema Fondis on varuks
$2,262.-.
Maailmalaager „Eesti Lipu" ma­janduslikud
asjaajamised ei ole
veel lõpetaltud-ja lõplikku aruannet
oh vära koostada. Ligikaudse pildi
maailmalaagri kohta andis majan­dusjuhi
abi Paul Kiilaspea üksikuv
te osakondade kaupa. Laagri üldi­ne
läbikäik on kuskil $80j000.— rin­gis
ja laager ,,tuleb omadega väl­ja*
'. Kui TH erinumber, mis läheb
laagri arvele ,|;ekitab puudujäägi,
siis selle katavad mõlemad male­vad
oma summadest.
(külmntnskappe ja pliite — igat
-k 31 aaestat tööpraktikat
TeL 533-9334
Maailmalaagri juhi,d Egbert Run-ge
ja Anne-Mai Kaiknismaa konsta­teerisid*
maailma-laagri sisulist õn­nestumist,
mida kinnitas ka mõne
nädala eest toimunud juhtkonna
arutluskoosolek. Kotkajärvel. Täies­ti
erineval seisukohal oli Kennet
Meipoom, kes esitaS; pika nimesti­ku
tehtud vigadest. •
Laupäeva õhtul toimus laudkon-navestlus
teemal ,,Kas-' ühislaa-ger?*
V Moderaatoritekš olid Ervin
Aleve ja Silvia Terts, poolt ja vastu
panelistideks Lydia van derVeen,
Juta Metsala,'^Evi Novek, Endel
Meil, Ants Evard ja Mikk Jõgi.
Arutlus ei viinud lõplikule seisuko­hale,
kuid tõi esile palju huvitavaid
mõtteid tulevaste kavade jaoks. Pä­rast
seda oli peamajas valgüspildi-õhtu
peamiselt Ants Kütti ja vähe­mal
määral Silver Kase fotodest.
Neid kommenteeris Tiia Kütt. Mõ­lemad
õhtused tegevused olid ühed
meeldivamad kogu AK-1.
Pühapäev algas õpetaja Tõnis
Nõmmiku palvusega ja jätkus töö­koosolekutega,
kus määrati kindlaks
eelseisvad tegevuskavad. Skautidel
seisab ees Kanada Jamboree
Guelphi lähedal vabaõhupiirkonnas,
kuhu üritatakse minna ühe skaudi-rühma
ja vendurite pere suuruste
üksustega. Gaidid, kellel pole või­malusi
ja mboreedest osa võtta, ta­haksid
ihinna esindusüksusega
Ühendriikidesse sefalsete eesti gai-dide-
skautide üldlaagrisse — kui
tuleb kutse. USA külaiisjuht Urve
Põhi lubas hoolitseda, et kutse tu­leb.
Eesti gaidide ja skautide järgmi­se
suurlaagri ajana oU kõne all su­vi
1986. Kuna meil on liiga palju
jamboreesid ja suuri laagreid, siis
kannatab tegelik skauditöö ja pois­te
ettevalmistused suurlaagriteks
on puudulikud. Tegelikke laagriko-gemusi
omandatakse aga väikestes
üksuse-laagrites. Nii siis otsustati
1986 jätta üksustele ja suurlaager
pidada alles 1987.
Pikemalt arutati Kotkajärve uue
traktori ja ehitatava traktori-kuuri
asja. Jutt, et traktor olevat möödu­nud
suvel töötanud ainult 6 tundi,
osutus tühjaks jutuks. Traktor on
teinud palju head tööd ja tööd on
talle ette näha^ ka tulevikus, Kot­kajärve
ilusa ja praktilise kujundu­se
huvides on traktor palju väärt.
Traktorikuur ehitataks^' köögitee
äärde, kus ta on kättesaadav, kuid
Jääb metsa varju ega sega loodu­se
üldpilti.
Kriitikat tehti ka aastakoosole-:
kiüe, mis on muutunud tuimaks
ega kutsu nooremaid juhte sellest
osa võtma. Otsustati AK-d muuta
— kas või poolitada õppepäevadeks
ja Juhtide peakoosolekuks, millest
esimene on nädalalõpp Kotkajärvel,
teine mõned tunnid linnas. Heino
Jõe, kelle esimene AK oli 1929 Pai­des,
kirjeldas Ak-de kujunemist
Eestis, Rootsis ja Kanadas ning tä­hendas,
et meil ei tule AK asjas
otsida midagi uut, vaid minna ta­gasi
vanade heade vormide juurde.
Otsustati, et üksused esitavad sel­les
küsimuses oma seisukohad ma­leva
staabUe, kes on AK korralda­jaks.
AK-d lõpetati pühapäeva õhtupoo-likul
lipuväljakul lipu langetamise,
soojade sõnade ja sõprusringiga.
USA külalised kutsusid kõiki külla
oma AK-le, mis on 20./21. olrtoob-ril
Järvemetsa laagris.
AK toitlustamist organiseeris An­ne
Orunuk, peaperenaiseks oli Eda
Looja perenaisteks Juta Kübar­sepp-
Ene Lüdig, Irja-Ann Pihlberg
ja Oldi Põder. Osavõtjad said häs­ti
süüa ja ööbisid Kotkajärvel
noorteüksuste majades. Malevate
juhid Anne-Mai Kaunismaa ja Eg­bert
Runge paluvad tänu ütelda pe­renaistele
ja kõikidele AK-st osa­võtjaile,
kelle töö koosolekutel tu­leb
kasuks eesti gaidi- ja skaudi-tegevusele
eelseisval hooajal.
Detsei9ibris|ou€9b mmq
lauludest ' ^ ' v
STOKHOLM (EPL)
duse ning eetrimeediumide suur huvi tema ja ta abikaasa Valdo Raid­pere
vastu on nüüd avanud lauljalarile uksed rootsi karjääri algami­seks.
Gpteborgs-Posten teatab viieveemlises artiklis, e^ Leüa Miller!
esinemišreis algab GöteborgiJs Angeredi Blä Ställef is, kus ta laulab
countiy-muusikat Orjan Englundi orke§tr!ga, nsMme oM muide šsatjaks
märgitud TV-esinemisel.
telefomkõnest ühele tuttavale
Rootsis. Tallinnas räägitavat, et
Valdo Randp^e on Stokholmis
jäänud auto alla ja saanud surma.
Hiljem seda kuuldes, hehstas Leila
Miller ise emale ja rahustas teda,
et kuuldus ei vasta tõele. ^
Oh iseloomustav, et ka varase­mat^.
ärahüp|!a.jate puhul on levita­tud
"samatäölisl jutte, mh. ka le­gaalselt
välja pääsenud Neeme
Järvi'puhul.
• ^ öfiftöpeeritud Eesti ajalehtedest
nähtub,
Abielupaar bn sõln\inud aastase
lepingu ühe soliidse mänedzherifIr­maga,
mis hakkas kehtima j uba 1.
septembril ja mis sisaldab ka esi­mese
kestvustüüpi heliplaadi sisse-mängu.
Leila Müleri 'zhanriks jääb
^ountry-muusika
ja tema heliplaat, milles oa,ka,
tema enda ja abikaasa Valdo
Randpere omaloomingut, tuleb
müügile enne Jõule detsembris.
Möödunud 20. septembril alustas
abielupaar esinemisteks ja plaadiks
vajalikku harjutamist. Kontrakti
kohaselt on neil kasutada ka auto.,
Nii siis ei tarvitse abielupaar enam
olla sotsiaalvõimude hoolduses ja
nüüd ori käsil oma korteri leidmi­ne.
•,
Eestis levinevadiV^i ;i||§ugused
kuuldused ärahüppajäteShta, na­gu
ilmnes Leila MiUeri erutatud
ettkomsomoli elsimene sekretär
Dbnald Visnapuu on saadetud
kõrgemasse, parteikooli. \
ümberpaigutus võib tõenäoliselt
ühenduses olla komsomolis teeni­nud
Valdo Randpere jyõgenemise-ga,
küna Visnapuu-oii tema palka­jana
partei ees vastiitav.
LÕIKUS-TÄNUPÜHAKS
KIRJUTANUD
ÕP. OSEAR PUHM . .
• ..: Ä , 6:33
Paljude ideaaliks on sotsiaalne
heaolu. Sünnist surmani on kodani­kud
riikliku hoolitsuse all ja homse
eest pole vaja enam muretseda.
Ega see pole laiduväärt, kui iga­päevane
leib on kmdlustatud ja
võid täie julgusega vaadata tulevik­ku.
Ainult kui see kõik oleks nii
lihtne. Ent pannes täielise rõhu
inimese maisele elatisele, taandub
hingeline hoolekanne, ununeb Ju­mal
ja taevane õnnistus. Muututak­se
maise paradüsi jüngreiks, kes
oma käe ja ajaga ise kõike loovad
ja saavutavad. Usk tituleeritakse
takistavaks teguriks, mida tuleb
inimese mõtetest 'ja südamest väl­ja
tõrjuda.
Heaoluriikides nõrgeneb kodani­ke
initsiatüy: kõik on korraldatud
ja indivüdü pole endal enam vaja
kalkuleerida ja riskeerida. Lühidalt,
vajuta nupule Ja kõüc areneb suju­valt.
Sellise mugavusega seoses
nõrgeneb aegadega inimene füüsi­liselt
ja ^vaimselt, nürineb vastutus­tunne,
süvendades laiskiist ja lode-
Loomulikult on kristlane huvita­tud
jõuetute ja väetite abistami­sest,
et ta ei unusta oma hmges
õnnistegija kinnitust:„Inimene ei
ela ükspäinis leivast!" Jeesus toi­tis
nälgivat rahvast. Käesoleva pea-
. tüki alguses me loeme vüe tuhande
söötmisest. Pärast imetegu sürdus
Jeesus paadiga Galilea järve teise-,
le rannale, kuna rahvas tahtis te­da
kunmgaks tõsta. See on õige
juht, ,kes soetab kõhutäidet! Kuid
Jeesus pidi neüe tõsiselt meenuta­ma
;„TOesti, tõesti ma ütlen teile,
et te ei otsi mind sellepärast, et
te nägite tunnustähti, vaid te sõite
leiba Ja'teie kõhud said täis! Ärge
hankige rooga, mis hävib, vaid i*6b-ga,
mis jääb igaveseks eluks, mi­da
Inimese Poeg tahab teile anda."
Omal ajal väideti -^ühiskonna
moraalsus oleneb korralikust ela-tistasemest.
Kuritegevus kaob koos
jõukusega. Just ümberpöördult —
kuritegevus Ja ulaelu on kasvanud
kpige kiiremini majanduslikult kõi­ge
paremal järjel olevates ühis­kondlikes
rühmitustes ja eriti seal,
kus puudub kõrgem kxistiik ees­märk
Ja kasvatus. -
Ajalugu kinnitab, et kultuurid ja
rahvad pole mitte niipalju hääbu­nud
leiva puudusest kui ülikiillu-sest,
millega on kaasunud ka ühe-
^ päeva-liblika elufUosoofia: söö, joo
Ja ole rõõmus — kuniks elu!
Rikkaliku laua ääres ön Jumal,
ta taevane õnnistus Ja leib unusta­tud—
vähe on neid, kes palves
külvavad Ja tänus lõikavad.
Meenutan tänuga oma vanaisa,
keda lapsena nägin,. etteValmistu-mas
külviks. Aitasin tal panna kül-vitikke,
et külvajä samm ol^ks sir­gejooneline.
Enne kui ta seadis kü­limitu
vöö üle õla, põlvitas, ta pal­veks.
See oli vaikne ja sõnatu nagu
külviks valitud tuuletu ilm. Sama
kordus lõikuse puhul küpsete välja­de
vahel. See kaunis mälestuspilt
on olnud mulle usuliseks tõuke­jõuks.
Jeesus, Jumala leib, taevast alla
tulnud, on oma armuõpetusega ja
ennastohverdava eluga vabastanud
meid maisuse võimust — ja õpeta­nud
tänumeeles oma igapäevast lei-;
ba sööma, millest võrsub taevane
leib ja taevane elu igavikus. Meie
Isa palves me palume: „Meie iga­päevast
leiba anna meile täna­päev,"
mida usuisa Martin Luther
on seletanud: „Jumai annab iga­päevast
leiba küll üma meie palve­ta
ka kõigüe kurjadele inimestele;
aga me palume selles palves, et
tema meile annaks seda mõista Ja
tänuga vastu võtta."
Meie esivanemad pidasid leiba
vägagi aü sees. Rasked näljaajad
olid õpetanud sellesse tähtsasse
söögipoolisesse respektiga suhtu­ma.
Söögipalve pidamine ^uulus
paljudes peredes toidupoolise juur­de
— seega avades igapäevasele
leivale usulise väärtuse ja taevase
päritolu tunnustuse.
Armulaua pühas toimingus elame
läbi eriti Jumala leiva ' osaduse.
Jeesus püha-õhtusööniaajal võttis
leiva, tänas, murdis ja andis oma
jüngritele; Tänades Ja ennast ar­mastuses
Jagades, muutus Jeesuse
ihu taevaseks leivaks, meie hinge­dele
toiduks, südame puhtuseks Ja
pattude andestuseks.
Tuletagu lõikuspüha meüe me,el-de,
et see mida oma keha kinnitu­seks
kasutame, pole paljalt meie
oskuste ja püüdluste teene, vaid
jumalik arm Taevaisalt. Olgu mei­le
usuliseks tõeks, et ei aita ainult
moodsad masinad ja väetis; kui
taevks on suletud ega jaga vaja.
Ukult päikesepaistet Ja vihma, Jook­sevad
meie pingutused tühjalt ka­rile.
Mptieme siin Kanada viljaai-das
ja külluses sellele tõsiolule,
et üle poole inimkonnast elatub
alla normi toidust. Kasutame oma
häid võimalusi hädaliste toetami­seks
usulis- vaimsetes huvides, ol­les
seeläbi tihedalt ühendätiid Ju­mala
leivaga, kes taevast on alla
tulnud õnnistuseks kõigile maaü-ma
rahvastele.
Metsakodu 30-aastase tegevuse täMstamise raamnes toimus 15, sep­tembril
„Naabrite Päev", millest osa võtma olid kutsutud Metsakodus.
peetud rootsi külalislaagrite esindajad. Skaraboigi ja JÖnköpingi maa­kondadest.
Aastate jooksul on Metsakoduis oma üritusi pidanud üle 30
noortegrupi. Metsakodul on hea nimi skautlikes organisatsioonides,
Edrikuringkondades kui ka koolides.
OSTÜVÕIMALÜS —
TööTADi^, ELADA VÖI INVESTEERIDA täelikult reno­veeritud
ehitus^ Kontori- ja vastuvõturuumid sobivad mit­meks
otstarbeks. Ülemisel kahel korrusel eraldi sissekäiguga
loksuskorter. Parkimisplats ja 2 garaazhL Helistada Jackson,
Tamm Design 466-1994, hr. Tamm kodus 283-7884
Tervitussõnavõtus külalistele
meenutas Metsaikodu esimees Jüri
Saumann eestlaste põgenemist
Rootsi^ 40 aastat tagasi j a seda
suurt sõbralikkust ning abivalmi­dust,
mida kogeti saabudes. Metsa­kodu
rootslastele kasutada andmi­sega
nagu tasutakse tänuvõlga.
Külalistele korraldati ringkäik
läbi Metsakodu. Starditi Hiiemäelt
„Eesti rajaga", ,mis viis külalised
koos Metsakodu perega ühisele ja­lutuskäigule.
Pärast . JalütilskäikE koguneti
masterite tuppa, kus Gustav Il­ves
jutustas eestlastest,. Eestist ja
Metsakodust' ;
ning tutvustas ülemaailmse vaba
eestlaskonna elujõudu, viies kuula­jad
möödunud ESTCle Torontos­se,
kuhu Rootsist oli saabunud üle
tuhande eestlase.
Ta seletas ka Metsakodu osa­tähtsust
eesüaste enesesäüitamis-võitluses
ning lõpetas sõnavõtu
diapositiivide seeriaga noorte Maa­ilm
alaagritest, • . ESTO-kokkütule-
; kuist ja Metsakodust. ;
Kavalises osas esinesid Götebor­gi
ESTO-tüdrukud pakkudes küla­listele
lükumistantsu. ;
Pärasi kohvilauas olnud diskus­siooni
lõpetas „Naabrite Päeva"
.' tänugaMriEsuõpetaJa Cunna
BlomgreiSj .
kes; on juba kaua aastaid'Metsako­du
küjastanod oma leerilastega.
; : E P L / T T : - '
^ PAimS — USA on ähvardanud :Mkuda U N E S h a r i =
duse, teaduise ja jbiltuunorganišatsioonist ja alustab oktoobri alul nõu­pidamisi
selleks, et jõuda otsusele, kas USA teostab oma lubaduse ja
tÕHnbub välja organisatsioonist.
ii>Püidliig Care itde
Puhastan keemüiselt vaipu, mööblit ja akende pesemina
Äris: tel. 686-4030 Kodus: tel 6864395
51-st rahvast koosnev organisat­siooni
juhatus plaanitseb laiaulatus­likemaid
muudatusi, mis on plaa­nitsetud
UNESCO 161-liikmesriigi
ja direktor Amadou Mahtar
M'Bow of Senegal ^poolt, kes on
keskseks kujuks selles kontroversi-aalses
probleemis. Ta on juhtinud
organisatsiooni kümme aastat ja on
olnud süüdistuste märklauaks oma
saamatuse, ebaefektiivsuse ja kor­ruptsiooni
tõttu Pariisis asuvas sek­retariaadis.
Reagani valitsus on saatnud for­maalse
avalduse, et nad tõmbuvad
välja UNESCCst aasta lõpuks,
süüdistades organisatsiooni vastu­tustundetus
eelarve kasvus ja kor­ratus
juhtimises,
PLUMBING, H E A T I N G & REPÄIRS
Õli-, gaasi- ja elektriahjud ja „boOc;rid" ® Korstnavoodrid
(chimney lining). ® Ahjude ja „bo!leri(e" puhastamine.
ind Kuflik
kuid kus {suuremaks probleemiks
on Lääne vastase poliitika tege­mine
ja kommunismimaade hu­vide
edutamine.
Kuulutamine
10.
täidab oma eesmärgi!
USA eemaldumine aga võivat tä­hendada
kogu organisatsiooni tege­vuse
halvamist, sest USA on suu- ^
rimmajanduslik toetaja.
Dr. Roosi perekond
meedias
Möödunud hieljapäeval ja reedel
andis Toronto Globali TV-jaam
edasi lühisaate dr. Jaan Rpoši pe­rekonnast
käimistreeningul Etobi-coke
Centennial Staadionil koos
dr. Jaan Roosi kommentaaridega
kiirkämii$e kui tervisliku spordi
kohta. Dr. Roos ütleb, et tämä pe­rekond
oli osaline kiirkäimlse
propagandas, mida tegi selle spor-diharu.
Ontario rekordi hoidja Hei-mnt
Boeck. |
Reedeses „Sun'i" numbris oli sa­mast
perekonnast Marja-Leena
Roosi pilt, kuna ta tuli võitjaks
noortele korraldatud „Sun'i" raali-võistluSel,
kus tuli vastus kirjutada
koodis antud küsimusele. Auhin­naks
oli McIntošhi raalikompanü
embleemiga särk.