1984-10-04-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 74
KOKARAAMATUST
Piirisifd
iBga Cm> $15.
). aug. 1981 JõekäSrail
ja pödis 165 lk.
tetsafei Märtm
ins
^ULUVARA
LCMARLEY,
Ja VABA EEST.
pooft Teatajas aval-meie
smfflmilela-teostdk
». mis Marie
OQ yä]|a antud seo-
500
rAIJTUSES
HiiiRuniiniininuiHJ
•ikkalikuks ja sagelimai-iformatiooniallikaks
on
f. Garrol Quigley : oma
|aalš^ moodsa ajaloo tõl-teoses
„Tragedy and
66), Quigley raamat eri-:
;t sama teemat katvaist
le poolest, et ta basee-ravõimukeskuse
sisemis-ilikkusele
suletud doku-milliste
läbiuurimisele.
:ley kulutas kaks aastat.
jälitas võimueliidi aja»
|udis otsusele, et „ . . . f i -
apitalismi võimudel oli
[eleulatuv eesmärk. Mitte
hemat, kui luua erakätes •
ilma. ulatusega finantsini,
mille läbi domineeri-
[laade poliitilisi süsteeme
ka kogu maailma ma-
^jigley demonstreerib, et
':>n Foreign Jielations
itional Planning Associa-
|sed grupid on tegelikult
kontrolli all seisvad
|jased" poliitika tegemise
-Quigley tõestab suu^
Ikkusega võimueliidi ole-
| a ta ei taha või ei suuda
jida selle eliidi operatsi-
. Siinse töö autori (s.ö.
:n'i) poolt kasutatud do-pärinevad
siiski mitte
?st, vaid valitsuste'arhii-
Järgneb
seinad uudised Äoete
IBA EESTLASEST'^
Nr. 74 VAMBSmAOT neljapäeval, 4. oktoobril 1984 ^i^^^g^^y^ October 4,1984 Lk. 7
BfHJiltfriUmani BtBEO
ADVOKAADID;
ADO PARK,
mTHERINGTONj FAULIS
Ad^t^okaadid-notarifi!
365.Bay St., Sõite 401. 363-4451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
ENN ALLAN
lUUSKNE
B.M.LL.B.
ABVOKAAT NOTAR
I%st Canadian mee, Ste.
Td; kontoris 363^73
kod^ 360-8776
Maalikunstnik Hilda Rätsep
Kiffistnik Joann SaansME üks vlmaseid suuremaid töid,^^ jaaniöö teemaline pamoo ESTO-84 ajälEesfti Maja
lava dekoratsioonina. KuDstnikul oli kavas sügishooajal korraldada tavakohane näitus, milleks ruumigi
oli reserveeritud. Kuigi kunstnik lOii sBimud, toimub inäitiBS siiski tema järelejäänud töödest nädalalõpul, 13.
Ja 14..oktoobril Eesti.Majas. ,
KUNSmOMMi
9BB>t>
. - ADVOKAAT NOTAM
Yoarkdaie Place, 1 Yorkdale
Silite 207
V ; ToromtOjOnt, M6A3Ai
Telefon 7i89-7S7$
kodus 762-2367
BTorentelii
HARRYLANDRA.^.C
Palim heUštada
(519)794-3096
ELEKTRIK
JfaMBMded,' nsessdüsecl > ^mm»
toed doBBBalades
HGlIing 762-91 f®
litsenti nr. S 1044
PUHASTUS
MNAST-SEINA JA LAHTISED
ERIK LOKBIE 4» 447-9834
, TOIMETUS JA TAIiTUg
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Telefonid: toimetus] 444-4823
talitus 4444S32
KUULUTAMINE
: VABA EESTLASES
m ta^uv ajaleh© laialdas€
Wiku tõttu.
üks toH «hei
kuulutuste ktiljel
tekstis y:^.............
esikiUjd
$4.75
$5.~
$5.50
Helga RohtrPo mäletame
samas galeriis' 1982. aastal toimunud,
botaanilisel ainestikul loodud
ning erakordse suurusega (40
korda 50**) akvarellitehnikas teostatud
ma^alide näituselt. Sama suurusega
ja samas tehnikas oli ka
see 12 maalist koosnev näitus, teemaga
vana Toronto linnavaated.
Miljöö loob tunde nagu oleksime
vana arhite^ktuuri galeriis voi koguni
arhiivis. Erinevuse teeb siiski
otsekohe tuntav tõsiasi, et kunstnikul
on timdeline silm ning käsi ja
nii tunnetame arhitektuurse dokumenteerimise
kuivuse asemel meeldivat
liiaalilist ilutsemist. Respektiga
nimetan pr. Eohtl püsivust
suure paberipinna (3 korda 4 jal^
ga) tehnilisel töötlemisel, ilma et
maal muutuks ebaühtlaseks, kuivaks,
eriti silmas pidades, et erinevana
katvate värvide maalidest,
läbipaistev akvarellivärv ei luba
parandusi.
• Vaatamata sellele, et kogu väljapanek
on illustratsiõoiiilise põhiolemusega,
sisaldavad need •maalid
süski tundelise koloreeringu läbi
loodud meeleolu, tuues isegi hetkelise
sentimentaalse arusaamise aja
möödumise müsteeriumist, kujutades
neid majaraukasid tänapäeva
Toronto taevasse pürgivate klaastornide
ümber. Poeetiliste meeleolupiltide
loomine arhitektuursetes
vormides ongi nende maalide loominguline
sisu,— resultaat saavutatud
hea elukutselise oskusega ja
võimega köita vaatleja tähelepanu
ilma, et maalides oleks keskset
kompositsioonilist pingepunkti. Pr.
Rohfi loomingufilosoofia on traditsionaalne,
kuid keegi ei tohiks ütelda,
et see oleks aegunud, sest hea
saavutus ei aegu kunagi. Eriti just.
tänapäeval, kus mitmedki loomin-guotsingud
on jooksnud umbtänavatesse,
leiame enam ja enam
kunstnikke, kes pöörduvad tagasi
eneseväljenduse põhitõdede juurde.
Näeme väga hästi võimalust, et
need ilma taevata ja horisondita,
umbes teise korruse kõrguseni nähtud
arhitektuursed fassaadid, südid
ja muud struktuurid oleks võinud
erineva sumaga nähtuna lihtsustada
kubistlikeks või abstraktseteks
vormipindade kompositsiooniks. Pr.
Roht on neist loonud pehmed mälestuslikud
poeemid detailitundelik-kusega
ja nüansirikkas kolomdis,
mis on kõige kaunim hõbedases tonaalsuses..
Motüviks on tänava külgvaated,
kiis ainukeseks elavaks elemendiks
on sünsääl vUcsatavad Med, — ei
iihtegi loonia, lindu ega inimfiguuri.
Need vanad majad elavad oma
iseseisvat elu, kus inimene ei riäi
asjade vaikset vananemist segavat.
Karikaturist ja graafik Aarne
Vahtra, kes 1982. aastal kodumaalt
vabadusse pääses, omab sügavalt
isikupärase, ühiskonda, inimväärtusi
ja inimyahekÖrdasid analüüsiva
loomingufilosoofia.
Ta elab sürrealistlikus fantaasiamaailmas
koos kummaliste j puiste
olevustega. Eesti Kunstide Keskuse
organiseerimisel ning Lilian
Ptiusfi poolt läbivüduna toimus Es-to-
84 ajal Royal York hotelli Alcon-quin'
ruumis tema loomingu näitus.
Väljapanek kosnes 24 väiksemafor-maadilisest
tushijoonistusest, mis
kannavad samalaadset teravat
ühiskonnakriitilist oda, nagu tema
karikatuurid. Nad oh siiski samm
edasi karikatuurist nii sisulise raskuse,
kui ka tehnilise kujunduse
poolest, astudes välja karikatuuri
kergest irvitusest. Nad säilitavad
huumori, mille taga sügavamal
vaatlusel siiski leiame kibedat po-lütüist
kriitikat, mis nagu keegi
teine vaatleja on ütehiud, on suunatud
,, . . . ebaõnnestunud sotsialistliku
eksperimendi" vastu. Ta
loomingus leiame- aina ka meid
painajalikult valvavad sumad.•
Kompositsioonid on kujundatud
puhta, emotsioonitu, peaaegu tehni-lisjoonestusliku
karakteristikaga.
Ta kasutab joont ka vormideks tonaalsete
pindade loomiseks ja ilutseb
joonte filigraan-ornamehtüistes
rütmides, mis mõnikord näivad
nõrgendavat sisulise sõnumi jõtidu.
Vahtra loommg on isikupärane lisand
meie visuaalse kunsti varadele.:
V:: :
Rootsis, Göteborgis tähistas 27.
Juulü oma 75-ndat sünnipäeva kultuuritegelane,
ajakirjanik ja kirjanik
Arvi Moor, kes kogu oma elu
on pühendanud eesti asjade ja eesti
kultuui-ile, nende rahvuslike tu-lukeste
hoidmisele, mis meid säüi-tavad
vähemusena ja ühendavad
kodurahvaga Eestis. /
Arvi Moori .kultuuriline tegevus
algas Tallinnas, kus ta oli üks ülemaalise
Eesti Noorsooühingu,
ÜENÜ organiseerijaks, ehitades
selle musterorganisatsiooniks 1500
liikmega, keda^köitis huvi eesti kirjanduse,
teatri, muusika ja üldse
kogu kultuuri vastu.
Ta oli tuntud ka loojana, kiellelt
ilmus iseseisvuse ajal humoreske,
vesteid, lühijutte, eriti hakkas aga
huvitama draamakunst ning ta kirjutas
näidendeid ja kuuldemänge,
paguluses on ta kirjutanud draama
„K:i|iiaraiujäd" ja „Vana' kell"
• ning lastenäidendi ,jPääsukesed".
Ajakirjanduslikul alal alustas ta
juba kodumaal, kuuludes ajakirja
„Eesti Noorus" toimetusse, aga
avaldas artikleid ka muus perioodikas.
Paguluses on ta aastaid olnud
seotud „Eesti Päevalehega",
olles 1970—80 seUe vastutav toimetaja
ja 1959-st tänaseni lehe Lääne-
Rootsi toimetaja. Tema huvialaks
on olnud kultuur ja kultuurilised
ning rahvuslikud üritused.
Ta oli tuntud Rootsis ka organiseerijana.
Organiseerides Rootsis
1948;. a, laulupeo, ohiud Eesti Pa-gulasteatri
asjaajaja, Göteborgis
olles okud kirjastus ,,Orto" Skandinaavia
esindaja, kuulunud Ree
esinduskogusse ja olnud sealse kultuuriauhinna
alaline sekretär.
Oma väljaõppe on ta saanud tehnilisel
alal, olles Tallinna Tehnikaülikoolis
õppinud inseneriteadust. ,
A. Moor on sündmud 27. juulil
1909 Aaspere vallas Liiguste külas
Virumaal ehitusmeistri ja metsavahi
pojana, õppis Riigi tehnika,
gümnaasiumis Tallinnas, Jätkas
õpinguid tehnikaülikoolis kuni kodumaa
okupeerimiseni. Põgenes
1943. a. Soome, kus ta hiljem oli
Oitti laagriülema abi. Põgenes
sealt edasi Rootsi aastal 1944.:
Kaua aastaid tegutses Nevi^ Yorgi
eestlaste hulgas maalikunstnik Hü-da
Rätsep. Ta jõudis oma pika eluea
jooksul anda üle tosina iseseisva
kunstinäituse, kaasa aidata eesti
üritustel," koos abikaasaga vastu
võtta ja jalule aidata mitmeid eesti
perekondi, kes Ameerikasse
emigreerusid nmg abivajajaid varustada
pakkidega. Vaevalt aga
võiksime teda nimetada seltskonnategelaseks,
kuigi ta on olnud Eesti
olukorra selgitaja.
Hilda Rätsep rääkis üldiselt vähe,
kuid ta ei jätnud kunagi tõde
kaitsmata kui tal see võimalüc oli.
Ta oli alati rõõmsameelne ja ka
kõrges vanaduses jäi see iseloomujoon
temas aUes. Ikka naeris ta
südamlikult tabavate võrdluste või
ilmeka sõnademängu üle ning tähelepanelikkus
ja vaimuvärskus
olid talle omased. Julgustav sõna
libises kergesti üle ta huulte, kus
seda iganes vaja oli.
Oma maalidest ja nende tekkeloost
rääkis ta ainult süs, kui seda
temalt küsiti ning siis seda üllatava
avameelsuse ja aususega.
Aktiivne huvi kunsti vastu tärkas
Hüda Rätsepas juba väikese lapsena,
kuid ta vanemad olid huvitatud
rohkem tema muusikaandest
ning olid veendunud, et Hüdast pidi
saariia muusik. Ta õppis klaverit
ja orelit.
Tõsisele kunstiõppimisele sai ta
asuda alles noore neiuna. 1918. aastal
alustas ta stipendiaadma õpinguid
Rootsis Anders Zorni Õpilasena.
Kaks aastat hiljem, tagasi Eestis,
jätkas ta õppimist Anatoli Kai-garodoffi
ateljees.
Pärast abieUumist Rudolf Rätsepaga
1922. a. siu-dus ta elama
Ameerikasse. Seal jätkas ta õppimist
National Academy of Art juures,
õppides kaks aastat.
1925. a. võeti ta vastu Art Al-lianee
of America liikmeks elukutselise
kunstnikuna. Sel ajal töötas
ta muuseumidele, tehes reproduktsioone
vanadest meistritest. Sellele
lisaks maalis ta ka mitmeid portreesid
prominentsetest isikutest
ning töötas kunsti vahendajatele,
maalides peamiselt lüli ja maastik-ke.
Pärast laste sündimist tõmbus ta
tagasi elukutselisest tööst. Selle
kohta ütleb ta abikaasa: „Me mõlemad
tundsime; et suurim, mida
inimene võib luua on laste sünnita-mine
ja nende kasvatamine. Nüüd
olid Hilda Rätsepa modellideks
kaks väilcest poissi — Olev ja Ilmar.
Varsti vüsid Rätsepad oma pojad
Eestisse kooli, et neid eestlastena
iiles kasvatada. Seal nad õppisid
kuni II maailmasõja alguseni.
1935. a. toimus Hilda Rätsepa
esimene iseseisev kunstinäitus Tallinna
Börsisaalis, Alfred Vaga vahendusel,
kus ta esitas üle saja teose.
Näituse peamiseks teemaks oli
„Eesti talumees", kuid oli ka esitatud
mitmeid portreesid meie juhtivatest
isikutest, nende hulgas K.
Päts, A. Kristal, Mari Raamot, K.
Utuste j.t. \
. Jõudnud tagasi Ameerikasse töötas
Hilda Rätsep järgnevatel aas-tatesl
väga mitmekesiselt maalides
portreesid, maastikke, lüli, vaikelusid
jm. üha julgemalt ja haaravamalt
hakkasid portreed väljendama
mõtteid ja tundeid.
RAAMATUPIDAJAD
Nüüd näeme ta maalides väljenduvat
generatsioonide -vahelisi
konllikte, pinget usulistes küsimustes,
klatsijaid maitsmas „vümaseid
uudiseid", ka unistajaid, kuid ikka
domineerib ta loommgus eesti tüüp.
Selle ajastu lõpufaasist on pärit
„Koit ja Hämarüc", „Vanemume"
ning muud eesti mütoloogiast. Ta
maalidesse ümus senisest suurem
üücuvus, neis võiks nagu kuulda
muusikat — rütmüismeloodilist,
sujuvat ja kaasakiskuvat. Ta on
saavutanud uue vabaduse, mis lausa
voolab pintslist.
Oli tekkinud uus stiil, mida
kunstikriitikud üksmeelselt nimetavad
omaette koolkonnaks ja ka
täiesti sõltumatuks ühestki teisest
kunstivoolust.
1950—1960 olid tema elu kõige
produktiivsemad aastad, kus ta
maalis sõna tõsises mõttes hommikust
õhtuni. Need tööd olid täis
hoogsat liikumist, antud edasi erksates
värvides ja puhastes toonides.
Need .ja veel paljud muud mõtted,
mida ei saagi sõnades edasi
anda, iseloomustavad Hilda Rätsepa
keskmiste aastate loommgut. Ta
hilisem looming viib vaatleja vaiksesse
ja rückumata loodusesse.
Kuigi Hilda Rätsep on meie keskelt
lahkunud on tema maalid veel
ikka tulvil elu ja elujõudu, täis huu-
'morit, hoogu ja lausa hommücust
värskust. Üks tema maalidest on
USA„time-kapslis".
Kõike seda ja ka sõnul kirjeldamatut
loodame Torontos saabuva
hooaja raames näha.
Luule Auto
>
JOHNLSOOSAR
Chartered
181 Unlverslty Ave., Ste. 1802
Toronto, OntMSH 3M7
Tel. 864-0099
«83
Ei
nUdala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kdla ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni koi-map.
homm. kella ll-ni.
tel 444-4832
Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ost. M2R3S8
KÕIKIDEKS
ISMDLUSTÜSTESS
Ltd.
BROKEKS
1482 Batharst St.i4 kord
(Bathurst—St: eiair)
leMoK kontoris 653-7815 ja
653-7816
Rootsi valitsus valmistab ette
uut kinnisvaramaksu, mis enamusele
väikemajade omanikele toob
järgmisel aastal keskmiselt 400
Rootsi krooni (ca $70.00) lisakulu,
kuid mis tõuseks aastaks 1987
1200-le Rootsi kroonile.
Stokhohni Eesti Ühing korraldas
5. oktoobrÜ Eesti Majas koosviibimise
kohvilauas, mülega mälestati
kodumaalt lahkumise 40. aastapäeva.
Päevakohase ülevaate andis
Alex Milits, peale selle kõneles
Adbf Mossin taarausu kommetest
ja pärimustest. Samal õhtul esines
esmakordselt eestlaste uus orkester,
nimega Stokholmi Eesti - Raadio
Orkester. Selle koosseisus mängisid
Alex Milits — trummid, Uku
Kuut — bass, Toivo Kurmet —
klaver, Ralph Lindgren — kitarr,
laulis Marju Kuut orkestri saatel.
WASHINGTON — USA seadusandluse
esindajad on lõplikult
nõiistunud 1985. a. kaitsekulutuste
plaaniga, mis väheneb miljardeid
dollareid president Ronald Reagani
esialgsest eelarvest ja võib edasi lükata
MX rakettide valmistamise.
Vaatamata kärpimisele on plaanis
kaitsekuludeks kokku 297 miljardit.
USA dollarit. See näitab 7%-
list suurenemist eelmise aasta kaitsekulutuste
eelarvest, aga on Senati
ja Kongressi survel vähendatud
presidendi poolt soovitud
13«/o-st.
Reagani suurim kontsessioon oli
MX rakett. Kompromiss seadusandjatega
lõpetab kümne laenguga
relva edasiarendamise, mis olnuks
USA tuleviku strateegilise ülesehitamise
südamikuks., ; - '
LEO KANN, DC-DOGTOR
OF CHIROPRACTXC
212 Dinnick Cff.
Td. 489-0562
OPTICAL STÜDIO
R^ SCHMID, saksa optik :| '
Suiar vaMk euroopa prilliraame:
Zeiss, Rodenstock, Metzler.
Spetsiallscerannd contad lenside
• :' alal.
1586 BLOOR ST. W. l.tänav lää-
Hie pool Pandasse snbwayM
Tel. 535-6252
Eesti
Eesti Kalurite Koondis (Rootsis)
väljaandel on juba viiendat aastakäiku
ümunud ajakiri „Eesti Kalur",
olles sellisena ainus meie
kutsealalistest ajakirjadest. Aga
ajakirja suund ei ole mitte niivõrd
käesolevat ja eelolevat aega jälgiv,
kui tagasivaatev ja eesti kalameeste
elu läbi ajaloo kirjeldav, oUes
mõneti etnograafilise iseloomuga.
Tänavuses teises (nr. 2) numbris
on avaldatud H. Aksbergi „Pikk-loib-
vaal Soome lahes", lugu 1851.
a. Rammu saare kalurite poolt kättesaadud
mereelukast, mille pikkus
oli 31,75 jalga. Järgnevad E.
Arti „Kalastus õngedega", Arnold
Säinase „Tallüma kilu „Revelski
kiiki" " ja K. Sõmermaa„õppereis
Saksamaale", 1942. a. või 1943. a.
viidi Eesti Kalanduskeskuse inimesi
Saksamaale, kus neile tutvustati
kalapaatide sadamaid, kala vastuvõtu-
ja töötlemishooneid,mida tulnuks
ka Eestis rakendada, H. Aksbergi
„Hülgepüük", A. Tihase
„Vergi rannaküla", E. Otsa „Va-baaja
veetmisest kalurite külades",
J. Luide „Lahkumine kodumaalt",
M. Lääguse' „Pärnu suurõng", A.
Talve „Kaugpüügid", H. Tootsi
,,Spordikalastamisest" ja „Arvo
End 70-aastane" ning eelteade, et
koguteosele „Eesti kalanduse minevikust
I" on valmimas saiha mahukas
teine köide.
fflliniiiiiiiitiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
na
ID
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eesti
liiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiSiiinsiiQP
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 4, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-10-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841004 |
Description
| Title | 1984-10-04-07 |
| OCR text | Nr. 74 KOKARAAMATUST Piirisifd iBga Cm> $15. ). aug. 1981 JõekäSrail ja pödis 165 lk. tetsafei Märtm ins ^ULUVARA LCMARLEY, Ja VABA EEST. pooft Teatajas aval-meie smfflmilela-teostdk ». mis Marie OQ yä]|a antud seo- 500 rAIJTUSES HiiiRuniiniininuiHJ •ikkalikuks ja sagelimai-iformatiooniallikaks on f. Garrol Quigley : oma |aalš^ moodsa ajaloo tõl-teoses „Tragedy and 66), Quigley raamat eri-: ;t sama teemat katvaist le poolest, et ta basee-ravõimukeskuse sisemis-ilikkusele suletud doku-milliste läbiuurimisele. :ley kulutas kaks aastat. jälitas võimueliidi aja» |udis otsusele, et „ . . . f i - apitalismi võimudel oli [eleulatuv eesmärk. Mitte hemat, kui luua erakätes • ilma. ulatusega finantsini, mille läbi domineeri- [laade poliitilisi süsteeme ka kogu maailma ma- ^jigley demonstreerib, et ':>n Foreign Jielations itional Planning Associa- |sed grupid on tegelikult kontrolli all seisvad |jased" poliitika tegemise -Quigley tõestab suu^ Ikkusega võimueliidi ole- | a ta ei taha või ei suuda jida selle eliidi operatsi- . Siinse töö autori (s.ö. :n'i) poolt kasutatud do-pärinevad siiski mitte ?st, vaid valitsuste'arhii- Järgneb seinad uudised Äoete IBA EESTLASEST'^ Nr. 74 VAMBSmAOT neljapäeval, 4. oktoobril 1984 ^i^^^g^^y^ October 4,1984 Lk. 7 BfHJiltfriUmani BtBEO ADVOKAADID; ADO PARK, mTHERINGTONj FAULIS Ad^t^okaadid-notarifi! 365.Bay St., Sõite 401. 363-4451 Õhtuti 447-2017 või 929-3425 ENN ALLAN lUUSKNE B.M.LL.B. ABVOKAAT NOTAR I%st Canadian mee, Ste. Td; kontoris 363^73 kod^ 360-8776 Maalikunstnik Hilda Rätsep Kiffistnik Joann SaansME üks vlmaseid suuremaid töid,^^ jaaniöö teemaline pamoo ESTO-84 ajälEesfti Maja lava dekoratsioonina. KuDstnikul oli kavas sügishooajal korraldada tavakohane näitus, milleks ruumigi oli reserveeritud. Kuigi kunstnik lOii sBimud, toimub inäitiBS siiski tema järelejäänud töödest nädalalõpul, 13. Ja 14..oktoobril Eesti.Majas. , KUNSmOMMi 9BB>t> . - ADVOKAAT NOTAM Yoarkdaie Place, 1 Yorkdale Silite 207 V ; ToromtOjOnt, M6A3Ai Telefon 7i89-7S7$ kodus 762-2367 BTorentelii HARRYLANDRA.^.C Palim heUštada (519)794-3096 ELEKTRIK JfaMBMded,' nsessdüsecl > ^mm» toed doBBBalades HGlIing 762-91 f® litsenti nr. S 1044 PUHASTUS MNAST-SEINA JA LAHTISED ERIK LOKBIE 4» 447-9834 , TOIMETUS JA TAIiTUg avatud esmaspäevast reedeni kella 9—3-m Telefonid: toimetus] 444-4823 talitus 4444S32 KUULUTAMINE : VABA EESTLASES m ta^uv ajaleh© laialdas€ Wiku tõttu. üks toH «hei kuulutuste ktiljel tekstis y:^............. esikiUjd $4.75 $5.~ $5.50 Helga RohtrPo mäletame samas galeriis' 1982. aastal toimunud, botaanilisel ainestikul loodud ning erakordse suurusega (40 korda 50**) akvarellitehnikas teostatud ma^alide näituselt. Sama suurusega ja samas tehnikas oli ka see 12 maalist koosnev näitus, teemaga vana Toronto linnavaated. Miljöö loob tunde nagu oleksime vana arhite^ktuuri galeriis voi koguni arhiivis. Erinevuse teeb siiski otsekohe tuntav tõsiasi, et kunstnikul on timdeline silm ning käsi ja nii tunnetame arhitektuurse dokumenteerimise kuivuse asemel meeldivat liiaalilist ilutsemist. Respektiga nimetan pr. Eohtl püsivust suure paberipinna (3 korda 4 jal^ ga) tehnilisel töötlemisel, ilma et maal muutuks ebaühtlaseks, kuivaks, eriti silmas pidades, et erinevana katvate värvide maalidest, läbipaistev akvarellivärv ei luba parandusi. • Vaatamata sellele, et kogu väljapanek on illustratsiõoiiilise põhiolemusega, sisaldavad need •maalid süski tundelise koloreeringu läbi loodud meeleolu, tuues isegi hetkelise sentimentaalse arusaamise aja möödumise müsteeriumist, kujutades neid majaraukasid tänapäeva Toronto taevasse pürgivate klaastornide ümber. Poeetiliste meeleolupiltide loomine arhitektuursetes vormides ongi nende maalide loominguline sisu,— resultaat saavutatud hea elukutselise oskusega ja võimega köita vaatleja tähelepanu ilma, et maalides oleks keskset kompositsioonilist pingepunkti. Pr. Rohfi loomingufilosoofia on traditsionaalne, kuid keegi ei tohiks ütelda, et see oleks aegunud, sest hea saavutus ei aegu kunagi. Eriti just. tänapäeval, kus mitmedki loomin-guotsingud on jooksnud umbtänavatesse, leiame enam ja enam kunstnikke, kes pöörduvad tagasi eneseväljenduse põhitõdede juurde. Näeme väga hästi võimalust, et need ilma taevata ja horisondita, umbes teise korruse kõrguseni nähtud arhitektuursed fassaadid, südid ja muud struktuurid oleks võinud erineva sumaga nähtuna lihtsustada kubistlikeks või abstraktseteks vormipindade kompositsiooniks. Pr. Roht on neist loonud pehmed mälestuslikud poeemid detailitundelik-kusega ja nüansirikkas kolomdis, mis on kõige kaunim hõbedases tonaalsuses.. Motüviks on tänava külgvaated, kiis ainukeseks elavaks elemendiks on sünsääl vUcsatavad Med, — ei iihtegi loonia, lindu ega inimfiguuri. Need vanad majad elavad oma iseseisvat elu, kus inimene ei riäi asjade vaikset vananemist segavat. Karikaturist ja graafik Aarne Vahtra, kes 1982. aastal kodumaalt vabadusse pääses, omab sügavalt isikupärase, ühiskonda, inimväärtusi ja inimyahekÖrdasid analüüsiva loomingufilosoofia. Ta elab sürrealistlikus fantaasiamaailmas koos kummaliste j puiste olevustega. Eesti Kunstide Keskuse organiseerimisel ning Lilian Ptiusfi poolt läbivüduna toimus Es-to- 84 ajal Royal York hotelli Alcon-quin' ruumis tema loomingu näitus. Väljapanek kosnes 24 väiksemafor-maadilisest tushijoonistusest, mis kannavad samalaadset teravat ühiskonnakriitilist oda, nagu tema karikatuurid. Nad oh siiski samm edasi karikatuurist nii sisulise raskuse, kui ka tehnilise kujunduse poolest, astudes välja karikatuuri kergest irvitusest. Nad säilitavad huumori, mille taga sügavamal vaatlusel siiski leiame kibedat po-lütüist kriitikat, mis nagu keegi teine vaatleja on ütehiud, on suunatud ,, . . . ebaõnnestunud sotsialistliku eksperimendi" vastu. Ta loomingus leiame- aina ka meid painajalikult valvavad sumad.• Kompositsioonid on kujundatud puhta, emotsioonitu, peaaegu tehni-lisjoonestusliku karakteristikaga. Ta kasutab joont ka vormideks tonaalsete pindade loomiseks ja ilutseb joonte filigraan-ornamehtüistes rütmides, mis mõnikord näivad nõrgendavat sisulise sõnumi jõtidu. Vahtra loommg on isikupärane lisand meie visuaalse kunsti varadele.: V:: : Rootsis, Göteborgis tähistas 27. Juulü oma 75-ndat sünnipäeva kultuuritegelane, ajakirjanik ja kirjanik Arvi Moor, kes kogu oma elu on pühendanud eesti asjade ja eesti kultuui-ile, nende rahvuslike tu-lukeste hoidmisele, mis meid säüi-tavad vähemusena ja ühendavad kodurahvaga Eestis. / Arvi Moori .kultuuriline tegevus algas Tallinnas, kus ta oli üks ülemaalise Eesti Noorsooühingu, ÜENÜ organiseerijaks, ehitades selle musterorganisatsiooniks 1500 liikmega, keda^köitis huvi eesti kirjanduse, teatri, muusika ja üldse kogu kultuuri vastu. Ta oli tuntud ka loojana, kiellelt ilmus iseseisvuse ajal humoreske, vesteid, lühijutte, eriti hakkas aga huvitama draamakunst ning ta kirjutas näidendeid ja kuuldemänge, paguluses on ta kirjutanud draama „K:i|iiaraiujäd" ja „Vana' kell" • ning lastenäidendi ,jPääsukesed". Ajakirjanduslikul alal alustas ta juba kodumaal, kuuludes ajakirja „Eesti Noorus" toimetusse, aga avaldas artikleid ka muus perioodikas. Paguluses on ta aastaid olnud seotud „Eesti Päevalehega", olles 1970—80 seUe vastutav toimetaja ja 1959-st tänaseni lehe Lääne- Rootsi toimetaja. Tema huvialaks on olnud kultuur ja kultuurilised ning rahvuslikud üritused. Ta oli tuntud Rootsis ka organiseerijana. Organiseerides Rootsis 1948;. a, laulupeo, ohiud Eesti Pa-gulasteatri asjaajaja, Göteborgis olles okud kirjastus ,,Orto" Skandinaavia esindaja, kuulunud Ree esinduskogusse ja olnud sealse kultuuriauhinna alaline sekretär. Oma väljaõppe on ta saanud tehnilisel alal, olles Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud inseneriteadust. , A. Moor on sündmud 27. juulil 1909 Aaspere vallas Liiguste külas Virumaal ehitusmeistri ja metsavahi pojana, õppis Riigi tehnika, gümnaasiumis Tallinnas, Jätkas õpinguid tehnikaülikoolis kuni kodumaa okupeerimiseni. Põgenes 1943. a. Soome, kus ta hiljem oli Oitti laagriülema abi. Põgenes sealt edasi Rootsi aastal 1944.: Kaua aastaid tegutses Nevi^ Yorgi eestlaste hulgas maalikunstnik Hü-da Rätsep. Ta jõudis oma pika eluea jooksul anda üle tosina iseseisva kunstinäituse, kaasa aidata eesti üritustel," koos abikaasaga vastu võtta ja jalule aidata mitmeid eesti perekondi, kes Ameerikasse emigreerusid nmg abivajajaid varustada pakkidega. Vaevalt aga võiksime teda nimetada seltskonnategelaseks, kuigi ta on olnud Eesti olukorra selgitaja. Hilda Rätsep rääkis üldiselt vähe, kuid ta ei jätnud kunagi tõde kaitsmata kui tal see võimalüc oli. Ta oli alati rõõmsameelne ja ka kõrges vanaduses jäi see iseloomujoon temas aUes. Ikka naeris ta südamlikult tabavate võrdluste või ilmeka sõnademängu üle ning tähelepanelikkus ja vaimuvärskus olid talle omased. Julgustav sõna libises kergesti üle ta huulte, kus seda iganes vaja oli. Oma maalidest ja nende tekkeloost rääkis ta ainult süs, kui seda temalt küsiti ning siis seda üllatava avameelsuse ja aususega. Aktiivne huvi kunsti vastu tärkas Hüda Rätsepas juba väikese lapsena, kuid ta vanemad olid huvitatud rohkem tema muusikaandest ning olid veendunud, et Hüdast pidi saariia muusik. Ta õppis klaverit ja orelit. Tõsisele kunstiõppimisele sai ta asuda alles noore neiuna. 1918. aastal alustas ta stipendiaadma õpinguid Rootsis Anders Zorni Õpilasena. Kaks aastat hiljem, tagasi Eestis, jätkas ta õppimist Anatoli Kai-garodoffi ateljees. Pärast abieUumist Rudolf Rätsepaga 1922. a. siu-dus ta elama Ameerikasse. Seal jätkas ta õppimist National Academy of Art juures, õppides kaks aastat. 1925. a. võeti ta vastu Art Al-lianee of America liikmeks elukutselise kunstnikuna. Sel ajal töötas ta muuseumidele, tehes reproduktsioone vanadest meistritest. Sellele lisaks maalis ta ka mitmeid portreesid prominentsetest isikutest ning töötas kunsti vahendajatele, maalides peamiselt lüli ja maastik-ke. Pärast laste sündimist tõmbus ta tagasi elukutselisest tööst. Selle kohta ütleb ta abikaasa: „Me mõlemad tundsime; et suurim, mida inimene võib luua on laste sünnita-mine ja nende kasvatamine. Nüüd olid Hilda Rätsepa modellideks kaks väilcest poissi — Olev ja Ilmar. Varsti vüsid Rätsepad oma pojad Eestisse kooli, et neid eestlastena iiles kasvatada. Seal nad õppisid kuni II maailmasõja alguseni. 1935. a. toimus Hilda Rätsepa esimene iseseisev kunstinäitus Tallinna Börsisaalis, Alfred Vaga vahendusel, kus ta esitas üle saja teose. Näituse peamiseks teemaks oli „Eesti talumees", kuid oli ka esitatud mitmeid portreesid meie juhtivatest isikutest, nende hulgas K. Päts, A. Kristal, Mari Raamot, K. Utuste j.t. \ . Jõudnud tagasi Ameerikasse töötas Hilda Rätsep järgnevatel aas-tatesl väga mitmekesiselt maalides portreesid, maastikke, lüli, vaikelusid jm. üha julgemalt ja haaravamalt hakkasid portreed väljendama mõtteid ja tundeid. RAAMATUPIDAJAD Nüüd näeme ta maalides väljenduvat generatsioonide -vahelisi konllikte, pinget usulistes küsimustes, klatsijaid maitsmas „vümaseid uudiseid", ka unistajaid, kuid ikka domineerib ta loommgus eesti tüüp. Selle ajastu lõpufaasist on pärit „Koit ja Hämarüc", „Vanemume" ning muud eesti mütoloogiast. Ta maalidesse ümus senisest suurem üücuvus, neis võiks nagu kuulda muusikat — rütmüismeloodilist, sujuvat ja kaasakiskuvat. Ta on saavutanud uue vabaduse, mis lausa voolab pintslist. Oli tekkinud uus stiil, mida kunstikriitikud üksmeelselt nimetavad omaette koolkonnaks ja ka täiesti sõltumatuks ühestki teisest kunstivoolust. 1950—1960 olid tema elu kõige produktiivsemad aastad, kus ta maalis sõna tõsises mõttes hommikust õhtuni. Need tööd olid täis hoogsat liikumist, antud edasi erksates värvides ja puhastes toonides. Need .ja veel paljud muud mõtted, mida ei saagi sõnades edasi anda, iseloomustavad Hilda Rätsepa keskmiste aastate loommgut. Ta hilisem looming viib vaatleja vaiksesse ja rückumata loodusesse. Kuigi Hilda Rätsep on meie keskelt lahkunud on tema maalid veel ikka tulvil elu ja elujõudu, täis huu- 'morit, hoogu ja lausa hommücust värskust. Üks tema maalidest on USA„time-kapslis". Kõike seda ja ka sõnul kirjeldamatut loodame Torontos saabuva hooaja raames näha. Luule Auto > JOHNLSOOSAR Chartered 181 Unlverslty Ave., Ste. 1802 Toronto, OntMSH 3M7 Tel. 864-0099 «83 Ei nUdala esimesse ajalehte kuni emasp. homm. kdla ll-ni ja nädala teise ajalehte kuni koi-map. homm. kella ll-ni. tel 444-4832 Leida Marley Postiaadress: 9 Parravano Ct. Willowdale, Ost. M2R3S8 KÕIKIDEKS ISMDLUSTÜSTESS Ltd. BROKEKS 1482 Batharst St.i4 kord (Bathurst—St: eiair) leMoK kontoris 653-7815 ja 653-7816 Rootsi valitsus valmistab ette uut kinnisvaramaksu, mis enamusele väikemajade omanikele toob järgmisel aastal keskmiselt 400 Rootsi krooni (ca $70.00) lisakulu, kuid mis tõuseks aastaks 1987 1200-le Rootsi kroonile. Stokhohni Eesti Ühing korraldas 5. oktoobrÜ Eesti Majas koosviibimise kohvilauas, mülega mälestati kodumaalt lahkumise 40. aastapäeva. Päevakohase ülevaate andis Alex Milits, peale selle kõneles Adbf Mossin taarausu kommetest ja pärimustest. Samal õhtul esines esmakordselt eestlaste uus orkester, nimega Stokholmi Eesti - Raadio Orkester. Selle koosseisus mängisid Alex Milits — trummid, Uku Kuut — bass, Toivo Kurmet — klaver, Ralph Lindgren — kitarr, laulis Marju Kuut orkestri saatel. WASHINGTON — USA seadusandluse esindajad on lõplikult nõiistunud 1985. a. kaitsekulutuste plaaniga, mis väheneb miljardeid dollareid president Ronald Reagani esialgsest eelarvest ja võib edasi lükata MX rakettide valmistamise. Vaatamata kärpimisele on plaanis kaitsekuludeks kokku 297 miljardit. USA dollarit. See näitab 7%- list suurenemist eelmise aasta kaitsekulutuste eelarvest, aga on Senati ja Kongressi survel vähendatud presidendi poolt soovitud 13«/o-st. Reagani suurim kontsessioon oli MX rakett. Kompromiss seadusandjatega lõpetab kümne laenguga relva edasiarendamise, mis olnuks USA tuleviku strateegilise ülesehitamise südamikuks., ; - ' LEO KANN, DC-DOGTOR OF CHIROPRACTXC 212 Dinnick Cff. Td. 489-0562 OPTICAL STÜDIO R^ SCHMID, saksa optik :| ' Suiar vaMk euroopa prilliraame: Zeiss, Rodenstock, Metzler. Spetsiallscerannd contad lenside • :' alal. 1586 BLOOR ST. W. l.tänav lää- Hie pool Pandasse snbwayM Tel. 535-6252 Eesti Eesti Kalurite Koondis (Rootsis) väljaandel on juba viiendat aastakäiku ümunud ajakiri „Eesti Kalur", olles sellisena ainus meie kutsealalistest ajakirjadest. Aga ajakirja suund ei ole mitte niivõrd käesolevat ja eelolevat aega jälgiv, kui tagasivaatev ja eesti kalameeste elu läbi ajaloo kirjeldav, oUes mõneti etnograafilise iseloomuga. Tänavuses teises (nr. 2) numbris on avaldatud H. Aksbergi „Pikk-loib- vaal Soome lahes", lugu 1851. a. Rammu saare kalurite poolt kättesaadud mereelukast, mille pikkus oli 31,75 jalga. Järgnevad E. Arti „Kalastus õngedega", Arnold Säinase „Tallüma kilu „Revelski kiiki" " ja K. Sõmermaa„õppereis Saksamaale", 1942. a. või 1943. a. viidi Eesti Kalanduskeskuse inimesi Saksamaale, kus neile tutvustati kalapaatide sadamaid, kala vastuvõtu- ja töötlemishooneid,mida tulnuks ka Eestis rakendada, H. Aksbergi „Hülgepüük", A. Tihase „Vergi rannaküla", E. Otsa „Va-baaja veetmisest kalurite külades", J. Luide „Lahkumine kodumaalt", M. Lääguse' „Pärnu suurõng", A. Talve „Kaugpüügid", H. Tootsi ,,Spordikalastamisest" ja „Arvo End 70-aastane" ning eelteade, et koguteosele „Eesti kalanduse minevikust I" on valmimas saiha mahukas teine köide. fflliniiiiiiiitiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii na ID on valvel eestlaskonna üldhuvide eesti liiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiSiiinsiiQP |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-04-07
