1985-12-24-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk.- 6 VABA "EESTLANE teisipäeval, 24. detsembril 1985 — .Tuesday, December 24, 1985
mtasa
Nf. %
Nr. 96
; Euroopas käib juba kolmandat
nädalat mäesuusatamine. 7. detšl
toimus Prantsusmaal esimene maa-,
ilmäkarika võistlus laskumises. Selle
võitis itaallane Michael Mair.
Kanada staaril Todd Brooker*ii
läks suusje katki ja ta tuli 46-ks!
rootslane GundeSvan esimeseks,
norralane Pal-GuhnarMikkelspass;
teiseks, vbneJane Vladimir Smirnov
kolmandaks ja kanadalane Pierre
Harvey neljandaks., Ajad vastavalt
47 min.' 11 sek., 47.24, 47.3,4 ja
47.41:
Naiste 5 km võitis
Samal nädalalõpul peeti Thunder
BayV: j esimesed karikavõistlused
suijsähüpetes, millest jälle kõik
maailma parimad hüppajad osa
võtsid. Jugoslaavlane Frimoz Ula^
ga tuli võitjaks nii 70 kui ka 90
meetris. Parim kanadalane Horst
Bulau Öttawast, tuli neljandaks.
• .7.. ja-8. dets. nädalalõpul:toimus
Eabradöriš esimene maäilmakarika
võistlus murdmaasuusatamises, mil^
lest^ kõik paremad suusatajad osa
võtsid. Eriti edukad olid TÖptslased,
kelledest viis tulid esimese kümne
Suusatamine on j;
kail te 1 i iki: a) klassil ine, kus uisutada
ei tohi ja b) Vaba, kus võib
teha mida tahes. Viimast kasutatakse
peamiselt lühematel ma
(meestel 10, naistel km), kuna
pikeniatel maadel ei tohi uisutada.
Niisiis 15 km klassilises tuli
kõrgeim
spörditeeneteniärl:
Rootsi Spordi liidu (Riksidrotts-fõrbündet)
[Peakoosolekul | austati
liidu igal teisel, aastal väljaantava
kõrgeima küldteenetemärgiga teiste
hulgas ka eestlast Vambola Leet-maad
EsJkiištunast, kes selle austusavalduse
võttis vastu prints Bertili
käest. Seda : teenetemärk on läbi
aegade saanud Ž853 tegevsportlast,
treonörit ja administraatprit.
Vambola; I^^ erialaks on
korvpall. Ta on pinud aktiivne Es-kilsmnas
küi ka üleroot^
tuses. SellekõrVal sobib meenutada,
et korvpalli Rootsi toojaifa piid
just eestlased ja lätlased.
. , . >. . , , ^. , . „_ Peaaegu terve Vambola Leetmaa
Maria Matikamen. Teine oli vene- XorontO EeSti Maleklubi pidas meeskonnavõistluse To- pere on korvpalli alal olnud aktiiv-p
" im LS^^^^^^^^ ronto Austria Maleklubiga, kusjuures mõlemad osutusid; sed. Koos a^^^^^^^^^^
ter Midiandist, kes tuli i7.ks. .gäma tugevaks 6:6. Pildil vaade võistlejaile, vasakul aust- treeneHte\'u^^^^^^ PS^S oTi
ria, paremal eesti maletajad. Esiplaanil Toivo Kõhelik kaua KFUM Eskilstuna esindus-
. Nädal varem peeti samas toimu- (paremal) mängis R . Neumamiga. "::1HDV!S~ aS
nud rahvusvahelise treeninglaagri Foto: Vaba Eestlane meeskonna parimate korviküttide
lõpul nn. Kanada karika voistlu». ^ hulka ja pälvis mitmel korral tähe-sed,
kus eriti edukad olid svheitsla- j^p^^y ^^^^^ rahvusmeeskonna
sed. Aga ka siin tuli Harvey nel- SpordiVöfeföM '^^ politseis. Spordiliigi valikul mängijana. Lõpuks õpingud viisid
jandaks ja viienda Angela S Ä|i|t«lf curaud jäi jalgpalli Juurde kuuludes mit- ta Linköpinei, kus sooritas arsti ek-
Foster shveitslanna Evi Kratzen ja- A SUrffiyCJ messe Tallinna klubisse, kuna iga- samid ja teatab seal sel alal.
reie tdseks. " , ^..r.i i^^^ Äs tähtis teda omale mängijaks.
nine ma(ailmakapkaj/pi^^ Noores eas katsetas ta kergejõüsti- Esimene maavõistlus peeti Soo- Samaaegselt selle tunnustusega
Ameenkas ja Kapada kar!- j^ygg^^^l^^^ 1920, kus eestlastel tuli lep- sai ta teenetemedali Södermanlandi
ka oma Thunder Bays. mängis jäähokit jäal^^^^^
noorena jalgpalli mängimist Tallin- sed päran mänginud 44 EFL
,op na Tiigiveskil, kus to ' /
nud osa olünrpianiängudest Pariisis:
valvel
tehti veel paljajalu.
Eesti Vabadussõjast võttis osa Katsetas ka elukutselisena Austrias, pagulaselu Inglismaal, kuuludes
koolipoisina soomusrongil, pärast kuid igatsus perekonna juurde tõi Bradfordi Eesti Kodu liilcm^skon-sõda
teenis kaadriallohvitserina tä kodumaale tagasi. da ja Eesti Pensionäride t^ingusse
lennuväes ja pipneerüksuses; katse- Viimased 40 aastat on elanud Bradfordis.
llillHllililillllHnM
papp a
Kisnniipciüiiipifeiiilct
III
:1L
•mingeid pakke^:ega ^ta'(Sl
oli Roosna lahkunud üksi autoga ruumist küllalt selgesti esikusse,
kuhugi. Kosonen oli läinud p m a .M
töole^Eerikinkatu 9 asuvasse ,,Ree-tanbiitiikki".
Piret pii läinud sama sellest oli olnud juttu TV-uudistes.
teed kopli. Umbes poole päeva ajal Pjret oli läinud hiljem B. juurde,
oli Lepajõe tulnud | r r i . T ä oli Kolmekesi nad olid vaadanud TV-d
mingil ajal helistanud BarbaraH*le Iile kesköö. Selle järel pH Kosonen
ja küsinud Piretit. Samuti ta oli he- niagama ega tea midagi,
listaiiud Kosose korterisse, aga ei mis korteris selle järel võis juhtü-olnud
sealgi teda kätte saanud..da.
Mõne aja pärast oli helistanud Mo- Neljapäeva hommikul oli esiteks
nicale ja küsinud Barbara H, tele- helistanud Rein T. ja tulnud siis
foninunibrit, öeldes et Roosna va- sinna umbes kell^ 08. te-jab
seda 1 Pireti leidmiseks. ma oli üldiselt rääkinud Tillanderi
Lepajõe oli olnud äris vähemalt röövimisest. Rein oli Reet Kosose
kella l3;30-ni ja siis lahkunud'oma ütluse kohaselt võtnud laenuks
ütlemise Järgi sööma vastaspool raamatu ja viinud Kosose kasuka
Eänavat olevasse Fino restorani. kaasa, kuna see pidi yiidama pan-
Kui Kosonen läks koju kdldimaj^ et
18.00 paiku Rein T. poolt sõiduta- ta laenanuks raamatu,
tuna, tema korteris olid olnud Le- Kosonen väidab, et ta helistas
Y pajõe ja Roosna lapsehoidjatena, samal hommikul T-le tööle jEerikih-
• Mehed olid siiski varsti lahkunud katu ärri ja koju. Ärijuht Ella W.
ja tulnud tagasi õhtuste uudiste jä- ütleb, et T. tulles äri avama kell
relkellä2l OOpai^^^
Eiudtseile rõdult v
ei oimud ja puudutanud mingin tellimist. : - ^
Reet Kosonen oli tuletanud helistamisega
meelde, et tal oleks meeles
lapse haiglasse viimine, kuhu
tuli minna kella 12.00-ks. Kosonen
oli siiski eelmisel õhtul kokku leppinud
Roosnaga, et ta viib Kosose
ja lapse haiglasse kella 11.30-ks.
Kosonen rääkis edasi, et mehed
lahkusid neljapäeva hommikul korterist
umbes kella 09.00 ajal. Neil
oli olnud kaasas sinine riidekött.
Roosna oli helistanud kella
11.30 ajal korterisse ja öelnud end
olevat Espoos ega saa tulla Kosost
ja |last haiglasse viima. Kohe selle
järel oli Lepajõe helbtanud, küsides
kas Roosna oli juba tulnud.
Kosonen oli saanud T. töökohalt
kätte ja kutsunud teda neid haiglasse
viima. Ta oli tulnud nii, et
nad jõudsid just kell 12.00 Aurora
haiglasse. Haiglast oli Kosonen jälle
helistanud T. töökohale kell
17.00, paludes et see viiks ta õhtusöögile.
T. oli võtnud Kosöse
kaasakell 17.20 ja nad olid läinud
T. kodusse Sturenkatu 40 sööma.
T. oli sõidutanud Kosose uuesti
haiglasse kell 18.15.
Kell 21.00 ajal oli Kosonen jälle
helistanud Trle ja palunud talle
järele tulla koju sõidutamiseks. T.
on siiski palunud teda tulla taksoga
tema juurde, kuna ta oli võtnud
napsu. Kosonen pii sõitnud taksoga
.Sturen katule ja kohale jõudes
oli T. tasüniid sõiduhinna. Kell
22J0O järel mõlemad arreteeriti
korteris politsei poolt.
Kosonen vaidleb vastu, et ta
õleks kaasosaline kuritegudes, ega
ei tea midagi teemanditest ja relvadest,
Roosnat ta olevat tundnud juba
kaua tagasi Tallinnas olles. Lepajõed
ta oma jutu järgi d tunnie
kuigi hästi.
Rein T. voeti samal ajal kinni
kui Reet Kosonen. Esimesel ülekuulamisel
rääkis T., $t tunneb
Roosnat vaid eesnime järgi, aga
hiljem selgus, et neil on teineteise
nad olid tuttavad juba Tallinna
ajast; muuhulgas Roosna oli käinud
noorena neil külas kui nad
elasid samal tänaval.
Reet Kosose juures
katul sooritati kodu läbiotsimine.
Konfiskeeriti kaks fotoalbumit,
mälestuslehti, välispass Piret Kruu-simäe
nimel, haiguskindlustuskaart
Piret Kruusimäe nimel, identifitsee-rimiskaart
Uimega Anneli Kopbnen,
reisidokument Raivo Roosna nimele
ja BMW sõiduauto paberid Raivo
Roosna nimele. Need asjad anti
Reet Kososele tagasi 5. mail,
Roosna pabe-apri/
lil Monica korteri võti, mis
samal päeval anü Monicale tagasi.
Tukholman- i A NÜÜD?
rid.
23. aprillil tehti koduläbiotsimi-ne
Reet Kosose äris, kus ei tehtud
konfiskeerimisi. Teine läbiotsimine
äris tehti 25. aprillil, ega seekordki
polnud konfiskeerimisi.
Samal päeval tehti läbiotsimine
uuesti Kosose korteris ja konfiskeeriti
mälestuslehti ja isikukoha-seid
pabereid, mis anti 5. mail Reet
Kososele tagasi.
Roosna ja Lepajõe kinnivõtmisega
seoses sporitati läbiotsimine
Monica korteris Coloniuksenkatul
asuvas korteris. Konfiskeeriti kaks
jakki, identifitseerimiskaarl Raivo
Roosna nimele, kaks Abloy võtit
ning üks Ava-võti. Roosna kaart
anti talle tagasi, võtmed anti Monicale.
Teine jakkidest anti Lepajõele
tagasi, aga Roosna nahkjakk
jäeti Helsingi kriminaalpolitsei
müügijaoskonda konfiskeeritute
hulka, ^ kuna see arvatakse olevat
varastatud Stodcmanni kaubarita-jast
16. augustil 1984.
luba enne on kontrollitud 27.
aprillil raudteejaama, autobussijaama,
Silja Linen ja Viking Linen
reisijatehponeid ning lennujaama
reisikohvrite hoiukohti. Staadioni
reisihoone hoiukohad kontrolliti
Juba 28. aprillil.
telefoninumbrid.
T. juures ja t. on sõidutanud
Roosnat varemail sõitudel
Soomes. Edasi rääkides, ilmnes, et
29. aprillil konfiskeeriti Tukhol-on
ööbi^ mankatui Kosose korteris kaks Piret
Krüüsimlte kirja, mis anti talle
tagasi. Piret Kruusimäe valdusest
konfiskeeriti
Kõik eespool jutustatu on as-jastolenevaist
osadest põimitud politsei
üurimisprotökollidest. ' Mis
Roosna, Lepajõe Ja kaaslased on .
öelnud pole alati olnud tõega kooskõlas,
aga see peab kõlbama kuni
teisiti tunnistatakse.
Märkimisväärne on protokollidest
märgata, kuidas need tõesti
toredad „välismaalased" on jälk
näidanud soome naisele ligipääse-vust:
kui see oleks seksileht, oleks
detailseid kirjeldusi küllaldaselt,
kuidas härrad igal õhtul soovikohaselt
püüdsid mõnel „laskerajar
noori ja kauneid soome naisi ja
kuidas jõuti ööks tüdrukute voo-disse.
Neil polnud kordagi vaja hotelli-ruumi,
nagu Lepajõe ülekuulajaile
tunnistas. On siiski tähelepandav,
et härrad sageli ööbisid Reet Ko^
sose juures, aga see ei olnud muidugi
tingitud naiste puudusest.
Tänavamehe arvestus on, et sellest
edaspidigi 5—6 aastaks härradel
pole Soomes elukohast puudus.
Selle kulud katab Soome riik. Kuidas
käib Reet Kosose ja noore Pireti
käsi. Selle järele mida olete lugenud
on üsna kindel, et vähemalt
Piret pidi midagi teadma või vä»
hemalt tajuma.
Ei Reet ega Piret ei soovi tagasisaatmist
Eestisse, ega muidugi'
mitte ka Roosna ja Lepajõe sinna
kohtuotsust kandma. Ilmselt väljasaatmise
hirm on sundinud Pireti
armastuskirjades tunnistama „oma
kihlust** Roosnaga, ntlis võiks tulla
arvestamisele kohtus. Tähelepandav
kihlus see siiski on, mis lubab korrapäraseid
ööbimisi teise mehe juures
V l õ p e t a b Soome
ofiwa pika loo.: '
Aimas Maiste k
Heod muusikat kahest
8. detsembril Estonian Concert
Management korraldusel andis Torontos
iseseisva klaveriõhtu Armas
'Maiste.
. kontsert toimus Kuningliku Konservatooriumi
kontserdisaalis. A.
Maiste tutvustas ennast järjekordselt
— erandlike võimete ja avarusega
muusikuna. Klaver ei oie talile
iiistrumendiks, mida mängida,
vaid vahendiks, millel oma muusikalisi
ja tehnilisi võimeid ka ise
siautida.
Kontserdi kava kulges kardinaalselt
erinevates muusikalistes sfäärides
-«-rangelt klassikaline ning
sUs tegelik improvisatsioon dzhäs-si
meediumis.
Esimeses osas esitas Maiste
Bachi, Beethoveni, Lemba ja Cho-pini
helitöid. Nendest ulätuslike-maiks
olid Beethoveni „Pateetili*
ne Sonaat'* oop* 13 ja Artur Lemba
Sonaat no. 2.
Kontserdi avanumbrina esitas
Maiste Bachi Oreliprelüüdi g-mcll.
Selle oreliteose on klaverile trans-kribeerinud
Siloti. Aastaid, aastaid
tagasi Toronto Eesti Meeskoori
solistina Massey Hallis — avas
Maiste oma esinemise sama palaga.
Tookord üllatas, jah ehmatas
Maiste kontserdipublikut läbipaistva
polüfoonilise koe ja erandliku
tehnilise brlljantsusega. Kõik see
oli alles ka äsjasel kontserdil. Ada-gio
religiosos vältis Maiste kõik
liigpaatost-ahvatlevad karid.
üsna julge on samm, panna
kontserdi ühte ossa kaks sonaati,
eriti veel kui esimeseks on selline
pianistliku muusika „kinnistäht**
nagu Beethoveni „Pateetiline so-'
naätVf Lokaalpatrioodlna lõi mu.
süda valutama Lemba Sonaadi
saatuse pärast otse Beethoveni järel.
, '
Maiste esitas Beethoveni 1799. a.
kirjutatud sonaadi väga tekstipuh-talt
ja jälgis hoolikalt partituuris
leiduvaid helilooja märkusi. Luksusliku
harmooniaga Adagio canta-bile
juures vältis Maiste oma mõtteid
ning see osa kujunes siis ka
rahulücuks, süvenenud beethovenli-kuks
tekstiks. Sonaadi viimane osa
pakub virtuoosUe palju võimalusi
ning Maiste ei jäänud siin midagi
võlgu ei oma sõrmeväledusele või
Beethoveni tekstisädelevusele.
Järgnes Artur Lemba Sonaat nr.
2, si-minooris.
20./30. aastates oli Artur Lemba
üks eesti rahvamuusika rakenduslikke
avangardiste. Eesti rahvalaul
ilmub tema muusikasse pigem südame
kui muusikateaduse kaudu.
Tema ooper „Kalmuneid" pii esimesi
ulatuslikke eesti rahvaluule
ja rahvaviisi rakendusi. Aga see
oli aastal 1928. Sonaadi nr. 2 kirjutas
Lemba 1952/53. aastal. Siit
vaatab vastu vilumid, oma instrumenti
põhjalikult tundev klaverikunstnik
ühest, aga internatsio-maalsem
helikeel teisest küljest.
Haruldane kinke]
AARAN
ESTONIA a nati'
Ajaloolliie ülevaadet isesciv £c
okdiotsioon, eesÜascMl pagid
Suurepäraselt kokkuvõtlik teos
täiendatud rohkete fotodega,
seks. 96 lk.
Hind $5.00 plm
Saadaval „VABA
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 24, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-12-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851224 |
Description
| Title | 1985-12-24-06 |
| OCR text | Lk.- 6 VABA "EESTLANE teisipäeval, 24. detsembril 1985 — .Tuesday, December 24, 1985 mtasa Nf. % Nr. 96 ; Euroopas käib juba kolmandat nädalat mäesuusatamine. 7. detšl toimus Prantsusmaal esimene maa-, ilmäkarika võistlus laskumises. Selle võitis itaallane Michael Mair. Kanada staaril Todd Brooker*ii läks suusje katki ja ta tuli 46-ks! rootslane GundeSvan esimeseks, norralane Pal-GuhnarMikkelspass; teiseks, vbneJane Vladimir Smirnov kolmandaks ja kanadalane Pierre Harvey neljandaks., Ajad vastavalt 47 min.' 11 sek., 47.24, 47.3,4 ja 47.41: Naiste 5 km võitis Samal nädalalõpul peeti Thunder BayV: j esimesed karikavõistlused suijsähüpetes, millest jälle kõik maailma parimad hüppajad osa võtsid. Jugoslaavlane Frimoz Ula^ ga tuli võitjaks nii 70 kui ka 90 meetris. Parim kanadalane Horst Bulau Öttawast, tuli neljandaks. • .7.. ja-8. dets. nädalalõpul:toimus Eabradöriš esimene maäilmakarika võistlus murdmaasuusatamises, mil^ lest^ kõik paremad suusatajad osa võtsid. Eriti edukad olid TÖptslased, kelledest viis tulid esimese kümne Suusatamine on j; kail te 1 i iki: a) klassil ine, kus uisutada ei tohi ja b) Vaba, kus võib teha mida tahes. Viimast kasutatakse peamiselt lühematel ma (meestel 10, naistel km), kuna pikeniatel maadel ei tohi uisutada. Niisiis 15 km klassilises tuli kõrgeim spörditeeneteniärl: Rootsi Spordi liidu (Riksidrotts-fõrbündet) [Peakoosolekul | austati liidu igal teisel, aastal väljaantava kõrgeima küldteenetemärgiga teiste hulgas ka eestlast Vambola Leet-maad EsJkiištunast, kes selle austusavalduse võttis vastu prints Bertili käest. Seda : teenetemärk on läbi aegade saanud Ž853 tegevsportlast, treonörit ja administraatprit. Vambola; I^^ erialaks on korvpall. Ta on pinud aktiivne Es-kilsmnas küi ka üleroot^ tuses. SellekõrVal sobib meenutada, et korvpalli Rootsi toojaifa piid just eestlased ja lätlased. . , . >. . , , ^. , . „_ Peaaegu terve Vambola Leetmaa Maria Matikamen. Teine oli vene- XorontO EeSti Maleklubi pidas meeskonnavõistluse To- pere on korvpalli alal olnud aktiiv-p " im LS^^^^^^^^ ronto Austria Maleklubiga, kusjuures mõlemad osutusid; sed. Koos a^^^^^^^^^^ ter Midiandist, kes tuli i7.ks. .gäma tugevaks 6:6. Pildil vaade võistlejaile, vasakul aust- treeneHte\'u^^^^^^ PS^S oTi ria, paremal eesti maletajad. Esiplaanil Toivo Kõhelik kaua KFUM Eskilstuna esindus- . Nädal varem peeti samas toimu- (paremal) mängis R . Neumamiga. "::1HDV!S~ aS nud rahvusvahelise treeninglaagri Foto: Vaba Eestlane meeskonna parimate korviküttide lõpul nn. Kanada karika voistlu». ^ hulka ja pälvis mitmel korral tähe-sed, kus eriti edukad olid svheitsla- j^p^^y ^^^^^ rahvusmeeskonna sed. Aga ka siin tuli Harvey nel- SpordiVöfeföM '^^ politseis. Spordiliigi valikul mängijana. Lõpuks õpingud viisid jandaks ja viienda Angela S Ä|i|t«lf curaud jäi jalgpalli Juurde kuuludes mit- ta Linköpinei, kus sooritas arsti ek- Foster shveitslanna Evi Kratzen ja- A SUrffiyCJ messe Tallinna klubisse, kuna iga- samid ja teatab seal sel alal. reie tdseks. " , ^..r.i i^^^ Äs tähtis teda omale mängijaks. nine ma(ailmakapkaj/pi^^ Noores eas katsetas ta kergejõüsti- Esimene maavõistlus peeti Soo- Samaaegselt selle tunnustusega Ameenkas ja Kapada kar!- j^ygg^^^l^^^ 1920, kus eestlastel tuli lep- sai ta teenetemedali Södermanlandi ka oma Thunder Bays. mängis jäähokit jäal^^^^^ noorena jalgpalli mängimist Tallin- sed päran mänginud 44 EFL ,op na Tiigiveskil, kus to ' / nud osa olünrpianiängudest Pariisis: valvel tehti veel paljajalu. Eesti Vabadussõjast võttis osa Katsetas ka elukutselisena Austrias, pagulaselu Inglismaal, kuuludes koolipoisina soomusrongil, pärast kuid igatsus perekonna juurde tõi Bradfordi Eesti Kodu liilcm^skon-sõda teenis kaadriallohvitserina tä kodumaale tagasi. da ja Eesti Pensionäride t^ingusse lennuväes ja pipneerüksuses; katse- Viimased 40 aastat on elanud Bradfordis. llillHllililillllHnM papp a Kisnniipciüiiipifeiiilct III :1L •mingeid pakke^:ega ^ta'(Sl oli Roosna lahkunud üksi autoga ruumist küllalt selgesti esikusse, kuhugi. Kosonen oli läinud p m a .M töole^Eerikinkatu 9 asuvasse ,,Ree-tanbiitiikki". Piret pii läinud sama sellest oli olnud juttu TV-uudistes. teed kopli. Umbes poole päeva ajal Pjret oli läinud hiljem B. juurde, oli Lepajõe tulnud | r r i . T ä oli Kolmekesi nad olid vaadanud TV-d mingil ajal helistanud BarbaraH*le Iile kesköö. Selle järel pH Kosonen ja küsinud Piretit. Samuti ta oli he- niagama ega tea midagi, listaiiud Kosose korterisse, aga ei mis korteris selle järel võis juhtü-olnud sealgi teda kätte saanud..da. Mõne aja pärast oli helistanud Mo- Neljapäeva hommikul oli esiteks nicale ja küsinud Barbara H, tele- helistanud Rein T. ja tulnud siis foninunibrit, öeldes et Roosna va- sinna umbes kell^ 08. te-jab seda 1 Pireti leidmiseks. ma oli üldiselt rääkinud Tillanderi Lepajõe oli olnud äris vähemalt röövimisest. Rein oli Reet Kosose kella l3;30-ni ja siis lahkunud'oma ütluse kohaselt võtnud laenuks ütlemise Järgi sööma vastaspool raamatu ja viinud Kosose kasuka Eänavat olevasse Fino restorani. kaasa, kuna see pidi yiidama pan- Kui Kosonen läks koju kdldimaj^ et 18.00 paiku Rein T. poolt sõiduta- ta laenanuks raamatu, tuna, tema korteris olid olnud Le- Kosonen väidab, et ta helistas Y pajõe ja Roosna lapsehoidjatena, samal hommikul T-le tööle jEerikih- • Mehed olid siiski varsti lahkunud katu ärri ja koju. Ärijuht Ella W. ja tulnud tagasi õhtuste uudiste jä- ütleb, et T. tulles äri avama kell relkellä2l OOpai^^^ Eiudtseile rõdult v ei oimud ja puudutanud mingin tellimist. : - ^ Reet Kosonen oli tuletanud helistamisega meelde, et tal oleks meeles lapse haiglasse viimine, kuhu tuli minna kella 12.00-ks. Kosonen oli siiski eelmisel õhtul kokku leppinud Roosnaga, et ta viib Kosose ja lapse haiglasse kella 11.30-ks. Kosonen rääkis edasi, et mehed lahkusid neljapäeva hommikul korterist umbes kella 09.00 ajal. Neil oli olnud kaasas sinine riidekött. Roosna oli helistanud kella 11.30 ajal korterisse ja öelnud end olevat Espoos ega saa tulla Kosost ja |last haiglasse viima. Kohe selle järel oli Lepajõe helbtanud, küsides kas Roosna oli juba tulnud. Kosonen oli saanud T. töökohalt kätte ja kutsunud teda neid haiglasse viima. Ta oli tulnud nii, et nad jõudsid just kell 12.00 Aurora haiglasse. Haiglast oli Kosonen jälle helistanud T. töökohale kell 17.00, paludes et see viiks ta õhtusöögile. T. oli võtnud Kosöse kaasakell 17.20 ja nad olid läinud T. kodusse Sturenkatu 40 sööma. T. oli sõidutanud Kosose uuesti haiglasse kell 18.15. Kell 21.00 ajal oli Kosonen jälle helistanud Trle ja palunud talle järele tulla koju sõidutamiseks. T. on siiski palunud teda tulla taksoga tema juurde, kuna ta oli võtnud napsu. Kosonen pii sõitnud taksoga .Sturen katule ja kohale jõudes oli T. tasüniid sõiduhinna. Kell 22J0O järel mõlemad arreteeriti korteris politsei poolt. Kosonen vaidleb vastu, et ta õleks kaasosaline kuritegudes, ega ei tea midagi teemanditest ja relvadest, Roosnat ta olevat tundnud juba kaua tagasi Tallinnas olles. Lepajõed ta oma jutu järgi d tunnie kuigi hästi. Rein T. voeti samal ajal kinni kui Reet Kosonen. Esimesel ülekuulamisel rääkis T., $t tunneb Roosnat vaid eesnime järgi, aga hiljem selgus, et neil on teineteise nad olid tuttavad juba Tallinna ajast; muuhulgas Roosna oli käinud noorena neil külas kui nad elasid samal tänaval. Reet Kosose juures katul sooritati kodu läbiotsimine. Konfiskeeriti kaks fotoalbumit, mälestuslehti, välispass Piret Kruu-simäe nimel, haiguskindlustuskaart Piret Kruusimäe nimel, identifitsee-rimiskaart Uimega Anneli Kopbnen, reisidokument Raivo Roosna nimele ja BMW sõiduauto paberid Raivo Roosna nimele. Need asjad anti Reet Kososele tagasi 5. mail, Roosna pabe-apri/ lil Monica korteri võti, mis samal päeval anü Monicale tagasi. Tukholman- i A NÜÜD? rid. 23. aprillil tehti koduläbiotsimi-ne Reet Kosose äris, kus ei tehtud konfiskeerimisi. Teine läbiotsimine äris tehti 25. aprillil, ega seekordki polnud konfiskeerimisi. Samal päeval tehti läbiotsimine uuesti Kosose korteris ja konfiskeeriti mälestuslehti ja isikukoha-seid pabereid, mis anti 5. mail Reet Kososele tagasi. Roosna ja Lepajõe kinnivõtmisega seoses sporitati läbiotsimine Monica korteris Coloniuksenkatul asuvas korteris. Konfiskeeriti kaks jakki, identifitseerimiskaarl Raivo Roosna nimele, kaks Abloy võtit ning üks Ava-võti. Roosna kaart anti talle tagasi, võtmed anti Monicale. Teine jakkidest anti Lepajõele tagasi, aga Roosna nahkjakk jäeti Helsingi kriminaalpolitsei müügijaoskonda konfiskeeritute hulka, ^ kuna see arvatakse olevat varastatud Stodcmanni kaubarita-jast 16. augustil 1984. luba enne on kontrollitud 27. aprillil raudteejaama, autobussijaama, Silja Linen ja Viking Linen reisijatehponeid ning lennujaama reisikohvrite hoiukohti. Staadioni reisihoone hoiukohad kontrolliti Juba 28. aprillil. telefoninumbrid. T. juures ja t. on sõidutanud Roosnat varemail sõitudel Soomes. Edasi rääkides, ilmnes, et 29. aprillil konfiskeeriti Tukhol-on ööbi^ mankatui Kosose korteris kaks Piret Krüüsimlte kirja, mis anti talle tagasi. Piret Kruusimäe valdusest konfiskeeriti Kõik eespool jutustatu on as-jastolenevaist osadest põimitud politsei üurimisprotökollidest. ' Mis Roosna, Lepajõe Ja kaaslased on . öelnud pole alati olnud tõega kooskõlas, aga see peab kõlbama kuni teisiti tunnistatakse. Märkimisväärne on protokollidest märgata, kuidas need tõesti toredad „välismaalased" on jälk näidanud soome naisele ligipääse-vust: kui see oleks seksileht, oleks detailseid kirjeldusi küllaldaselt, kuidas härrad igal õhtul soovikohaselt püüdsid mõnel „laskerajar noori ja kauneid soome naisi ja kuidas jõuti ööks tüdrukute voo-disse. Neil polnud kordagi vaja hotelli-ruumi, nagu Lepajõe ülekuulajaile tunnistas. On siiski tähelepandav, et härrad sageli ööbisid Reet Ko^ sose juures, aga see ei olnud muidugi tingitud naiste puudusest. Tänavamehe arvestus on, et sellest edaspidigi 5—6 aastaks härradel pole Soomes elukohast puudus. Selle kulud katab Soome riik. Kuidas käib Reet Kosose ja noore Pireti käsi. Selle järele mida olete lugenud on üsna kindel, et vähemalt Piret pidi midagi teadma või vä» hemalt tajuma. Ei Reet ega Piret ei soovi tagasisaatmist Eestisse, ega muidugi' mitte ka Roosna ja Lepajõe sinna kohtuotsust kandma. Ilmselt väljasaatmise hirm on sundinud Pireti armastuskirjades tunnistama „oma kihlust** Roosnaga, ntlis võiks tulla arvestamisele kohtus. Tähelepandav kihlus see siiski on, mis lubab korrapäraseid ööbimisi teise mehe juures V l õ p e t a b Soome ofiwa pika loo.: ' Aimas Maiste k Heod muusikat kahest 8. detsembril Estonian Concert Management korraldusel andis Torontos iseseisva klaveriõhtu Armas 'Maiste. . kontsert toimus Kuningliku Konservatooriumi kontserdisaalis. A. Maiste tutvustas ennast järjekordselt — erandlike võimete ja avarusega muusikuna. Klaver ei oie talile iiistrumendiks, mida mängida, vaid vahendiks, millel oma muusikalisi ja tehnilisi võimeid ka ise siautida. Kontserdi kava kulges kardinaalselt erinevates muusikalistes sfäärides -«-rangelt klassikaline ning sUs tegelik improvisatsioon dzhäs-si meediumis. Esimeses osas esitas Maiste Bachi, Beethoveni, Lemba ja Cho-pini helitöid. Nendest ulätuslike-maiks olid Beethoveni „Pateetili* ne Sonaat'* oop* 13 ja Artur Lemba Sonaat no. 2. Kontserdi avanumbrina esitas Maiste Bachi Oreliprelüüdi g-mcll. Selle oreliteose on klaverile trans-kribeerinud Siloti. Aastaid, aastaid tagasi Toronto Eesti Meeskoori solistina Massey Hallis — avas Maiste oma esinemise sama palaga. Tookord üllatas, jah ehmatas Maiste kontserdipublikut läbipaistva polüfoonilise koe ja erandliku tehnilise brlljantsusega. Kõik see oli alles ka äsjasel kontserdil. Ada-gio religiosos vältis Maiste kõik liigpaatost-ahvatlevad karid. üsna julge on samm, panna kontserdi ühte ossa kaks sonaati, eriti veel kui esimeseks on selline pianistliku muusika „kinnistäht** nagu Beethoveni „Pateetiline so-' naätVf Lokaalpatrioodlna lõi mu. süda valutama Lemba Sonaadi saatuse pärast otse Beethoveni järel. , ' Maiste esitas Beethoveni 1799. a. kirjutatud sonaadi väga tekstipuh-talt ja jälgis hoolikalt partituuris leiduvaid helilooja märkusi. Luksusliku harmooniaga Adagio canta-bile juures vältis Maiste oma mõtteid ning see osa kujunes siis ka rahulücuks, süvenenud beethovenli-kuks tekstiks. Sonaadi viimane osa pakub virtuoosUe palju võimalusi ning Maiste ei jäänud siin midagi võlgu ei oma sõrmeväledusele või Beethoveni tekstisädelevusele. Järgnes Artur Lemba Sonaat nr. 2, si-minooris. 20./30. aastates oli Artur Lemba üks eesti rahvamuusika rakenduslikke avangardiste. Eesti rahvalaul ilmub tema muusikasse pigem südame kui muusikateaduse kaudu. Tema ooper „Kalmuneid" pii esimesi ulatuslikke eesti rahvaluule ja rahvaviisi rakendusi. Aga see oli aastal 1928. Sonaadi nr. 2 kirjutas Lemba 1952/53. aastal. Siit vaatab vastu vilumid, oma instrumenti põhjalikult tundev klaverikunstnik ühest, aga internatsio-maalsem helikeel teisest küljest. Haruldane kinke] AARAN ESTONIA a nati' Ajaloolliie ülevaadet isesciv £c okdiotsioon, eesÜascMl pagid Suurepäraselt kokkuvõtlik teos täiendatud rohkete fotodega, seks. 96 lk. Hind $5.00 plm Saadaval „VABA |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-24-06
