1984-10-25-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.'25. oktoobril 1984— 1934 Nr.
Müügil VABA EESTIASEidltiises
Spördimasierife kiüevõistlus ' iüpetes' ja IieMetefe peeti 14.
Stouff^lUes/Omtärio, lätlaste keffgejõusüku klubi korraldusel. Päikesepaistelise
ja tuuleta ilmaga Isaavutasid Estonia Masterite Klubi liikmed
Bsiklikke, Välis-Eesti (VR) ja Kanada (KR) rekordeid, võisteldes lätlaste,
sakslaste ja inglaste malslerite vastu. Võistlus kestis kuus tundi,
siinult iilö ala tehti korraga järgnevas jäFJekorras.
Kaugushüpes K. Trei (75 pluss)
3.95 — '990 punkti (KR, VR); V.
Kõressaar (65 pluss) 3.47 — 435;
V. Sadul (60 pluss) 4.23 — 643,5;
T. Vellend (60 pluss) 3.88 — 486;
J. Lents (55 pluss) 4.45 — 580.
Kuulitõuge: (4 kg) K. Trei 9.43
— 705,9; (5 kg) V. Kõressaar 9.86
— 738,4 (VR); V. Sadul 9.07 -
578; T. Vellend 8.95 — 564,3;
(6 kg) J. Lents 10.29 — 679,3.
KõrgusBiüpes Trei 1.20 — 875;
Kõressaar 1.20— 528; Sadul 1.30^
— 640 (VR); VeUend 1.15 — 340;
Lents 1.20 — 306.
Kettaheide; (1 kg) Trei 28.66 —
746,4; Kõressaar 27.68 — 548,1;
Sadul ^2.62 — 353,4; Vellc-nd
25.76 — 441,3; (1.5 kg) Lents
31.20 — 593,6.
Kolmikhüpej Trei 8.02 — 1004
(KR, VR); Kõressaar 7.18— 556
(VR); Sadul 7.90 — 520 (VR);
Vellend 7.41 — 422; Lents 8.83
— 526.
OdavDses (600 g) Trei 27.26 —
724,9; Kõressaar 26.16 — 517,1
(VR); Sadul 21.94 — 334,3; Vellend
19.84 — 275,5; (800 g) Lents
30.50 — 574.
üldvõitjaks osutus lan Hume
(70 pluss) Quebecist 6263 punktiga,
kes on mitme maailmarekordi
omanik. Mullune karikavõitja oli
Earl Treij 70 pluss Massis 3618
punktiga, kes nüüd võitis 75 pluss
klassis 5046 p.
Valden Sadul võitis 60 pluss
klassis 3069 p. jättes teiseks Theo
Vellendi 2529 p. Viktor Kõressaar
oli teine 65 pluss klassis 3322 p.
ja teine oli ka Jaan Lents 55 pluss
Idassis 3258 p.
KuuevÕistluse üldjärjekorras,
vaatamata vanusele, oli Trei teine,
Kõressaar neljas, Lents kuues, Sadul
seitsmes ja Vellend 11-nes.
E. Kulmair
Esst rafevisMti|iiri loomingu^^^
]U)omingiipa«vade Kimstide loengod^^s^^ pudis — 169 lk.
Autorid: Allik, Berendsfen/Opp-I^ppik^ Metsala, Martin, ^ ^
lapea, Niidas, Olbrei, Puhm, Puust, Raudsepp, Riga, Salo,
Sermat, Susi, Tüdo, Toi, Valdsaar, Mrkhaus Ja Vottk.
Hind $15^ pluss saatekulu $2.—
Põikread: 1. Kaaluühiku lühend,
3. Tervishoiuminister Kanada uues
valitsuses, 6. Suur kivi, 10. Mütsi-nokk,
11. Liiklusvahend, 12. Kuju
Kreeka ^mütoloogias, 13. Esimene
Rooma paavst, 15. Suurte lahingute
paik Soome talvesõjas, 17. Eesti
maalikunsti vanameister, 18. Kehaosa,
19. Eesti Vabadussõja kangelane,
21. Bellini oõperj 24. Filmitäht
Chaney eesnimi, 25. Kuiv
puukäsn, 27. Suur Väekoondis, 29.
Köha määrsõna, 31. Kaasj 3 3.
Sammuma, 36. Sada — ühes võõrkeeles,
37. Ghateaubriand' teos, 39.
Peatuskoht, 41. Kahe eesti laulja
nimi, 42. Doos, 44. Artikkel saksa
keeles, 46. . . . Nukrus — 0. Lutsu
teos, 48. Kaunvili, 50. Mitte esimene,
52. Võluv, 54- tihe usundi
sümbol, 55. Eesti kirjanik 1861—
1931, 66. Kodulind. .
Malevõistlus iõekäära Lästesuvekodus. Mängivad Leo Musta (vasakul)
ja Thomas Olvet,- paremal - Eesti MaleMuM. efcees Lembit JoseMn
mäffigwvaatlemaSo ^ ..
Foto: J. Säägi
Eestis on 100 meeskõrgushüp^
paj at ületanud 2 meetrit.; Esmakordselt
hüppas Rein EUermaa 28.
mail 1960 Tallinnas 2 meetrit. 2:10
ületas Jüri Tarmak 19. juunil 1966
Tartus. 2.15 ületas Vello Lumi 15.
juulil 1973 Tallinnas. 2.20 ületas
ta 27. veebruaril 1974 Brjanskis,
2.25 hüppas Tarmo Valgepea 28.
mail 1983 Staikis. Kõrguse 2.20 m
on ületanud 5, 2.15 m — 11, 2.10
m — 24, 2.08 29, 2v05 m —
44; 2.03 m — 57, 2.oi m — 60,.
2.01 m — 65 ja 2.00 m — 100.
: Püstread: 1. Mesi — prantsuse
keeles, 2. Hiljuti 80-aastaseks saanud
kuulus kirjanik,. 4. Linn
Prantsusmaal, 5. Väejuht E. Vabadussõjas,
kes teenimatult jäi kindraliks
ülendamata, 6. Koht Tallinna
lähedal, 7. Kolm ühesugust konsonanti,
8. Spordiminister Kanada
uues valitsuses, 9. Looma kehaosa,
10. Atleedid, 14. Haruldane —
saksa keeles, 16. ^ Puiestee, 20.
. . . elupäevad. — teos varajases
eesti 19. saj. kirjanduses, 22. Vorm
sõnast olema, 23. Suure Prantsuse
revolutsiooni juhte, 26. , Haige
abistaja, 28. Põlev gaas, 30. Nai-senuni,
32. Skulptori lopming, 34.
Mitte vahnis, küpsemata, 35. Hiljuti
surnud kuulus fihnitäht, 38.
Põletav mass, 40. Asustatud koht,
43. Kinnitusvähend, 45. Naisenimi,
47. Artikkel prantsuse keeles, 49.
Inglise mehenime lühivorm, 51.
Asesõna inglise keeles, 53. Artikkel
hispaania keeles. '
. RISTSÕNA NR. 12U
xAHENi)iJs::;:\-::-
Põikr^d; 1. Postimees, 7. Lot,
9. Salaja, 10. Utah, IL Närv, 12.
Aabits, 13. Moment, 15. Avar, 16.
Omandama, 19. Serenaad, 21. Saku,
23. Eduard, 24. Alkoov/ 27.
Riis, 28. Ivar, 30. Esteet, 31. Tak,
32. Magnoolia.
\fetreadr^^^L 2. Ostrov, 3.
Toliter, 4. Manitoba, 5. Esra, 6.
Savann, 7. Lagi, 8. Taastatud, 13.
Maksuamet, 14. Maur, 17. Ander-sen,
18. Ahaa, 20. i Noorem, 21.
Suliko, 22. Kraavi, 25. Katk, 26.
Vita, 29. Raa. ,
Prof mix OINAS
«KALEVIPOEG KÜTKES
muid esseid Mstlrahvahitttesi
mffifol«K)giost ]a Idrjandusetf*
Saadaval VABA EESTLASE tatHases
MWGIL
ao
Lydia Aruvalla iloodiraamaf'
TÄIENDUSKOOLIDE LAULUVARA
NOOTIDEGA"
HindSsU
Saadaval kooliõhfutel T. Eesti Majais» postiteel: L. MARLEY,
9 Panavano a, Minowdale, Ont M2R 3S8>^^ EEST-LASE
taUtuses.
MARIE UNDffi INIMESENA
Raamatuke on koos jatod Hdmi Rajamaa poolt Teatajas avaldatud
artiklite seeriast, avaldub uusi aspekte meie snurluulet»-
last kui inimesest ja on täiendnsek)s| neüe teostele, mis Maile
Underi kohta varem ilmunud. Raamatuke on välja antud seoses
Marie Underi 100. a. sünnipäeva täiustamisega.
Hind $4.— pluss saatekulu 500
MADAYAL VABA EESIIJLSE l A ^
ILMUS TBINB ITRÜKK INGUSKEELSBST KOKARAAMATUST
Cooking Estonian Style"
laTreumuth jd Viivi Piirisild
retsepti ifcr Hind koos saatekuluga Can. $15.-
Teilimisl võtab vastu ,.Vaba Eestlase" tatttm.
lUamatad 8aa#etal^ Angeleitit.
ADO
HETHERJ
AdTol
365 Bay St.
õhtuti 447
EN
ADVOl
1 First Cani
TetkJ
k(
Torontl
Teil
kc
HARRY
VANDl
Vfitnikka
0
EL
HatK
iHiMttMiiimaimttffltaiiB^^
see vahepeal juba takerduma jäänud
plaan kunagi võiks täituda!
i Võiks küsida, kas oli prof. Sut-ton'i
raamatuis kirjeldatud olukordadel
mingit osatähtsust Balti rii^
kide saatuses Teise maailmasõja
lõpul? Siinsete ridade kirjutaja arvates,
väga palju! Wall Street ja
internatsionaalne finants ei olnud
kõige vähematki huvitatud iseseisvate
Balti riikide olemasolust. Päris
vastupidiselt: need olid olnud
tõkkdks finantseerijate poolt eelistatud
öõiiogude/,vsotsi£Jismi" levitamisele
Euroopas. Kuidas saadi
maailmale üles kiita jä eeskujuks
seada viletsaid N. Vene majandus-
„saavutüsi"i kui otse seUe
väikeriiki olid paai
iseseisvuse vältel suutnud lausa
majanduslikku ja kultuurilist unet
korda saata Sellepärast, Wall
Streefi arvestustes, need väikeriigid
oHd määratud kadumisele, et
seda ladusamalt ja ilma viperusteta
võiks areneda nendel äritsembe N.
Liiduga. Wall Söreefi huvid ja kavad
olid aga peamiseks põhjuseks,
miks Lääne riigijuhid võisid nii kergelt
ja „puhta südamega" loovutada
Baltikumi pärast sõja lõppu venelastele.
Need kolm pidid saama
esimesiks ohvreiks, juba siis plaanis
seisnud , .maailmavalitsuse" altarile.
— Mis siiski ei ütle veel, et
Aga juba „kommunisini isa"
Karl Marx sai oma revolutsiooniliste
tööde kirjutamise ajal suuremaid
rahalisi toetusi ühelt rikkalt
pdustriaiistilt. Ta lõpetas oma
elupäevad vaesuses ja viletsuses,
äga lapsepõlvest alates ta oli harjunud
rikkusega. Koolipoisina sai
ta omalt isalt taskurahaks 700
taalrit aastas, ajal mil. ainult viis
protsenti elnikkonnast teenisid ise-'
gi 300. Siiski, Marx suutis kulutada
kõik ja oli keskeast alates alalises
rahapuuduses. Selle põhjustajaks
olid alalised joomingud ja orgiad,
nagu ka pidevad kaotused
börsil spekuleerides.
Kõigi sotside ja marksistide ebajumal
Marx sai kuulsaks oma usuvastasuse
teooriatega, aga tegelikult
oli tä ise sügavalt usklik juba
koolipõlvest alates; ka hilisemas
elus ta mitte kunagi ei kahelnud
Jumala olemasolus. Tema usuvas-tasus
oli täpselt öeldult Jumalavas-tašus
ja mittemidagi muud.
Enne kahekümnendat eluaastat oli
noor Marx endamisi veendumusele
jõudnud, et tema isikus peitus
maaihna ainulaadseim geenius. Ta
argumenteeris iseendaga oma poee-mides^
ja temas tõusis esile suurusehullustus.
Ta ei ohiud. enam vahul
Jumala loodud maailmaga, milles
temasugusele supergeeniüsde ei
leidunud küllat väärikat Icchta.
Nüüdsest peale ta ei tahtrmd midagi
vähemat, kui saada yõrdseks Jumala
endaga..; Sellest alates ta
pidas Jumalat oma isiklikuks vaenlaseks.
Ta hakkas suitsema- kättemaksu
ja vandus kukutada Jumala
ta taevaselt troonilt... V
Sellel otstarbel astus ta kahe-
Icümnenda eluaasta paiku Saatana
usku. Tema sellesse kultusesse sis-seviijaks
oÜ tõenäoliselt ta kaasaegne
Moses Hess. Hiljem tõmbas
Marx sinna kaasa ka oma samuti
segavalt uskliku sõbra Engels'i.
(Hess, Marx ja Engels olid Esimese
internatsionaali asutajad; hüjem
liitus nendega veel samuti satanist
ja anarhist Bakunin). See ei olnud"
talle ka mingiks kergelt võetavaks
naljaks või ajutiseks meelelahutuseks;
Marx teenis Saatanat
kõige tõsidusega ja kogu olemusega,
jäädes sellele truuks viimse hingetõmbeni.
Isegi oma eriskummalise
juuksesoengu ja lõpmatuna
näiva habeme —- mida võime näha
igasse maailmanurka lugematul
arvul ülesseatud büstidel (puusli-kel?)
—- sellegi oli ta kopeerinud
19-nda sajandi satanistide preest-rinna
Joanna Southcotfi jüngritelt^
mida need kasutasid omavaheliseks
tundemärgiks ja mülist soengut ei
kannud keegi muu.
Kõik jutud Kari Marx'i suurest
inimarmastusest ja tugevast õiglustundest
on väljamõeldised, mis talle
külge poogitud alles pärast ta
surma. Marx vihkas kõike ja kõiki,
maailma ja inimesi, isegi oma sõpru,
eriti aga töölisklassi kui pururumalaid
olevusi. Tema eesmärgiks
oli saanud: viia maailm ja inimkond
täielikku hukatusse, igaveseks
ajaks. Nii ennustas ta omas poeemis
,,Oulanem":
„ . . . Kaisutades'mmd, -
maailm omas rumaluses kärvab
Ja vajub põhja, ülimaisse •
. ..tühimikku...
nistide kombe kohaselt tuletatud
pühakirjast võetud sõnade äramoo-nutamise
teel.)
Marx uskus kuidlalt põrgu olemasolusse
ja ta programm seisnes
kogu inimkonna iseendaga põrgusse
kaasa juhtimises. Ta oli enda-rhisi
jõudnud otsusele, et see oli
ainsam viis, kuidas ta saaks võidel-da
ja võita iseendale võrdsuse Jumalaga.
Omas luuletuses „Human
Pride" („Inimlik uhkus") ütleb ta
niisiis:
(Pärast seda, kui tema põhjustatud
hukatus on toimunud)
„ . . .Siis kõnnin ma võidukalt
aagu jumal
Maailma rusude vahel.
Ja minu sõnadel on tegude
võim— :
Ma tunnen end võrdsena
Loojaga!"
Saatanlus ei toonud Marx'ile
išikhkku õnne. Kaks ta tütart ja
väimees sooritasid enesetapu, kolm
last surid nälga. Tema sõber Engels
Idrjeldas teda kui «monstrumit,
kes ei kõnni ega jookse, kes ainult
hüppab oma kandadel, ise vahutades
vihast. Nii, nagu kihutaks teda
alatasa tagant kümme tuhat kuradit!"
— Säärane oli niisiis kõigi
marksistide pühak ja „töötava rahva
eestvõitleja".
Satanism on tegelikult vanem
kui ristiusk. Selle kultuse tsentrum
asus vanal ajal Pergamoses ja Saatana
altar sealsel Muusemfli saarel,
kuni 1944. aastal saksa arheoloogid
selle sealt Berliini tõid. Edasi,
„Svenska Dagbladet'i" artiklis 27.
jaan. 1948 kirjutati, et Berliini val-se
viinud, kuhu see aga jäljetult
kadunud. Seda ei oldud kuhugi
muuseumi üles seatud. Võunalik,
et see võeti seal „eraviisilisse" kasutusse
kõrgemate parteimeeste
poolt...
Samas rootsi leheartiklis teatati
aga ka, et Lenini mausoleumi ehitaja
arhitekt StjuseV oli ehitamisel
kasutanud mudeliks sedasama tollal
veel Pergamoses asunud Saatana
altarit. Kui nii, siis sajad-tuhan-ded
omamaised ja välismaised turistid
igal aastal käivad Moskvas
austust avaldamas Saatana altarile
nagu ehtsad «palverändurid"
lutamisej punaarmee poolt olid ve-
(Poeemikummahne tiitel oa sata- nelased Pergamose altari Moskvas-Ülikooli
aastapäev
ja Uku Masing
Seekord tähistame Tartu Ülikooli
aastapäeva pühapäeval, 2. detsembri
pealelõunal kell 3.30 Tartu
Instituudis. Aktuse treemaks on
Uku ^Masing, kellel äsja möödus
80. sünnipäev. Masingu isiksus on
märkimist leidnud, ka välismaal nii
tema luule kui ka usulis-filosoofi-
Hsest küljest. Okupeeritud Eestis
tema töid ei ole avaldatud, kuid
tema kolm luuletuskogu on siin
ilmunud. Uku Masingu luulest räägib
aktusel Urve Karuks, lühem
ettekanne tema akadeemilisest
tööst on VeUo Salolt.
s
Š'
äi ' i
m
m
1
i
•Im
Wä'
ii' •* ••;
m
VAIPi
Pl
»DVASt-
ERIK
VABi
TOI
avat
reed)
Tdefonic
Vi
on isai
üks toi;
kuulutusi]
tekstis
esiküljel
Kl
nädala 'e|
emasp.
nädala t<i
map.
ml
Leida
PostiaiU
9 Parral
Willo\
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 25, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-10-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841025 |
Description
| Title | 1984-10-25-06 |
| OCR text | .'25. oktoobril 1984— 1934 Nr. Müügil VABA EESTIASEidltiises Spördimasierife kiüevõistlus ' iüpetes' ja IieMetefe peeti 14. Stouff^lUes/Omtärio, lätlaste keffgejõusüku klubi korraldusel. Päikesepaistelise ja tuuleta ilmaga Isaavutasid Estonia Masterite Klubi liikmed Bsiklikke, Välis-Eesti (VR) ja Kanada (KR) rekordeid, võisteldes lätlaste, sakslaste ja inglaste malslerite vastu. Võistlus kestis kuus tundi, siinult iilö ala tehti korraga järgnevas jäFJekorras. Kaugushüpes K. Trei (75 pluss) 3.95 — '990 punkti (KR, VR); V. Kõressaar (65 pluss) 3.47 — 435; V. Sadul (60 pluss) 4.23 — 643,5; T. Vellend (60 pluss) 3.88 — 486; J. Lents (55 pluss) 4.45 — 580. Kuulitõuge: (4 kg) K. Trei 9.43 — 705,9; (5 kg) V. Kõressaar 9.86 — 738,4 (VR); V. Sadul 9.07 - 578; T. Vellend 8.95 — 564,3; (6 kg) J. Lents 10.29 — 679,3. KõrgusBiüpes Trei 1.20 — 875; Kõressaar 1.20— 528; Sadul 1.30^ — 640 (VR); VeUend 1.15 — 340; Lents 1.20 — 306. Kettaheide; (1 kg) Trei 28.66 — 746,4; Kõressaar 27.68 — 548,1; Sadul ^2.62 — 353,4; Vellc-nd 25.76 — 441,3; (1.5 kg) Lents 31.20 — 593,6. Kolmikhüpej Trei 8.02 — 1004 (KR, VR); Kõressaar 7.18— 556 (VR); Sadul 7.90 — 520 (VR); Vellend 7.41 — 422; Lents 8.83 — 526. OdavDses (600 g) Trei 27.26 — 724,9; Kõressaar 26.16 — 517,1 (VR); Sadul 21.94 — 334,3; Vellend 19.84 — 275,5; (800 g) Lents 30.50 — 574. üldvõitjaks osutus lan Hume (70 pluss) Quebecist 6263 punktiga, kes on mitme maailmarekordi omanik. Mullune karikavõitja oli Earl Treij 70 pluss Massis 3618 punktiga, kes nüüd võitis 75 pluss klassis 5046 p. Valden Sadul võitis 60 pluss klassis 3069 p. jättes teiseks Theo Vellendi 2529 p. Viktor Kõressaar oli teine 65 pluss klassis 3322 p. ja teine oli ka Jaan Lents 55 pluss Idassis 3258 p. KuuevÕistluse üldjärjekorras, vaatamata vanusele, oli Trei teine, Kõressaar neljas, Lents kuues, Sadul seitsmes ja Vellend 11-nes. E. Kulmair Esst rafevisMti|iiri loomingu^^^ ]U)omingiipa«vade Kimstide loengod^^s^^ pudis — 169 lk. Autorid: Allik, Berendsfen/Opp-I^ppik^ Metsala, Martin, ^ ^ lapea, Niidas, Olbrei, Puhm, Puust, Raudsepp, Riga, Salo, Sermat, Susi, Tüdo, Toi, Valdsaar, Mrkhaus Ja Vottk. Hind $15^ pluss saatekulu $2.— Põikread: 1. Kaaluühiku lühend, 3. Tervishoiuminister Kanada uues valitsuses, 6. Suur kivi, 10. Mütsi-nokk, 11. Liiklusvahend, 12. Kuju Kreeka ^mütoloogias, 13. Esimene Rooma paavst, 15. Suurte lahingute paik Soome talvesõjas, 17. Eesti maalikunsti vanameister, 18. Kehaosa, 19. Eesti Vabadussõja kangelane, 21. Bellini oõperj 24. Filmitäht Chaney eesnimi, 25. Kuiv puukäsn, 27. Suur Väekoondis, 29. Köha määrsõna, 31. Kaasj 3 3. Sammuma, 36. Sada — ühes võõrkeeles, 37. Ghateaubriand' teos, 39. Peatuskoht, 41. Kahe eesti laulja nimi, 42. Doos, 44. Artikkel saksa keeles, 46. . . . Nukrus — 0. Lutsu teos, 48. Kaunvili, 50. Mitte esimene, 52. Võluv, 54- tihe usundi sümbol, 55. Eesti kirjanik 1861— 1931, 66. Kodulind. . Malevõistlus iõekäära Lästesuvekodus. Mängivad Leo Musta (vasakul) ja Thomas Olvet,- paremal - Eesti MaleMuM. efcees Lembit JoseMn mäffigwvaatlemaSo ^ .. Foto: J. Säägi Eestis on 100 meeskõrgushüp^ paj at ületanud 2 meetrit.; Esmakordselt hüppas Rein EUermaa 28. mail 1960 Tallinnas 2 meetrit. 2:10 ületas Jüri Tarmak 19. juunil 1966 Tartus. 2.15 ületas Vello Lumi 15. juulil 1973 Tallinnas. 2.20 ületas ta 27. veebruaril 1974 Brjanskis, 2.25 hüppas Tarmo Valgepea 28. mail 1983 Staikis. Kõrguse 2.20 m on ületanud 5, 2.15 m — 11, 2.10 m — 24, 2.08 29, 2v05 m — 44; 2.03 m — 57, 2.oi m — 60,. 2.01 m — 65 ja 2.00 m — 100. : Püstread: 1. Mesi — prantsuse keeles, 2. Hiljuti 80-aastaseks saanud kuulus kirjanik,. 4. Linn Prantsusmaal, 5. Väejuht E. Vabadussõjas, kes teenimatult jäi kindraliks ülendamata, 6. Koht Tallinna lähedal, 7. Kolm ühesugust konsonanti, 8. Spordiminister Kanada uues valitsuses, 9. Looma kehaosa, 10. Atleedid, 14. Haruldane — saksa keeles, 16. ^ Puiestee, 20. . . . elupäevad. — teos varajases eesti 19. saj. kirjanduses, 22. Vorm sõnast olema, 23. Suure Prantsuse revolutsiooni juhte, 26. , Haige abistaja, 28. Põlev gaas, 30. Nai-senuni, 32. Skulptori lopming, 34. Mitte vahnis, küpsemata, 35. Hiljuti surnud kuulus fihnitäht, 38. Põletav mass, 40. Asustatud koht, 43. Kinnitusvähend, 45. Naisenimi, 47. Artikkel prantsuse keeles, 49. Inglise mehenime lühivorm, 51. Asesõna inglise keeles, 53. Artikkel hispaania keeles. ' . RISTSÕNA NR. 12U xAHENi)iJs::;:\-::- Põikr^d; 1. Postimees, 7. Lot, 9. Salaja, 10. Utah, IL Närv, 12. Aabits, 13. Moment, 15. Avar, 16. Omandama, 19. Serenaad, 21. Saku, 23. Eduard, 24. Alkoov/ 27. Riis, 28. Ivar, 30. Esteet, 31. Tak, 32. Magnoolia. \fetreadr^^^L 2. Ostrov, 3. Toliter, 4. Manitoba, 5. Esra, 6. Savann, 7. Lagi, 8. Taastatud, 13. Maksuamet, 14. Maur, 17. Ander-sen, 18. Ahaa, 20. i Noorem, 21. Suliko, 22. Kraavi, 25. Katk, 26. Vita, 29. Raa. , Prof mix OINAS «KALEVIPOEG KÜTKES muid esseid Mstlrahvahitttesi mffifol«K)giost ]a Idrjandusetf* Saadaval VABA EESTLASE tatHases MWGIL ao Lydia Aruvalla iloodiraamaf' TÄIENDUSKOOLIDE LAULUVARA NOOTIDEGA" HindSsU Saadaval kooliõhfutel T. Eesti Majais» postiteel: L. MARLEY, 9 Panavano a, Minowdale, Ont M2R 3S8>^^ EEST-LASE taUtuses. MARIE UNDffi INIMESENA Raamatuke on koos jatod Hdmi Rajamaa poolt Teatajas avaldatud artiklite seeriast, avaldub uusi aspekte meie snurluulet»- last kui inimesest ja on täiendnsek)s| neüe teostele, mis Maile Underi kohta varem ilmunud. Raamatuke on välja antud seoses Marie Underi 100. a. sünnipäeva täiustamisega. Hind $4.— pluss saatekulu 500 MADAYAL VABA EESIIJLSE l A ^ ILMUS TBINB ITRÜKK INGUSKEELSBST KOKARAAMATUST Cooking Estonian Style" laTreumuth jd Viivi Piirisild retsepti ifcr Hind koos saatekuluga Can. $15.- Teilimisl võtab vastu ,.Vaba Eestlase" tatttm. lUamatad 8aa#etal^ Angeleitit. ADO HETHERJ AdTol 365 Bay St. õhtuti 447 EN ADVOl 1 First Cani TetkJ k( Torontl Teil kc HARRY VANDl Vfitnikka 0 EL HatK iHiMttMiiimaimttffltaiiB^^ see vahepeal juba takerduma jäänud plaan kunagi võiks täituda! i Võiks küsida, kas oli prof. Sut-ton'i raamatuis kirjeldatud olukordadel mingit osatähtsust Balti rii^ kide saatuses Teise maailmasõja lõpul? Siinsete ridade kirjutaja arvates, väga palju! Wall Street ja internatsionaalne finants ei olnud kõige vähematki huvitatud iseseisvate Balti riikide olemasolust. Päris vastupidiselt: need olid olnud tõkkdks finantseerijate poolt eelistatud öõiiogude/,vsotsi£Jismi" levitamisele Euroopas. Kuidas saadi maailmale üles kiita jä eeskujuks seada viletsaid N. Vene majandus- „saavutüsi"i kui otse seUe väikeriiki olid paai iseseisvuse vältel suutnud lausa majanduslikku ja kultuurilist unet korda saata Sellepärast, Wall Streefi arvestustes, need väikeriigid oHd määratud kadumisele, et seda ladusamalt ja ilma viperusteta võiks areneda nendel äritsembe N. Liiduga. Wall Söreefi huvid ja kavad olid aga peamiseks põhjuseks, miks Lääne riigijuhid võisid nii kergelt ja „puhta südamega" loovutada Baltikumi pärast sõja lõppu venelastele. Need kolm pidid saama esimesiks ohvreiks, juba siis plaanis seisnud , .maailmavalitsuse" altarile. — Mis siiski ei ütle veel, et Aga juba „kommunisini isa" Karl Marx sai oma revolutsiooniliste tööde kirjutamise ajal suuremaid rahalisi toetusi ühelt rikkalt pdustriaiistilt. Ta lõpetas oma elupäevad vaesuses ja viletsuses, äga lapsepõlvest alates ta oli harjunud rikkusega. Koolipoisina sai ta omalt isalt taskurahaks 700 taalrit aastas, ajal mil. ainult viis protsenti elnikkonnast teenisid ise-' gi 300. Siiski, Marx suutis kulutada kõik ja oli keskeast alates alalises rahapuuduses. Selle põhjustajaks olid alalised joomingud ja orgiad, nagu ka pidevad kaotused börsil spekuleerides. Kõigi sotside ja marksistide ebajumal Marx sai kuulsaks oma usuvastasuse teooriatega, aga tegelikult oli tä ise sügavalt usklik juba koolipõlvest alates; ka hilisemas elus ta mitte kunagi ei kahelnud Jumala olemasolus. Tema usuvas-tasus oli täpselt öeldult Jumalavas-tašus ja mittemidagi muud. Enne kahekümnendat eluaastat oli noor Marx endamisi veendumusele jõudnud, et tema isikus peitus maaihna ainulaadseim geenius. Ta argumenteeris iseendaga oma poee-mides^ ja temas tõusis esile suurusehullustus. Ta ei ohiud. enam vahul Jumala loodud maailmaga, milles temasugusele supergeeniüsde ei leidunud küllat väärikat Icchta. Nüüdsest peale ta ei tahtrmd midagi vähemat, kui saada yõrdseks Jumala endaga..; Sellest alates ta pidas Jumalat oma isiklikuks vaenlaseks. Ta hakkas suitsema- kättemaksu ja vandus kukutada Jumala ta taevaselt troonilt... V Sellel otstarbel astus ta kahe- Icümnenda eluaasta paiku Saatana usku. Tema sellesse kultusesse sis-seviijaks oÜ tõenäoliselt ta kaasaegne Moses Hess. Hiljem tõmbas Marx sinna kaasa ka oma samuti segavalt uskliku sõbra Engels'i. (Hess, Marx ja Engels olid Esimese internatsionaali asutajad; hüjem liitus nendega veel samuti satanist ja anarhist Bakunin). See ei olnud" talle ka mingiks kergelt võetavaks naljaks või ajutiseks meelelahutuseks; Marx teenis Saatanat kõige tõsidusega ja kogu olemusega, jäädes sellele truuks viimse hingetõmbeni. Isegi oma eriskummalise juuksesoengu ja lõpmatuna näiva habeme —- mida võime näha igasse maailmanurka lugematul arvul ülesseatud büstidel (puusli-kel?) —- sellegi oli ta kopeerinud 19-nda sajandi satanistide preest-rinna Joanna Southcotfi jüngritelt^ mida need kasutasid omavaheliseks tundemärgiks ja mülist soengut ei kannud keegi muu. Kõik jutud Kari Marx'i suurest inimarmastusest ja tugevast õiglustundest on väljamõeldised, mis talle külge poogitud alles pärast ta surma. Marx vihkas kõike ja kõiki, maailma ja inimesi, isegi oma sõpru, eriti aga töölisklassi kui pururumalaid olevusi. Tema eesmärgiks oli saanud: viia maailm ja inimkond täielikku hukatusse, igaveseks ajaks. Nii ennustas ta omas poeemis ,,Oulanem": „ . . . Kaisutades'mmd, - maailm omas rumaluses kärvab Ja vajub põhja, ülimaisse • . ..tühimikku... nistide kombe kohaselt tuletatud pühakirjast võetud sõnade äramoo-nutamise teel.) Marx uskus kuidlalt põrgu olemasolusse ja ta programm seisnes kogu inimkonna iseendaga põrgusse kaasa juhtimises. Ta oli enda-rhisi jõudnud otsusele, et see oli ainsam viis, kuidas ta saaks võidel-da ja võita iseendale võrdsuse Jumalaga. Omas luuletuses „Human Pride" („Inimlik uhkus") ütleb ta niisiis: (Pärast seda, kui tema põhjustatud hukatus on toimunud) „ . . .Siis kõnnin ma võidukalt aagu jumal Maailma rusude vahel. Ja minu sõnadel on tegude võim— : Ma tunnen end võrdsena Loojaga!" Saatanlus ei toonud Marx'ile išikhkku õnne. Kaks ta tütart ja väimees sooritasid enesetapu, kolm last surid nälga. Tema sõber Engels Idrjeldas teda kui «monstrumit, kes ei kõnni ega jookse, kes ainult hüppab oma kandadel, ise vahutades vihast. Nii, nagu kihutaks teda alatasa tagant kümme tuhat kuradit!" — Säärane oli niisiis kõigi marksistide pühak ja „töötava rahva eestvõitleja". Satanism on tegelikult vanem kui ristiusk. Selle kultuse tsentrum asus vanal ajal Pergamoses ja Saatana altar sealsel Muusemfli saarel, kuni 1944. aastal saksa arheoloogid selle sealt Berliini tõid. Edasi, „Svenska Dagbladet'i" artiklis 27. jaan. 1948 kirjutati, et Berliini val-se viinud, kuhu see aga jäljetult kadunud. Seda ei oldud kuhugi muuseumi üles seatud. Võunalik, et see võeti seal „eraviisilisse" kasutusse kõrgemate parteimeeste poolt... Samas rootsi leheartiklis teatati aga ka, et Lenini mausoleumi ehitaja arhitekt StjuseV oli ehitamisel kasutanud mudeliks sedasama tollal veel Pergamoses asunud Saatana altarit. Kui nii, siis sajad-tuhan-ded omamaised ja välismaised turistid igal aastal käivad Moskvas austust avaldamas Saatana altarile nagu ehtsad «palverändurid" lutamisej punaarmee poolt olid ve- (Poeemikummahne tiitel oa sata- nelased Pergamose altari Moskvas-Ülikooli aastapäev ja Uku Masing Seekord tähistame Tartu Ülikooli aastapäeva pühapäeval, 2. detsembri pealelõunal kell 3.30 Tartu Instituudis. Aktuse treemaks on Uku ^Masing, kellel äsja möödus 80. sünnipäev. Masingu isiksus on märkimist leidnud, ka välismaal nii tema luule kui ka usulis-filosoofi- Hsest küljest. Okupeeritud Eestis tema töid ei ole avaldatud, kuid tema kolm luuletuskogu on siin ilmunud. Uku Masingu luulest räägib aktusel Urve Karuks, lühem ettekanne tema akadeemilisest tööst on VeUo Salolt. s Š' äi ' i m m 1 i •Im Wä' ii' •* ••; m VAIPi Pl »DVASt- ERIK VABi TOI avat reed) Tdefonic Vi on isai üks toi; kuulutusi] tekstis esiküljel Kl nädala 'e| emasp. nädala t |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-25-06
