1984-08-16-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1984 — Thursday, Äug^ 16, 084^ Nr. 61
Äidlise õepoegsi
süiidiniid 11. oktodboril 1929 KuUengal
surnud 12. juulil 19B4 TalJimiasi
^^^^^^^^^^
ABIKAASA poja AINIGA TalliBM
SUGULASED
PuMca raMusl
Unustamatud
Sinust mälestused.
S S ä O U m 2180 Huiontario il.ni.j^f^
SJSeJCESVAUES .CHAPH. 436 RoncesvjiJiTAv,.
WBKBCHAPEt 2357 Bloor Šl. W
767-3153 •'.
onutütart
¥OIJ>lMAm;
ENDEL •
OS-lSluj^lieslParlüngatoilChspdj.
Meeldiv, väärikas ja mä-ü.1duaal-.
set tähelepanu osutav teenimine
Oma parkimisplatsid kõikide
iiiuiiiiiiiiHiiüitiiiiiiiinniiiiiHniitBiHJiiiiiinii
Pärast ordinatsiooni talitust jagasid armulauda Ülo Saar ja Olvi Pint, keda iiäeme Peetri kiriku altaril
koos neid õnnistanud kirikujuhtidega. Vasakult praost Andres Taul, diakon-õpetaja Ülo Saar, püskop K.
K.Veem, diakon-õpetaja 0^^^
Foto: Vaba Eestlane
• • \ : .
1 •
mm
•no
•I^EMBrr PUUS#F
"EIMARSILM
^iASTRA^KARRÖ
. MTARIINA KÜNG
KONSTANTIN KÜNG abiil
i^LEKSEI K m G a b i ^^
|!ÄRTUR JÄRVISTO
Teine nädal lõppes Jjöekääni lastesuvekodus spordivõisthise tähe
ail, kolmas nädal algas jumalateenistuse ja laste ettekaraietega. Jõekäärul
^nmakse suurt rõhku kristlikule Igal pühapäeval
toimub Jõekäärul jumalateeiiistus, ta teenivad eesti koguduste vaimulikud.
'
Lugupeetud p armast klubiliiget
Kwbuse^ mälestame;
J. URM
Mm
E E S H PENSIONÄRIDE KLUBITÖRONTOS
Mäleistame
mm
Puhkaj ralms
võõramaa miülas!
Ja avaldame südamlikki kaastunnet al^ikaasale
Tdsel pühapäeval teenis praost
E; Lepik, kes oma vaimuliku köne
aluseks oli valinud Matteuseev. 7:
7—-13: ,;Paluge, siis peab teile an-
: taina; otsige siis peate teie leidma".
õ|päjarää|cis lastele peaniiselt
siõprusest arusaadavalt jä uskuma
panevalt. Ta rääkis vihameestest^
kes teineteist ei säilinud, kuid saia
sõpradeks peale selle, kui üks teise
uppumisest päästis. Edasi rääkis ta
väga põneva loo metsavemia päevilt
Riisipere metsätes 43 a. tagasi,
kus vanad vihamehed kohtur
sid ja ühise saatuse tõttu lahuta-mata
sõpradeks said. See jutt' oli
põnev ja viis mõnegi hallipäise
'kaasaegse mõttes tagasi „rändama"
minevikuradadele. Kirikupalves
palvetas õpetaja kannatava kodumaa
ja ta rahva eest Ja j^alus, et '
Suur Looja vabastaks meie kodumaa.
iPeale jumalateenistuse lõppu
avastasid kaks Riisipere metsavenda
teineteist, peale 43Tea. möödu-
.^rnist.
Need olid praost Lepik ja Endel
Ruberg, neil oli nüüd palju jut^
tu ja „mälestiiiselõnga" lahti ha-nitada.
OSfeljas, viimane nädal algas Jõekäärul
jälle jumalateenistusega jä
,,pisi-Estoga". õpetaja Ü. Petersoo
oliöma kõrie aluseks valinud Taaveti-
19:2-^7, mis räägib: „Taevas
jutustab Jumala aust". Ta rääkis
lastele 'loodusest, taevatähtedest,
nende tekkimisest jä kustumisest.
„Aga lõpuks, meie kõik kui
•eestlased, aga eriti teie, eesti noored,
peame meeles, et Looja ja
Taevane Isa — nii nagu ta laskis
sündida taeva ja maa- ja kõik mis
ilus, nii laskis ta meid sündida eest-lasteksf
..• •• 1 . . • : ., -
Küig^ meie isade maa, mek' kadumaa
ön praegu nende valduses,
kes ei tunne ega tunnista
Jumalat, süski meie teame, mi- '
samuti kui sütib igal õhtul iga
täht uuesti, nii ka sütib kord
uuesti vabadus meie vanemate
maal;
meie teame, Taevane Isa ei lase
kaduda seda oma kätetööst, mis on
hea ja ilus ja õige... Sellepärast
oleme meie õnnelikud selle ilusa
kingituse eest, et oleme sündinud
eestlasteks. Hoiame seda kui kõige
kallimat varandust."
Peale jumalateenistust algas rikkaliku
kavaga lasteetendus „mini-
•Esto".
^ : ; . ; J.:s-gi ,
PENSIONÄIIDE KLUBI
E«3^fiot$ p^lt eelistamd ja traditsioomli^ks kujm^id
TORONTO (EKN..INFORMÄTSIOON) - Eelmised kuul tõstis Kanada
parlamendüüge David Kilgour alamkojas esile Balti küüditamise
aastapäeva tähistamise Montrealis. Tema sõnavõtt oli järgmine:
115. aasta'tcemnudi
Moderniseeritud avarad ruumid,
Mruumi.
Väärikas X&&mmm
lilled fga&s sündmiKeks.
Imstkäsitöid kinMdeksr^hted, merevailk, n^töö^c
psmnlkeiArije;rjd, keraamika. • ./
e e^v^iü. läti-. keeli
avatud juunis, juulis, augustis:
esmap.-reed^Di S.30-5, laup. 8.30-3
XL.
St,T^oroBito,Ont M4X
Teirfwi 524-14^
New Mexicos Rosyellis siiri 3.
aprülil Martha Mamot, neiuna Kure.
• :
• . • . • • • . •
Tartus suri aprillikuus Voldemar
Sõrra.
Tallinnas suri 2. jaanuaril arhitekt
Lorenz Haljak, sündinud 8, ap
rillil Rüas.
ÜSA-s Oakwood Hülsis suri 8.
aprillü August Võhma, sündinud 24.
detsembrü 1912 Sondas.
ÜSA-s Lakewoodiš suri 2T. märtsil
Konstantin Ränk, sündmud 3.
septembril 1912 Eestis.
USA-s suri 15. aprillü Arne Mägi,
sündinud 12. novembrü-1948.
„ühe õudse juhtumi neljakümne
kolmanda» aastapäeva tähistamise
puhul ma sooviksin alamkoja tähelepanu
juhtida ühele Uigutavale
sündmusele, mis toimus eile õhtul
Mintrealis. Mitusada inimest kogunes
selle mälestamiseks. Need inimesed
olid Montreali Balti Föderatsiooni
liikmed, kes kogunesid, et
mälestada neid õudseid juhtumeid,
mis toimusid 14. juuml 1941. a. Leedus,
Lätis ja Eestis.
Sel päeval tiihanded ja tuhanded
Balti riüdde elanikud arreteeriti
toorelt ja saadeti Nõukogude Lüdu
vangüaägritesse. Neid koguti kokku
kella ühe ja viie vahel öösel, anti
amult mõni minut isiklikke asju
kokku panna, asetati veoautodesse
ja saadeti raudteejaama. Seal neid
aeti inimestega täiskiüutud kaubavagunitesse,
kuhu õhku ja valgust
saadi ainult pragude vahelt. Väljä-käiguks
oli põrandas auk. Mitmepäevase
sõidu jooksul ei aniud nei°
le sööki ega vett. Uksed olid lukustatud
j a tehti lahti alles süs, kui
oli jõutud sihtkohta. Selle aja peale
olid nälg, haigus Ja surm teinud
oma
Pole ime, et nii palju balti päritoluga
inimesi kogunes eüe õhtul, et
paigutada oma leinapärgi ja ütelda
„je me souviens" (ma mäletan!).
Ma pean. nimetama ka, et
järgnevateorganisatsioonide esindajad
olid kohal: Canadian Polish
Congress, the Canadian Hungarian
Commitee of Montreal, the Canadian
Ukrainian Committee, the
Czechosloväkian National Associa-tion,
the Afghan Association ja the
Anti-Bolshevik Association."
J A A N A L M E R
KATUSETÖÖD
T e l . 293-2128
773-2014
nasi Ja parandame vaniis
Unnas kiri ka suvilates.
Nr. 61 ..^^f-
BONAIR:
P Ä I
kfilmutuskat
• 31
M S I
Annetused,
ja mälestus
vabad. Suu
noortele ja
Eesti Sj
kaudu tuh
saamiseks.
Broadview
lililiilfilllllliiiiltiil
t e l . (
IIIIHIHilllllllllllilll
B e r l i i n i
p ä e v ei
rõl|iuas(
IDA-BE]
kasutas Bei
va, k^itsteii
mate sider
ga, vastupic
kriitücale.
partei ajale
kaitses vai
1961. aastal,!
maa invasi(
süüdistuse<ll
mentaaridej
kohta. Sell(
presidendi!
-lutikat, mic
ründama,
toetust kõif
rahuläbiräi
on ees tui(
maa külast
meelsasti e
llllllllllllilllillllil
M I S
V
Toront
HEI
Re.
L
R E A L
8 Bos
llilliilllillHitlllll
a r a a b i
KAIRO
minister üt|
ha suurem
randamiseki
ga, kellest
ta kirjutas
raeliga 19'
ajaleht ,A1-
Abdel
mad, Egipi|
huvitatud
Hakkai
Vänaei
MOSKV:
ne, kes tiir
ema maga
kui ta ema
sanud, m;il
listile 50 n
na naise,
kuks ja 1!
rovski mõifj
töplaagrissej
osavõimise
ühingu aji
oli toodu;l
maalt tütrel
mat riigike
heideti ema
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 16, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840816 |
Description
| Title | 1984-08-16-04 |
| OCR text |
1984 — Thursday, Äug^ 16, 084^ Nr. 61
Äidlise õepoegsi
süiidiniid 11. oktodboril 1929 KuUengal
surnud 12. juulil 19B4 TalJimiasi
^^^^^^^^^^
ABIKAASA poja AINIGA TalliBM
SUGULASED
PuMca raMusl
Unustamatud
Sinust mälestused.
S S ä O U m 2180 Huiontario il.ni.j^f^
SJSeJCESVAUES .CHAPH. 436 RoncesvjiJiTAv,.
WBKBCHAPEt 2357 Bloor Šl. W
767-3153 •'.
onutütart
¥OIJ>lMAm;
ENDEL •
OS-lSluj^lieslParlüngatoilChspdj.
Meeldiv, väärikas ja mä-ü.1duaal-.
set tähelepanu osutav teenimine
Oma parkimisplatsid kõikide
iiiuiiiiiiiiHiiüitiiiiiiiinniiiiiHniitBiHJiiiiiinii
Pärast ordinatsiooni talitust jagasid armulauda Ülo Saar ja Olvi Pint, keda iiäeme Peetri kiriku altaril
koos neid õnnistanud kirikujuhtidega. Vasakult praost Andres Taul, diakon-õpetaja Ülo Saar, püskop K.
K.Veem, diakon-õpetaja 0^^^
Foto: Vaba Eestlane
• • \ : .
1 •
mm
•no
•I^EMBrr PUUS#F
"EIMARSILM
^iASTRA^KARRÖ
. MTARIINA KÜNG
KONSTANTIN KÜNG abiil
i^LEKSEI K m G a b i ^^
|!ÄRTUR JÄRVISTO
Teine nädal lõppes Jjöekääni lastesuvekodus spordivõisthise tähe
ail, kolmas nädal algas jumalateenistuse ja laste ettekaraietega. Jõekäärul
^nmakse suurt rõhku kristlikule Igal pühapäeval
toimub Jõekäärul jumalateeiiistus, ta teenivad eesti koguduste vaimulikud.
'
Lugupeetud p armast klubiliiget
Kwbuse^ mälestame;
J. URM
Mm
E E S H PENSIONÄRIDE KLUBITÖRONTOS
Mäleistame
mm
Puhkaj ralms
võõramaa miülas!
Ja avaldame südamlikki kaastunnet al^ikaasale
Tdsel pühapäeval teenis praost
E; Lepik, kes oma vaimuliku köne
aluseks oli valinud Matteuseev. 7:
7—-13: ,;Paluge, siis peab teile an-
: taina; otsige siis peate teie leidma".
õ|päjarää|cis lastele peaniiselt
siõprusest arusaadavalt jä uskuma
panevalt. Ta rääkis vihameestest^
kes teineteist ei säilinud, kuid saia
sõpradeks peale selle, kui üks teise
uppumisest päästis. Edasi rääkis ta
väga põneva loo metsavemia päevilt
Riisipere metsätes 43 a. tagasi,
kus vanad vihamehed kohtur
sid ja ühise saatuse tõttu lahuta-mata
sõpradeks said. See jutt' oli
põnev ja viis mõnegi hallipäise
'kaasaegse mõttes tagasi „rändama"
minevikuradadele. Kirikupalves
palvetas õpetaja kannatava kodumaa
ja ta rahva eest Ja j^alus, et '
Suur Looja vabastaks meie kodumaa.
iPeale jumalateenistuse lõppu
avastasid kaks Riisipere metsavenda
teineteist, peale 43Tea. möödu-
.^rnist.
Need olid praost Lepik ja Endel
Ruberg, neil oli nüüd palju jut^
tu ja „mälestiiiselõnga" lahti ha-nitada.
OSfeljas, viimane nädal algas Jõekäärul
jälle jumalateenistusega jä
,,pisi-Estoga". õpetaja Ü. Petersoo
oliöma kõrie aluseks valinud Taaveti-
19:2-^7, mis räägib: „Taevas
jutustab Jumala aust". Ta rääkis
lastele 'loodusest, taevatähtedest,
nende tekkimisest jä kustumisest.
„Aga lõpuks, meie kõik kui
•eestlased, aga eriti teie, eesti noored,
peame meeles, et Looja ja
Taevane Isa — nii nagu ta laskis
sündida taeva ja maa- ja kõik mis
ilus, nii laskis ta meid sündida eest-lasteksf
..• •• 1 . . • : ., -
Küig^ meie isade maa, mek' kadumaa
ön praegu nende valduses,
kes ei tunne ega tunnista
Jumalat, süski meie teame, mi- '
samuti kui sütib igal õhtul iga
täht uuesti, nii ka sütib kord
uuesti vabadus meie vanemate
maal;
meie teame, Taevane Isa ei lase
kaduda seda oma kätetööst, mis on
hea ja ilus ja õige... Sellepärast
oleme meie õnnelikud selle ilusa
kingituse eest, et oleme sündinud
eestlasteks. Hoiame seda kui kõige
kallimat varandust."
Peale jumalateenistust algas rikkaliku
kavaga lasteetendus „mini-
•Esto".
^ : ; . ; J.:s-gi ,
PENSIONÄIIDE KLUBI
E«3^fiot$ p^lt eelistamd ja traditsioomli^ks kujm^id
TORONTO (EKN..INFORMÄTSIOON) - Eelmised kuul tõstis Kanada
parlamendüüge David Kilgour alamkojas esile Balti küüditamise
aastapäeva tähistamise Montrealis. Tema sõnavõtt oli järgmine:
115. aasta'tcemnudi
Moderniseeritud avarad ruumid,
Mruumi.
Väärikas X&&mmm
lilled fga&s sündmiKeks.
Imstkäsitöid kinMdeksr^hted, merevailk, n^töö^c
psmnlkeiArije;rjd, keraamika. • ./
e e^v^iü. läti-. keeli
avatud juunis, juulis, augustis:
esmap.-reed^Di S.30-5, laup. 8.30-3
XL.
St,T^oroBito,Ont M4X
Teirfwi 524-14^
New Mexicos Rosyellis siiri 3.
aprülil Martha Mamot, neiuna Kure.
• :
• . • . • • • . •
Tartus suri aprillikuus Voldemar
Sõrra.
Tallinnas suri 2. jaanuaril arhitekt
Lorenz Haljak, sündinud 8, ap
rillil Rüas.
ÜSA-s Oakwood Hülsis suri 8.
aprillü August Võhma, sündinud 24.
detsembrü 1912 Sondas.
ÜSA-s Lakewoodiš suri 2T. märtsil
Konstantin Ränk, sündmud 3.
septembril 1912 Eestis.
USA-s suri 15. aprillü Arne Mägi,
sündinud 12. novembrü-1948.
„ühe õudse juhtumi neljakümne
kolmanda» aastapäeva tähistamise
puhul ma sooviksin alamkoja tähelepanu
juhtida ühele Uigutavale
sündmusele, mis toimus eile õhtul
Mintrealis. Mitusada inimest kogunes
selle mälestamiseks. Need inimesed
olid Montreali Balti Föderatsiooni
liikmed, kes kogunesid, et
mälestada neid õudseid juhtumeid,
mis toimusid 14. juuml 1941. a. Leedus,
Lätis ja Eestis.
Sel päeval tiihanded ja tuhanded
Balti riüdde elanikud arreteeriti
toorelt ja saadeti Nõukogude Lüdu
vangüaägritesse. Neid koguti kokku
kella ühe ja viie vahel öösel, anti
amult mõni minut isiklikke asju
kokku panna, asetati veoautodesse
ja saadeti raudteejaama. Seal neid
aeti inimestega täiskiüutud kaubavagunitesse,
kuhu õhku ja valgust
saadi ainult pragude vahelt. Väljä-käiguks
oli põrandas auk. Mitmepäevase
sõidu jooksul ei aniud nei°
le sööki ega vett. Uksed olid lukustatud
j a tehti lahti alles süs, kui
oli jõutud sihtkohta. Selle aja peale
olid nälg, haigus Ja surm teinud
oma
Pole ime, et nii palju balti päritoluga
inimesi kogunes eüe õhtul, et
paigutada oma leinapärgi ja ütelda
„je me souviens" (ma mäletan!).
Ma pean. nimetama ka, et
järgnevateorganisatsioonide esindajad
olid kohal: Canadian Polish
Congress, the Canadian Hungarian
Commitee of Montreal, the Canadian
Ukrainian Committee, the
Czechosloväkian National Associa-tion,
the Afghan Association ja the
Anti-Bolshevik Association."
J A A N A L M E R
KATUSETÖÖD
T e l . 293-2128
773-2014
nasi Ja parandame vaniis
Unnas kiri ka suvilates.
Nr. 61 ..^^f-
BONAIR:
P Ä I
kfilmutuskat
• 31
M S I
Annetused,
ja mälestus
vabad. Suu
noortele ja
Eesti Sj
kaudu tuh
saamiseks.
Broadview
lililiilfilllllliiiiltiil
t e l . (
IIIIHIHilllllllllllilll
B e r l i i n i
p ä e v ei
rõl|iuas(
IDA-BE]
kasutas Bei
va, k^itsteii
mate sider
ga, vastupic
kriitücale.
partei ajale
kaitses vai
1961. aastal,!
maa invasi(
süüdistuse |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-16-04
