1984-08-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA E E O T j y ^ n e l j a ^ augustü 1984 — Thursday, August 16, 1984 Nr. 61
samc
• i) •
Klubi 1984. ^ ; ^ s e n€
püügi võistlus toimub' pühapäeval,
26. aug. s.a. Simcoe järve Royal
Beach'i vetel. Kogunemine kell
7.00 homm. Park Motelli restorani
vastas oleval endisel Texaco bensiinijaama
parkimisplatsil. Võistluse
algus kell 8.00 honmi. Lähemat
informatsiooni Võisttuse korra kohta
antakse kogunemiskohäl.
IQubi liikmete vaheline laske;-
võistlus haavlipüssist toimub lau-pä^
al^^ 15. aug. s.ä. „Berzaine"
Balti meeskondade vaheline tra-ditsioonüine
laskevõistlus haavlipüssist
toimub 15; sept. s.a. Läti
Jahi Seltsi „fierzaine" laskerajal,
kell lOhomm.
A
MAARJAMAA kiriostusel ilmunud
raamatud miiüga Vaba Eestlase tallfttset
ItU UhMtoa ^Eestlaste te^^
$ 4 ^
Laupäeval, 14. juulil oli kahel
masteril, pärast ESTO-84 pidustusi
ja maadevahelist kergejõustikuvõistlust,
veel jaksu uueks yõistle-miseks.
',1' ••
Jaan Roos osales ühes süurear-
"vulises (112) võistluskõndimises,
mis toimus Niagara Falls'is 10 km
distantsil. Sellest, võtsid osa Austraalia,
USA ja Kanada olümpia-võistkonnad
ja teised parimad. Ihn
oU soe (3rC) ja rada peeti kiireks",
üldkategoorias tuli Roos
tunnustusväärselt 15-ndaks ajaga
47.55,0. Tippklassis oli 40 mees°
võistlejat, kellele lisandus 25 ndst,
29 masterit ja :18 noort.
Karl Trei (75 pluss klassis) osa°
les Ontario Mašterite viieala esi-yõis^
hisel, mis peeti UÄmoreaux
Collegiate Staädbnil> Torontos.
Trei tagajärjel neljalt alalt ölids
Kaugushüpe 4.19 — 1134 punkti,
parem Kanada rekordist; odavise
2^.32 — 811 p., parem Kanada
rekordist; 200 m--35,8 —-828 p.
ja kettaheide — 27.62 — 704 po
Punkte kokku 2477; uue tabeÜ järgi,
mis kehtiv 1. juulist, peaks andma
vähemalt Kanada rekordi.
Imelikul kombel polevat võistluse
direktor Görd Garshovitz taht-
Qud allakurjutada r^õrdi soövi-
Kuressaares (Kingissepas) toimunud
Saaremaa karikatumiiril osales
58 maletajat, kaasaarvatud mõned
,Sõbralikud" külalised. Mängiti
shveitsi süsteemis 11 vooru. Esikoha
saavutas R. Etruk 8,5 punktiga.
Niisama palju punkte said A.
Vooremaa ja A. Renimel, kuid madala
koefitsiendi tõttu jäid nad
vastavalt teiseks ja kolmandaks.
Harkovis peeti üliõpilasmängude
valiktumiir. Eesti koondis jäi Ukraina
ja Leningradi järel kohiian-dale
kohale, vastavalt saadi punkte
22, 21,5 ja 17,5. Eesti võistkonnas
esmesid tublilt J. Ehlvest ja R.
Raud, kes mõlemad said 3,5 punkti
võimalikust neljast.
Põikreads 1. Vesisel pinnal kas- Vajalik trükitööde, 21. Looma ke-vav
heledate õitega rohttaim, ?. Prantsusmaa nimetus
.Soomes peetud kei^ejõü^^^
võistlusel viskasid samal võistlusel . ; lise keeles, 27. Eesti parun karika-odaR.
Mannineri 93.42 ja A. Här- ^ ^ ^ ^ P ^ ' ^ ' -^^^^e suits, l i . t^j^ig^^ 28. Kuulub hiku juurde, 30.
könen 92.40, lükates jneie odavis- Rii^nalaps, 12. Vastumeelne, 13. Kasvatamatud, 31. Hädasignaal,
kaja Heino Puuste edetabelis ühe Klaasi.... — klaasivabriku tööta- 32. Ühe maailmajao osa nimi lü-koha
võrra tipust kaugenlale. ja, 15. Oli, viibis, 16. Needma, 19. hendvormis.
Ubi Maasing ,,Udq Toonda Jöelf*
üka Maaslng „Piiridde Pyydes* . . . .
npody estoni" eesti luide antoloogia ttarifai kedef
Kaljo LepilE — Deatli has a ChiWs Eyea
Salasoo Ja Salo — V8ä9-Eesti perioodika
V. Sdo — Riik Ja Wrikod
Anführimg zu der Etnigchen Sprach (Esimeae katie
eebti keele grammatika Ja sCrnaiiamatD kooattmiseki
e^StahU sõlest a«tal 1(637)
Reedik Wfllem WÜmamii „Valmid** ... . . . ..
Blaise Pascal — Mõtted ..........................
Antonio PpssevinoKiri Mantova liertaogimial® .....
Arno Vihalemm ^ Kmistnik eesti kirjandnsea . . . . . .
Aarand Roos Jnotide knningas Tallinnas . . . . . . . . . ..
Ilona Laaman — Üks üsna keige haigaa (lanletDsed)
Kaogrer— 40 küünalt
R. Tagore Pnnvfljap5im^^:.^^^.^..„^..^...^^.;^..^^..^^^^ ...
A. Roos— Jranalaga, Kaiti Ja ErsoniM . . . . . . . . . ..
PLUSS SAATEKULU 50 c ICALT RAAMATULT
6.—
6^
4^
6^
^fTTTItf 1 Vi1il'TilTWH
Ibnos kxndostrükis T. E, S. TSicndinkoolide XVII
Tsijaandena horitar^^l^^
SILLAOTSA
. :•^:?:>:;^:<^-?f.:^;::^::S:;?;|^^ ^
erk Gaid iärve õhurai
PiiStread: 1. Puu otsas elav loom,
2. Väljapanekute kogu, 3. Ärevus,
4. Kõigist; taga asuvad, 5. Endine
Eesti konsul USA-s, 6. Kõrgustik
Lõuna-Eestis, 7. Haige abistaja, 8,
Asula Virumaal, 13. Ühel paigal
asumine, 14. Näo osa, 17. Tulev,
tulemas, 18. . . . .ütlev — kääne
grammatikas, 20. Mitte tugeval, 21.
Muusikariist, 22.... .hein •— rohttaim,
25. Jälle, 26. Sõna soodavee-pudelil,
29. Vanadus.
MSTSÖNANR. 1207 , \ '
JLAHENDUS;
Põikread: 1. Sakala, 5. Küngas,
9. Metsala, 10. Keel, 11. Regi, 13.
Vaat, 15. Irin, 17. Uu, 18. Aster,
21. Uni, 22. Kanal, 23. Ainik, 24.
Lubav, 25. Kaame, 27. Eesel, 30.
Ase, 31. Sirel, 34. Ene; 35. Hara,
37. Laen, 38. Orav, 40. Tool, 42.
Element, 43. Linnus, 44. Ruupor.
Püstread: 1; Sarvik, 2. Amet, 3.
Lee, 4. Atlas, 5. Karge, 6. Üle, 7.
Nagi, 8. Sõnnik, 10. Kaun, 12.
Irun, 14. Alabama, 16. Inimene,
18. Alles, 19; Täbar, 20. Ravel,
25. Kahvel, 26. Aero, 28. Seal, 29.
Lender, 32. Ilves, 33. Eeter, 36.
Foto:E. Aleve Aren, 37. Lotu, 39. Alu, 41. Onu.
TRIPS, TRAPS, TRULL
tedaird postiteel: L. Mariey, 9 Painiiino CoorC, Willowdale;
OntM2R3S^^^
HIND $4.00 — postiteel $4.75
ILMUS:
EKBAUMI
LUULETUSKOey
ALL
$10.- pluss sacfltekulu $1.75
Saadaval Vabo Eestlase talituses
EESTLASE talituses:
REHviTUD nmm ii
Silndmusi ja jutustusi mereelust
lesti KanbalaerastikD Johtkoima Koondise, T(
väljaandel, 302 tt.
.— plass saatekrin Kanadasse $1.—> majale $2.—
1930-ndate aastate alul oli selle
interaatswmaalse^^^
nantsilise kontrollisüsteemi kõrgemaks
tipuks ja juhtivaks keskuseks
Bäselisse (Shveitsi) asutatud Bank
for International Settlements
(B.I.S.), millise mõtte algatajaks oli
olnud Hjalniar Sohacht, idee ülevõtjaks
ja labiviiaks aga Owen
Young. See B.I.S. keskus jäi püsima
kogu Teise maailmasõja vältel
ja oli vahendiks, mille kaudu pankurid
— kes nähtavasti ei olnud
^jas üksteisega — vahetasid vastastikku
üksteistele ka,sulikke ideesid
ja informatsioone ja kus näd
üheskoos tegid.plaane;gõjal© järgnevaks
maailmakorralduseks. Sõda,
kui niisugune, ei teinud internatsionaalsete
pankurite asjaajamistes
mingit vahet. Kokkusaamised ja
asjadearutamised toimusid absoluutses
saladuses. Paljudest rahvustest
koosnev panga ametkond asus
püsivalt Shveitsis ja neil oli käsk
ignoreerida kõiki nende valitsustelt
tulevaid korraldusi.
tJks praktiline näide internatsionaalse
finantsi kulissidetagustest
operatsioonidest poliit-ökonoomsete
süsteemiide ülesseadmisel ja nende
manipuleerimisel — on finantsee- tõrs võiks laiendada oma produkt-rijate
poolt Saksamaale rajatud kar- siooni Saksamaal. Henry Ford'i
tellide s/üsteem. Ameerika finant- isegi dekoreeriti natside poolt, te-seerijäd
olid otseselt esindaftid ka- ma teenete eest natsismile. Alcoa
he suurima kartelli juhatustes. Pä- ja Dow Chemical olid lähedases
rastsõjaaegse uurimiskomisjoni esi- koostöös natsi töösturitega ja va-mees
James Martin märkis selle rustasid neid Ameerika tehnoloo-köhta,
et neile kartellidele suuna- giaga. Bendix Aviation (J. P. Mor-tud
laenud tegid rohkem Teise gan) andis Siemens & Halske A.G.
maailmasõja ettevalmistamiseks, kui firmale lennuinstrumentide ja Ro-rahu
kehtivusele aitamiseks pärast bert Bosch firmale lennukite ja dii-esimest
sõda — kuigi selline pida- sehnöotorite starterite tehnoloo^a.
nuks olema finantseerijate propa- Aga siinkohal on tähtis tähele
ganda kohaselt laenude tegelik ots- panna, et mitte suur enamus ise-tarve.
..seisvaist tööstureist Ameerikas,
Kohn domineerivat kartelli ja vaid ainult Morgani-Rockefelleri
neile antud laenud olid: . rahvusvaheliste pankurite grupi
1) . Allgemeine Elektrizitäts-Ge- kontrolli alla kuulunud kompaniid
sellshaft —- (German) General olid intiimselt seotud natside töös-.
Blectric, 35 miljonit dollarit tuse ülesehitamisega. General Mo-
2) Vereinigte Stahlwerke tors^ DuPont ja
United Steelworks, 70 miljonit dcl- väike arv teisi asjasse segatud
larit.. kompaniisid olid kõik Wall Street
3) I.G. Farijen—• Americm I.G. eliidi kontrolli all (J. P. Morg^^^
Chemical, 30 miljonit dollarit firma, Rockefelleri Chase • Bank,
Teise maaihnasõja eel, I.G. Fer- Federal Reserve Bank, Warburgi
ben ja Vereinigte Stahlwerke kom- Manhattan Bank, B.r.S.). Ainult
binatsiopnprodütseeris 95% Sa^csa- Ford Motor. Co. tegutses nende
maa lõhkeaineist,. milline kapatsi- hulgas iseseisvalt.
teet pii saavutatud nüsiis Ameerika
laenudega ja (osalt) tehnoloogiaga.
Standai i Oil Co, kooperatsioon I.
G. Fai )en kartelliga sünteetilise Teise maailmasõja eelõhtul, LG.
õli produtseerimisel andis viimase Farben oli suurim keemiatööstus-kätte
monopoli Saksamaa bensiini- lik- koondis kogu maailmas ja tal
gä varustamisel Teise maailirrasoja oli erakordselt suur poliitiline ja
vältel. ' ga sellega olid rahuldatud majanduslik mõjuvõim, nii et teda
kaks pr imist vajadust sõjapidami- võis pidada omaette „riigikš" Kitseks,
leri natslikus, riigis. See kartell
Hitleri-Saksamaa kaks suurimat kutsuti ellu aastal 1925, mil ge-tankide
produtseerijat olid Opel, nlaalne organisaator . Hermann
milline allus täielikult J. P. Mor- Schmitz (Wall Streefi finantsilisel
gan'i General Motors firmale; ja toetusel) ühendas kuus iseseisvat ja
Ford A.G., milline allus Ford Mo- isegi juba hiiglaslikku keemiakom-tor
Go.-le Detroidis. Natsid oHd paniid (nende hulgas Badische Ani-andnud.
Opellle maksuvaba sfaa- lin, Bayer, Agfa, Hoechst) üheain-tuse
aastast, 1936, et General MQ- saks Intematsionale
Farbenindustrie A.G. (ehk sellest võimuhaaramine 1933. a. märtsis,
lühendatult I.G. Farben)- nimeli- •
seks mammutettevõtteks. Kaks- ^1927-rl939 aastate vahel I.G.
kümmend aastat hiljem seesama kahekordistas end suuru-
Hermann Schmitz ja rida teisi selle seU,^ tehes teda tehnilisel abistami-superi[
irma direktoreid seisid sõja- fmantsihsel toetusel Ameeri-süüdlastena
Nürnbergi Tribunaali ^^^^ (nagu 30 miljonit dollarit Na-ees,
aga mitte ükski ameeriklasest ^ V^olX levitatud
direktor ega ükski sdlega koostöös ^ndidest). Aastaks 1939, I.G. Far-seisnud
Ameerika firmadest... ^en oU omandanud suurema või
Nende olemasolu unustati kiirelt ja vähema kontrolli 380.nes Saksamaa
jäi püsima Vaid arhiividesse. ^^^J^s välismaises firmas: söe-
Ihna Wall Streefi kapitali toetu- kaevandused, jõujaamad, raua- ja
seta, LG. Farben poleks kunagi terasetööstused, pangad, uurimis-maaihna
sudinud. Smnajuurde on fsutused ja arvukad kaubandusli-üsna
kindel, et ilma selle kartellita J^? t^I^?"^' smnajuurde rohkem
poleks ohud Hitleri riiki ega ka kui 2000 kartelli-lepingut välisfir-
Teist maaihnasõda, arvab autor, «^adega, teiste hulgas Standard Oil,
I.G. Farben juhatusse kuulunud ^^Pont, Alcoa, Dow Chemical.
Saksa pankurite hulgas oli ka Max ^J^^^ kui tervikust kogupildi saa-
Warburg Hamburgist, kelle vend ®^ olegi enam võimalik, kuna
Paul Wärburg oli üks Federal Rc- selleks vajalike dokumentide kogud
serve System'i asutajaist USA-s. j^^vitati aastal 1945. Aga U.S. sö-
Vend Paul kuulus aga ka I.G. Far- Ja«iini?teeriumi ühe uurimiskomis-ben'i
Ameerika osakonni juhatus- Joni hinnangul, ilma selle hiiglasli-se.
Väljaarvatud mõlemad War- organisatsiooni olemasoluta
burg'id. Nürnbergi koim leidis «Saksamaa sõjapidamine oleks ol-kõik
kartelli . juhtivad ' isiksused ^ mõeldamatu ja võimatu".
Ä ^ ^ ^ ^ ^ . Veel 1939. aastal, Rockefelleri
Tuntumaist Ameeril^kompani}- Standard Oil of New Jersey müüs
dest kuulusid I.G.^Farben kartelli- sakslastele 20 mUjoni dollari väär-
Z General Aniline tuses kõrgekvaliteedilist aviatsiooni-
Worics, A^a Anscx)^ja AVm^ I.G. Far-
Chemica Co. aastal 1928 Jargmi- ben produtseeris ise 100% Saksa-sel
aastal need firmad^ühmesid ja ^aa sünteetilisest kummist, 95%
neist sai i ^ ^ ^ ^ (kaasa arvatud ka
Coirp., mille presidendiks sai ongi- kontsentratsioonilaägreis kasutatud
naalne otganis^rija Hermann Zyclon B), 90% plastmassist, 88%
Schmitz. Hiljem fim vahetas m- magneesiumist (siiütepommideks),
me^ja sellest sai General Anilme 84% lõhkeaineist ja 46% aviatsioo-
V . ,V. ^^-^^siinist.
Schmitz on prominentne natsi ja
Hitleri varasemaid toetajaid. I.G;
Farben firma annetas 1933i a. pai- * * ^
ku 400 000 RM Hitleri salajasse
,,poliitiliste kulutuste fondi", milliste
rahadega finantseeriti natside '
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 16, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840816 |
Description
| Title | 1984-08-16-06 |
| OCR text | VABA E E O T j y ^ n e l j a ^ augustü 1984 — Thursday, August 16, 1984 Nr. 61 samc • i) • Klubi 1984. ^ ; ^ s e n€ püügi võistlus toimub' pühapäeval, 26. aug. s.a. Simcoe järve Royal Beach'i vetel. Kogunemine kell 7.00 homm. Park Motelli restorani vastas oleval endisel Texaco bensiinijaama parkimisplatsil. Võistluse algus kell 8.00 honmi. Lähemat informatsiooni Võisttuse korra kohta antakse kogunemiskohäl. IQubi liikmete vaheline laske;- võistlus haavlipüssist toimub lau-pä^ al^^ 15. aug. s.ä. „Berzaine" Balti meeskondade vaheline tra-ditsioonüine laskevõistlus haavlipüssist toimub 15; sept. s.a. Läti Jahi Seltsi „fierzaine" laskerajal, kell lOhomm. A MAARJAMAA kiriostusel ilmunud raamatud miiüga Vaba Eestlase tallfttset ItU UhMtoa ^Eestlaste te^^ $ 4 ^ Laupäeval, 14. juulil oli kahel masteril, pärast ESTO-84 pidustusi ja maadevahelist kergejõustikuvõistlust, veel jaksu uueks yõistle-miseks. ',1' •• Jaan Roos osales ühes süurear- "vulises (112) võistluskõndimises, mis toimus Niagara Falls'is 10 km distantsil. Sellest, võtsid osa Austraalia, USA ja Kanada olümpia-võistkonnad ja teised parimad. Ihn oU soe (3rC) ja rada peeti kiireks", üldkategoorias tuli Roos tunnustusväärselt 15-ndaks ajaga 47.55,0. Tippklassis oli 40 mees° võistlejat, kellele lisandus 25 ndst, 29 masterit ja :18 noort. Karl Trei (75 pluss klassis) osa° les Ontario Mašterite viieala esi-yõis^ hisel, mis peeti UÄmoreaux Collegiate Staädbnil> Torontos. Trei tagajärjel neljalt alalt ölids Kaugushüpe 4.19 — 1134 punkti, parem Kanada rekordist; odavise 2^.32 — 811 p., parem Kanada rekordist; 200 m--35,8 —-828 p. ja kettaheide — 27.62 — 704 po Punkte kokku 2477; uue tabeÜ järgi, mis kehtiv 1. juulist, peaks andma vähemalt Kanada rekordi. Imelikul kombel polevat võistluse direktor Görd Garshovitz taht- Qud allakurjutada r^õrdi soövi- Kuressaares (Kingissepas) toimunud Saaremaa karikatumiiril osales 58 maletajat, kaasaarvatud mõned ,Sõbralikud" külalised. Mängiti shveitsi süsteemis 11 vooru. Esikoha saavutas R. Etruk 8,5 punktiga. Niisama palju punkte said A. Vooremaa ja A. Renimel, kuid madala koefitsiendi tõttu jäid nad vastavalt teiseks ja kolmandaks. Harkovis peeti üliõpilasmängude valiktumiir. Eesti koondis jäi Ukraina ja Leningradi järel kohiian-dale kohale, vastavalt saadi punkte 22, 21,5 ja 17,5. Eesti võistkonnas esmesid tublilt J. Ehlvest ja R. Raud, kes mõlemad said 3,5 punkti võimalikust neljast. Põikreads 1. Vesisel pinnal kas- Vajalik trükitööde, 21. Looma ke-vav heledate õitega rohttaim, ?. Prantsusmaa nimetus .Soomes peetud kei^ejõü^^^ võistlusel viskasid samal võistlusel . ; lise keeles, 27. Eesti parun karika-odaR. Mannineri 93.42 ja A. Här- ^ ^ ^ ^ P ^ ' ^ ' -^^^^e suits, l i . t^j^ig^^ 28. Kuulub hiku juurde, 30. könen 92.40, lükates jneie odavis- Rii^nalaps, 12. Vastumeelne, 13. Kasvatamatud, 31. Hädasignaal, kaja Heino Puuste edetabelis ühe Klaasi.... — klaasivabriku tööta- 32. Ühe maailmajao osa nimi lü-koha võrra tipust kaugenlale. ja, 15. Oli, viibis, 16. Needma, 19. hendvormis. Ubi Maasing ,,Udq Toonda Jöelf* üka Maaslng „Piiridde Pyydes* . . . . npody estoni" eesti luide antoloogia ttarifai kedef Kaljo LepilE — Deatli has a ChiWs Eyea Salasoo Ja Salo — V8ä9-Eesti perioodika V. Sdo — Riik Ja Wrikod Anführimg zu der Etnigchen Sprach (Esimeae katie eebti keele grammatika Ja sCrnaiiamatD kooattmiseki e^StahU sõlest a«tal 1(637) Reedik Wfllem WÜmamii „Valmid** ... . . . .. Blaise Pascal — Mõtted .......................... Antonio PpssevinoKiri Mantova liertaogimial® ..... Arno Vihalemm ^ Kmistnik eesti kirjandnsea . . . . . . Aarand Roos Jnotide knningas Tallinnas . . . . . . . . . .. Ilona Laaman — Üks üsna keige haigaa (lanletDsed) Kaogrer— 40 küünalt R. Tagore Pnnvfljap5im^^:.^^^.^..„^..^...^^.;^..^^..^^^^ ... A. Roos— Jranalaga, Kaiti Ja ErsoniM . . . . . . . . . .. PLUSS SAATEKULU 50 c ICALT RAAMATULT 6.— 6^ 4^ 6^ ^fTTTItf 1 Vi1il'TilTWH Ibnos kxndostrükis T. E, S. TSicndinkoolide XVII Tsijaandena horitar^^l^^ SILLAOTSA . :•^:?:>:;^:<^-?f.:^;::^::S:;?;|^^ ^ erk Gaid iärve õhurai PiiStread: 1. Puu otsas elav loom, 2. Väljapanekute kogu, 3. Ärevus, 4. Kõigist; taga asuvad, 5. Endine Eesti konsul USA-s, 6. Kõrgustik Lõuna-Eestis, 7. Haige abistaja, 8, Asula Virumaal, 13. Ühel paigal asumine, 14. Näo osa, 17. Tulev, tulemas, 18. . . . .ütlev — kääne grammatikas, 20. Mitte tugeval, 21. Muusikariist, 22.... .hein •— rohttaim, 25. Jälle, 26. Sõna soodavee-pudelil, 29. Vanadus. MSTSÖNANR. 1207 , \ ' JLAHENDUS; Põikread: 1. Sakala, 5. Küngas, 9. Metsala, 10. Keel, 11. Regi, 13. Vaat, 15. Irin, 17. Uu, 18. Aster, 21. Uni, 22. Kanal, 23. Ainik, 24. Lubav, 25. Kaame, 27. Eesel, 30. Ase, 31. Sirel, 34. Ene; 35. Hara, 37. Laen, 38. Orav, 40. Tool, 42. Element, 43. Linnus, 44. Ruupor. Püstread: 1; Sarvik, 2. Amet, 3. Lee, 4. Atlas, 5. Karge, 6. Üle, 7. Nagi, 8. Sõnnik, 10. Kaun, 12. Irun, 14. Alabama, 16. Inimene, 18. Alles, 19; Täbar, 20. Ravel, 25. Kahvel, 26. Aero, 28. Seal, 29. Lender, 32. Ilves, 33. Eeter, 36. Foto:E. Aleve Aren, 37. Lotu, 39. Alu, 41. Onu. TRIPS, TRAPS, TRULL tedaird postiteel: L. Mariey, 9 Painiiino CoorC, Willowdale; OntM2R3S^^^ HIND $4.00 — postiteel $4.75 ILMUS: EKBAUMI LUULETUSKOey ALL $10.- pluss sacfltekulu $1.75 Saadaval Vabo Eestlase talituses EESTLASE talituses: REHviTUD nmm ii Silndmusi ja jutustusi mereelust lesti KanbalaerastikD Johtkoima Koondise, T( väljaandel, 302 tt. .— plass saatekrin Kanadasse $1.—> majale $2.— 1930-ndate aastate alul oli selle interaatswmaalse^^^ nantsilise kontrollisüsteemi kõrgemaks tipuks ja juhtivaks keskuseks Bäselisse (Shveitsi) asutatud Bank for International Settlements (B.I.S.), millise mõtte algatajaks oli olnud Hjalniar Sohacht, idee ülevõtjaks ja labiviiaks aga Owen Young. See B.I.S. keskus jäi püsima kogu Teise maailmasõja vältel ja oli vahendiks, mille kaudu pankurid — kes nähtavasti ei olnud ^jas üksteisega — vahetasid vastastikku üksteistele ka,sulikke ideesid ja informatsioone ja kus näd üheskoos tegid.plaane;gõjal© järgnevaks maailmakorralduseks. Sõda, kui niisugune, ei teinud internatsionaalsete pankurite asjaajamistes mingit vahet. Kokkusaamised ja asjadearutamised toimusid absoluutses saladuses. Paljudest rahvustest koosnev panga ametkond asus püsivalt Shveitsis ja neil oli käsk ignoreerida kõiki nende valitsustelt tulevaid korraldusi. tJks praktiline näide internatsionaalse finantsi kulissidetagustest operatsioonidest poliit-ökonoomsete süsteemiide ülesseadmisel ja nende manipuleerimisel — on finantsee- tõrs võiks laiendada oma produkt-rijate poolt Saksamaale rajatud kar- siooni Saksamaal. Henry Ford'i tellide s/üsteem. Ameerika finant- isegi dekoreeriti natside poolt, te-seerijäd olid otseselt esindaftid ka- ma teenete eest natsismile. Alcoa he suurima kartelli juhatustes. Pä- ja Dow Chemical olid lähedases rastsõjaaegse uurimiskomisjoni esi- koostöös natsi töösturitega ja va-mees James Martin märkis selle rustasid neid Ameerika tehnoloo-köhta, et neile kartellidele suuna- giaga. Bendix Aviation (J. P. Mor-tud laenud tegid rohkem Teise gan) andis Siemens & Halske A.G. maailmasõja ettevalmistamiseks, kui firmale lennuinstrumentide ja Ro-rahu kehtivusele aitamiseks pärast bert Bosch firmale lennukite ja dii-esimest sõda — kuigi selline pida- sehnöotorite starterite tehnoloo^a. nuks olema finantseerijate propa- Aga siinkohal on tähtis tähele ganda kohaselt laenude tegelik ots- panna, et mitte suur enamus ise-tarve. ..seisvaist tööstureist Ameerikas, Kohn domineerivat kartelli ja vaid ainult Morgani-Rockefelleri neile antud laenud olid: . rahvusvaheliste pankurite grupi 1) . Allgemeine Elektrizitäts-Ge- kontrolli alla kuulunud kompaniid sellshaft —- (German) General olid intiimselt seotud natside töös-. Blectric, 35 miljonit dollarit tuse ülesehitamisega. General Mo- 2) Vereinigte Stahlwerke tors^ DuPont ja United Steelworks, 70 miljonit dcl- väike arv teisi asjasse segatud larit.. kompaniisid olid kõik Wall Street 3) I.G. Farijen—• Americm I.G. eliidi kontrolli all (J. P. Morg^^^ Chemical, 30 miljonit dollarit firma, Rockefelleri Chase • Bank, Teise maaihnasõja eel, I.G. Fer- Federal Reserve Bank, Warburgi ben ja Vereinigte Stahlwerke kom- Manhattan Bank, B.r.S.). Ainult binatsiopnprodütseeris 95% Sa^csa- Ford Motor. Co. tegutses nende maa lõhkeaineist,. milline kapatsi- hulgas iseseisvalt. teet pii saavutatud nüsiis Ameerika laenudega ja (osalt) tehnoloogiaga. Standai i Oil Co, kooperatsioon I. G. Fai )en kartelliga sünteetilise Teise maailmasõja eelõhtul, LG. õli produtseerimisel andis viimase Farben oli suurim keemiatööstus-kätte monopoli Saksamaa bensiini- lik- koondis kogu maailmas ja tal gä varustamisel Teise maailirrasoja oli erakordselt suur poliitiline ja vältel. ' ga sellega olid rahuldatud majanduslik mõjuvõim, nii et teda kaks pr imist vajadust sõjapidami- võis pidada omaette „riigikš" Kitseks, leri natslikus, riigis. See kartell Hitleri-Saksamaa kaks suurimat kutsuti ellu aastal 1925, mil ge-tankide produtseerijat olid Opel, nlaalne organisaator . Hermann milline allus täielikult J. P. Mor- Schmitz (Wall Streefi finantsilisel gan'i General Motors firmale; ja toetusel) ühendas kuus iseseisvat ja Ford A.G., milline allus Ford Mo- isegi juba hiiglaslikku keemiakom-tor Go.-le Detroidis. Natsid oHd paniid (nende hulgas Badische Ani-andnud. Opellle maksuvaba sfaa- lin, Bayer, Agfa, Hoechst) üheain-tuse aastast, 1936, et General MQ- saks Intematsionale Farbenindustrie A.G. (ehk sellest võimuhaaramine 1933. a. märtsis, lühendatult I.G. Farben)- nimeli- • seks mammutettevõtteks. Kaks- ^1927-rl939 aastate vahel I.G. kümmend aastat hiljem seesama kahekordistas end suuru- Hermann Schmitz ja rida teisi selle seU,^ tehes teda tehnilisel abistami-superi[ irma direktoreid seisid sõja- fmantsihsel toetusel Ameeri-süüdlastena Nürnbergi Tribunaali ^^^^ (nagu 30 miljonit dollarit Na-ees, aga mitte ükski ameeriklasest ^ V^olX levitatud direktor ega ükski sdlega koostöös ^ndidest). Aastaks 1939, I.G. Far-seisnud Ameerika firmadest... ^en oU omandanud suurema või Nende olemasolu unustati kiirelt ja vähema kontrolli 380.nes Saksamaa jäi püsima Vaid arhiividesse. ^^^J^s välismaises firmas: söe- Ihna Wall Streefi kapitali toetu- kaevandused, jõujaamad, raua- ja seta, LG. Farben poleks kunagi terasetööstused, pangad, uurimis-maaihna sudinud. Smnajuurde on fsutused ja arvukad kaubandusli-üsna kindel, et ilma selle kartellita J^? t^I^?"^' smnajuurde rohkem poleks ohud Hitleri riiki ega ka kui 2000 kartelli-lepingut välisfir- Teist maaihnasõda, arvab autor, «^adega, teiste hulgas Standard Oil, I.G. Farben juhatusse kuulunud ^^Pont, Alcoa, Dow Chemical. Saksa pankurite hulgas oli ka Max ^J^^^ kui tervikust kogupildi saa- Warburg Hamburgist, kelle vend ®^ olegi enam võimalik, kuna Paul Wärburg oli üks Federal Rc- selleks vajalike dokumentide kogud serve System'i asutajaist USA-s. j^^vitati aastal 1945. Aga U.S. sö- Vend Paul kuulus aga ka I.G. Far- Ja«iini?teeriumi ühe uurimiskomis-ben'i Ameerika osakonni juhatus- Joni hinnangul, ilma selle hiiglasli-se. Väljaarvatud mõlemad War- organisatsiooni olemasoluta burg'id. Nürnbergi koim leidis «Saksamaa sõjapidamine oleks ol-kõik kartelli . juhtivad ' isiksused ^ mõeldamatu ja võimatu". Ä ^ ^ ^ ^ ^ . Veel 1939. aastal, Rockefelleri Tuntumaist Ameeril^kompani}- Standard Oil of New Jersey müüs dest kuulusid I.G.^Farben kartelli- sakslastele 20 mUjoni dollari väär- Z General Aniline tuses kõrgekvaliteedilist aviatsiooni- Worics, A^a Anscx)^ja AVm^ I.G. Far- Chemica Co. aastal 1928 Jargmi- ben produtseeris ise 100% Saksa-sel aastal need firmad^ühmesid ja ^aa sünteetilisest kummist, 95% neist sai i ^ ^ ^ ^ (kaasa arvatud ka Coirp., mille presidendiks sai ongi- kontsentratsioonilaägreis kasutatud naalne otganis^rija Hermann Zyclon B), 90% plastmassist, 88% Schmitz. Hiljem fim vahetas m- magneesiumist (siiütepommideks), me^ja sellest sai General Anilme 84% lõhkeaineist ja 46% aviatsioo- V . ,V. ^^-^^siinist. Schmitz on prominentne natsi ja Hitleri varasemaid toetajaid. I.G; Farben firma annetas 1933i a. pai- * * ^ ku 400 000 RM Hitleri salajasse ,,poliitiliste kulutuste fondi", milliste rahadega finantseeriti natside ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-16-06
