Vaba eestlane , August 16, 1984

              Nr. 61 ¥ABA EEmANE neljapäeval, 16. augustü 1984Tiiursday, A 16,1984
! Peetri kiriku altaril
jülo' Saar, piiskop K.
iTaul.
Foto: Vaba Eestlane
I.B«.- laru
spordivõjsttDse tähe
ettekannetega. Jõe­le,
Igal pühapäeval
[eesti koguduste vai-
Iõpetaja U. Petersoo
duseks valinud Taa­nis
räägib: „Taevas
žla aust". Ta rääkis
jst, taeyatähtedest,
|sest ja kustumisest.'
:s, meie kõik kui
eriti teie, eesti noo-leeles,
et Looja ja
- nii nagu ta laskis
ja maa- ja kõik mis
Ila meid sündida eest-isade
maa, meie ko-
Ipraegu nende valdu-turnie
ega; tunnista
s\d meie teame, nii-sütlb
igal õhtul iga
nii ka sütib kord
Idus meie vanemate
^aevane Isa ei ^lase
|ma kätetööst, mis on
õige..... Sellepärast
pxinelikud selle ilusa,
eV oleme sündinud
)iame seda kui.kõige
Idust."
jateenistust algas rik-lasteetendus
„mini-
. J. s^gi :•
lisel kuul tõstis Ka­llile
Balti küüditami"
lõtt oli järgmine:
nii p.alju balti pärit-ogunešeile
õhtul, et .
Icinapärgi ja utel-.,
•viens" (ma- mäle- .
nimetama ka, et
linisatsloonide esinda-
Canadian Polish
I Clanadian Hungarian
Montreal, the Cana-m
Committee, the
m National Associa-
:.R AssQciatiori ja the
Association.''
paimndame vana
ifi ka gRTilates.
lON AIR APPUANCE SERVICI
PARANDAME
irülmntiiskappe ja pHi^e igat
TeL 533-9334
Eesü Sihtlsapital iteadiis
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake, oma annetused
noortele ja teistele eesti organisat- ii
sioonidele
Eesti Sihtkapital .Eamads)^
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks.— Ees^i Maja, 958
Broadview Ave. Toronto, Ont. tänavusest AABSU konverentsist osavõtjaid. PildU esireas vasakult 1. Iva
\ M4Ä ZKb jjg^ Lehiste, V, Salo,^E, Sewchuk Ja.A. Jüria#;^
vesQo, W. kand •Ja H.. Taremäe
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R2S9
. Omanik LINDA SEPF
Avatud 7 pH«va nädalas
736-1170.
Kodus 223-0201
ÄÄRDVARK
FLORIST
Lillede ko|u viimine. LTD
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuniiiisiiiiHiiJ
MÜÜA
KASEKÄSNA
Andy,
ESTO-84 ahdiš impulsse mitme- on autud autori nimi ja saadaplnud
teks algatusteks; üheks on ESTO-54 biograafilised andhicd, misjärel an-
Teatritoimkoima väljaanne, teatme- takse teosteiümed, mõnerealine si-teos
„Välis-Eesti draamakirjandus suline iseloomustus ja tegevuskoht
^ . . , , ,T , 1^4---;i984''", Teatmik on võinud il- siis telmilised andmed näidendi
kult I. Iva-. A;^.id hask, M. Valgamae, „,udaVälis-Eesti teatrite ja teatri- kohta, miüi vaatust, nende ajaline
. Taagepera I i >a.ane, l, Mikiver, E. Jar- toetusel. Selle on koosta- kestvus, kus lavastatud. ja keUe
. Foto:M Sulton nud Elsa Vellner, kusjuures tehni- poolt Kui.auhinnaüid,süs auhinna
— . — U s t bibliograafilist nõu on andnud järk ja auhindaja. Kui lavastuse
Richard Antik ja väljaandele on kolita on ajalelies kirjutatud, siis
Joonistanud kaane Kai Käärid. ajalehe nimi ja aastaan^.
Koostaja põhjendab sellise teose Lõpuks antakse andmeid keUe
väljaandmist, et see näitab kus me poole pöörduda näidendite lavasta-seisame
ja mida oleme saavutanud ^liseloa saamiseks, antakse veel
draamakirjanduses aastate \m- ^^^^^ ^ jäi-jestusfega ka^a-m&
U\<i 1<>37 Hugo-Albert) 11. augustU täitus 75 aastat eesti Imil^t^ja ja Ma§ingml9# vahel. Kataloog on mõeldud näidendite re<^ist.er 51-le lehe-sünni^
Ta oEsüidinud Raiküla yaUas, lõpefe I^^^^ aastal Tartu'üiikooliHSi^^^^^^ ^^^i^^^^^^^^^s kiUMö^^^
seal Õppejõuks. On avaldanud töid semitoloogia ja fennougristika alalt, tõlklmud idamaade ja antiikkirjan- perelt teatriperele — lavastajaile, tusük materjal ja sellisena see on
.uufetaja 75.
snniillililliilliIl9^llllllllIlllilIll]inilltHlliil]lUiHlIl!i^
puu varjus'
päev erilise
rõhuasetusega
mmgit selektsiooni kunstilise või
, , lavalise väärtuse osas, jättes selle ESTO-84 Teatritoimkond on saal- •
Möödunud aasta novembris tut- U ü r a . om-il ^^'^«1 Uue Testamendi .e^^^^^^^ nud teatmikku tasuta arlüividele,
vustas Peeter Fuide Rootsi ajdehes, keckie. Tööaeg: üheksa kuud. mikku on võetud 186 paguluses kir- räamüikogudele jt., knüd asjahuvi-
,,Dagens Nyheter'V peaaegu terve Ja oli võ keele- Nüüd tahetakse Masingut veenda, jutaüid näidendit, mis on saadud Used võivad seda tellida koostajalt:
lehekülje ulatuses Uku Masingut, list uusloomingut .niivõrd loogili- et ta teeks autoriseeritud tõlke ka peamiseltautoreütänkeediandmete Elsa Vellner, 27 Lav\imew Dr..
IDA-BERLIIN — Ida-Saksamaa ^^^s on kirjanik, teoloog, skulptor, selt, et ta nagu ennetas grammati- Gilgameshi eeposest säilinud sume- alusel. Wollowdale, Ont. M2N 5G9 hiimaga
kasutas Berlüni vaUi 23. aastapäe- maalikunstnik, tõlkija, ja palju list arengut. Uku/ pildi- ri fragmentide järgi, ent Masing . Teatmikon koostatud bibliograa- US $3.00, GAN $4.00, postikulu on
va, kaitstes oma juhtkonda pare- muud. Peale selle on Uku Masing keel pärines niihästi talutööst te- on kahtleval seisukohal. ^ m%^% süsteemis, kus kõigepealt sisse arvestaüid.
mate sidemete sõlmimisel Lääne- .legendaarne, mitte ainult oma lüü- ma kodutalus Harjumaal kui ida- Meeleldi ustakse et selles ' : . ' .-• ^ '
ga, vastupidi HsanduvaleN.Lüdu-rika poolest, vaid oma märkimis- maisist jutustusist ja. Uuest ning kõikvõimalikku ainestikku • - • ^ - '
kriitikale. Kuigi kommunistliku väärse hariduse ja lihtsalt uskumatu Vanast Testamendist. ' midi seniajani on püütud tavaliste
, partei ajaleht Neues Deutschland keelteoskuse tõttu. Laename , , E ^ I^^^
kaitses valli ehitamise vajadust ti Päevalehest Peeter Füldea^tlk-_,,rellgloosne^.O^^^ et nii see illdse ei
1961. aastal, kui võtet Lääne^aksa- ÜUku Masingu sümiipäevakirjuti- n ^ t ^ Pühapäev, 5,"aug«stii; peale funiaiate^^^ Jõekääru ^
Si^~d^S:iS; r ^ r a s t Vabadussõda 1918-20 Ä^^^ ^^^^^^^
mentaaridega Ida-Lääne sMemete vajas iseseisev Eesü kõiki kõrge- teiste hulgas. V Uku Masing on praegugi veel f ! ^ ^ ^ ^ ^ ^ » ^ ^ ^ ^ - "^^^ •
kohta. Selles kiideti Ida-Saksamaa mat haridust omavaid erialainime- Uku Masingu teine kogu tähtsaks,inspiratsiöõnialUkaks eesti «^^^^^^^ "^W^ - ^ i f
presidendi Erich.Honeckerirahupo- si, uurijaid ja kunstnikke, keda vä- ,,Dzhunglilaulud-^, t Ta ..on rajanud eesti .^^ ^^-^-^f f * ! ^ J ^ f " " f f ^ ^"^Tt^^^^^"^ lutikat, mida venelased on hakanud, hegi oli võimalik saada. Tartu .Üli- mis 1965 väljasmugeldatudkäsikir- lüürilisele keelele uued piirid, r o h - P « ^ ^ ^ SiiUjÄlust-yalge te esn^^^ f^t^
ründama. Artikkel lubas tugevat kool kujunes endastmõistetavaks ja järgi. - ^em j^iii^fe^^
toetust kõigile internatsionaalsetele tsentruniilcs, müle üm^^ ,
. rahuläbirääkimistele. Honeckeril oma liiki üles ehitama. jõelt" anti välja täpselt samal põhi-: siigavalt haritud õhtumaalane, eba- Koor alustas: ,.T6sta lipp! See Lippe hoidvad poisid koos:
on ees tuleval kuul Lääne-Saksa- ülikool tõmbas ligi entusiastlik, mõttel Roomas 1974, samaaegselt tavcvliselt iseseisev ja vaba oma aja käänul / tunnistasu tuulte vää- ..Hoia leeki!" Tüdrukud': ..Hoia
maa külastamine; mida venelased ke ja tihti ka geniaalseid õpetlasi, pika poeemiga ,,Piir^^^^ väljendusviisis. Võib- nui 7 üle mandri, maa ja vee. /'.hoolega". Poisid „Hoia isamaa
: meelsasti ei näeks. Nende tähtsus teadmisteallikaina ja Kuid nimetatud luuletuskogud on olla.;just seetõttu puudubki Uku Tund on tulnud, vannet vannu. / auks!" Tüdrukud: ,','Hoia tulevikn
• eeskujuna üliõpilastele kujunes siiski kirjutatud palju varem, enne Masingu riimi Nõuk. Eesti kirjani- et ei iial enam andu / ikke alla pandikslC Kõik koos: „Hoia Eesti
ülimalt suureks. Viimastel tuli äga sõda ja otsekohe pärast seda. ke- leksikonis . —• ka viimases rahvas see. / Tõsta lipp! See vest- emale! Hoia Eesti isale! Hoia Eesti
kiiresti harjuda .seUega, et Alma^^^^^^M tõlkis .hiljuti üksi ja 1975. aastal ihnunud väljaandes. j^y. vestku / tõotus^ mis kestku, vanale ja eesti noorele' Hoia isa-
MIS ON TEIE MAJA
VÄÄRTUS?
Torontos ja ümbruskonnas
helistage'
HEINO PÄRNSALU
Real Estate Broker
Tel. 469-5118
Mater asetas neile rabvusvahelisesl:
aspektist vaadeldes suuri nõudmi­si.
Lõppudelõpuks • oli siiski tege­mist
endarespekti ja enesetundega.
MÄLU
Luuletaja ja teoloogia professor
Uku Masing on elavaks näiteks 30-'
ndate aastate eesti haridusjänust
kestku. 7 Sinisega viiratud. / Mus- maa vaimule, emakeelele ja eesti
ta mulla põimuline. / Lehvi, valge meelele!'' Ja lõpetasid Henrik Vis-võimuline,/
tormatud ja püratud." napim sõnadega: <
KatiinKüng. hoides, sinist tõr- „Aastatuhanded on sinu kätes, /
vikut, luges: „Olen .tükike kodu- pea vastu" rahvas ja maa! / 'Eestis
maa sinitaevast, osake päikeses sä- voolab su elu läte, / hoia kinni,
rava mere. lainetest, sinisilmne nii kaua kui saad!"
helkivatest järvedest. Sinisega mäi- Põimik oh hästi õpitud ja väga
REAL ESTATE LTD.. WalfOtt
Boston Ave., Toronto,
Ont. M4M 2T9
Scienee
naaie aasmie eesii nanaus.^misr Ontario Science Centi^ls avati juba/juul^^^ ausust ja sõpnist. :hästi\ettekantud, ^
naaie aastate eesii nanausjdnusi.. ; v • •• Tahan kmmtada usku ja ootust kauakestva apausma.
Tartu ülikooli juures. Masingu l u - ^ f t^«s a Young Machine" (Kunstmk noore masinana) ja.oiJ üllata- Fttekmnete lõniil nndi. Sini
gemishimiiia teadmised (uba üli- ^^^^^ käitus, milleks moodsat tehnoloogiat võib-kasutada, peamiselt just ^^^^^ . . Lttekamiete opul andis bm -
gemisnmiu ja teaamiseü juoa uii , „ . ^rZ< ^ . . ^ \ ^ . r . l»; KT^^^LAK Peter Musta, hoides musta torvi- must-va se ipu 100 a. komitee esi-õpilasena
on legendaarsed. Tema muusikas mi loojana kui mterpreedi- Fi ainult mitte M i r m a . t mP^.õnPfniVTMo Pt^fer.no Tõc^
fotograafiline mälu" võimaldas ter- ^««Pis uus tegevusala, mU näib. olejat ettekujutamatult f^,^' "ges- .Li.ainult mitte surmalt .mees õpetaja Udo I eteisoo Joe.
lotpgraaniine md-iu voimaiaas ter .. , ^ kõnele must kodumaa muld. Ei kaarule kingituseks selle Eesti lipu,
vete kohvritäite raamatu ^ • -kutsu ainult rahvast kinam^^^^
nutamist nädalalõpuks. Ja esmas-]^^^ masina- .. Ghroma-Chron raal muudab tant- uueks võitiuseks meid kutsub ja rpnto Raekoja ees olevas lipumas-
P^^"^^^ suuteline loetut täp- na'' on temaatüiselt jagatud nelja sijad elavaks värvide kaleidoskoo- uueks eluks õnne kuulutab. Jah, tis. Teda tänas suvekodu juhataja
lilliHliiilillltiiniHliillH^^ selt ja sõnasõnalt edasi andma, ossa: pilt ja el^^^^^^ Anne Saks.
• _ _ Kui vaja, sus ka tagurpidi. . kantud programm, mida vaataja kaist näiteist. Küsimusele, kas Valget tõrvikut hoides lausus Pühapäeva pealelõunal korralda^;
« . , ' i Masingu suurteks huviala- saab ise omakorda luua^^^^ Toronto Eesti Maleklubi esimees
i g i p t y S laneneb deks kujunesid religiooniajalugii, organiseerida. On võimalik endal kunstnik Harold Cohen, et tema katab talveti puhas valge lumi. Su- Lembit Joselin Jõekääru noortele
^rCICSbicinnCŠCidele ~ rahyamuistendid ja mütoloogia, in värve, tausta ja raal võib imiteerida inimese" joo- veti õõtsuvad valgetüvelised ka- malemänguvõistlused, kus esime-
. . kusjuures raskuspunkt oli orienta- moonutusi kergesti 'kasutatavas^^^^^m^^ kodumaa koskede kai- ses voorus mängisid Eric Silmberg
KAIRO —- Egiptuse.uus valis- üstikal. • ' _ ^^^^ se loova iseloomu^ü suveöid, ja Marcus Silmberg. Pingelises „la-mmister
ütiesj et ta riüc tahab te- Olles ,uraali-tsentreeritud', tugi- Kunstinäituser on väljapanekus produkt, mitte soov luua mingit Valgus paistku ikka meie tulevik- hingus" võitis MarCus. teisel lailal
ha suuremaid samme suhete pa-' nedes kindlalt idamaistele teaduste- le müjonit värvi kahel maalil, kuid raölikunsti. Kunstnik paneb oma ku. Olgu veel palju ilusaid päevi! lõid „lahingut" Leo Musta ju Tho-rändamiseks
oma laraabia naabrite- eriti, semifiloloogiale, pääsesin vaataja võib neid segada oma yär- masina joonistama värvides. Valitsegu puhtus, õigus ja ausus mas Olvet, võitis Leo Musta.
ga, kellest Egiptus eemaldus, kui ^PP""iisest aaria keelkonna menta-videga ja luua erineva^^
tJ'a lkii rj'u• tA.a s altlal ral hiulle pi•n gul1e TIis­.
lifoof!" lUloK I Tl/n l^/T<ici!Tiflr 1( 5 0 •
raeliga 1979. Egiptuse valitsuse
ajaleht Al-Ahram tsiteeris Esmat
Abdel Meguidi ütelust, et mõle­mad,
Egiptus ja araabia riigid on
huvitatud suhete 1 parandamisest.
liteeti", ütleb Uku Masing ise. ja jooni. Need on vaid üksikud näited väl- alati; eesti rahva meeles!" J. S-gi
T
Kuid need on vaid paar näidet ^^^^^^^^^ raalide tööst. Igal külas-paljudest
võimalustest, mida erine- tajal on võünalus oma käte skriini-vate
raalidega on võimalik. saavu- Panekuga sellest välja kutsuda
kahji;
Masingu keelteoskused on pea-; tadä, küll elavfilmidena, raaüpüdi sissepfogrammeeritud kava. : •
aegu uskumatud. Ta valdab inglise teatrina jm. Näitus on avatud 8! oktoobrini,
keelt (on tõlkinud Tagore lüürikat Muusika alal on . instrumente jg^i oäevai kell 10 homm. — 6 õ.
inglise keelest eesti keelde), saksa, ele^ muusikaks., üks Sissepääs pensionäridele'tasuta,'
-venev prantsuse ja muid moodsaid ruum on, kus kolm isikut võivad täiskasvanuüe -|4.00 noortele 13—
keeli, kaasa arvatud rootsi keel. mängida koos kitarripikkustel,muu- ly.asstased $3.00, lapsed $1.50.
Kuid peale selle veele heebrea, ara- sikäkeppidel,m^^
MOSKVA — N. Liidu teismeli- mea, • klassikalist kreeka, ^ akadi, üksteisega ja trummidega, musit- - ^ - ^-. ;. -
ne, kes tundis häbi, et ta vana- etioopia,- araabia, väna^araabiä, seerida mi, et kunagi ei saa eksida-ema
magas tänaVal pärast seda, süüria, keldi, sumeri ja palju teisi rütmiga. Kuid muusikastuudio^^^^
kui ta ema oli ta korterist välja vi- keeli ja dialekte — kokku umbes pidevalt suve jooksul olnud uu
sanud, rriaksis ühele .karatespetsia- 60 keelt. Uku,Masing on ka maa- si, mis annab veelgi enam võim alu-listile
50 rubla, et see surmaks va- Ukunstnik ja skulptor.; si muusika kirjutamiseks aga ka
na naise.-Lugu 'tuli siiski avali- Uku Masing kuulus mõjukasse esitamiseks. Composer's C6rner'is
kuks ja 19-aastane A. Poverche- literaarsesse ringkonda Arbu j ad'^ võib; katsetada mÕneinstrumendi-
, rovski mõisteti 15 aastaks sunni- Lüürikuna debüteeris tä 1935, luu- ga, mis .pn kasutusel muusikastuu-
• töölaagrlsse vanaema mõrvamisest letuskoguga: ,,Neemed vihmade dios. Võib luua 10-sekundiliseheli-osavõtmise
pärast, kirjutas ameti-, lahte" (Kuul paiknev Mare Imb- töö ja kasutada kolme helirada ja
ühingu ajaleht ,,Tnid". Vanaema rium), mis äratas, otsekobe suurt valida üheksa mstrumentiseU^^
oli toodud Moskvasse Valgevene- tähelepanu,' Masingu mõistete maa- esitamiseks. 20.—23. septembril toi-
: maalt tütre poolt, kes soovis suure- ilm oli uus, tema intellekt süurepä- mub Science Centre'^ Electronic
mat riigikorterit. Kui ta selle sai,' rane ja tema puht-keelelineväljen-Music; Festival^ millest võtavad
heideti ema majast välja. dusvõime ainulaadne. ; osa muusikud üle Kanada.
^ B Ä EESTLASES! Jõekääru Laste Suvekodus esitati ühel pühapäeval noorte poolt tun­tud
vüsidele loodud laule. Pildil sum*ed tüdrukud laulavad „Esto üle-
»" Foto: J. Säägi