1978-09-21-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. '21. septew:i^ri 197® Thursday, Septeanber 21, 1978 Nr. 7®
1^ ^ ^tatWWlgTO!W9B
EMLEEÄNDJÄ
i: O/Ü Vaba Eestlaae, 135 Tecpmsežh M
P E A T O I M E I D : Karl Arro
POSTIAADRESS: P - O / J t e StnG, Toronto J j Oat.
TEIIilMISHINNÄP KaHadas: aastas $32.-, poolaastas
veerandaastas $9.^, Mripostiga aastas $58.-^, |
TEIiLimSHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $35.-,
tas $19.— ja veerandaastas $10.50. E a r i ^ aastas
rtaaštas $30,-^ jä t e s r a n d a a^
ilemere-maad^: aastas $60—,
ja veerandaastas |i8.—.
Aadressi muudatus 40 c. — üksMmumbri hind 4© e.
Free Estonian Publisher/Ltd., 135 Tecums©t
Toronto3, Ont
Pärast kolmtdst päeva kestnud
pinevaid Ja dram^tilisi nõupidamisi
sõlmiti Ühendriikide presi-
' denm- Carteri: vahendusel Egiptuse
president Sadati; • • ja :^ Iisraeli
peaminister' Begini vahel põhiljne
kokkulepe Kesk-Idas rahu saavutamiseks
niiig sõja Järele lõhnavate
probleemide lähendamiseks.
Kokkuleppe saavutamisele
pühendatakse kogu maaihna aja-kirjaffliduses
suurt tähelepanu
ning kommentaarid ulatuvad suurest
optimismist kuni äärmise
pessimismini; Läänemaailmas
jiellitatakse vaikseid lootusi, et
eelkokkulepe loob eeldused lõpliku
rahu ja seniste keerdküsimus-te
lahendamiseks, kuna kommunistlikkudes
riikides hing N. Liidu
m õ j a älli olevates Araabia rii^
kides suhtutakse kokkuleppesse
äärmise sarkasmiga, umbusklik-kasega
ja krlÄaga.;;. •.
•" Camp DavidSs paherite, pandud
kokkulepe tundub siiski omaette
imena kui arvestada neid süüri
lahkhelisid, mis valitsesid Egiptuse
ja Iisraeli leerides enne konverentsi
algust. E i ole liialdus
kui nentida, et see kokkulepe sai
teoks ainult Ameerika ühendriikide
tug'eval survel ja mõjutusel,
kuna nii Iisrael kui ka Egiptus
olenevad nii majanduslikult kui
ka oma sõjaliselt potenSiaalilt vaga
palju ühendriikidest ning ilma
ameerikSaste abita ähvardžOJS mõlemaid
antagoniste sisemine kokkuvarisemine.
Saavutatud kokkuleppele põgusat
pilku heites võib ilma pikema
analüüsimiseta nentida, et
see bn vägagi üldsõnaline ning
paljud okkalised küsimused on
Jäetud Mtlseiks ning tulevaste
Säbirääklmiste lähendada. Põhiliselt
fikseeriti kaks kokkulepet,
milledesi üks käsitab Egiptuse ja,
Iisraeli vahekordi ja teine Iisrael
i okupatsiooni alla loiuluvat Jor-dani
jõe laänekallästv selle elanik-komiä
tulevildm ja Gaza tsooni
probleeme.
Kokkulepte põhjal mida president
Garter liimbtab „Kesk-IdaS
rahu saavutamise raamistikuks"
kirjutavad Iisrael ja Egiptus alla
Jafea enne I jõulu rahuleplngde.
Iisrael andis iihtlasi nõusoleku,
et ta viib oma väed yäljä Siinai
kõrbest, altustades sellega eeloleval
kevadel või suveL Egiptus samal
ajal kohustub piirama oma
r^vastušt selles piirkõnhas hing
kohustab jalule seadma normaalsel
suhtdd Iisraeliga kui Iisraeli
väed hakkavad Siinaist välja tõmbun^.
Kokkulepe näeb ette, et
lisrad viib oma väed Siinaist välja
kahe, või kolme aasta Jookshl
pärast rahulepingu aEakirjuta-
'•"mist.- :-
Teine kokkulepe on veelgi kau-ning
see
Jordani jõe läänekalda ja Gaaa
ma-akitsuse. probleemide .korraldamist
ja lahendamist. Selle
plaani alusel tuleks Palestiina küsimus
lahendada se! teel, et pür-konna
valitsemine antakse üle kohalikule
omavalitsusele, Iisraelile
antakse süski õigus jätta Strateegilistesse
kohtadesse oma sojar
väellsi valveposte^ eriti Golanj
kõrgustikule. Iisrael annab lubar
duse, et ta ei. raja enam uusi
asundusi SeEesse piirkonda ja kohustab
kogu okupeeritud ala
araablastele üle andma järgmise
viie aasta jooksul. :
Selles raämkavas on kahjuks
palju auke ja vaatamata suurtele
kaelustamistele ja emotsionaalsetele
sõnadele lepingute allakirjutamisel
on pai jud probleemid jäänud
püsima ning nende lahendamine
osutub raskeks pähkliks.
Nü näiteks ei suudetud kokku
leppida, kas Iisrael peab likvideerima
oma asundused, mis on rajatud
okupeeritud aladele. Jordani
Ipnekaldal üksi on selliseid
asulaid 54 ning nende asulate elanikud
kinnitavad, et nad ei mõt^
legi oma elukohtadest lahkuda.
Kiisimuse peab otsustahia Iisraeli
parlament kuid peaministri Begini
väidete kohaselt võib oletada,
et ta ei poolda nende asulate
likvideerimist. •
Teiseks suureks probleemiks
on Palestiina Vabastamise Organisatsiooni
küsimus. See; organisatsioon
On, ägedalt võidelnud
Palestiina araablaste õiguste eest,
kasutades sageli Palestiina probleemidele
tähelepanu juhtimiseks
terroristlikke aktsioone, miie tulemusena
Iisraeli valitsus- seda
organisatsiooni ei tunnusta.
; Omaste Imsimus on ka
teiste Araabia riikide' suhtumine
kokkuleppesse, kuna president
Sadati rahuaktsioone on kõik
Araabia riigid jälginud teatava
umbusklikkusega. Sadati ja Car-teri
esmajärguliseks iilesandeks
on tõmmata selle aktsiooniga
kaasa sellised mõõdukate vaadetega
Araabia riigid nagu Saudi
Araabia ja Jordaania. Selle eesmärgi
saavutamiseks saatis piesi-dent
Carter juba oma välisminister
Vahee Kesk-Itta vajalikku
selgitustööd tegema. See ülesanne
ei ole kaugeltki kerge kuna
kokMepete kritiseerijaid leidub
isegi Egiptuses, mida kinnitas
Egiptuse : väMsminister Eameli
lahkumine omalt kohalt protestiks
Iisraelile tehtud järelandmis-te
-vastu.' •,. •
Probleeme on palju, kuid loo-tussädemed
on Camp Davidi kokkulepetega
liikvele pandud. Kui
kaugele need lendavad, seda
peaks näitama juba lähem, tulevik."/
v-.:
:'*'\-..;;;^ C A.
.,3Iida teab Solshenatsõn õieü läämemaailmasl!;! Meil o i Julgust äi-^ põletada mobilisatsioonikäar--
did, demonstreerida sõja vastu ja kannatada selle t^ajärjel eksiilis vübimise vietsust. Lõpuks oli
amnestiat. SoMienžtsõio SKitsalt. ei. tunne läanemaaüma."
Staliiii terrorivõimutsemisei õlid kaugemad ja suuremad vangilaagrid Kolõma snilfkonnas Siberis.
Ainult üles neist 12ö-st laagrist hukati nõukogude arvestuse kohaselt 1938. aastal rohkem mimesi, kui
tsaaririigi ajal 1800-ndail aastail kogu riigis. Aleksander Šolzhenitson on jätnud vangilaagrite saarestiku
kaardistajnaisel Solõma välja selle hirmutavuse ja eraldatuse tõttu, Idrjutäb Rootsi ajalehe .^Dagens
Nyheter*' peatoimetaja ja Mrjamk Per Wästberg. Aga nüüd on inglane Robert Conquest kogunud
amdmeid ja on koostanud tiiir^'"*"''**'" -.Jiitix ^ i ^ i _
Ka nõukogude tegelased peavad
abil raamatu, mlMe nimi on ,JColõma".
LONDON — Bulgaaria iwgeni-ku
Georgi Mailkoviabteasa mainib,
©ttetna 49-aiastane mees suri
j^imst s©äa kui (taile itänaval miir-gitaibud
vitoävarjuga (kallale
giti ja teda vihmavarju- otsaga
haavaiti; Georgi Maiikov j^õgenes
kommuništlilcust Bulgaariast
1060. .^stal ning töötas ^BBC-le ja
Vaba Euroopa raadiole,
oma saadejžs ägedalt Bulgaaria
praeguseid julite.
Markpyi abikaasa arvab, et ibs-n?
a: meihele timgiti ikallale poliitilistel
p^justei Källaletuiigija lõi
talle vihmavanju terava otsaga
selja itagäot tänaval reide ja põgenes
pärast seda taksoautos
kiiresti sündmiisetec^ Scotland
lYard on võtnud
ise Kolõma
witzile vastavaks N. Liidus'. Sellest
Kirde-Siberi piirkonnast, fe tem
peratuur vaheiteMvahel laskub —70
C kraadile, tõusis neljakümne aasta
eest hädakisa otsekui põrgust.
Sinna saadeti 1936—1956 umbes
3,5 miljonit inimest. Neist 3 miljonit
on jäänud igavesed tundrale,
Süütud selles milles neid süüdistati.-
\''r('
• yangilaagrite , saarestiku kaardistamisel
oli Šolzhenitson sunnitud
mööduma Kolõmast, selle
hirmuäratavuse ja erilise koha
: tiõttu K Liidu ' karlstuslaagrite
hulgas:;
Kolõmast pole pääsenud ava\^-
kuse ette ühtegi fotot. Aga inglise
luuletaja ja ajaloolane Robert Cm-quest
on iasjaiikus ja ägestumto
raamatus ,iCJolõma" kogunud^ Ni-kita
Hrushtshovi kaitse all oJial
ajal trükitud nõukogude dokumente
ja 17 asjakohast kirjalikku
nistust nende laagrite elust. Kümme
neist olid N. Liidu kodanike
kirjutatud, neli poolakajlt, teised
rumeenlaseit, sakslaselt ja shveits-laself:-
••'
Muid pealtnägijate tunnistusi Kolõmast
ejsitatakse Roy Medvedevi
ramatus ,,Let histoiy judge (Las
ajalugu mõstab kohut) ja Silver
Mora kirjutuses „Kolõma" (1S49)
esitatakse 63 poola vangi seletused,
mida nad on andnud vande all
Mitmed neist meestest ja naistest
on elanud seal kogu ,iKölOma" ajaloo
jooksul.
Nad on Jsähüd ellu selletõttu,
et nad tegid eesõigustatud tööd,
..' olles haigepõetajad, puhastajad,
kokad.
(^hquesti põ antud arvud on
hoolikalt kontrollitud. Ta on hankinud
neid muuhulgas Lloydilae-.
varegistreist, ametlikest elanikkonna
loendusist, ühendriikide
presidendiabi Henry Wallace Kolõma
kirjeldusest ja vangidelt, kes
töötasid vangiaagrite kantselei-d
e s . ^ - V ••'•.•l
Conquest pn tuntud ema varasema
teosega ,jTheGreiat Terror"
(Suur terror)i kus kirjeldatakse
kuidas Stalini puhastused viisid
umbes 1 miljon inimest hukkamisele
ja 14 miljonit; inimest surema
vangilaagreisse; See terror ei toi^
munud sõja või revolutsiooni ajal,
vaid pärast suuri uue süsteemi pakendamise
raskusi, mil oli juba
saavutatud mõningast edu
Stalini terroririigis olid Kplönig
120 laagrit kaugemad ja suuremad.
Kolõma cli julgeolekupofai
(NKVD) poolt valitisetatav autonoomne
piirkond.
Sealt toodeti kõige rohkem kulda
N. Liidus, ajuti kolmandik kogu
olnud ^ am elus. ühtki sellist sur-malaeva
juhtumit maaümas pole
esinenud pärast neegrite vedamist
Aafrikast.
Raamatus on kirjeldusi kuidas
tuhanded naised olid surutud mi
kokku, ©t neil oli võimatu liikuda.
Nad olid oma mustusest määrdunud
ja kannatasid piinades raskeid
nahahaigusi, mille ravimiseks neid
aeg-ajalt uhuti tuletõrjevoolikuist
jääkülma yeega. ;
Alguses kasutati vange odava
tööjõuna. Aga 1937. ä. mõistis Sta-lin
hukka kompartei keskkomitees
vangide „armastusväärse'' kohtlemise.
Kolõma kaevanduste, ja laagrite
ülem, lätlane Reinhold Berzin
hukati ,jjaapanlaste spioonina" ja
teised laagri juhatajad läksid sa-ma
teed.
Asemele määrati uus Juhatus ^
ja sellega koos suuremad top-dangunormid
Ja vähendatud M -
Sellistena nad olid immuunsed talve
külmuse kui ka suve sääskede
Iga tonn nõudis vähemalt looo
inimelu.
Vangid veeti rongiga Euroopa
poolsest N. Liidust Vladivostokki
ja sealt laevaga Jäämere kaudu
laagriaiadele. üks laev, mille lastiks
oli 13000 vangi, sattus trüv-jäässe
ja saabus pärale alles aasta
pärast, luid mitte ühtki vmn ei
sai sama tähtsaiks vange
surmata ületöötamise ja alatoitlus-tamisega
kui oli küUa kaevamine,
üks NKVD plitseiütete teenistuses
olev geoloog kurtis vangide
karmi kohtlemise pärast, üteldes;
,»Need inimesed surevad nüviisi."
Vastus oli: „Miä5Ugused inimesed?
Need on rahvavaenlased." Geoloogi
ettevaatlik kriitika maksis talle
•elu..';-• . ^\:r;.--:.[:,.••
Vangid õlid sageli teadlased, öpe-tajadr
kunstnikud ja poliitikamehed.
Need, kes ei siuitnud täita
partei poolt määratud toodangu-normi,
hukati, sabotaažbi pärast
nõukogude riigi vastu. —50 C kraadilises
pakases puhuti fanfaare ja
ohvitser luges sel päeva surmamõistetute
nimed.
Ainult Serpentika laagris hukati
1938. a rohkem inimesi, kui kogu
Venemaa riigis tsaarivõimu ajal
19. sajandü, ilmneb ametlikest N.
LiMü allikaist. Tavaliselt laagri
komandant kinnitas vangidele, et
need olid tulnud sinna kannatama
ja surema.
'. Mõned aastad elus püsinuid süüdistati,
et nad olid töötanud lüga
Vähe või söönud Wga p^^^
Ellujäänute jutustused meenutavad
seda, mida teaniie Dachaust ja
Belsenist, Majdanekist ja Treblin-kast.
E i kirju, ei pakke. E i mingit
põgenemise võimalust, kuna isegi
Auschwitzis oli hästi orgahiseeri-tud
vastupanuliikumine. Vangi riietusse
rõivastatute kallale kargasid
selleks väljaõppe saanud koerad,
kellele anti r o t om süüa kui valvureile.
Toidunormid määrati nü,
et vangid jaksasid töötada mõne
kuu vähemalt 12 tundi päevas.
Need kes ei saanud päevast töö-normi
tehtud, said õhtul vähem
leiba ja suutsid järgmisel päeval
veelgi vähem töötada. See viis
vastu vältimatule surmale.
Mõned said rüdeid paar korda
aastas. Nad keeldusid pesemast
end kuigi olid tolmused ja «aastasest,
sest pesemsfö tuli käia vabal
ajal, mil nad soovisid ainult magada
ja süüa.
Lisaks kartsid nad, et pesemise
:. ajal neiide riided varastatakse.;
Karistusaja lõpuni elanud vangidele
mõisteti nende karistusajale
pikendus, mida' põhjustasid vangide
hulka asetatud provokaatorid.
Nii ei saanud keegi elavana lahkuda
Kolõma laagreist enne kui laagrid
avati Hrushtshovi ajal 1956.
Tõelised krünüiaalvangid — keda
vangide hulgas oli ainult mõni
protsent — käsitasid poliitilisi
vange ja võisid neid tappa ilma
karistuseta, tiks võimalus eluga
pääsemiseks (kirjutab Jevgenia
Gmzburg), oli jutustada seiklus^-
maane. v : ;.
Juttmde Jutustajadl oUŠ Mlmi-naaikurjategijate
arvates ainsad,
keda oli põhjus elus hoida.
Ginzburg räägib ka kuidas üks
tema kaasvang leidis parteilehe
,pravda" numbri, kus oli foto Mo-lotovi
ja Ribbentropi kohtumisest
1939. Tore perekond! hüüdis ta.
Sellest tehti ettekanne ja ta lasti
maha süüdistatuna nõukogude
vastase propaganda pärast. Kaebajaid
oli^feõikjal. Kui mõned vangid
vihjasid seadustele ja väitsid,
et nad on süütud, vastasid ülekuulajad:.
„Muidugi sa öled süütu.
Muidu sa poleks nii väikest karistust
kui kümme aastat saanud! "
6% vangidest olid naised. Kuigi
neid koheldi samal viisil kui mehi,
jäi neist rohkem ellu. Mõned
päästsid end prostitutsiooni abü,
kuid naised suutsid üldiselt rohkem
vastu panna kehalisele tööle
jä valule. I
Kiiremini surevad inimrühmad
olid sajad tuhanded poola sõjavangid,
baltlased ja ukrainlased. Ni-colai
Tolstoi haarav raamat ,,Vic-tims
of Yalta" (Jalta ohvrid) paljastab
kuidas liitunud rahvad 1944
—1947 saatsid 2,25 müjonit nõukogude
inimest nende kodumaale, tavaliselt
vastu nende tahtmist.
Sakslaste sõjavangist tagasi tul-nuist,
kokku ca 5,5 müjonist nõukogude
endisest, sõdurist umbes
20% kas hukati või saadeti vangilaagrisse
25 aastaks, mis tavaliselt
tähendas sama kui surma mõistmine,
ilmneb-endise NKVD ohvitseri
teadaandest.
Stalini arvates ei olnud sellist
mõistet, kui nõukogude sõjavang;
oli vaid rügireeturid, lj:es
olid. keeldunud 'suremast oma
• maa eest
Ja Inglismaa välismixiister Emest
Bevini meelest oli raske tõmmata
piiri reeturite ja polütiliste vangide
vahele; nü võis neid samahästi
tagasi maale saata, kus leidus
.„asjatundjaid" selle küsimüsd' lahendamisel.
Koiõma kaevandused on alles,
kuid sunnitöö olevat lõppenud. Kuigi
kõili laagrid suleti Hrushtshovi
ajal, pole Brezhnev jä ta ametb
vennad kunagi katsunud seda.süsteemi
hukka mõista. Nad keelduvad
astumast Hrushtshovi jalajälgedesse
avamaks arhüve ja paljastamaks
hirmuäratavat N. Lüdu
ÜhendiiUdde senaator Edward
Kennedy, keda demokraatliku partei
mõned ringkonnad upitavad!
energiliselt järgmiseks Ühendriikide
presidendikandidateidiks, viibis
äsja külaskäigul N. Liidus, kus talle
osutati Isegi sellist tähelepanu,
et ta võeti vastu Kremlis nmg
Brezhnev kulutas senaatoriga la-büääkimisteks
üle kahe tunni oma
piiratud aega^
Mida kõneldi N. Lüdu diktaatori
ja Ühendriikide senaatori valiel
Kremli nõupidamiste ruumis? Selle
kohta on läbi tilkunud vähe m-formatsiooni,
kuid Kennedy sõnade
kohasel räägiti ühendriikide ja
N. Lüdu vahelisest pinevast vahekorrast
ning Kennedy esitas oma
sõnade kohaselt Brezhnevile Mõningaid
ideid jä mõtteid kuidas seda
pinevust vähendada.
ühendriikide ajakirjandus w
käsita pikemalt senaatori retsept!
N. Liidu ja Ühendrükide detente
poliitikale uue süsti andmiseks,
kuld kohtamise kohta annab võrdlemisi
iseloomustava pildi Tallinnas
ümuv „Rahva Hääl", kui5 m a i-nitakse,
et 9. septembrü võttis
NLKP Keskkomitee peasekretär,
NSV Lüdu Ülemnõukogu presiidiumi
esimees L. i . Brezhnev vastvi
ÜSA nimeka poliitikategelase senaator
Edward Kennedy. Ajaldii
kinnitab, et asjalikus ja sõbralikus
õhkkonnas kulgenud põhjaliku
jutuajamise käigus peatus L. L
Brezhnev Nõukogude—Ameerika
suhete võtmeküsimustel ja andis
põhimõttelise hinnangu nende suhete
praegusele ebarahuldavale
seisule,:' '
Edasi selgub „Rahva Hääle" kirjeldusest,
et Brezhnev pidas tähtsaks
nende suhete rajamist võrdsuse,
mõlemapoolse kasu ja teineteise
siseasjadesse mittesekkumise
põhimõtetest range kinnipidamise
alusel. E. Kennedy omakorda pooldas
„Raiiva Hääled* andmetel aktiivseid
jõupingutusi, mille eesmärk
on leida vastastikku vastuvõetavaid
lahendusi NSV Liidule
ja USA-Ie mõlemapoolset huvi pakkuvatele
küsimustele, kaasaarvatud
relvastuse piiramise |a desar-meerlmise
probieemidele.
Senaator Edward Kennedy külaskäigul
Kremli on oma erisugune
lõhn juiures, kuna see visiit laseb
oletada, et Kennedy haKkah
tegema juba ettevalmistusi järgimistel
või ülejärgmistel presidendivalimistel
kandideerimiseks.
mis oleks ühele presidendikandidaadile
praegusel pineval rahvusvahelisel
ajal Ühendriikide laiade
masside seisukohalt tähtsam kui
vahekorrad Kremliga ja sõbralikudl
suhted sealsete võisnumeestega?!
iikides leidub suurel arvul
ärimehi ja poliitikuid, kes pooldavad
normaalsete suhete jalule
seadmist Kuubaga, mis aninaks
ameeriklastele võimaluse Kuubale
oma kaupade | saatmiseks ja seal
äri tegemiseks. Turg oleks soodne,
kuna vaesestunud Kuuba januneb
ameerika kaupade järele ja loodab
teiste kommunistlike riikide eeskujul
Ühendrükidelt oma oste teha
kredüdUe. Ühendriikide poliitikute
ja avaliku arvamise mõjutamiseks
tegi diktaator Castro alles hüjuti
suure zhesti, vabastades 1000 poliitilist
vangi ja võimaldades nelE
siirdumist Ühendrükidesse.
Castro viga seisab ainult selles,
et ta tahab kõü£e saada, kuid ei
taha ise midagi vastu anda ega
loobuda oma avantüüridest Aafrikas,
andes Kuuba sõdurid N. Lüdn
võimupiiride laiendamiseks Brezhnev!
kasutusesse. Castrol on selleks
ka oma põhjendus. Nü kinnitas
diktaator äsja Havannas toimunud
presšikonverentsU kuuba
päritoluga Ühendriikide ajakirjanikele,
et Ühendriikidel on rohkem
relvajõude teistes riikides kui Kuubal.
„Miks ei võiks küsimust üles
seada nü, et Kuuba—Ameerika suhetele
mõjub kahjustavalt USA vägede
vübimine'Panamas, Jaapanis,
Lääne-Euroopas ja teistes
maaUma pürkondades, samuti tuhandete
Ameerika sõjaväespetsia
listide kohalolek nüsugustes riikides
nagu Iraan jä Saudi Araabia?'
küsis diktaator. Edasi mainis ta,
et Kuuba vüb oma väed Aafrikast
välja alles süs kui kaob nende ko-
„Seda küsimust
(Järg lk. 3)
Nr. va
VALVEl
NÄDAL
23. ja 24. sept.
dr. T. Sauks, teil
30. ja 31. sept.
tiks dr. A. Mae,
7,,».Ja 9. i k t . dr.l
921-7777. '
ii \
Kai Käärid lõpet
neca CoUege of AJ
Technology võimle
tehnika alal. Avab
Kai Käärid! nime]
käesoleval sügisel
Ka Toomas
limedo
Nagu „Vaba
kuuleb, on kuninj
dal antud ka mei<
tantsujuhüe tooi
ToTOiotos. Ta esit
mžsaks Eesti Liit
se poolt.
H.LATEI
1482 BathurstI
(Bathurst
Telefon kontoril
T. Eesti
3., 4. ja 5|
SAARI
30.ISESI
KUNSTI]
SüMEl
ÕLIM.'
bS3B
KINDLU:
23 WESTMORE
Rexdale, Ont.|
Tel. 745]
Komme^taai
(Algus
ei kavatse me Vhe\
tada". deklareeris
ütles, et Kuuba—i
hete paranemine
Ühendiiikidest nini
tes ei saa olla mi|
edasist progressi s(
riigid pole täielikulj
ta loobunud Kuuba
blokeerimisest.
Ühendriikide köÖ
t|uva ja ameeriklas
Kuuba diktaatori
Castro ei kavatse tj
tele majandusliku
siooniks mingisuj
järelandmisi ning
sõdurite ohverdail
maailmarevolutsioo|
vides. Ja selles oh
hoiaku juures ei
Washington rahuldl
de ärimeeste nõ|
avaks nendele Kuii
dest nälgivad tuni(
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 21, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-09-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780921 |
Description
| Title | 1978-09-21-02 |
| OCR text | Lk. '21. septew:i^ri 197® Thursday, Septeanber 21, 1978 Nr. 7® 1^ ^ ^tatWWlgTO!W9B EMLEEÄNDJÄ i: O/Ü Vaba Eestlaae, 135 Tecpmsežh M P E A T O I M E I D : Karl Arro POSTIAADRESS: P - O / J t e StnG, Toronto J j Oat. TEIIilMISHINNÄP KaHadas: aastas $32.-, poolaastas veerandaastas $9.^, Mripostiga aastas $58.-^, | TEIiLimSHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $35.-, tas $19.— ja veerandaastas $10.50. E a r i ^ aastas rtaaštas $30,-^ jä t e s r a n d a a^ ilemere-maad^: aastas $60—, ja veerandaastas |i8.—. Aadressi muudatus 40 c. — üksMmumbri hind 4© e. Free Estonian Publisher/Ltd., 135 Tecums©t Toronto3, Ont Pärast kolmtdst päeva kestnud pinevaid Ja dram^tilisi nõupidamisi sõlmiti Ühendriikide presi- ' denm- Carteri: vahendusel Egiptuse president Sadati; • • ja :^ Iisraeli peaminister' Begini vahel põhiljne kokkulepe Kesk-Idas rahu saavutamiseks niiig sõja Järele lõhnavate probleemide lähendamiseks. Kokkuleppe saavutamisele pühendatakse kogu maaihna aja-kirjaffliduses suurt tähelepanu ning kommentaarid ulatuvad suurest optimismist kuni äärmise pessimismini; Läänemaailmas jiellitatakse vaikseid lootusi, et eelkokkulepe loob eeldused lõpliku rahu ja seniste keerdküsimus-te lahendamiseks, kuna kommunistlikkudes riikides hing N. Liidu m õ j a älli olevates Araabia rii^ kides suhtutakse kokkuleppesse äärmise sarkasmiga, umbusklik-kasega ja krlÄaga.;;. •. •" Camp DavidSs paherite, pandud kokkulepe tundub siiski omaette imena kui arvestada neid süüri lahkhelisid, mis valitsesid Egiptuse ja Iisraeli leerides enne konverentsi algust. E i ole liialdus kui nentida, et see kokkulepe sai teoks ainult Ameerika ühendriikide tug'eval survel ja mõjutusel, kuna nii Iisrael kui ka Egiptus olenevad nii majanduslikult kui ka oma sõjaliselt potenSiaalilt vaga palju ühendriikidest ning ilma ameerikSaste abita ähvardžOJS mõlemaid antagoniste sisemine kokkuvarisemine. Saavutatud kokkuleppele põgusat pilku heites võib ilma pikema analüüsimiseta nentida, et see bn vägagi üldsõnaline ning paljud okkalised küsimused on Jäetud Mtlseiks ning tulevaste Säbirääklmiste lähendada. Põhiliselt fikseeriti kaks kokkulepet, milledesi üks käsitab Egiptuse ja, Iisraeli vahekordi ja teine Iisrael i okupatsiooni alla loiuluvat Jor-dani jõe laänekallästv selle elanik-komiä tulevildm ja Gaza tsooni probleeme. Kokkulepte põhjal mida president Garter liimbtab „Kesk-IdaS rahu saavutamise raamistikuks" kirjutavad Iisrael ja Egiptus alla Jafea enne I jõulu rahuleplngde. Iisrael andis iihtlasi nõusoleku, et ta viib oma väed yäljä Siinai kõrbest, altustades sellega eeloleval kevadel või suveL Egiptus samal ajal kohustub piirama oma r^vastušt selles piirkõnhas hing kohustab jalule seadma normaalsel suhtdd Iisraeliga kui Iisraeli väed hakkavad Siinaist välja tõmbun^. Kokkulepe näeb ette, et lisrad viib oma väed Siinaist välja kahe, või kolme aasta Jookshl pärast rahulepingu aEakirjuta- '•"mist.- :- Teine kokkulepe on veelgi kau-ning see Jordani jõe läänekalda ja Gaaa ma-akitsuse. probleemide .korraldamist ja lahendamist. Selle plaani alusel tuleks Palestiina küsimus lahendada se! teel, et pür-konna valitsemine antakse üle kohalikule omavalitsusele, Iisraelile antakse süski õigus jätta Strateegilistesse kohtadesse oma sojar väellsi valveposte^ eriti Golanj kõrgustikule. Iisrael annab lubar duse, et ta ei. raja enam uusi asundusi SeEesse piirkonda ja kohustab kogu okupeeritud ala araablastele üle andma järgmise viie aasta jooksul. : Selles raämkavas on kahjuks palju auke ja vaatamata suurtele kaelustamistele ja emotsionaalsetele sõnadele lepingute allakirjutamisel on pai jud probleemid jäänud püsima ning nende lahendamine osutub raskeks pähkliks. Nü näiteks ei suudetud kokku leppida, kas Iisrael peab likvideerima oma asundused, mis on rajatud okupeeritud aladele. Jordani Ipnekaldal üksi on selliseid asulaid 54 ning nende asulate elanikud kinnitavad, et nad ei mõt^ legi oma elukohtadest lahkuda. Kiisimuse peab otsustahia Iisraeli parlament kuid peaministri Begini väidete kohaselt võib oletada, et ta ei poolda nende asulate likvideerimist. • Teiseks suureks probleemiks on Palestiina Vabastamise Organisatsiooni küsimus. See; organisatsioon On, ägedalt võidelnud Palestiina araablaste õiguste eest, kasutades sageli Palestiina probleemidele tähelepanu juhtimiseks terroristlikke aktsioone, miie tulemusena Iisraeli valitsus- seda organisatsiooni ei tunnusta. ; Omaste Imsimus on ka teiste Araabia riikide' suhtumine kokkuleppesse, kuna president Sadati rahuaktsioone on kõik Araabia riigid jälginud teatava umbusklikkusega. Sadati ja Car-teri esmajärguliseks iilesandeks on tõmmata selle aktsiooniga kaasa sellised mõõdukate vaadetega Araabia riigid nagu Saudi Araabia ja Jordaania. Selle eesmärgi saavutamiseks saatis piesi-dent Carter juba oma välisminister Vahee Kesk-Itta vajalikku selgitustööd tegema. See ülesanne ei ole kaugeltki kerge kuna kokMepete kritiseerijaid leidub isegi Egiptuses, mida kinnitas Egiptuse : väMsminister Eameli lahkumine omalt kohalt protestiks Iisraelile tehtud järelandmis-te -vastu.' •,. • Probleeme on palju, kuid loo-tussädemed on Camp Davidi kokkulepetega liikvele pandud. Kui kaugele need lendavad, seda peaks näitama juba lähem, tulevik."/ v-.: :'*'\-..;;;^ C A. .,3Iida teab Solshenatsõn õieü läämemaailmasl!;! Meil o i Julgust äi-^ põletada mobilisatsioonikäar-- did, demonstreerida sõja vastu ja kannatada selle t^ajärjel eksiilis vübimise vietsust. Lõpuks oli amnestiat. SoMienžtsõio SKitsalt. ei. tunne läanemaaüma." Staliiii terrorivõimutsemisei õlid kaugemad ja suuremad vangilaagrid Kolõma snilfkonnas Siberis. Ainult üles neist 12ö-st laagrist hukati nõukogude arvestuse kohaselt 1938. aastal rohkem mimesi, kui tsaaririigi ajal 1800-ndail aastail kogu riigis. Aleksander Šolzhenitson on jätnud vangilaagrite saarestiku kaardistajnaisel Solõma välja selle hirmutavuse ja eraldatuse tõttu, Idrjutäb Rootsi ajalehe .^Dagens Nyheter*' peatoimetaja ja Mrjamk Per Wästberg. Aga nüüd on inglane Robert Conquest kogunud amdmeid ja on koostanud tiiir^'"*"''**'" -.Jiitix ^ i ^ i _ Ka nõukogude tegelased peavad abil raamatu, mlMe nimi on ,JColõma". LONDON — Bulgaaria iwgeni-ku Georgi Mailkoviabteasa mainib, ©ttetna 49-aiastane mees suri j^imst s©äa kui (taile itänaval miir-gitaibud vitoävarjuga (kallale giti ja teda vihmavarju- otsaga haavaiti; Georgi Maiikov j^õgenes kommuništlilcust Bulgaariast 1060. .^stal ning töötas ^BBC-le ja Vaba Euroopa raadiole, oma saadejžs ägedalt Bulgaaria praeguseid julite. Markpyi abikaasa arvab, et ibs-n? a: meihele timgiti ikallale poliitilistel p^justei Källaletuiigija lõi talle vihmavanju terava otsaga selja itagäot tänaval reide ja põgenes pärast seda taksoautos kiiresti sündmiisetec^ Scotland lYard on võtnud ise Kolõma witzile vastavaks N. Liidus'. Sellest Kirde-Siberi piirkonnast, fe tem peratuur vaheiteMvahel laskub —70 C kraadile, tõusis neljakümne aasta eest hädakisa otsekui põrgust. Sinna saadeti 1936—1956 umbes 3,5 miljonit inimest. Neist 3 miljonit on jäänud igavesed tundrale, Süütud selles milles neid süüdistati.- \''r(' • yangilaagrite , saarestiku kaardistamisel oli Šolzhenitson sunnitud mööduma Kolõmast, selle hirmuäratavuse ja erilise koha : tiõttu K Liidu ' karlstuslaagrite hulgas:; Kolõmast pole pääsenud ava\^- kuse ette ühtegi fotot. Aga inglise luuletaja ja ajaloolane Robert Cm-quest on iasjaiikus ja ägestumto raamatus ,iCJolõma" kogunud^ Ni-kita Hrushtshovi kaitse all oJial ajal trükitud nõukogude dokumente ja 17 asjakohast kirjalikku nistust nende laagrite elust. Kümme neist olid N. Liidu kodanike kirjutatud, neli poolakajlt, teised rumeenlaseit, sakslaselt ja shveits-laself:- ••' Muid pealtnägijate tunnistusi Kolõmast ejsitatakse Roy Medvedevi ramatus ,,Let histoiy judge (Las ajalugu mõstab kohut) ja Silver Mora kirjutuses „Kolõma" (1S49) esitatakse 63 poola vangi seletused, mida nad on andnud vande all Mitmed neist meestest ja naistest on elanud seal kogu ,iKölOma" ajaloo jooksul. Nad on Jsähüd ellu selletõttu, et nad tegid eesõigustatud tööd, ..' olles haigepõetajad, puhastajad, kokad. (^hquesti põ antud arvud on hoolikalt kontrollitud. Ta on hankinud neid muuhulgas Lloydilae-. varegistreist, ametlikest elanikkonna loendusist, ühendriikide presidendiabi Henry Wallace Kolõma kirjeldusest ja vangidelt, kes töötasid vangiaagrite kantselei-d e s . ^ - V ••'•.•l Conquest pn tuntud ema varasema teosega ,jTheGreiat Terror" (Suur terror)i kus kirjeldatakse kuidas Stalini puhastused viisid umbes 1 miljon inimest hukkamisele ja 14 miljonit; inimest surema vangilaagreisse; See terror ei toi^ munud sõja või revolutsiooni ajal, vaid pärast suuri uue süsteemi pakendamise raskusi, mil oli juba saavutatud mõningast edu Stalini terroririigis olid Kplönig 120 laagrit kaugemad ja suuremad. Kolõma cli julgeolekupofai (NKVD) poolt valitisetatav autonoomne piirkond. Sealt toodeti kõige rohkem kulda N. Liidus, ajuti kolmandik kogu olnud ^ am elus. ühtki sellist sur-malaeva juhtumit maaümas pole esinenud pärast neegrite vedamist Aafrikast. Raamatus on kirjeldusi kuidas tuhanded naised olid surutud mi kokku, ©t neil oli võimatu liikuda. Nad olid oma mustusest määrdunud ja kannatasid piinades raskeid nahahaigusi, mille ravimiseks neid aeg-ajalt uhuti tuletõrjevoolikuist jääkülma yeega. ; Alguses kasutati vange odava tööjõuna. Aga 1937. ä. mõistis Sta-lin hukka kompartei keskkomitees vangide „armastusväärse'' kohtlemise. Kolõma kaevanduste, ja laagrite ülem, lätlane Reinhold Berzin hukati ,jjaapanlaste spioonina" ja teised laagri juhatajad läksid sa-ma teed. Asemele määrati uus Juhatus ^ ja sellega koos suuremad top-dangunormid Ja vähendatud M - Sellistena nad olid immuunsed talve külmuse kui ka suve sääskede Iga tonn nõudis vähemalt looo inimelu. Vangid veeti rongiga Euroopa poolsest N. Liidust Vladivostokki ja sealt laevaga Jäämere kaudu laagriaiadele. üks laev, mille lastiks oli 13000 vangi, sattus trüv-jäässe ja saabus pärale alles aasta pärast, luid mitte ühtki vmn ei sai sama tähtsaiks vange surmata ületöötamise ja alatoitlus-tamisega kui oli küUa kaevamine, üks NKVD plitseiütete teenistuses olev geoloog kurtis vangide karmi kohtlemise pärast, üteldes; ,»Need inimesed surevad nüviisi." Vastus oli: „Miä5Ugused inimesed? Need on rahvavaenlased." Geoloogi ettevaatlik kriitika maksis talle •elu..';-• . ^\:r;.--:.[:,.•• Vangid õlid sageli teadlased, öpe-tajadr kunstnikud ja poliitikamehed. Need, kes ei siuitnud täita partei poolt määratud toodangu-normi, hukati, sabotaažbi pärast nõukogude riigi vastu. —50 C kraadilises pakases puhuti fanfaare ja ohvitser luges sel päeva surmamõistetute nimed. Ainult Serpentika laagris hukati 1938. a rohkem inimesi, kui kogu Venemaa riigis tsaarivõimu ajal 19. sajandü, ilmneb ametlikest N. LiMü allikaist. Tavaliselt laagri komandant kinnitas vangidele, et need olid tulnud sinna kannatama ja surema. '. Mõned aastad elus püsinuid süüdistati, et nad olid töötanud lüga Vähe või söönud Wga p^^^ Ellujäänute jutustused meenutavad seda, mida teaniie Dachaust ja Belsenist, Majdanekist ja Treblin-kast. E i kirju, ei pakke. E i mingit põgenemise võimalust, kuna isegi Auschwitzis oli hästi orgahiseeri-tud vastupanuliikumine. Vangi riietusse rõivastatute kallale kargasid selleks väljaõppe saanud koerad, kellele anti r o t om süüa kui valvureile. Toidunormid määrati nü, et vangid jaksasid töötada mõne kuu vähemalt 12 tundi päevas. Need kes ei saanud päevast töö-normi tehtud, said õhtul vähem leiba ja suutsid järgmisel päeval veelgi vähem töötada. See viis vastu vältimatule surmale. Mõned said rüdeid paar korda aastas. Nad keeldusid pesemast end kuigi olid tolmused ja «aastasest, sest pesemsfö tuli käia vabal ajal, mil nad soovisid ainult magada ja süüa. Lisaks kartsid nad, et pesemise :. ajal neiide riided varastatakse.; Karistusaja lõpuni elanud vangidele mõisteti nende karistusajale pikendus, mida' põhjustasid vangide hulka asetatud provokaatorid. Nii ei saanud keegi elavana lahkuda Kolõma laagreist enne kui laagrid avati Hrushtshovi ajal 1956. Tõelised krünüiaalvangid — keda vangide hulgas oli ainult mõni protsent — käsitasid poliitilisi vange ja võisid neid tappa ilma karistuseta, tiks võimalus eluga pääsemiseks (kirjutab Jevgenia Gmzburg), oli jutustada seiklus^- maane. v : ;. Juttmde Jutustajadl oUŠ Mlmi-naaikurjategijate arvates ainsad, keda oli põhjus elus hoida. Ginzburg räägib ka kuidas üks tema kaasvang leidis parteilehe ,pravda" numbri, kus oli foto Mo-lotovi ja Ribbentropi kohtumisest 1939. Tore perekond! hüüdis ta. Sellest tehti ettekanne ja ta lasti maha süüdistatuna nõukogude vastase propaganda pärast. Kaebajaid oli^feõikjal. Kui mõned vangid vihjasid seadustele ja väitsid, et nad on süütud, vastasid ülekuulajad:. „Muidugi sa öled süütu. Muidu sa poleks nii väikest karistust kui kümme aastat saanud! " 6% vangidest olid naised. Kuigi neid koheldi samal viisil kui mehi, jäi neist rohkem ellu. Mõned päästsid end prostitutsiooni abü, kuid naised suutsid üldiselt rohkem vastu panna kehalisele tööle jä valule. I Kiiremini surevad inimrühmad olid sajad tuhanded poola sõjavangid, baltlased ja ukrainlased. Ni-colai Tolstoi haarav raamat ,,Vic-tims of Yalta" (Jalta ohvrid) paljastab kuidas liitunud rahvad 1944 —1947 saatsid 2,25 müjonit nõukogude inimest nende kodumaale, tavaliselt vastu nende tahtmist. Sakslaste sõjavangist tagasi tul-nuist, kokku ca 5,5 müjonist nõukogude endisest, sõdurist umbes 20% kas hukati või saadeti vangilaagrisse 25 aastaks, mis tavaliselt tähendas sama kui surma mõistmine, ilmneb-endise NKVD ohvitseri teadaandest. Stalini arvates ei olnud sellist mõistet, kui nõukogude sõjavang; oli vaid rügireeturid, lj:es olid. keeldunud 'suremast oma • maa eest Ja Inglismaa välismixiister Emest Bevini meelest oli raske tõmmata piiri reeturite ja polütiliste vangide vahele; nü võis neid samahästi tagasi maale saata, kus leidus .„asjatundjaid" selle küsimüsd' lahendamisel. Koiõma kaevandused on alles, kuid sunnitöö olevat lõppenud. Kuigi kõili laagrid suleti Hrushtshovi ajal, pole Brezhnev jä ta ametb vennad kunagi katsunud seda.süsteemi hukka mõista. Nad keelduvad astumast Hrushtshovi jalajälgedesse avamaks arhüve ja paljastamaks hirmuäratavat N. Lüdu ÜhendiiUdde senaator Edward Kennedy, keda demokraatliku partei mõned ringkonnad upitavad! energiliselt järgmiseks Ühendriikide presidendikandidateidiks, viibis äsja külaskäigul N. Liidus, kus talle osutati Isegi sellist tähelepanu, et ta võeti vastu Kremlis nmg Brezhnev kulutas senaatoriga la-büääkimisteks üle kahe tunni oma piiratud aega^ Mida kõneldi N. Lüdu diktaatori ja Ühendriikide senaatori valiel Kremli nõupidamiste ruumis? Selle kohta on läbi tilkunud vähe m-formatsiooni, kuid Kennedy sõnade kohasel räägiti ühendriikide ja N. Lüdu vahelisest pinevast vahekorrast ning Kennedy esitas oma sõnade kohaselt Brezhnevile Mõningaid ideid jä mõtteid kuidas seda pinevust vähendada. ühendriikide ajakirjandus w käsita pikemalt senaatori retsept! N. Liidu ja Ühendrükide detente poliitikale uue süsti andmiseks, kuld kohtamise kohta annab võrdlemisi iseloomustava pildi Tallinnas ümuv „Rahva Hääl", kui5 m a i-nitakse, et 9. septembrü võttis NLKP Keskkomitee peasekretär, NSV Lüdu Ülemnõukogu presiidiumi esimees L. i . Brezhnev vastvi ÜSA nimeka poliitikategelase senaator Edward Kennedy. Ajaldii kinnitab, et asjalikus ja sõbralikus õhkkonnas kulgenud põhjaliku jutuajamise käigus peatus L. L Brezhnev Nõukogude—Ameerika suhete võtmeküsimustel ja andis põhimõttelise hinnangu nende suhete praegusele ebarahuldavale seisule,:' ' Edasi selgub „Rahva Hääle" kirjeldusest, et Brezhnev pidas tähtsaks nende suhete rajamist võrdsuse, mõlemapoolse kasu ja teineteise siseasjadesse mittesekkumise põhimõtetest range kinnipidamise alusel. E. Kennedy omakorda pooldas „Raiiva Hääled* andmetel aktiivseid jõupingutusi, mille eesmärk on leida vastastikku vastuvõetavaid lahendusi NSV Liidule ja USA-Ie mõlemapoolset huvi pakkuvatele küsimustele, kaasaarvatud relvastuse piiramise |a desar-meerlmise probieemidele. Senaator Edward Kennedy külaskäigul Kremli on oma erisugune lõhn juiures, kuna see visiit laseb oletada, et Kennedy haKkah tegema juba ettevalmistusi järgimistel või ülejärgmistel presidendivalimistel kandideerimiseks. mis oleks ühele presidendikandidaadile praegusel pineval rahvusvahelisel ajal Ühendriikide laiade masside seisukohalt tähtsam kui vahekorrad Kremliga ja sõbralikudl suhted sealsete võisnumeestega?! iikides leidub suurel arvul ärimehi ja poliitikuid, kes pooldavad normaalsete suhete jalule seadmist Kuubaga, mis aninaks ameeriklastele võimaluse Kuubale oma kaupade | saatmiseks ja seal äri tegemiseks. Turg oleks soodne, kuna vaesestunud Kuuba januneb ameerika kaupade järele ja loodab teiste kommunistlike riikide eeskujul Ühendrükidelt oma oste teha kredüdUe. Ühendriikide poliitikute ja avaliku arvamise mõjutamiseks tegi diktaator Castro alles hüjuti suure zhesti, vabastades 1000 poliitilist vangi ja võimaldades nelE siirdumist Ühendrükidesse. Castro viga seisab ainult selles, et ta tahab kõü£e saada, kuid ei taha ise midagi vastu anda ega loobuda oma avantüüridest Aafrikas, andes Kuuba sõdurid N. Lüdn võimupiiride laiendamiseks Brezhnev! kasutusesse. Castrol on selleks ka oma põhjendus. Nü kinnitas diktaator äsja Havannas toimunud presšikonverentsU kuuba päritoluga Ühendriikide ajakirjanikele, et Ühendriikidel on rohkem relvajõude teistes riikides kui Kuubal. „Miks ei võiks küsimust üles seada nü, et Kuuba—Ameerika suhetele mõjub kahjustavalt USA vägede vübimine'Panamas, Jaapanis, Lääne-Euroopas ja teistes maaUma pürkondades, samuti tuhandete Ameerika sõjaväespetsia listide kohalolek nüsugustes riikides nagu Iraan jä Saudi Araabia?' küsis diktaator. Edasi mainis ta, et Kuuba vüb oma väed Aafrikast välja alles süs kui kaob nende ko- „Seda küsimust (Järg lk. 3) Nr. va VALVEl NÄDAL 23. ja 24. sept. dr. T. Sauks, teil 30. ja 31. sept. tiks dr. A. Mae, 7,,».Ja 9. i k t . dr.l 921-7777. ' ii \ Kai Käärid lõpet neca CoUege of AJ Technology võimle tehnika alal. Avab Kai Käärid! nime] käesoleval sügisel Ka Toomas limedo Nagu „Vaba kuuleb, on kuninj dal antud ka mei< tantsujuhüe tooi ToTOiotos. Ta esit mžsaks Eesti Liit se poolt. H.LATEI 1482 BathurstI (Bathurst Telefon kontoril T. Eesti 3., 4. ja 5| SAARI 30.ISESI KUNSTI] SüMEl ÕLIM.' bS3B KINDLU: 23 WESTMORE Rexdale, Ont.| Tel. 745] Komme^taai (Algus ei kavatse me Vhe\ tada". deklareeris ütles, et Kuuba—i hete paranemine Ühendiiikidest nini tes ei saa olla mi| edasist progressi s( riigid pole täielikulj ta loobunud Kuuba blokeerimisest. Ühendriikide köÖ t|uva ja ameeriklas Kuuba diktaatori Castro ei kavatse tj tele majandusliku siooniks mingisuj järelandmisi ning sõdurite ohverdail maailmarevolutsioo| vides. Ja selles oh hoiaku juures ei Washington rahuldl de ärimeeste nõ| avaks nendele Kuii dest nälgivad tuni( |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-09-21-02
