Vaba eestlane , September 21, 1978

              Lk. '21. septew:i^ri 197® Thursday, Septeanber 21, 1978 Nr. 7®
1^ ^ ^tatWWlgTO!W9B
EMLEEÄNDJÄ
i: O/Ü Vaba Eestlaae, 135 Tecpmsežh M
P E A T O I M E I D : Karl Arro
POSTIAADRESS: P - O / J t e StnG, Toronto J j Oat.
TEIIilMISHINNÄP KaHadas: aastas $32.-, poolaastas
veerandaastas $9.^, Mripostiga aastas $58.-^, |
TEIiLimSHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $35.-,
tas $19.— ja veerandaastas $10.50. E a r i ^ aastas
rtaaštas $30,-^ jä t e s r a n d a a^
ilemere-maad^: aastas $60—,
ja veerandaastas |i8.—.
Aadressi muudatus 40 c. — üksMmumbri hind 4© e.
Free Estonian Publisher/Ltd., 135 Tecums©t
Toronto3, Ont
Pärast kolmtdst päeva kestnud
pinevaid Ja dram^tilisi nõupida­misi
sõlmiti Ühendriikide presi-
' denm- Carteri: vahendusel Egiptu­se
president Sadati; • • ja :^ Iisraeli
peaminister' Begini vahel põhiljne
kokkulepe Kesk-Idas rahu saa­vutamiseks
niiig sõja Järele lõh­navate
probleemide lähendami­seks.
Kokkuleppe saavutamisele
pühendatakse kogu maaihna aja-kirjaffliduses
suurt tähelepanu
ning kommentaarid ulatuvad suu­rest
optimismist kuni äärmise
pessimismini; Läänemaailmas
jiellitatakse vaikseid lootusi, et
eelkokkulepe loob eeldused lõpli­ku
rahu ja seniste keerdküsimus-te
lahendamiseks, kuna kommu­nistlikkudes
riikides hing N. Lii­du
m õ j a älli olevates Araabia rii^
kides suhtutakse kokkuleppesse
äärmise sarkasmiga, umbusklik-kasega
ja krlÄaga.;;. •.
•" Camp DavidSs paherite, pandud
kokkulepe tundub siiski omaette
imena kui arvestada neid süüri
lahkhelisid, mis valitsesid Egip­tuse
ja Iisraeli leerides enne kon­verentsi
algust. E i ole liialdus
kui nentida, et see kokkulepe sai
teoks ainult Ameerika ühendrii­kide
tug'eval survel ja mõjutusel,
kuna nii Iisrael kui ka Egiptus
olenevad nii majanduslikult kui
ka oma sõjaliselt potenSiaalilt va­ga
palju ühendriikidest ning ilma
ameerikSaste abita ähvardžOJS mõ­lemaid
antagoniste sisemine kok­kuvarisemine.
Saavutatud kokkuleppele põ­gusat
pilku heites võib ilma pike­ma
analüüsimiseta nentida, et
see bn vägagi üldsõnaline ning
paljud okkalised küsimused on
Jäetud Mtlseiks ning tulevaste
Säbirääklmiste lähendada. Põhili­selt
fikseeriti kaks kokkulepet,
milledesi üks käsitab Egiptuse ja,
Iisraeli vahekordi ja teine Iisrae­l
i okupatsiooni alla loiuluvat Jor-dani
jõe laänekallästv selle elanik-komiä
tulevildm ja Gaza tsooni
probleeme.
Kokkulepte põhjal mida presi­dent
Garter liimbtab „Kesk-IdaS
rahu saavutamise raamistikuks"
kirjutavad Iisrael ja Egiptus alla
Jafea enne I jõulu rahuleplngde.
Iisrael andis iihtlasi nõusoleku,
et ta viib oma väed yäljä Siinai
kõrbest, altustades sellega eelole­val
kevadel või suveL Egiptus sa­mal
ajal kohustub piirama oma
r^vastušt selles piirkõnhas hing
kohustab jalule seadma normaal­sel
suhtdd Iisraeliga kui Iisraeli
väed hakkavad Siinaist välja tõm­bun^.
Kokkulepe näeb ette, et
lisrad viib oma väed Siinaist väl­ja
kahe, või kolme aasta Jookshl
pärast rahulepingu aEakirjuta-
'•"mist.- :-
Teine kokkulepe on veelgi kau-ning
see
Jordani jõe läänekalda ja Gaaa
ma-akitsuse. probleemide .korral­damist
ja lahendamist. Selle
plaani alusel tuleks Palestiina kü­simus
lahendada se! teel, et pür-konna
valitsemine antakse üle ko­halikule
omavalitsusele, Iisraelile
antakse süski õigus jätta Stratee­gilistesse
kohtadesse oma sojar
väellsi valveposte^ eriti Golanj
kõrgustikule. Iisrael annab lubar
duse, et ta ei. raja enam uusi
asundusi SeEesse piirkonda ja ko­hustab
kogu okupeeritud ala
araablastele üle andma järgmise
viie aasta jooksul. :
Selles raämkavas on kahjuks
palju auke ja vaatamata suurtele
kaelustamistele ja emotsionaalse­tele
sõnadele lepingute allakirju­tamisel
on pai jud probleemid jää­nud
püsima ning nende lahenda­mine
osutub raskeks pähkliks.
Nü näiteks ei suudetud kokku
leppida, kas Iisrael peab likvidee­rima
oma asundused, mis on ra­jatud
okupeeritud aladele. Jorda­ni
Ipnekaldal üksi on selliseid
asulaid 54 ning nende asulate ela­nikud
kinnitavad, et nad ei mõt^
legi oma elukohtadest lahkuda.
Kiisimuse peab otsustahia Iisrae­li
parlament kuid peaministri Be­gini
väidete kohaselt võib oleta­da,
et ta ei poolda nende asulate
likvideerimist. •
Teiseks suureks probleemiks
on Palestiina Vabastamise Orga­nisatsiooni
küsimus. See; organi­satsioon
On, ägedalt võidelnud
Palestiina araablaste õiguste eest,
kasutades sageli Palestiina prob­leemidele
tähelepanu juhtimiseks
terroristlikke aktsioone, miie tu­lemusena
Iisraeli valitsus- seda
organisatsiooni ei tunnusta.
; Omaste Imsimus on ka
teiste Araabia riikide' suhtumine
kokkuleppesse, kuna president
Sadati rahuaktsioone on kõik
Araabia riigid jälginud teatava
umbusklikkusega. Sadati ja Car-teri
esmajärguliseks iilesandeks
on tõmmata selle aktsiooniga
kaasa sellised mõõdukate vaade­tega
Araabia riigid nagu Saudi
Araabia ja Jordaania. Selle ees­märgi
saavutamiseks saatis piesi-dent
Carter juba oma välisminis­ter
Vahee Kesk-Itta vajalikku
selgitustööd tegema. See ülesan­ne
ei ole kaugeltki kerge kuna
kokMepete kritiseerijaid leidub
isegi Egiptuses, mida kinnitas
Egiptuse : väMsminister Eameli
lahkumine omalt kohalt protes­tiks
Iisraelile tehtud järelandmis-te
-vastu.' •,. •
Probleeme on palju, kuid loo-tussädemed
on Camp Davidi kok­kulepetega
liikvele pandud. Kui
kaugele need lendavad, seda
peaks näitama juba lähem, tule­vik."/
v-.:
:'*'\-..;;;^ C A.
.,3Iida teab Solshenatsõn õieü läämemaailmasl!;! Meil o i Julgust äi-^ põletada mobilisatsioonikäar--
did, demonstreerida sõja vastu ja kannatada selle t^ajärjel eksiilis vübimise vietsust. Lõpuks oli
amnestiat. SoMienžtsõio SKitsalt. ei. tunne läanemaaüma."
Staliiii terrorivõimutsemisei õlid kaugemad ja suuremad vangilaagrid Kolõma snilfkonnas Siberis.
Ainult üles neist 12ö-st laagrist hukati nõukogude arvestuse kohaselt 1938. aastal rohkem mimesi, kui
tsaaririigi ajal 1800-ndail aastail kogu riigis. Aleksander Šolzhenitson on jätnud vangilaagrite saares­tiku
kaardistajnaisel Solõma välja selle hirmutavuse ja eraldatuse tõttu, Idrjutäb Rootsi ajalehe .^Da­gens
Nyheter*' peatoimetaja ja Mrjamk Per Wästberg. Aga nüüd on inglane Robert Conquest kogu­nud
amdmeid ja on koostanud tiiir^'"*"''**'" -.Jiitix ^ i ^ i _
Ka nõukogude tegelased peavad
abil raamatu, mlMe nimi on ,JColõma".
LONDON — Bulgaaria iwgeni-ku
Georgi Mailkoviabteasa mai­nib,
©ttetna 49-aiastane mees suri
j^imst s©äa kui (taile itänaval miir-gitaibud
vitoävarjuga (kallale
giti ja teda vihmavarju- otsaga
haavaiti; Georgi Maiikov j^õgenes
kommuništlilcust Bulgaariast
1060. .^stal ning töötas ^BBC-le ja
Vaba Euroopa raadiole,
oma saadejžs ägedalt Bulgaaria
praeguseid julite.
Markpyi abikaasa arvab, et ibs-n?
a: meihele timgiti ikallale poliiti­listel
p^justei Källaletuiigija lõi
talle vihmavanju terava otsaga
selja itagäot tänaval reide ja põ­genes
pärast seda taksoautos
kiiresti sündmiisetec^ Scotland
lYard on võtnud
ise Kolõma
witzile vastavaks N. Liidus'. Sellest
Kirde-Siberi piirkonnast, fe tem
peratuur vaheiteMvahel laskub —70
C kraadile, tõusis neljakümne aas­ta
eest hädakisa otsekui põrgust.
Sinna saadeti 1936—1956 umbes
3,5 miljonit inimest. Neist 3 miljo­nit
on jäänud igavesed tundrale,
Süütud selles milles neid süüdista­ti.-
\''r('
• yangilaagrite , saarestiku kaar­distamisel
oli Šolzhenitson sunni­tud
mööduma Kolõmast, selle
hirmuäratavuse ja erilise koha
: tiõttu K Liidu ' karlstuslaagrite
hulgas:;
Kolõmast pole pääsenud ava\^-
kuse ette ühtegi fotot. Aga inglise
luuletaja ja ajaloolane Robert Cm-quest
on iasjaiikus ja ägestumto
raamatus ,iCJolõma" kogunud^ Ni-kita
Hrushtshovi kaitse all oJial
ajal trükitud nõukogude dokumen­te
ja 17 asjakohast kirjalikku
nistust nende laagrite elust. Küm­me
neist olid N. Liidu kodanike
kirjutatud, neli poolakajlt, teised
rumeenlaseit, sakslaselt ja shveits-laself:-
••'
Muid pealtnägijate tunnistusi Ko­lõmast
ejsitatakse Roy Medvedevi
ramatus ,,Let histoiy judge (Las
ajalugu mõstab kohut) ja Silver
Mora kirjutuses „Kolõma" (1S49)
esitatakse 63 poola vangi seletused,
mida nad on andnud vande all
Mitmed neist meestest ja naistest
on elanud seal kogu ,iKölOma" aja­loo
jooksul.
Nad on Jsähüd ellu selletõttu,
et nad tegid eesõigustatud tööd,
..' olles haigepõetajad, puhastajad,
kokad.
(^hquesti põ antud arvud on
hoolikalt kontrollitud. Ta on han­kinud
neid muuhulgas Lloydilae-.
varegistreist, ametlikest elanik­konna
loendusist, ühendriikide
presidendiabi Henry Wallace Kolõ­ma
kirjeldusest ja vangidelt, kes
töötasid vangiaagrite kantselei-d
e s . ^ - V ••'•.•l
Conquest pn tuntud ema varase­ma
teosega ,jTheGreiat Terror"
(Suur terror)i kus kirjeldatakse
kuidas Stalini puhastused viisid
umbes 1 miljon inimest hukkami­sele
ja 14 miljonit; inimest surema
vangilaagreisse; See terror ei toi^
munud sõja või revolutsiooni ajal,
vaid pärast suuri uue süsteemi pa­kendamise
raskusi, mil oli juba
saavutatud mõningast edu
Stalini terroririigis olid Kplönig
120 laagrit kaugemad ja suuremad.
Kolõma cli julgeolekupofai
(NKVD) poolt valitisetatav auto­noomne
piirkond.
Sealt toodeti kõige rohkem kulda
N. Liidus, ajuti kolmandik kogu
olnud ^ am elus. ühtki sellist sur-malaeva
juhtumit maaümas pole
esinenud pärast neegrite vedamist
Aafrikast.
Raamatus on kirjeldusi kuidas
tuhanded naised olid surutud mi
kokku, ©t neil oli võimatu liikuda.
Nad olid oma mustusest määrdu­nud
ja kannatasid piinades raskeid
nahahaigusi, mille ravimiseks neid
aeg-ajalt uhuti tuletõrjevoolikuist
jääkülma yeega. ;
Alguses kasutati vange odava
tööjõuna. Aga 1937. ä. mõistis Sta-lin
hukka kompartei keskkomitees
vangide „armastusväärse'' kohtle­mise.
Kolõma kaevanduste, ja laag­rite
ülem, lätlane Reinhold Berzin
hukati ,jjaapanlaste spioonina" ja
teised laagri juhatajad läksid sa-ma
teed.
Asemele määrati uus Juhatus ^
ja sellega koos suuremad top-dangunormid
Ja vähendatud M -
Sellistena nad olid immuunsed tal­ve
külmuse kui ka suve sääskede
Iga tonn nõudis vähemalt looo
inimelu.
Vangid veeti rongiga Euroopa
poolsest N. Liidust Vladivostokki
ja sealt laevaga Jäämere kaudu
laagriaiadele. üks laev, mille las­tiks
oli 13000 vangi, sattus trüv-jäässe
ja saabus pärale alles aasta
pärast, luid mitte ühtki vmn ei
sai sama tähtsaiks vange
surmata ületöötamise ja alatoitlus-tamisega
kui oli küUa kaevamine,
üks NKVD plitseiütete teenis­tuses
olev geoloog kurtis vangide
karmi kohtlemise pärast, üteldes;
,»Need inimesed surevad nüviisi."
Vastus oli: „Miä5Ugused inimesed?
Need on rahvavaenlased." Geoloo­gi
ettevaatlik kriitika maksis talle
•elu..';-• . ^\:r;.--:.[:,.••
Vangid õlid sageli teadlased, öpe-tajadr
kunstnikud ja poliitikame­hed.
Need, kes ei siuitnud täita
partei poolt määratud toodangu-normi,
hukati, sabotaažbi pärast
nõukogude riigi vastu. —50 C kraa­dilises
pakases puhuti fanfaare ja
ohvitser luges sel päeva surma­mõistetute
nimed.
Ainult Serpentika laagris hukati
1938. a rohkem inimesi, kui kogu
Venemaa riigis tsaarivõimu ajal
19. sajandü, ilmneb ametlikest N.
LiMü allikaist. Tavaliselt laagri
komandant kinnitas vangidele, et
need olid tulnud sinna kannatama
ja surema.
'. Mõned aastad elus püsinuid süü­distati,
et nad olid töötanud lüga
Vähe või söönud Wga p^^^
Ellujäänute jutustused meenuta­vad
seda, mida teaniie Dachaust ja
Belsenist, Majdanekist ja Treblin-kast.
E i kirju, ei pakke. E i mingit
põgenemise võimalust, kuna isegi
Auschwitzis oli hästi orgahiseeri-tud
vastupanuliikumine. Vangi riie­tusse
rõivastatute kallale kargasid
selleks väljaõppe saanud koerad,
kellele anti r o t om süüa kui val­vureile.
Toidunormid määrati nü,
et vangid jaksasid töötada mõne
kuu vähemalt 12 tundi päevas.
Need kes ei saanud päevast töö-normi
tehtud, said õhtul vähem
leiba ja suutsid järgmisel päeval
veelgi vähem töötada. See viis
vastu vältimatule surmale.
Mõned said rüdeid paar korda
aastas. Nad keeldusid pesemast
end kuigi olid tolmused ja «aasta­sest,
sest pesemsfö tuli käia vabal
ajal, mil nad soovisid ainult ma­gada
ja süüa.
Lisaks kartsid nad, et pesemise
:. ajal neiide riided varastatakse.;
Karistusaja lõpuni elanud vangi­dele
mõisteti nende karistusajale
pikendus, mida' põhjustasid vangi­de
hulka asetatud provokaatorid.
Nii ei saanud keegi elavana lahku­da
Kolõma laagreist enne kui laag­rid
avati Hrushtshovi ajal 1956.
Tõelised krünüiaalvangid — ke­da
vangide hulgas oli ainult mõni
protsent — käsitasid poliitilisi
vange ja võisid neid tappa ilma
karistuseta, tiks võimalus eluga
pääsemiseks (kirjutab Jevgenia
Gmzburg), oli jutustada seiklus^-
maane. v : ;.
Juttmde Jutustajadl oUŠ Mlmi-naaikurjategijate
arvates ainsad,
keda oli põhjus elus hoida.
Ginzburg räägib ka kuidas üks
tema kaasvang leidis parteilehe
,pravda" numbri, kus oli foto Mo-lotovi
ja Ribbentropi kohtumisest
1939. Tore perekond! hüüdis ta.
Sellest tehti ettekanne ja ta lasti
maha süüdistatuna nõukogude
vastase propaganda pärast. Kae­bajaid
oli^feõikjal. Kui mõned van­gid
vihjasid seadustele ja väitsid,
et nad on süütud, vastasid ülekuu­lajad:.
„Muidugi sa öled süütu.
Muidu sa poleks nii väikest karis­tust
kui kümme aastat saanud! "
6% vangidest olid naised. Kuigi
neid koheldi samal viisil kui mehi,
jäi neist rohkem ellu. Mõned
päästsid end prostitutsiooni abü,
kuid naised suutsid üldiselt roh­kem
vastu panna kehalisele tööle
jä valule. I
Kiiremini surevad inimrühmad
olid sajad tuhanded poola sõjavan­gid,
baltlased ja ukrainlased. Ni-colai
Tolstoi haarav raamat ,,Vic-tims
of Yalta" (Jalta ohvrid) pal­jastab
kuidas liitunud rahvad 1944
—1947 saatsid 2,25 müjonit nõuko­gude
inimest nende kodumaale, ta­valiselt
vastu nende tahtmist.
Sakslaste sõjavangist tagasi tul-nuist,
kokku ca 5,5 müjonist nõu­kogude
endisest, sõdurist umbes
20% kas hukati või saadeti vangi­laagrisse
25 aastaks, mis tavaliselt
tähendas sama kui surma mõist­mine,
ilmneb-endise NKVD ohvit­seri
teadaandest.
Stalini arvates ei olnud sellist
mõistet, kui nõukogude sõja­vang;
oli vaid rügireeturid, lj:es
olid. keeldunud 'suremast oma
• maa eest
Ja Inglismaa välismixiister Emest
Bevini meelest oli raske tõmmata
piiri reeturite ja polütiliste vangi­de
vahele; nü võis neid samahästi
tagasi maale saata, kus leidus
.„asjatundjaid" selle küsimüsd' la­hendamisel.
Koiõma kaevandused on alles,
kuid sunnitöö olevat lõppenud. Kui­gi
kõili laagrid suleti Hrushtshovi
ajal, pole Brezhnev jä ta ametb
vennad kunagi katsunud seda.süs­teemi
hukka mõista. Nad keeldu­vad
astumast Hrushtshovi jalajäl­gedesse
avamaks arhüve ja pal­jastamaks
hirmuäratavat N. Lüdu
ÜhendiiUdde senaator Edward
Kennedy, keda demokraatliku par­tei
mõned ringkonnad upitavad!
energiliselt järgmiseks Ühendriiki­de
presidendikandidateidiks, viibis
äsja külaskäigul N. Liidus, kus tal­le
osutati Isegi sellist tähelepanu,
et ta võeti vastu Kremlis nmg
Brezhnev kulutas senaatoriga la-büääkimisteks
üle kahe tunni oma
piiratud aega^
Mida kõneldi N. Lüdu diktaatori
ja Ühendriikide senaatori valiel
Kremli nõupidamiste ruumis? Sel­le
kohta on läbi tilkunud vähe m-formatsiooni,
kuid Kennedy sõna­de
kohasel räägiti ühendriikide ja
N. Lüdu vahelisest pinevast vahe­korrast
ning Kennedy esitas oma
sõnade kohaselt Brezhnevile Mõ­ningaid
ideid jä mõtteid kuidas se­da
pinevust vähendada.
ühendriikide ajakirjandus w
käsita pikemalt senaatori retsept!
N. Liidu ja Ühendrükide detente
poliitikale uue süsti andmiseks,
kuld kohtamise kohta annab võrd­lemisi
iseloomustava pildi Tallin­nas
ümuv „Rahva Hääl", kui5 m a i-nitakse,
et 9. septembrü võttis
NLKP Keskkomitee peasekretär,
NSV Lüdu Ülemnõukogu presiidiu­mi
esimees L. i . Brezhnev vastvi
ÜSA nimeka poliitikategelase se­naator
Edward Kennedy. Ajaldii
kinnitab, et asjalikus ja sõbrali­kus
õhkkonnas kulgenud põhjaliku
jutuajamise käigus peatus L. L
Brezhnev Nõukogude—Ameerika
suhete võtmeküsimustel ja andis
põhimõttelise hinnangu nende su­hete
praegusele ebarahuldavale
seisule,:' '
Edasi selgub „Rahva Hääle" kir­jeldusest,
et Brezhnev pidas täht­saks
nende suhete rajamist võrd­suse,
mõlemapoolse kasu ja teine­teise
siseasjadesse mittesekkumise
põhimõtetest range kinnipidamise
alusel. E. Kennedy omakorda pool­das
„Raiiva Hääled* andmetel ak­tiivseid
jõupingutusi, mille ees­märk
on leida vastastikku vastu­võetavaid
lahendusi NSV Liidule
ja USA-Ie mõlemapoolset huvi pak­kuvatele
küsimustele, kaasaarva­tud
relvastuse piiramise |a desar-meerlmise
probieemidele.
Senaator Edward Kennedy kü­laskäigul
Kremli on oma erisugu­ne
lõhn juiures, kuna see visiit la­seb
oletada, et Kennedy haKkah
tegema juba ettevalmistusi järgi­mistel
või ülejärgmistel presiden­divalimistel
kandideerimiseks.
mis oleks ühele presidendikandi­daadile
praegusel pineval rahvus­vahelisel
ajal Ühendriikide laiade
masside seisukohalt tähtsam kui
vahekorrad Kremliga ja sõbralikudl
suhted sealsete võisnumeestega?!
iikides leidub suurel arvul
ärimehi ja poliitikuid, kes poolda­vad
normaalsete suhete jalule
seadmist Kuubaga, mis aninaks
ameeriklastele võimaluse Kuubale
oma kaupade | saatmiseks ja seal
äri tegemiseks. Turg oleks soodne,
kuna vaesestunud Kuuba januneb
ameerika kaupade järele ja loodab
teiste kommunistlike riikide eesku­jul
Ühendrükidelt oma oste teha
kredüdUe. Ühendriikide poliitikute
ja avaliku arvamise mõjutamiseks
tegi diktaator Castro alles hüjuti
suure zhesti, vabastades 1000 po­liitilist
vangi ja võimaldades nelE
siirdumist Ühendrükidesse.
Castro viga seisab ainult selles,
et ta tahab kõü£e saada, kuid ei
taha ise midagi vastu anda ega
loobuda oma avantüüridest Aafri­kas,
andes Kuuba sõdurid N. Lüdn
võimupiiride laiendamiseks Brezh­nev!
kasutusesse. Castrol on sel­leks
ka oma põhjendus. Nü kinni­tas
diktaator äsja Havannas toi­munud
presšikonverentsU kuuba
päritoluga Ühendriikide ajakirja­nikele,
et Ühendriikidel on rohkem
relvajõude teistes riikides kui Kuu­bal.
„Miks ei võiks küsimust üles
seada nü, et Kuuba—Ameerika su­hetele
mõjub kahjustavalt USA vä­gede
vübimine'Panamas, Jaapa­nis,
Lääne-Euroopas ja teistes
maaUma pürkondades, samuti tu­handete
Ameerika sõjaväespetsia
listide kohalolek nüsugustes riiki­des
nagu Iraan jä Saudi Araabia?'
küsis diktaator. Edasi mainis ta,
et Kuuba vüb oma väed Aafrikast
välja alles süs kui kaob nende ko-
„Seda küsimust
(Järg lk. 3)
Nr. va
VALVEl
NÄDAL
23. ja 24. sept.
dr. T. Sauks, teil
30. ja 31. sept.
tiks dr. A. Mae,
7,,».Ja 9. i k t . dr.l
921-7777. '
ii \
Kai Käärid lõpet
neca CoUege of AJ
Technology võimle
tehnika alal. Avab
Kai Käärid! nime]
käesoleval sügisel
Ka Toomas
limedo
Nagu „Vaba
kuuleb, on kuninj
dal antud ka mei<
tantsujuhüe tooi
ToTOiotos. Ta esit
mžsaks Eesti Liit
se poolt.
H.LATEI
1482 BathurstI
(Bathurst
Telefon kontoril
T. Eesti
3., 4. ja 5|
SAARI
30.ISESI
KUNSTI]
SüMEl
ÕLIM.'
bS3B
KINDLU:
23 WESTMORE
Rexdale, Ont.|
Tel. 745]
Komme^taai
(Algus
ei kavatse me Vhe\
tada". deklareeris
ütles, et Kuuba—i
hete paranemine
Ühendiiikidest nini
tes ei saa olla mi|
edasist progressi s(
riigid pole täielikulj
ta loobunud Kuuba
blokeerimisest.
Ühendriikide köÖ
t|uva ja ameeriklas
Kuuba diktaatori
Castro ei kavatse tj
tele majandusliku
siooniks mingisuj
järelandmisi ning
sõdurite ohverdail
maailmarevolutsioo|
vides. Ja selles oh
hoiaku juures ei
Washington rahuldl
de ärimeeste nõ|
avaks nendele Kuii
dest nälgivad tuni(