Vaba eestlane , September 5, 1985

              sitions Sectiön
' 0
econd dass in&il^
reg;istratira 1 ^
IGAL TEISIPÄEVAL
JANEUAPÄEVAL
Nr. 66 (3179) XXXIV a a s i a» Neljapäeval, 5. septembril 1985 iöursday, September 5,1985 Üksiknumbri hind 70 centi
sõjalisi fusi
o •
d
iimaseks tageesilöögiks ysie õhufcciits^kdhu^^^
s§ismapGnek: V . z ^
WASHINGTON — ÜSA Mtsemim CaspaE Wetoberger väljenflaS; ©ma. sei
i l . oktoobHl a l ^ a wie edan^aasita kaitsekoludde ettenähtud smnmadeo
ta näeks isegi siiuremaid^^^^^k^
suurendanune on toonud ^^halastamatud'^ venelased tagasi relvade kontrolli läM°>
Hoiatades avaliku enesega rahul- ajakirjandust jä dektrcwÄ säästnud peaaegu 8 miljardit dolla-flfenüse
hmakuvastti viimaste aas- diat,kes^^^(^^ ja muutnud rit.
tMatayaks^t^^
veel nädal tagasi
mie Õhukaitsekahnri — nimegsi
Sgt York vaUnistamise seisma-
; . panek..;';:
uuesti ülestöötamise tõttu ta käitseprobleeme hirmulugüdeks va-iiÜes,
et ameeriklased ei või loobu- ütsusele tiiHtek^^^
da nüüd oma tugevdamisest, ükski
neist ei soovi minna tagasi 1970-n-date
aastate ,,kõhetuks Ätud"
staatusele, kus riigi valmisolek oli
madal, moraal madal ja üle kõige
valitses N. Liidu agressioon. .
Ta üÜ€s seliejuures, et laialtlevi­nud
lood kaitseks tehtud otsulepin-guist,
mis tema ametiajal ön toi­munud,
on mõned tõesti - t ^ See oli maksnud USA arpeele juba
,,ülikOrgete hindadega", aga samal 1,8 miljardit. Katsed näitasid, et
, ajal .68000 PentagOni revideerijat k^hur töötas paremini kui enne
Hamiltoni, Toronto, Michigani, Leedu Kaitseliidu ja Läti Düüna kotkaste lipud Põh-ja-
Ameerika Eesti Sõjameeste VII Suvepäeval Seedrioralo Foto: Tommy Tomson
Kaitseministeri Wemberger kõne- möödunud nelja aasta jooksul on olevad relvad,
les Ameerika Leegioni üleriiklikul ^ • • " ' ' '
kokkutulekul: -
,Jule
Seitsmendcid Põiija-ÄBiieerik© i@sti Sõjciiiie&st® sii¥<epäevaä
Seedriorus,
Laupäev, 24. aug. oli ühiseks pidupäevaks ToroMto ja Hamiltoni Võitlejate
gutele, kuna toimilsid 7. P.-Am. E . Sõjameeste suvepäevad Seedriorus. Taevataat poi- ^gi^avat, et ~ s ameerik- ^^^^^^^^^^ L^.
nmd eriti rõÕMsapalgelime hommikupooldj kui võiflejad oma külalistega trotsides vih- M uskuvat nüüd, et W a s ^ suure- dukaitseeeiarve rublad
ei tohi enestele lubada null-ikasvulist
kaitseeelarvet pärast
1986. aastat, nagu see on ettenäh^
selleks a a s t a k s " . ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
USA kulutas üle ühe^^müjarm
dollari sõjaliseks ülesehitamiseks , , . _^ ... ^ , ^-i IWT T - J
pärast seda, kui president Ronaldrastseda, fau StalmpuhklS Valja
Reagan asus oma kohale 1981. a , ohvitserkoimast 19304idais aastais. Euamus^^^^^^m^
^stelnädalatd veavad ye^^
jardile dollarile 1986. aastaks, mis ffiunü kihlütamist^ v
•algab 1. oktoobril., : • '
Mõned Refereerides mitmeid seisukohti, neist, ma örnss raul tiOingipaärkraosyei dm, aägäara ümkis- rdoeo n„tikeruates epsoöoöljea tNe". Mvadsüt us, õjakjeõsu dpua--
ma, jõudsid Seedrioffulej kus oli isegi pisut
oli 150.
et la mõnusalt soe.
Kogunemine algas kell 10 hom­mikul,
veerand tundi hüjem oli las­ketiirul
kibe pagutamine. Korralda­mine
oli J . Reisloja vilunud kätes,
abilisteks E. Tulen ja C. Rajamets.
Kuiva ja soojja ilma tõttu toimus
aktus mälestusmärkide väljakul,
kus avasõna ütles HEVü esimees
A. Jurs, mainides et ESTO-84-ndal
võeti vastu otsus,
bai maal. Ta tänas möödunu eest tada ja ka suudab kui ise sellest mii
ja palus õnnistust tulevastele päe­vadele.
, „Jää ikka meie võitlejate ja kai-natava
rahva juurde, saada meid
vastu päevale, mil saame jälle
käia püstipäi oma vabal kodu­maal"
lõpetas piiskop oma palvu­se.
määrata 10.. augist Eesti Rahva
Vabadusvõitluse päevaks, tähis- jäid, kes aitasid muuta kokkutule-tadeskdlMde
väeosade võidukaid ku pidulikumaks. Mõeldes .tänus
võitlusi iangentiile, asetasid J . Remoja, E.
J, J. - . . .'7.' Lember ja Evi Moks II maaUmasõ-
Nende mälestamisel on meiega ulu- sangarite ning E. Lindaja, A.
nenud ka lati ja leedu uhmgute ^Tooming jaKathe Lember mäles-esmdajad.
Järgnes hppude defilee tussambale lilled.
A. Voode juhtimisel, kus olid esin­datud
Michigani EVÜ, Toronto ja Aktusekõnes Aksel Salumets nen-
Hamiltoni EVÜ, samuti leedu ja tis, et suvepäevad on pidupäeva-läti
sõjaveteranid. deks, mälestuste värskendamiseks
ja Itihemaks nõupidamiseks, mitte
Palvuse pidas auvaame puskop ikemateks aruteludeks. Esimese-
K. Raudsepp lausudes et sõdurite
paju räägime ja pikapeale isegi
uskuma hakkame, teeme olematu­sest
tondi. Et me soduiid olime ja
oma südames veel praegugi oleme,
ei ole kellelegi saladus, feestlaste
osas aga sõjakurjategijaid vasta­valt
juutide salaluure definitsiooni­le
küll ei ole. Kui keegi eestkosteid
sõdurite heaks, kes võitlesid, tahab
A. Jurs tänas piiskoppi jutluse korraldada, süs teevad seda võit-eest,
samuti läti ja leedu esinda- iejad iseendid nagu 40 aasta eest.
on küllalt kulutamas kaitseks,
Weinbergeri arvates võib valitsusi
olla mingil viisil oma senise eduku­se
ohver.
USA riik on nüüd palju tugevam
ja enamus ameeriklasi tunnevad
mat ümberorganiseerimist vüsil ja rakettidesse. Kuigi sel ajal
nagu N. Liit valmistuks ette sõjale, marssal oli mõtlemas peamiselt
Kuuldused muudatustest algasid konventsionäalsetje relvade uuest
N. Lüdusida-Saksamaa vägede tehnoloogiast. President Ronald
komandöri vahetamisega, kes ^^eagäni Tähtede Sõja rakettide
asendati 18. juulil kindral Pjotr vastane programm toetab Qgarko-end
jäUe rahulolevainä, VõiboUa Lusheviga, kes oU enne seUesõjaü- vi aspekti, et uus teoloogia otsus-
Sõjameeste tulevikuplaane ja
ülesandeid arutledes ütles kõneleja,
üärg lk. 8)
Miga rahulolevainä.
Ta märkis, et demokraatlik valit­sus
võib alati olla tsükliline, jättes
unarusse kaitse ja siis jälle rah-meldatakse
selle taastamiseks. Ta
hoiatas, et „me ei või enam k^uem
arvestada selliste püüdlemistega
juba tekkinud kriisi ajal'* praegu­se
N. Liidu sõjalise tugevuse tõttu.
Weinberger süüdistas
se pürkonna ülem, mis hõlmas k a tab iga konflikti tulemuse suurjõu-
Moskva. dude vahel.
^ . Ü k s arvamus on, et lisades
Böljuti seati ametisse u Varssavi Pakti maad tema mars-line
komissar N , Liidu sõjajõudu- sälikepi alla. On marssal Ogarkovi-delö
marssal Vladimir Tolubko, |e antud roheline tuli mõne oma
71-aastane N. Liidu raketijõudude
Ikomändör jäeti kohata
ja ka praegune N . Lüdu põhjaiae-vastiku
komandör võivat tulla
ameerika asendamisele.
•' Marssal Ogarfcovi nimetamme,
kui see tõesti peaks olema toimu-juures
pole ateiste. Kui elu on ra­hulik,
ei tule sageli Jumal meelde­gi,
kui aga seistakse surmaga vas­tamisi,
tunnetab inimene oma Loo­na
puudutas kõneleja kodumaa kü­lastamist.
Olles teadlik, et paljude
silmis on see ebapopulaarne teema,
aga vanaks jäänud sõdurüe ei saa
seda akti kuidagi õigustada. Olles"
jat väga lähedalt. Olles sõjameeste hulgaUselt põhjusi, miks
keskel on mul hea meel, et nende
meeste. südames polnud kahtlust sinna võib minna, ei pidanud kõne­leja
neist ühegi rahuldavaks.
Ta peab pühaks oma mälestusi
vanadest eesti taludest, vabadest
Ja' tigevaist põllumeestest ning
amstab neid magu nad olid. Ta ei
austa oma vaenlast, kes võttis
ega Jumala kartmatust. Auväärne
on see, kes seisab lähedal oma Loor
jale. Sõdur aga hindab elu ülimat
väärtust Jumalat, kes annab teada
meile, et ta ei taha, et olete orjad.
Õpetan teid käima ja seisma püs­tipäi!
Eesti sõdur on seisnud mit­mes
ohus ja kaotuste keskel —
püstipäi, võideldes oma kodu ja
rahva eest. Neile meestele kuulub
meie tänu, kes langesid, kuid ka nas
neile, kes s a i i Jumala abil tervena seks
välja, et elada oma. raiiva seas va- hab sellise aktsiooniga meid kahjus
uue idee lahendamiseks.
Talle võidavat anda volitus, kaa­saarvatud
vähemate Ida-Euroopa
riikide sõjaväed, ümberkorralda-da
need vastavalt „sõjateatii"
nõuetele tihedamini seotud struk­tuuriga/
nud, võivat olla võti kogu asjale, ideekõrgemal kohal olevast koordi^
Mees keda ta asendavat, marssal naatorist olevat ohiud kasutusel N.
Viktor Kulikov, on aimdt f4-aasta-^
ne ja temast kolm aastat noorem, seda on juba katsetatud N. Lüdii
mispärast ruumi tegemine noore- õhujõududes ja^õhukaitses. See või-male
ei saa oUa küsimuseks, kuid ^^t sobida N. Lüdu äkkrünnaku
need k ^ s on olnud kaua rivaalid.
:lKuni viimase septembrini mars- iihiberorganiseerimine osu-šäl
Ogariiov oli ohiud staabiülem tub tõhusaks, see võivat marssal
ja kaitseministri^ esimene asetäitja. Qgaj.kovi^^^ p tagasi kaitse-
Tal näis olevat võimalusi minist. " i i ^ s t r i asendaja köhale, ka on
riks saamiseks, kuni ta oli sattu- marssal Sergei Sofcotov 74-aastane.
nud vastuollu KonstantmTsher-
Kokkuvarisev ma jcä
sgermcis 52 inimesf
Ta oli sel ajal marssal, kellega
mitte kerge polnud suhelda. Mis
iial võis oUa põhjus, ta oli äkki
omalt 'kohalt ära ja uue^sti formee^
ritud lääne
BOMBAY Inimestest üle-
„sojateatri" kohases koormatud maja langes kokku
asutuses ülema kohale paigutatud, Bombay vaeste linnaosas kui ela-
Ims ta tööväli o^Arktikast Musta nikudmaga^^^^^ Siirina sai vahe­mereni,
mait 52 inimest ja vigastada 56.
Järgmisena olid kõne aU sõjakur- Eesti Vabariigi aupeakonsul Ilmar HeiQsoo Mimitamas Marssal bgarkov, samuti nagu "ülemisel korrusel elavad inimesed
jategijad, mis on mõnes ringkon- Endel Rubergile rinnale Eesti Võitlejate Ühingute teene- MiSai^GorSiov on^valinusta'-^ ^^^h^^^^^
nas ja organisatsioonis primaar- ^g^sti, keskel Ülemaailmse EeSti Võitleiate ühingute Lii- tud kõrgtelmoioogia probleemidest, mato^^^
probleemiks. Kommumsm ta- , ^ ^ , _ J ' ' ^ "^^^^J.^^^^
esimees August Jurs.
\
Foto: Tommy Tomson intervjuu, müles ta võttis e ^ nute hulgas d i 18 last.
A/s MAJA TORONTO:
Laup^eval^ 5. oktoobril 1985, algusega kell 7 õhtul Eesti Maja suures ja keteises saalis
Eeskavas: Sopran Õniie Laikve ja bariton Andres Raudsepp
aWTÜSÖÖK KOO
^^^^^^^M^^^^^
Fääse $25.00. Laudade ettetdlimine > p^smete SDKiMik £ ^ M i ^
'II
^ i