1985-09-05-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ä. Ro&sl v3it Empire
State mängudel
^ Eestiv ikergejõustiku-veteranid
Ühendriikides on pärast organiseerumist
neli-viis aastat tagasi proovinud
jõudu nii omavahelistel
võistlustel (peamiselt Lakewoodis
ja Lohg Islandil) kui ka New Yorgi',
ja • New Jersey piirkondlikel
võistlustel. Augustikuuks on koguni
• plaanitsetud eestlaste osavõttu
neljal ameeriklaste poolt korraldatud
võistlusel.
Buffalos toimunud Empire State
Games tõid kogu osariigist kokku
6000 sportlast, neist veteran-kerge-jõustiklasi
mõnesaja ringis.
45—49 a. vanusegrupis esines
Aarand Roos. Eohnikhüppes, * kus
anti võistlejatele ainult kolm kat--
set, astus ta kahel esimesel üle,
kuid viimase hüppega, mis mõõtis
10.10 m, kindlustas ta endale
võidu ning kuldmedali. Järgmisel
päeval peetud kõrgushüppes ületas
tas 1.45 m, millest piisas teise koha
saavutamiseks.
Eesti Mängude
y|umisvõistlused
Laupäeval,'3. augustil peeti iga-aastased
noorte ujumisvõistlused
Eesti Mängudel 25 m välisujulas,
kus võistlejaid oli 15. Niagara
Falls'ist oli kohal dr. Chris Kivi
perekond, kus võistlesid Chantal
ja Alana Kivi'd. Ghantal saavutas
13--14-aastaste klassis 4 kuld ja
-ühe hõbemedali, Alana samas
klassis ühe kuld- ja neli hõbemedalit.
Piret Kreem Torontost ujus
kulla 50 m liblikujumises ja hõbemedalid
100 m vabalt ja 50 m rin-nuliujuniises.
Mai Kreem saavutas
50 m rinnuliujumises 58,0, ujudes
masterklassis. Teised noored olid
Lakewoodi ümbrusest, peamiselt
eesti segaabieludest.
Samal nädalalõpul peetud maste-rite
kergejõustiku võistlustest oli
sel aastal rohkesti osavõtjaid, ligi
30, neist naisi 8. Korvpallis võistlesid
New Yorgi ja Lakewoodi
meeskonnad väga tasavägises mängus,
kus võitis New York. Võrkpallis
võitsid nii meeste kui ka
naistemängudel Toronto võistkonnad.
Laskevõistlusest võttis osa
Arvi Tinits, kes elab praegu Washingtonis,
võites kuldmedali.
Lakewoodi spordipäevad on
tähtsaks ürituseks nii noortele kui
ka vanematele eesti sportlastele.
M.E.
Sperdimärkmeid
Berliinis peetud võistlustel marokolane
Said Aouita, vaatamata
et tundis valu saadud vigastusest,
lisas 1500 m maaihnarekordi oma
senisele 5000 m maaiünarekordile
ja lubas selle järel teha veel kolm
maailmarekordi ületamise katset,
kuna tahab olla viie maaihnarekordi
omanik. Aouita oma 3.29j45-
ga purustas Steve Crami viis nä-,
dalat vana rekordi 3.29,67.
100 m jooksu võitis poolakas
Marian Woronin 10,20-ga, teine
idasakslane Steffen Bringmann
10,22, kolmas kanadalane Desai
Williams 10,33, teine kanadalane
Bem Johnson oli viies 10,35-gaj
Edingburghis toimunud, rahvusvahelistel
võistlustel Juri Sedõhh
heitis vasarat 81.94. Naiste kõrgushüppes
ületasid 1.90 venelanna
Tamara Rõkova ja ameeriklanna
Louise Ritter. Inglanna Fatima
Whitbread viskas oda 70.14.
Pariisis püstitas MaryseEwanje-
Epee kõrgushüppes 1.96-ga uue
Prantsuse rekordi. Teivashüppes
sai isikliku rekordi Philippe CoUet
5.75-ga, teine Thierry Vigneron
5.70.
Inglismaa „Medical Research
eouncil" uurimus leidis, et pärast
24 tundi täielikku joogiveest hoidumist,
terved vanemad mehed ei
tundnud janu ning ei asendanud
hüjem vabatahtlikult vee puudujääki
nii palju kui nooremad, kes
läbi tegid sama katse. Sellest võiks
oletada, et ka hädaohtlik kehaline
vedelikupuudus võiks tekkida kergemini
vanemate hulgas. Näiteks,
kaotada 10% keha veest tekitab tõsiseid
häireid ning 20% veekaotus
võib olla surmav. Teiselt poolt
hoiatatakse aga ka, et mitte „üle-kompenseerida"!
¥anemäs eas neerud
ei tegutse nii võimekalt kui
nooremas eas. Eriti vanemad pikamaajooksjad
(kuuma ilmaga pool
tundi joosta on juba päris pikk
maa) peaksid kasutama kõiki joo-gipunkte
nagu ette nähtud.
Ühendriikide sporditeadlaste
kuukiri „Medicine and Science in
Sports and Exercise" kirjeldab kogemusi
kohne vanusegrupiga kuumas
kliimas: lapsed enne puberteeti,
kehaliselt aktiivsed täiskasvanud,
ning üle 50-aastased. Nii noorem
grupp kui ka vanem kannatasid
kuumuse mõjude all rohkem kui
keskmme. Arvatii et lastel oli
probleeme veel ebaküpsete süda^
me-rmgvoom elunditega, ning et
vanadel tulid häired ette mitteküllaldase
higistamise ja ebaküllaldases
vormis oleku tõttu. Kui korrati
kuumuskatseid hästitreenitud
meestega mitmes nooremas ja Vanemas
vanusegrupis, kadusid vahed
ära. Tundus, et keha jahendamise
süsteemid ei olenenud vanusest
hästitreenitute hulgas.
Tee kehalisi harjutusi, et olla
õnnelik! Liigne istumine ja tegevusetus
edendab halba tervist — sellele
järeldusele jõudis Kanada föderaalvalitsuse
„Fitness Canada"
küsitlusseeria, mis hõhnas 22,000
isikut 10-st kuni 97^e aasta vanuses.
Aktiivsed täiskasvanud (noo^
remad, enama kooliharidusega,
kõrgema sissetulekuga), 56% rahvast,
söövad tavaliselt korraliku
hommikueine, ei suitseta, magavad
ligi seitse tundi. Nende kehaheaolu
katsete hinded olid kõrgemad ja
haigestumise hädaoht harjutuste
programmiga väheldaseni. Paljudki
ankeedile vastaj ad olid huvitatud
suurendama kehalist aktiivsust äga
puuduvat aeg töötamise tõttu. Arvati,
et vajalik oleks, et asutused-töökohad
peaks algatama ja laiendama
kehaheaolu programme.
„lEe§t2 Masterite Teakd'* .
MÜÜDIL ..VJ^BÄ EESTLASI" TALITUSES
EESH SKAUTLUS VHSKÜMMEN©
ESTONIAN SCOUTING
FredLimberg--ISAMAA EEST . .
EDUARD RÜGA gi:aafik ja m a ^ .
Ivar Iva^ — ELUKOGU
5^
Heino Jõe — LUGU KÄBIST^^ KÄNNUST 2
Anna Ahmatova—-Marie Under ^ REf^KVIEM 3.
HerbertMicholsbn---KODUAfAALTVOÖRS!L^^ 10^
Herbert Micbeiscm S l U U t l ^ ^ TEEL 3^
Herbert Micbelson-^ NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michebon — EESTI RADADELT 9.—
Pani Laan — MÕTmJlND -> j^te {a posscSdi
Aarand Roos— JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM
Anteyomm— VARJlJD Oinrietari^ogtO^^^^.^-^.^^^. .
Safane Ekbamn — AJATAR (hnitelaAogDii
Johan Pitka — RAJUSÖLMED
Urve Karoks KODAKONDUR amdetiis&^fiB) 6.—
Maimes Oja — KOPUTUSED ENESES
QmAeia^^
Btonnes OjaTUNNEm P ^^
(Innletaflkogp) . . . . ..
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES?
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALUNNAST
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS .
E. Unstaia — 1AGURPU)I S6UDE8
(Rlälestesl 1914—^ . . ..^^
A. Roos RANDAMAIE (hndetOiAosD)
Prof. F^x Oinas — KALEVIPOEG Ktrnra
Hind Säato-
$ fcDkll^
3.— M
IS.— M
.5©
.Sf
.59
.5»
.50
.50
.50
^ .50
4—
8.80
.50
JO
.50
2.75 .50
JO
-70
V70
13.—
E. Sanden ^3t^I>A JA SIYID** ........................ 19.50 •70
I. KülvetNÄITEMmGURAAMAT
(5 näidendü) 11— .70
H. Rajamaa — BIARIE U^n)ER INIMESENA 4— .50
ÄTfi Tlnlls — VALGUMARGI KASYANIHKUD 47.-
Saatekidn Kanadaflhe $U0, maiale $3.-^
y. Kimberg-Kotkas Innletaskoga
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL .
E. Uustalu •— FOR FREEDOM ONL¥
REHVTTUD PURJEDEGA H . . ..
NAER ON TERVBSEKS — kodijuflt®
Dnutf JAKS NEPTUN^^^^.
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT
Ujujaid Lakewoodi Eesti Mängude ujumis-võistlusel
Mai Kreem tagareas viimane paremal Piret Kreem»
augustil. Vasaladt esimene
S. Ekbaum — lanletuskogu ÖHUMARGI AI
Ants Vomm RISTSÕNAD . : .
NAER ON TERVISEKS H.^^^^^^^^. : . . .
M. Juhkam — USK ON MEID AIDANUD
(Valimik vaimulikke sõnavõte kodumaale) . . .
TAIMI PROOS — ELUKOGEL aonletusei).
E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS
VÄLISMAAL IV
H. Meret — TEREMI JUTUSTUS
^usANDusu:,::';
mõtete Ja uudiste vabale levikule Ees^ .
A.Mä^ — EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl./koitea^^-... . .
Robert Kreem - - V A ^ ^ ^
E. Past — MAALT ja MERELT
5.75 ,50
• 1^ .70
14 —
« . • fl
8.— ji,——
18*—; 1..—70
7^ .70
10.— $1.75
2.25 .70
12.— $1.-
12.^.. $1.50
.50
5.— .70
25.— $1.50
L—
.70
US$2.00
15.— $1.50
$10*^ $1.50
4
LaeYsasõlt Läänemerel ja SfOiKDMe iaiel toimus 12. Ja
13. sajandil peamiselt n.ii. maamärkide järgi. Maa
võis hetkeks laevniku silmist kaduda, km pmjetati sirgjoonel,
kuid pidi üsna varsti ilmuma jälle nähtavale. Merekaarte
ei pinud, kompass! ei otoud oU kkjeldus,
kuhu vaadata, mida seal näha oli ja mis siis tuli teha;
Kopenhaagenis, Taani Riigiarhiivis asub 1200-te algupoolelt
pärinev purjetamisjuMss kuidas laevaga sõita Taa-
Hiist Tallinna.
mektone l:ilomeetri pikkune
Hangö neem, millest ei ole võimalik
märkamatult mööda sõita, Hangö
neemest möödudes annab juhis
neli maamärki, enne kui jõutakse
Porkkalasse. Seal - muudetakse
kurss lõnasse. Väike Mäkiluoto
saar ei ole veel vajunud selja taha,
kei juba ees sinetab Naissaare
põhj atipp Virbuotsa. Sealt edasi
on Kaleveny, Lindanise, Reval või
Tallinn — olenevalt sellest, mis
aastanumbrit näitab kalender ja
mis on laevniku rahvuslik päritolu.
See purjetamisjuhis ei, juhata
kaugemale, kuid sealt edasi läks
laevatee piki Põhj a-Eestiramiikut
ida poole.
PURJEDEGA ALLA-,
AERUDEGA VASTUTUULT
Raapurjedega laevad: eesti nobedad
viikingilaevad ja saksa kohmakad
koged ei olnud võimelised
tihttuules liikuma. Kui tuuled olid
vastu, siis tuli laeval või laevasti-
Ikul oodata soodsaid tuuli. Seda ei
saanud teha avamerel, tuli,minna
fanda või lähemasse sadamasse.
Eesti sõja- ja kaubalaevad olid tegelikult
suured paadid, millel olid
aeruaugud ülemises pardalauas ja
mis ölüde või häda sunnil vÖisid
^liikuda:-:ka vMiituult.: A M
liikumise vajadus või oht pani mehed
aerudele.
Meid ei huyita üksikud punktid
Ja saared Taani ja LÕuna-Rootsi
rannikul. Me algame oma mereteed
Amhohni saarelt, mis asub
veidi põhja pool tänapäevasest
Stokhohnist. Piki rannikut lõunast
põhja purjetanud laevastik muu^
dab siin äkki kurssi hommiku
(ida) poole ja liigub lõuna pool
Ahvenamaa saari iile Botnia suudme.
Pidepunktid teel on: Lemböte,
KorppoOi Ašpö, Refholm, Mahnö
ja Jurino saar, millest tuleb mööduda
põhja poolt Siis on ©es M -
„NATIONAL GEOGRAPmCu"
VHKINGIB
Populaarne maa- ja loodusteaduslik
ajakiri käsitles hiljuti rootsi
idaviikingite osa ajaloolise Vene
riigi asutamisel ja pani oma kangelased
kohe Läänemerre ja Soome
lahte suubuvate jõgede suud-metesse
Venemaa matka alustama.
See oli hea, et neil vapratel- varjaagidel
ei olnud „NG" number pur-jetamis
juhiseks —^ nad ei oleks
kunagi sihtkohta jõudnud ja Venemaa
^oleks jäänudki asutamata. Kui
ajakirja tähelepanu juhiti asjaolule,
et nende kirjutises ja kaardil
viikingite merematka kõige olulisem
osa puudus, siis võttis toimetuse
uurimisosakond puuduse
omaks ja lubas feüsimust tulevikus
korrektsemalt käsitleda.
Sama ajastu vene allikad tundsid
Läänemerd „Virulaste mere" ja
..Varjaagide mere" nimede all:
„yirjaoskoje more" ja „Varjazh-koje
more" Prangli saare vaflad
mmevormid aga sihivad viikingite
toetuspunktile: Wrangelsaar
(1723), Wrangö (1580), Wranglioe
(1491) Ja Varank a03Ö). Kes nimetasid
praegust Tallinnat Linde-nesiks
—• Lindanäsiks? Millal see
nimi võis käibele^ tulla?
EESTI VANIM TOKUMEOT .
Muistses laevasõidus olid kaks
materjali, mida laevnikud piisaval
hulgal ei saanud kaasa võtta. Üks
oli metsamaterjal, mida vajati laevade
parandamiseks ja teine oli
värske -joogivesi. Mastipuid yÕidl
raiuda Pranglist, Naissaarelt ja
Tallmna ümbruse metsadest Värsket
vett tõi Tallinna lähte käreda-vooluline
Härjapea jõgi, kuhu tol
ajal lõhed tulid kudema ja miUe
kaudu angerjad pä%esid Ülemiste
järve. • V ,. •
Jõe taga — Tallinna poolt vaadates
— asus üks asutus, mille jäljed
ka praeguses Tallinnas on näh-:
tavad. Praeguse Tartu niaantee
ääres asub tähelepandamatu ja
luitunud vana kirik ~ Jaani seegi
(vaestemaja) kabel. Kunagi kuulus
väike kkik Püha Johannese hospidalile,
kuhu eraldati leeprahaiged.
Sellest hospidali nimest tüli eesti
keelde leepra nimetus — „pidali-tõbi"
(hospidali-tõbi), sest see oli
amus tuntud haigus, mis parandamatuna
ja nakkavana juba sel ajal
täielikku eraldamist^ nõudis. Püha
Johannes hospidal asutati kaugele
teispoole jõge, kuhu ei viinud rohkem
kui ainult üks tee.
Sada nelikümmend aastat tagasi
tuhnis tolleaegne Tallinna bürgermeister
(linnapea) ja ajaloodoktor
G. von Bunge raekoja keldris
js^ leidis vanade pärgamentide hulgast
Eesti Vaninia üriku. See oli
Rooma paavsti saaiiku Modena
Wilhehni kiri aastast J1237, mis
lubas hospidalil vastu võtta annetusi
ja pärandusi. Asutuse nimi
selles kurjas oli „domus fratrum
leprosorum de Rewalia". Ürik kinnitab
seega, et Jaani seek ehk Püha
Joharmes hosp eksisteeri^
enne kirja kirjutamist — s.t. vähemasti
15 aastat pärast Tallinna
,,asutamist" taanlaste poolt. Kas
olid taanlased kiired hospidali asutajad,
või oli see asutus samuti
enne nende tulekut olemas? '
Kindlasti on teada see, et aastal
1380 hospidali kivivõlvidega saun
sai oma vee torn kaudu Härjapea
jõest.
KUIDAS SOOME LAHT
TEKKES? V ; . ;^
Muistendites on vanarahvas sellele
andnud mitu seletust; Sealtsamast
endisest viikingite merebaasist
— Pranglist nopitud lugu
jutustab:
„Kord tuli Kalevipoeg Soomest
ja astus suure kivi peale, pidi aga
kukkuma ning hammustas kivi
küljest tüki ära. Astudes kivUe, vajus
kivi poolest saadik maa sisse
ja jälg jäi kivile ning on praegugi."
.
Viru-Jaagupist pärineb lugu:
..Kalevipoeg tuli Soomest, püksid
iiles kääritud, vesi oli aga sügav, ja
öelnud: Oi tooda loisku, ära tahtis
puisud kastada!"
V Viru meri d i siitpoolt vaadates
Soome meri. Kohalast üles kirjutatud
muistend jutustab: „Soome
meri on Talina merest tubid. Kalevipoeg
aidand natuke labidaga
üht kohta madalamast» sedaviisi
tulnud Soome ja meie vahele meri.'
Enne merd meie ja Soome vahel
pole olnd. Siis olnd meie ja soome
rahval ühine keelemurre."
Naissaare tekkimise loo on aval"
danud M. I. Eisen oma raamatus
„Eesti kohalikud muistejutud",
Tallinn, 1920. Selle kohaselt saatnud
üks Tallmna kaupmees oma
laeva kalü kaubaga Rootsi poole,
kuid lasknud enne targalt küsida
— kas laev peaks õnnelikult kohale
jõudma. Tark vastanud, et laeval
on ainult siis hea õnn, kui ühtegi
varastatud asja laevas ei leidu.
Kapten vannutanud kõiki reisijaid,
et neil midagi varastatud
asju kaasas pole. Sellest hoolimata
alanud kohe pärast Paljassaarest
möödumist metsik torm.
Siis tunnistanud üks laeval viibiv
naine, et temal on kaasas üks
armu-laua-leib, mis olevat õpetaja
käest maha kukkunud. Tema võtnud
selle üles ja pistnud tasku.
Tehtud otsus — naisterahvas tuleb
merre heita, muidu läheb laev
hukka, Otsus tehtud teoks. Name
aga sirutanud käe kirikuleivaga
välja ja hüUdnud:,.Kui oled tõesti
Kristuse ihu, siis päästa ennast ja
mind!" Merre heidetud naine ei
vajunud põhja, vaid suur saar kerkinud
merest temale jalgade alla.
Saarel hakanud allikas Voolama ja
viljapuud vilja kandma, nii et naisel
pohiud nälga karta.
Varsti toonud lam^ lootsiku
saare randa, millega naine tagasi
Tallinna sõudnud. Laev aga jõudnud
Õnnelikult Rootsi. Saart hakatud
Naissaareks nimetama ja seda
ninie kannab see praegugi.
Advol
MS Day St.,
õhtuti 447-1
TonnTooi
TOOl
AdTol
YorkdalePIf
Toronto,
Tel
k(
HL
INS!
1482
(Bathj
Tdef Ott
E i
SineseiidedJ
dnsed damaj
Hallil
lit
iiuniiiiiiiiiHiitiiiinl
T Ä H
Paikway
saadaval ka
CATESSl
Parin
127
Scarboroi
iiiiunniiiiiiiiniiiiil
linHiiuniiiiniiiiiiiil
IBONAIR
PAI
Jkühnntiiskai
^ 31
Tl
liiiiiiiiiuiiiiiiiiii
VABi
TOI
avati
reede
Teiefonit
Kl
Vi
on tasül
Km
üks toll
esikUljdl
Kttulat
nädala es
esmasp.
nädala t
map.
Väil
Leida
Postiaac
9Parrai
Willöwc
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 5, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-09-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850905 |
Description
| Title | 1985-09-05-06 |
| OCR text | Ä. Ro&sl v3it Empire State mängudel ^ Eestiv ikergejõustiku-veteranid Ühendriikides on pärast organiseerumist neli-viis aastat tagasi proovinud jõudu nii omavahelistel võistlustel (peamiselt Lakewoodis ja Lohg Islandil) kui ka New Yorgi', ja • New Jersey piirkondlikel võistlustel. Augustikuuks on koguni • plaanitsetud eestlaste osavõttu neljal ameeriklaste poolt korraldatud võistlusel. Buffalos toimunud Empire State Games tõid kogu osariigist kokku 6000 sportlast, neist veteran-kerge-jõustiklasi mõnesaja ringis. 45—49 a. vanusegrupis esines Aarand Roos. Eohnikhüppes, * kus anti võistlejatele ainult kolm kat-- set, astus ta kahel esimesel üle, kuid viimase hüppega, mis mõõtis 10.10 m, kindlustas ta endale võidu ning kuldmedali. Järgmisel päeval peetud kõrgushüppes ületas tas 1.45 m, millest piisas teise koha saavutamiseks. Eesti Mängude y|umisvõistlused Laupäeval,'3. augustil peeti iga-aastased noorte ujumisvõistlused Eesti Mängudel 25 m välisujulas, kus võistlejaid oli 15. Niagara Falls'ist oli kohal dr. Chris Kivi perekond, kus võistlesid Chantal ja Alana Kivi'd. Ghantal saavutas 13--14-aastaste klassis 4 kuld ja -ühe hõbemedali, Alana samas klassis ühe kuld- ja neli hõbemedalit. Piret Kreem Torontost ujus kulla 50 m liblikujumises ja hõbemedalid 100 m vabalt ja 50 m rin-nuliujuniises. Mai Kreem saavutas 50 m rinnuliujumises 58,0, ujudes masterklassis. Teised noored olid Lakewoodi ümbrusest, peamiselt eesti segaabieludest. Samal nädalalõpul peetud maste-rite kergejõustiku võistlustest oli sel aastal rohkesti osavõtjaid, ligi 30, neist naisi 8. Korvpallis võistlesid New Yorgi ja Lakewoodi meeskonnad väga tasavägises mängus, kus võitis New York. Võrkpallis võitsid nii meeste kui ka naistemängudel Toronto võistkonnad. Laskevõistlusest võttis osa Arvi Tinits, kes elab praegu Washingtonis, võites kuldmedali. Lakewoodi spordipäevad on tähtsaks ürituseks nii noortele kui ka vanematele eesti sportlastele. M.E. Sperdimärkmeid Berliinis peetud võistlustel marokolane Said Aouita, vaatamata et tundis valu saadud vigastusest, lisas 1500 m maaihnarekordi oma senisele 5000 m maaiünarekordile ja lubas selle järel teha veel kolm maailmarekordi ületamise katset, kuna tahab olla viie maaihnarekordi omanik. Aouita oma 3.29j45- ga purustas Steve Crami viis nä-, dalat vana rekordi 3.29,67. 100 m jooksu võitis poolakas Marian Woronin 10,20-ga, teine idasakslane Steffen Bringmann 10,22, kolmas kanadalane Desai Williams 10,33, teine kanadalane Bem Johnson oli viies 10,35-gaj Edingburghis toimunud, rahvusvahelistel võistlustel Juri Sedõhh heitis vasarat 81.94. Naiste kõrgushüppes ületasid 1.90 venelanna Tamara Rõkova ja ameeriklanna Louise Ritter. Inglanna Fatima Whitbread viskas oda 70.14. Pariisis püstitas MaryseEwanje- Epee kõrgushüppes 1.96-ga uue Prantsuse rekordi. Teivashüppes sai isikliku rekordi Philippe CoUet 5.75-ga, teine Thierry Vigneron 5.70. Inglismaa „Medical Research eouncil" uurimus leidis, et pärast 24 tundi täielikku joogiveest hoidumist, terved vanemad mehed ei tundnud janu ning ei asendanud hüjem vabatahtlikult vee puudujääki nii palju kui nooremad, kes läbi tegid sama katse. Sellest võiks oletada, et ka hädaohtlik kehaline vedelikupuudus võiks tekkida kergemini vanemate hulgas. Näiteks, kaotada 10% keha veest tekitab tõsiseid häireid ning 20% veekaotus võib olla surmav. Teiselt poolt hoiatatakse aga ka, et mitte „üle-kompenseerida"! ¥anemäs eas neerud ei tegutse nii võimekalt kui nooremas eas. Eriti vanemad pikamaajooksjad (kuuma ilmaga pool tundi joosta on juba päris pikk maa) peaksid kasutama kõiki joo-gipunkte nagu ette nähtud. Ühendriikide sporditeadlaste kuukiri „Medicine and Science in Sports and Exercise" kirjeldab kogemusi kohne vanusegrupiga kuumas kliimas: lapsed enne puberteeti, kehaliselt aktiivsed täiskasvanud, ning üle 50-aastased. Nii noorem grupp kui ka vanem kannatasid kuumuse mõjude all rohkem kui keskmme. Arvatii et lastel oli probleeme veel ebaküpsete süda^ me-rmgvoom elunditega, ning et vanadel tulid häired ette mitteküllaldase higistamise ja ebaküllaldases vormis oleku tõttu. Kui korrati kuumuskatseid hästitreenitud meestega mitmes nooremas ja Vanemas vanusegrupis, kadusid vahed ära. Tundus, et keha jahendamise süsteemid ei olenenud vanusest hästitreenitute hulgas. Tee kehalisi harjutusi, et olla õnnelik! Liigne istumine ja tegevusetus edendab halba tervist — sellele järeldusele jõudis Kanada föderaalvalitsuse „Fitness Canada" küsitlusseeria, mis hõhnas 22,000 isikut 10-st kuni 97^e aasta vanuses. Aktiivsed täiskasvanud (noo^ remad, enama kooliharidusega, kõrgema sissetulekuga), 56% rahvast, söövad tavaliselt korraliku hommikueine, ei suitseta, magavad ligi seitse tundi. Nende kehaheaolu katsete hinded olid kõrgemad ja haigestumise hädaoht harjutuste programmiga väheldaseni. Paljudki ankeedile vastaj ad olid huvitatud suurendama kehalist aktiivsust äga puuduvat aeg töötamise tõttu. Arvati, et vajalik oleks, et asutused-töökohad peaks algatama ja laiendama kehaheaolu programme. „lEe§t2 Masterite Teakd'* . MÜÜDIL ..VJ^BÄ EESTLASI" TALITUSES EESH SKAUTLUS VHSKÜMMEN© ESTONIAN SCOUTING FredLimberg--ISAMAA EEST . . EDUARD RÜGA gi:aafik ja m a ^ . Ivar Iva^ — ELUKOGU 5^ Heino Jõe — LUGU KÄBIST^^ KÄNNUST 2 Anna Ahmatova—-Marie Under ^ REf^KVIEM 3. HerbertMicholsbn---KODUAfAALTVOÖRS!L^^ 10^ Herbert Micbeiscm S l U U t l ^ ^ TEEL 3^ Herbert Micbelson-^ NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— Herbert Michebon — EESTI RADADELT 9.— Pani Laan — MÕTmJlND -> j^te {a posscSdi Aarand Roos— JUMALAGA, KARS JA ERZURUM Anteyomm— VARJlJD Oinrietari^ogtO^^^^.^-^.^^^. . Safane Ekbamn — AJATAR (hnitelaAogDii Johan Pitka — RAJUSÖLMED Urve Karoks KODAKONDUR amdetiis&^fiB) 6.— Maimes Oja — KOPUTUSED ENESES QmAeia^^ Btonnes OjaTUNNEm P ^^ (Innletaflkogp) . . . . .. Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALUNNAST V. Veedam — LURICH AMEERIKAS . E. Unstaia — 1AGURPU)I S6UDE8 (Rlälestesl 1914—^ . . ..^^ A. Roos RANDAMAIE (hndetOiAosD) Prof. F^x Oinas — KALEVIPOEG Ktrnra Hind Säato- $ fcDkll^ 3.— M IS.— M .5© .Sf .59 .5» .50 .50 .50 ^ .50 4— 8.80 .50 JO .50 2.75 .50 JO -70 V70 13.— E. Sanden ^3t^I>A JA SIYID** ........................ 19.50 •70 I. KülvetNÄITEMmGURAAMAT (5 näidendü) 11— .70 H. Rajamaa — BIARIE U^n)ER INIMESENA 4— .50 ÄTfi Tlnlls — VALGUMARGI KASYANIHKUD 47.- Saatekidn Kanadaflhe $U0, maiale $3.-^ y. Kimberg-Kotkas Innletaskoga PILVE ALL JA PILVE PIIRIL . E. Uustalu •— FOR FREEDOM ONL¥ REHVTTUD PURJEDEGA H . . .. NAER ON TERVBSEKS — kodijuflt® Dnutf JAKS NEPTUN^^^^. Ivar Ivask — VERANDARAAMAT Ujujaid Lakewoodi Eesti Mängude ujumis-võistlusel Mai Kreem tagareas viimane paremal Piret Kreem» augustil. Vasaladt esimene S. Ekbaum — lanletuskogu ÖHUMARGI AI Ants Vomm RISTSÕNAD . : . NAER ON TERVISEKS H.^^^^^^^^. : . . . M. Juhkam — USK ON MEID AIDANUD (Valimik vaimulikke sõnavõte kodumaale) . . . TAIMI PROOS — ELUKOGEL aonletusei). E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS VÄLISMAAL IV H. Meret — TEREMI JUTUSTUS ^usANDusu:,::'; mõtete Ja uudiste vabale levikule Ees^ . A.Mä^ — EUROOPA RAHVASTE AJARAAMAT 264 kl./koitea^^-... . . Robert Kreem - - V A ^ ^ ^ E. Past — MAALT ja MERELT 5.75 ,50 • 1^ .70 14 — « . • fl 8.— ji,—— 18*—; 1..—70 7^ .70 10.— $1.75 2.25 .70 12.— $1.- 12.^.. $1.50 .50 5.— .70 25.— $1.50 L— .70 US$2.00 15.— $1.50 $10*^ $1.50 4 LaeYsasõlt Läänemerel ja SfOiKDMe iaiel toimus 12. Ja 13. sajandil peamiselt n.ii. maamärkide järgi. Maa võis hetkeks laevniku silmist kaduda, km pmjetati sirgjoonel, kuid pidi üsna varsti ilmuma jälle nähtavale. Merekaarte ei pinud, kompass! ei otoud oU kkjeldus, kuhu vaadata, mida seal näha oli ja mis siis tuli teha; Kopenhaagenis, Taani Riigiarhiivis asub 1200-te algupoolelt pärinev purjetamisjuMss kuidas laevaga sõita Taa- Hiist Tallinna. mektone l:ilomeetri pikkune Hangö neem, millest ei ole võimalik märkamatult mööda sõita, Hangö neemest möödudes annab juhis neli maamärki, enne kui jõutakse Porkkalasse. Seal - muudetakse kurss lõnasse. Väike Mäkiluoto saar ei ole veel vajunud selja taha, kei juba ees sinetab Naissaare põhj atipp Virbuotsa. Sealt edasi on Kaleveny, Lindanise, Reval või Tallinn — olenevalt sellest, mis aastanumbrit näitab kalender ja mis on laevniku rahvuslik päritolu. See purjetamisjuhis ei, juhata kaugemale, kuid sealt edasi läks laevatee piki Põhj a-Eestiramiikut ida poole. PURJEDEGA ALLA-, AERUDEGA VASTUTUULT Raapurjedega laevad: eesti nobedad viikingilaevad ja saksa kohmakad koged ei olnud võimelised tihttuules liikuma. Kui tuuled olid vastu, siis tuli laeval või laevasti- Ikul oodata soodsaid tuuli. Seda ei saanud teha avamerel, tuli,minna fanda või lähemasse sadamasse. Eesti sõja- ja kaubalaevad olid tegelikult suured paadid, millel olid aeruaugud ülemises pardalauas ja mis ölüde või häda sunnil vÖisid ^liikuda:-:ka vMiituult.: A M liikumise vajadus või oht pani mehed aerudele. Meid ei huyita üksikud punktid Ja saared Taani ja LÕuna-Rootsi rannikul. Me algame oma mereteed Amhohni saarelt, mis asub veidi põhja pool tänapäevasest Stokhohnist. Piki rannikut lõunast põhja purjetanud laevastik muu^ dab siin äkki kurssi hommiku (ida) poole ja liigub lõuna pool Ahvenamaa saari iile Botnia suudme. Pidepunktid teel on: Lemböte, KorppoOi Ašpö, Refholm, Mahnö ja Jurino saar, millest tuleb mööduda põhja poolt Siis on ©es M - „NATIONAL GEOGRAPmCu" VHKINGIB Populaarne maa- ja loodusteaduslik ajakiri käsitles hiljuti rootsi idaviikingite osa ajaloolise Vene riigi asutamisel ja pani oma kangelased kohe Läänemerre ja Soome lahte suubuvate jõgede suud-metesse Venemaa matka alustama. See oli hea, et neil vapratel- varjaagidel ei olnud „NG" number pur-jetamis juhiseks —^ nad ei oleks kunagi sihtkohta jõudnud ja Venemaa ^oleks jäänudki asutamata. Kui ajakirja tähelepanu juhiti asjaolule, et nende kirjutises ja kaardil viikingite merematka kõige olulisem osa puudus, siis võttis toimetuse uurimisosakond puuduse omaks ja lubas feüsimust tulevikus korrektsemalt käsitleda. Sama ajastu vene allikad tundsid Läänemerd „Virulaste mere" ja ..Varjaagide mere" nimede all: „yirjaoskoje more" ja „Varjazh-koje more" Prangli saare vaflad mmevormid aga sihivad viikingite toetuspunktile: Wrangelsaar (1723), Wrangö (1580), Wranglioe (1491) Ja Varank a03Ö). Kes nimetasid praegust Tallinnat Linde-nesiks —• Lindanäsiks? Millal see nimi võis käibele^ tulla? EESTI VANIM TOKUMEOT . Muistses laevasõidus olid kaks materjali, mida laevnikud piisaval hulgal ei saanud kaasa võtta. Üks oli metsamaterjal, mida vajati laevade parandamiseks ja teine oli värske -joogivesi. Mastipuid yÕidl raiuda Pranglist, Naissaarelt ja Tallmna ümbruse metsadest Värsket vett tõi Tallinna lähte käreda-vooluline Härjapea jõgi, kuhu tol ajal lõhed tulid kudema ja miUe kaudu angerjad pä%esid Ülemiste järve. • V ,. • Jõe taga — Tallinna poolt vaadates — asus üks asutus, mille jäljed ka praeguses Tallinnas on näh-: tavad. Praeguse Tartu niaantee ääres asub tähelepandamatu ja luitunud vana kirik ~ Jaani seegi (vaestemaja) kabel. Kunagi kuulus väike kkik Püha Johannese hospidalile, kuhu eraldati leeprahaiged. Sellest hospidali nimest tüli eesti keelde leepra nimetus — „pidali-tõbi" (hospidali-tõbi), sest see oli amus tuntud haigus, mis parandamatuna ja nakkavana juba sel ajal täielikku eraldamist^ nõudis. Püha Johannes hospidal asutati kaugele teispoole jõge, kuhu ei viinud rohkem kui ainult üks tee. Sada nelikümmend aastat tagasi tuhnis tolleaegne Tallinna bürgermeister (linnapea) ja ajaloodoktor G. von Bunge raekoja keldris js^ leidis vanade pärgamentide hulgast Eesti Vaninia üriku. See oli Rooma paavsti saaiiku Modena Wilhehni kiri aastast J1237, mis lubas hospidalil vastu võtta annetusi ja pärandusi. Asutuse nimi selles kurjas oli „domus fratrum leprosorum de Rewalia". Ürik kinnitab seega, et Jaani seek ehk Püha Joharmes hosp eksisteeri^ enne kirja kirjutamist — s.t. vähemasti 15 aastat pärast Tallinna ,,asutamist" taanlaste poolt. Kas olid taanlased kiired hospidali asutajad, või oli see asutus samuti enne nende tulekut olemas? ' Kindlasti on teada see, et aastal 1380 hospidali kivivõlvidega saun sai oma vee torn kaudu Härjapea jõest. KUIDAS SOOME LAHT TEKKES? V ; . ;^ Muistendites on vanarahvas sellele andnud mitu seletust; Sealtsamast endisest viikingite merebaasist — Pranglist nopitud lugu jutustab: „Kord tuli Kalevipoeg Soomest ja astus suure kivi peale, pidi aga kukkuma ning hammustas kivi küljest tüki ära. Astudes kivUe, vajus kivi poolest saadik maa sisse ja jälg jäi kivile ning on praegugi." . Viru-Jaagupist pärineb lugu: ..Kalevipoeg tuli Soomest, püksid iiles kääritud, vesi oli aga sügav, ja öelnud: Oi tooda loisku, ära tahtis puisud kastada!" V Viru meri d i siitpoolt vaadates Soome meri. Kohalast üles kirjutatud muistend jutustab: „Soome meri on Talina merest tubid. Kalevipoeg aidand natuke labidaga üht kohta madalamast» sedaviisi tulnud Soome ja meie vahele meri.' Enne merd meie ja Soome vahel pole olnd. Siis olnd meie ja soome rahval ühine keelemurre." Naissaare tekkimise loo on aval" danud M. I. Eisen oma raamatus „Eesti kohalikud muistejutud", Tallinn, 1920. Selle kohaselt saatnud üks Tallmna kaupmees oma laeva kalü kaubaga Rootsi poole, kuid lasknud enne targalt küsida — kas laev peaks õnnelikult kohale jõudma. Tark vastanud, et laeval on ainult siis hea õnn, kui ühtegi varastatud asja laevas ei leidu. Kapten vannutanud kõiki reisijaid, et neil midagi varastatud asju kaasas pole. Sellest hoolimata alanud kohe pärast Paljassaarest möödumist metsik torm. Siis tunnistanud üks laeval viibiv naine, et temal on kaasas üks armu-laua-leib, mis olevat õpetaja käest maha kukkunud. Tema võtnud selle üles ja pistnud tasku. Tehtud otsus — naisterahvas tuleb merre heita, muidu läheb laev hukka, Otsus tehtud teoks. Name aga sirutanud käe kirikuleivaga välja ja hüUdnud:,.Kui oled tõesti Kristuse ihu, siis päästa ennast ja mind!" Merre heidetud naine ei vajunud põhja, vaid suur saar kerkinud merest temale jalgade alla. Saarel hakanud allikas Voolama ja viljapuud vilja kandma, nii et naisel pohiud nälga karta. Varsti toonud lam^ lootsiku saare randa, millega naine tagasi Tallinna sõudnud. Laev aga jõudnud Õnnelikult Rootsi. Saart hakatud Naissaareks nimetama ja seda ninie kannab see praegugi. Advol MS Day St., õhtuti 447-1 TonnTooi TOOl AdTol YorkdalePIf Toronto, Tel k( HL INS! 1482 (Bathj Tdef Ott E i SineseiidedJ dnsed damaj Hallil lit iiuniiiiiiiiiHiitiiiinl T Ä H Paikway saadaval ka CATESSl Parin 127 Scarboroi iiiiunniiiiiiiiniiiiil linHiiuniiiiniiiiiiiil IBONAIR PAI Jkühnntiiskai ^ 31 Tl liiiiiiiiiuiiiiiiiiii VABi TOI avati reede Teiefonit Kl Vi on tasül Km üks toll esikUljdl Kttulat nädala es esmasp. nädala t map. Väil Leida Postiaac 9Parrai Willöwc |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-09-05-06
