Vaba eestlane , July 22, 1980

              VABA .EES'1.LANE-;teisipäeval, 22. My 22,198©. Nr. 55
VABADE EESTLASTE HMLEEAMDJA
m
O/Ü Vaba- Eestlane, 135 tecuxaseth St. Torontos.
^ , PEATOIMETAJA: Karl Arro
' TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto Oot. M6J 3M7
TElv^FONID: toimetus 364-7521, talitus (teilimiised, kuulutused,
TELLIMISHMNAB Kanadas: aastas $35.-, 119.50 ja
veerandaastas $10.50, kiripostlgä aastas $56.—,
ja veerandaastas $16^
TEIXIMISHD^AD väljasp
tas |2l.- ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga ÜSA^s: aastas
$61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:aastas^^^^$^^^^
$36.— ja veerandaastas $19.—.
50 c. — üksilmumbri hiM 4§ e.
Ü
Rootsi ajalehed pühendasid Stok-holmis
toimunud ESTO-80-Ie ning
eestlaste vabädusnõudlustele era­kordselt
suurt tähelepanu, mis oli
otse imetlusväärne rootslaste senist
tagasihoiiUikkust Balti riikide suh­tes
arvesse võttes. Erid aktüvne
eestlaste probleemide ja praegu
Eestis valitseva olukorra kirjelda-mm
m
1*
i i
Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Teaams©th St.
Toronto Ont.M6J2H2 ^ '
Mälestissimöödönud päevadest. Osaline vaade Saksamaal 1940-nendatel aastatel korraldatud eesti
•Jupäeva/ühemdatud koor!le.^Esireas•^^ naislauljad -ühtlastes; valgetes-Meitide^
\, •'•^••^^ = Foto:'Hinto
Stökholmis Juulikuu teisel näda- Meie probleemide
lal toimuEud kolmandad ülemäa- sele foorumile viimisel oli era-amsed
Eesti Päevad on läinud aja- kordselt suur ülesanne täita eest-lukku.
ligidalt Ja kaugelt kõigist laste üMsel rongkäigul läbi Stok-maailraanurkadest
Rootsi pealinna holmi tänavate ja selle lõpufaasis
Ikogunenud tuhanded eestlased on Rahvuskongressi poolt koostatud
siirdunnd tagasi oma kodukohta- väbadusapem vastuvõtmiije, mis
desse ning lüHtunud taas oma iga- kanti 25.000 pealisele rahvahulgale
päevadesse eluvoolu. Pidustustest ette eesti, rootsi ja inglise keeltes,
on kõigile jääntid parimad mälestu- Meie vabadusvõitluse seisukohalt
§ed ning Stokholmist saadud rah- oli see rongkäik ja yabadušapelli
l vuslikud elamused ja vabadüsvõit- kinnitamine erakordselt suureks
luslike aktsioonide impulsid on saavutuseks ning seda märgiti ka
andnud meile uut jõudu, värsket paljudes suuremates; ajalehtedes
energiat ning kontsentreeritud te- üle kogu maailma. Kui 25.000 ini-gutsemistahet
eestluse ja eesti kui- mest kogunevad kõigilt maailma-tuuri
säilitamiseks ning eesti raM- radadelt Läänemere ääres asuvas-vale
ta vabaduse, iseseisvuse ja õi- se Rootsi pealinna^ et seal pöörata
Ajaliselt ulatuslikumaks ja oma ettenähtud vormist välja valguvaks kujunes fflülemaaü
Eahvüskongress Stökholmis 8. Ja 9. juulil. Teisipäeval töötasid erialased töökomisJonid,^^^k
päeval Järgnes sellele IH Rahvuskongressi üldkoosolek, millest päeva esimesel poolel võttis osa kuni
240 delegaati Ja huvilist. Erialaste töö- ja redaktsioonidekomisjonide koosolekuil oli töökorraldajäks
L. Karupää. Neljas töökomisjoms arutati Austraalia komisjoni poolt noqrtealaseid tööülesandeid. Rootsi
töökomisjoni poolt kodumaa olukorda ja meid puudutavaid probleeme, valis- Jä vabadüsvõitluslikke kü­simusi
USA toimkonnas Ja eesti rahvuskultuuri viljelemist Kanada töökomi^ kellede poolt esitatud
resolutsioone arutleti omakorda redaktsioonikomisjoni koosolekul, kes neid viimistlesid.
Raiivuskongressi avas palvusega von Wistinghausen, kes 7-aastäSena P. Otter andis edasi pika ülevaa^
väljaandes poolteise leheküljelise
suuruse artikli Eesti ja eestlaste
kohta, mis oli varustatud Tallinna
fotodega.
Ajaleht mainib, et paguluses ela­vad
eestlased on pöördunud rootsi
purjesportlaste poole sooviga, et
need ei läheks Tallinnas toimuvale
olümpiaregatile, kuna osavõtt seal­setest
võistlustest annab tunnustuse
vene okupatsioonile. ,,Dagens Ny-heteri"
arvates ei. meeldi pagulu­ses
elavatele eestlastele ka Rootsi
neutraalne hoiak ning nad kritisee­rivad
Rootsit põhjusel, et ta andis
Balti rükide annekteerimisele om%
tunnustuse.
Artikkel puudutab eestlaste ras­ket
olukorda ja majanduslikku kit­sikust
praeguse rezhiimi ajal, kuid
pühendab erilist tähelepanu vastu­panuliikumisele
Eestis. Autor üt­leb,
et vastupanuliikumise organi­seerimine
on väga raske ja ohtlik
ning kirjeldab ühte vahejuhtumit
Moskvast Eestisse sõitnud ingiise
ajakirjanikuga, kes pidi Eestis koh-tuma
ühe sealse dissidendiga, kuid
leidis eest KGB mehe. Tugeva jä­relvalve
tõttu on dissidentide Ja
välisajakirjanike vahelised kontak­tid
väga juhuslikud ning sidemete
pidamist raskendab kä olukord, et
välisajakirjanike alaliseks asuko­haks
on Moskva ning nad liigiivad
väga'harva Läänemere ranniku,
maadel.
Kuid vaatamata tugevale järel-guste
taastamiseks. ühiselt kogu maailma poole Eestile peapiiskop K.Veem, märk^^^^
Kui 1972. aastal Torontos ja 1976. vabaduse nõud"m i's eks ni-n g proteess-- ttii rraahhvvaa aajjaallooooss oomlnuuüd' Kkoolimmee maäaä-- llaasseea^ amiaiism nuLii lui^iutiie auiu- icscvuöcat, irctcx xjcia^ixaiitc xxui- ^^j^^ õnnestunud Eesti dissiden-aastalBaltimõres
korraldatud üle- teerida Immõiguste rikkumise vas-rava tähtsusega kongressi, 1917. noomia, mmega:needrn
maaUmsetel Eesti Päevadel taga- tu Eestis, siis on see kõige kindla sid venelaste üleujutamisest. Ta tel-tõi tervitused Inglismaa eestlav j-jj^j^j^j^^^g^ ^^^^^ riikides
^hja jä eesmärgi moodustasid maks tõendiks, et eestlaste vaba- rikukonverents korraldas eesti xati- ütles kongrešsUe, et: ärge unustage, silt, kes praegu kuuhivad II. osa- jäätis ja Leedus Ühises koostöös
kaks olulist tegurit' - väliseestlu-^ dustahe leegitseb en<äiselt ning et vakiriku, sõjameeste konverents etfcõik sakslased sealseist maadest konda ja kel on 3 maja- kus jätka- nad kirjutanud isegi kirja Root-seie
tiiie rahvusliku süsti andmine eesti rahvas on valmis oma õigusi oma väeosade ja rahyuskongress on teie sõbrad. takse ^kultuurilist tegevust. U. Pe- „ i . . i _ „ . - , . _ „ , ^ _ , : , , ,
ja Eesti kiisimuse rahvusvahelisele nõudma ja nende eest võitlema, seadis iiles omariikluse küsimused,'
foorumile ja maailma äjakirjandu- Rongkäigule Ja vabadusvõitlusele mis olid olulised Eesti Vabariigi '
sesse viimine, ts-isitse .Se^töAklhrolilnmlmisk ttomi-. aannddssiidd Oommaapnoooflllssee ttooeettuussee kkaa ssõõjlaa-- peHdaa<sp:nirdHiksepllAe kkää.iig^uiillpe . TTaa^ ^Dp alus õõnn-munud
pidustustel liitus neile veel veteranid oma kongressil, võttes nistust kongressi tööle,
kolmas põhitala— kodumaal el^^^
vale eesti rahvale ü l e Läänemere Rootsi ajaleht „Svenska Dagbla-
Julgustuse ja moraalse toe andmi- det'' oma Juhtkirjas 13. Juuli andis
ne> millele kaasus ka Eesti okupee- suurele eestlaste vabadusmanifesti-rijatele
ja sealsetele praegustele le oma täieliku tunnustuse, kinni-
Võimumeestele kinnituse saatmine, tades, et siin on tegemist suurejoo-et
eesüaste vabadustahe ei ole sur- nelise p o™ mis üt- . .
mud ning eestlased välismaaümas leb, et eesti rahva võitlus vabadu- Rahvuskongressi rakendas kong- edasrLPleer. Balti Seltsil^ poolt
Jätkavad võitlust eesti rahva õigus- se eest' ei lõpe enne kui rahvas ise ^essi toimkonna esimees^^^M tervitas dr. 0. Aule, samuti^ olid
te eest ning kasutavad'kõiki nende saab võimaluse suveräänse riigi esitades erimaade esindajaid juha- tervitused Kanada valitsuse esrnda-
. ersoovaaües Kan^ad^af ^ee^st^ as^klo nn^a •^ ^ T si olümpiakomiteele ning kutsunud
tegevust kus .yiwa^sel_ajal on top
positiivset vilja . kandnud, eriti '^^i.. , , ,
kontaktide looMisel Kanada valit- ,|te J^n^. ^T"?^
Kirjaükud tervitused olid saabu- suse liikmetega ml. Balti Öhm.^^
Rootsi Eestlaste Esinduse esi-j,^^ Rootsis, Kaugem eesmärk on Eesti küsimus ^ ^ ^ ^ ^ viimasel ajd haka-mees
X VUval avas kongressi^ yaba Läti MaaUmaüidult, Balti vnaLiitun^^
tervitades Eesti Vabarügi esinda- MaaUmanõukogult. Suulise tervitu- siooni ette. Lõpuks ta andis edasi ^ ^ ^ T , mestile ja eestlaste^ prob-
Jat peakonsul E . Jaaksonit Ja rõ-^.uSA presidendi J . Carteri poolt, ka E.V.^^^^a^^ Heinsoo ^^«^^^^^^ vabadusvõitlusele,
hutas üldiselt sama eesmargr i^ellgjg protok^ ei luba kirjalikku tervitused.
Kui keegi küsib, millest on see
sammumise va tervitust välismaale sa ata, andis
käsutuses olevaid võimalusi kom- moodustamiseks, kus
munistide valede paljastamiseks bädus ja demokraatia,
mng tõe ja õiguse jalule seadm^ ^ui me vaatleme ESTO-80 köl-s
e k s . : • ; .mandat.põhilist eesmM läJd-
ESTO-80 suurte rahvamasside tuse saatmist üle mere eesti rah-osavõtul
toimunud üritused viita- vale Ja sealsetele okupatsioonijõu^
^ tajaiks ja sekretärideks. jailt senaatoreilt P. Yuzykilt, A.
Thompsonüt, Š. Haidaszüt, parla-; vaate J. Västrik,
mendiliikmeilt K. Robinsonilt ja W.
Bakerilt, kes vümasel minutil ei
saanud Stokhölmi tulla.
Tervitussõnad koos tegevusaru-vadseUele,
et kõik pidustustega; dudele,. Järgneva tervituste rea avas " J ^ ^ ^ ^^
taotletavad eesmärgid õnnestusid ka see eesmärk täies ulatuses. Kui- Rootsi sisseränniiminister Karm r^^' ixeiMviiuuKügu t^Mincc^ i .
sajaportsendlliselt ja mkkasid täiel gti^^^ kes ütles esimesed sõ-määral
ümber nende kõhklejate Ja va poolt ametisse seatud võimume- nad ,,armsad eesti sõbrad" eesti
kahtlejate väited, kes: ESTO-80 hed teevad kõik, et tõde eesti rah* keelesV Ta nimetas, et eestlased
Rootsi eestlaste korraldada andmi- va eest varjata- ning informatsioo- olid esimene suurem grupp pärast
sel väitsid, et Rootsis ei tule nende M valgumist Stokhölmi pidustus- n maailmasõda, kes Rootsi saabu-suur
muudatus tingitud, siis ei ole
sellele kergej vastata. Kuid tõenäo­liselt
oh siin üheks teguriks eest­laste
oma aktiivsus, mis liidmüiee-
Säksamaa eestlastest andis üle- ^us suure^oneliselt äsja stökhol­mis
peetud Ülemaaümsetel Eesti
Päevadel kuid teisest kiiljest süm-on
praegu veel töötamas üks patiseerib eestlastele ka praegune
eesti täienduskool Ja suurimaks kodanliste parteide valitsus rohkem
ürituseks on iga nelja aasta ta- kui seda tegi endine sotsialistlik
gant korraldatav laulupidu. Ta Olof Palme valitsus, mille seisuko-ütles,
et sealsed eestlased oma- had kommunismi Ja vene imperia-vad
endiselt elujõudu. lismi suhtes olid sageli väga kurn-
, .. ^ V, . : USA eestlaste elust andis ülevaa- " ^ ^ ' ^ Jameüe arusaamatud.
Ta selgitas viie rahva aktsiooni ^ . „. • , , i i .-/^ ^ ^ • • ^
N•. iLTu-•jd . uu v ai . *s-Atiui ,r TmC JiA•s põ-hi j.u' stXa s u_u - jt.ee hJs. e Spimroopnasgoann,' draõ h,ku utaud,l ue,st u sleon etkaühl,t -- . *
s. seisukoht.-USA valismimstee- ^ praegu nõutakse baltlase N. Ludus r?ngi liikuvad läänerii.
riumi hoiakus. määramist USA delegatsiooni staa- We^fJaWrJanikke on väga mitmet
Ludu läheduse Ja mõju tõttu mi- |)iivad teated vabaduses elavate
pidustuste organiseerimisest N. test üle Läänemere takistada, im- sid. Vahepealsete ^a^state jooksul ^^^^^^^^^^ ka Eesti Vabadusfon-pirKvdgiÄ pöJelmiuä lübadÜ- f»»"^ - seisukohtadega
dagiväiia ning ne.d peavad iääma eestlaste suurest algatusest, ^e^^
ksUuak s;m aspisdermUies.e kMs.e iet aormviad ursaehkvs^ sUja- ,Eauessttt ssJea vJaa «uasnvp5avi«adu^s^ess^t^ ^^.i^is M « . . . KujMi emesitnlaes edon sU^a tu^lid^, pe-e-^^^ ^uSvS^ e £ h Ä \ S '"^^^^
eestluseelujõidevajäliku süsti and- rahvuskaaslastele J , V .. . J - ^^A^^.J .,^y^l^ ,^4. , u„i . , A., , ^ TToA T« s i r o v v ..4 «.i o,+ « r . ^.; , ,^r « ^siih^i likult võl Oma naüvsusest — m
miseks korraldatud, smmiritased glatvõSralesurverezhiimile vastu slüaksid keelelisett ja kultuuriliselt ' > ^ ^ . " ! ^ ' ! ' : ^ ^ ^ oma iUesamiete kõrgusel ja või-anda
oma kirj
[i kommunismis'
sealsest elust-olust.
Fes,tival Gala ja laulupidu sisalda- panemiseks ning rahvuslike ideaa- pärisrahva hulka. Kuid eestlased ^f^f" f.f ^'f, °" *t ^ baltlasi ^sageh omjle nou ^ . kirjeldustega väära
-5ike neid köitvaid, ühenda- Iide säilitamiseks. Kommunistlike-^tkasid oma kultuuri vüjelemist, «'^^'"'"Pl^t'^""^^ ^'^^ ^^'"^^"^'^jm k^SsSÄy^ a
ja sütitavaid elemente, mis le võimumeestele olid Stokhölmi mUlest rootslased ei saanud aru ^^'T^^^V"^^^^ sid kõike
vaid
on vajalikud rahvustunde äratami- pidustused nagu Märjale punase rä- Nüüd on
seks ning oma kultuur! Ja saavu- tiku näitamine, millele vihjavad oma keelele Ja kultuurile, ja see on
«,4wH^^^^r suurema rahasumma ^^^^h^^
oigus Igal. mmoriteedil ^ ^ ^ ^ tuleb iga kogutud summa A. Pae andis 4ilevaate Rootsi eest. f huvUay lugeda Ka­tuste
üle uhkuse tekitamiseks; TaUinnast kostvad vihavalangud tähtis osa ^ ^ M ^ Ta rõhutas Rootsi,^
Rahvapidu, :EST0.80 ball, mitme- ja, toored rünnakud ESTÖ-80- ja vähemuspolilttkäs, see mida nime-sugused
koolide ja organisatsiooni- selle korraldajate vastu. tatakse,,valikuvabaduse sihiks",
de kokkutulekud ning kultuurmsed ^oi^uvsttes võiks Ütelda, et Peale vaUkuvabaduse on sisserän-ürUused
täitsid samuti suuri üles- ^g-jo-go õnnestunud |a suurte rah- nupoÜitikas mõisted võrdsus ja
amieid eestlaste ^ k o »
suks. eestlaste erinevust teiste maMrite"..*frf^'>f^^^^^
omas. Igaüks teab kuidas Rootsi artiklid K. Ludust. Nagu autor ise
eesüaste elu on kujunenud. Käimas ™^>Mb, J)aseernvad_ need kirjuti-on
oma kultuuriautonoomia saavu- P>todel ringsõitude!, mis on
tamine, mis an resulteerunud sea- ulatunud N. liidu Aasia osadest
mm vaheliste kontaktide ja rah- 7~--"rrr"""Tvr?w tervitas Eesti Vabariigi «^"^^""^ ^'^^^^ K"'*'"^" miUe järgi m i n o r i t e e t i d e l e , ^ ™ ' f " » ' ^^
wstnnde^süveBdamis^ SloLalses-"-^^^ Rüat. Ajakirjanik
vusnmaeOTveDaamisel giooaaises^^ ^^^j^ vaibuma peakonsul E.Jaakson, eriti just „j„ehe Sir CoUini tervituse ^t^^^^ ^r«{,^« (Shiknrrt «" rääkinud paljude
mai ajai laiia Kanepaigeune osa, ^-.^1^^^ leegid jälle jõuliselt 15k- eeltööde juures on näidanud va.ia- ,..2,-..:: "^^^ ia aroam.-.,!
Inina ühest küljest esitas ta 'eso- ,^^34^^^^ vahas maailmas lü*u arusaamist ja üksmeelt.
tatsioone ja ^äeisBkohtr^m^^^^ oma rahvuse ja
ho^ku tugevdamiseks mng teisest kodumaal
V « esinesja mojuvalt_pma sei- ,,ommunisml orjuses elavate rah-sukohtadegrka
vabadusvoitloshknl vuskaaslaste õiguste ^est võitlemi-areenü,
tõotades valja ka ^ ^ ^ uiu-eM^Mm,^
m_aadmaje _es.tatud ja rongkäigu ^^^j^-j^^^^g^.^^j^^
— vastiiyoetud: eesti rahva vaba-,.
)elll. ^ ' . • > :'K.
sed .eestlased organiseerunud selt- berorganiseerumist. Jutuajamised ja kohtamised on
mo-võimaldanud
tal oma järeldusi te-
Rootsi on koduimaäle kõige lälse- ha.
dänialv teiste bältlastega on hea Ei ^^0^^^^
koostöö. Ometi valitseb eesti selt vaatlema Oerald Uttingl kol-ühiskonnas
dualism: ühed tee- mest pikast artiklist koosnevat ar­vad,
teised vaatavad pealt, koi- tiklite seeriat, milledest paistab
mahdad ei teagi, et midagi te- sordiini alla surutud sümpaatia N.
hakse. ^^^^^^^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ 1^
Täienduskõoleon veel üks järel, gg^^^^
Andku Rahvuskongress meie rah^ mujal oii need surnud. Ta mamis, g^^^^^^g . - ^ ^ j , ^^
vale kodumaal värsket julgustust et eelmiste kongresside resolutsi- ^^g^-^ on avastanud eestlased. • kriltüiste märkustega. On põhjust
ja jõudu kõigi raskuste kandmisel, oonid on jäänud „kalevi alla" ega
Edasi tervitas Saksa saadil? H. pole täidetud. (Järg lk. 6). (Järg lk. 3)
Ta soovis, et sama koostöovaim sidesse ja praegu on ca 150 organl-ka
edaspidi valitseks väliseest- satsiooni, mis on koondunud Eesti
laskonnas, kujna meil kõigil oa OrganisatsiopnideLüt Austraalia
südameil eesti rahva saatus, te- ümber. -
ma kamiatused, mured ia_We^- g^^j. .ahvuskapitall kasutatakse
ku perspekümd, ta^meie rah- - äu^^gittaseks, rahvuslikuks kas­vas
Eestis jonaks kord valitseda; ^j^^^^^ 1^ kuUuuritööks.
oma maad.
f1
19. j |
922-382
26. Jj
tel.: 48
2., 3
tel. 92
istun
23
siiski
tingi
kurjeldj
likku
teha,
on seJ
painutij
Uttii
yalitsuj
anda il
nad kai
ütleb,
tu maal
Ja|ab
dega.
elanikul
abita ei
nende
valmist]
nibussel
Liidu
spetsiall
ehitamil
rugK
ettenäM
mustegi
mis U
peaksi(
Jaapai
või mis
nad lõi
mäapõi
Uttin?
line vei
šionäri
Balti ri
allaheitj
mõistm
Aasia" r|
duse LJ
peaksid]
tööstust
aparaat]
maailm
nad või
muude
millede^
sed. Ut<
et venel
levkivi
Jandust,
maksa
dangn
;N.-Liili
rahvas
le saai