Vaba eestlane , October 16, 1979

              Nr. 76
l-V/
B
abiliste toetusel •
-Saksamaa juube-
[etpoH asunud N.
Leonid Brezhnev
ites Ühendriikidele
riikidele vägakar
i : N; U i t vüb Ida-flja
20.000 sõdurit
l i lääneriigid loo-
^uroopas keskmise
rakettide tarvitu-
Brezhnevi ettepa-itavana,
arvestades
J tõrjuvat hoiakut
la relvastuse vähen-roopas,
kuid sel-
I siiski ka oma M n -
iteegide l o o ^ a,
oma leivaviilu va-likide
terve lelva-lettepanek
tundub
kui võtta arvesse,
i l viibib praegu
luure Ja eksper-
12 vene diviisi, mis
)00 meest. Need
jtatud Ilgemale
lilledest osa on küll
Id tüübid, kuid osi
bd vajaduse korral
S^äksamaale veere-
[ATO sõja jõudusid
fks veib .tuba ette
)rd läbipaistev ja
Brezhne\1 pakku-
?male poole miljo-
Ida-Sateamaal
l a ainult 20.000
liõuab vastutasuks
f ATO uute stratee-süsteemi
üle par=
fuid senised koge­jad,
et venelased on
Ivõtteid kasutanud
b sageli nende et-rku
kukkunud.
le asi siiski nü l i -
[liigid on hakanud
lad on nü konvent-ka
strateegiliselt
[eit N. Ludust mar
roopas tuleks mi-korras
ette. võtta
idamiseks. Euroo-lendriikide
sõja-värustatud
ainult
ijüsteemi lakettide-laksimaalne
lennu-ilt
700 miüi ning
b tnlejõud ei ulatu-territooriumile.
Ve­is
Euroopas on
Ir arv 2500 miililise
W SS 20 rakette.
(äne-Venemaal ning
*liäne-Euroopa poo-rügid
rakendavad'
is uue rakettide
varustatakse seaS-
[igid 1000 miüilise
Pershing II tüüpi
tulistatavate 1500
ilatusega tübraket-
^It: praegune olu-tunduvalt
ja Lää-oleks
enam sellise!
[ste hirmu j a armu
ajani. Samal ajal
' (Järg lk. 3)
Nr. 76 1979 — Tuesday, October 16,1®79 L!k. a
20. Ja 21. okt.
J22-S824. . . ' j 1
••V
27. j a 28.
461-0912. .
okt^dlr. Sauks, teL
Insuranc®
Ageney
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rezdale,^ Ont. 3Y7
• ;.Tel.;-74S4622
4->
(Algus lk. 2)
peaksid ka.'Kreml stpteegid ar­vestama,
et Lääne-Euroöpa pom-
B^tainisel: strateegiEste ründereS-vaü^
a võivad nad saada tasnmiis-rünnaku
osalisel^. • \
AmeeriMased loodavad, ©t nad
Jõuavad uue irakettidesüsteemi
Euroopas rakendada 1983. aas-taks.
-See ^ on.-.' pikk • .aeg ja
selle aja Jooksul võib palju JuhtE-
: da. Eriliseks probleemiks on Lää-ne-
Euroopa riikide hoiak uute ra­kettide
suhtes, kuna i paljud Eu­roopa
poMilikud m iläa veel ar­vamisel,
et nad peavad Moskjvra
silmis olema paipoisid,
nad loodavad pääseda tulevasest
võimalikust sõjast, mõtlemata sel­lele,
et 5Õda Jä vene punaarmeiB
okupatsioon tuleb seda kiiremini,
mida vähem on läänemaailm sõ­jaks.
ette valmistatud. '
jä iseloomu mi reaalsest
muinasilmast, loon võrdlusi Ja
matWn seekord ka külma põh­jamaad
realistlikus pintslit5m°
BENITA VOMM, koondise M i -
I hingeline ja kohusetruu juiiaitaija,
i esitab suuri (kompos j.tsioone,
ä loodusemaaie
Suurimks katastroofiks septembris. 19M oli põgenikega
ro" torpedeerimine, koss hunkkiiÄS tuhandeid' eestlasi. P i l d i laev Tallinna reidit lahkumas vastu oma
. OTTAWA — .Kanada parlamendi-laue koosseisu istimgjark avati pidulikult klndralkubeiriieri E d
Schreyeri troonikõnega möödunud teisipäevas. Kindralkiibemeri troonikõnes isndis Kanada uus
konservatiivide valitsus ülevaate oma kavatsustest j a plaanidest, mis polütiliste vaatlejate jä aja-
Mrjanduse Himiagulolidi võrdlemisi ta^ kahvatud, kuna valitsus käsitas kõnes jiea-raüselt
väiksemaid probleeme, Imid Jättis oma seSsukohad. esitamata suuremate'küsimuste lähendas-
Troonikõnes esitatud (kavade
alusel Äendataikse erüised ko-misijonid
• välisinvesfceerin^te M i -
/simüste uurimiseks; (tutvuneitakse
N. Ludus jnaksab selline: range iäfeeinait inväliidsete kaoadailast©
kord, et partei, selle kargemad,! vaijadpjsttega;:tugevdataik^ seliisie.
juhid ja kommunistlik süsteem' üihiäkondlške organisätsioomde
on tabud - puutumatud, pühad tööd jä t e g e v i t nagu seda on
ning kriitikute jä arvustajate eest punane Rist ja steautlus-gäidlus:
k õ r g e m a t e l e ^ ä t t e s ^ ^ Piä-i võetakse lätoia: vaatluse alla l i -
vede^ ^Mdud. Kuid vahetc^^
soandah^mone k a n g e n m J c a r a k t e . ; g^
riga kirjamees siiski läbi lülede
.. lustuse summade vä
; sel. -
Trooniikõfnes mindi mööda sel­listest
tähtsatest probleemidest
nagu iEanada välispoliitika, Petro-
Oanädajä teiste riiklike ettevõtete
mäümise (küsimus eraettevõtluse­le,
inflatsiooni pidurdamise või­malused,
eluikalliduse j a pangar
intresside küre tõus ning Kanada
ühtsuse säilifcaimine.
Opositsiooniparteide • • juiiid
süsteemi kritiseeridai lüstu
ses;"piiratakse sotsiaalkindlustu-reaaiMirabeli
lennuväli; püüitaik-i Pierre Tmdeau ja E d Broadbent
sageli väga valusalt. Nagu näi­teks
„Sirp ja Vasaras" nr. 39 i l ­munud
mõtiskluses .,Mi]ie niniel
mõnitada?'^ kus Mat^^ Kadaga
nimeline autor toob kuhjaga esüe
kommunistlikus iihiskonnas esi­nevaid
väärnähteid mis sisuliselt
kujutavad endist süsteemi krtti-i
seerimist ja vitsutamist. N i i kirju­tab
Madis Kadaga muu-hulgas:
„Et elada progress! tasemel ja
kätte saada ihaldusväärset, mak­same
pepl3, võtame pealt ja va­helt,
saame alt, lööme kõrvale,
tassime ära, vahetaiiie „teeneid",
petame raha jä sõnadega. Selts- j
kondlik hierärhiaT j a prestiizh]
luuakse mõnitamise mõõdupuu­ga,
vähetegeniinei algab juba koo-;
I!s. lasteaias. Kõik peavad ^ osa
võtma — Võidavad paremad. Mõ­nitamine
on n i i laialt; levinud, et
isegi sellest rpkimine on enese
üle irvitamine.
Kuidas inimese hing niimoodi
elades ots otsaga kokku tuleb?
Miski peab ju sisemuses kõveraks
koolduma, nilsM peab värvid võt­ma,
helid kaotama. VõS juua .en­nast
seaks, et inimeseks jääda?
Mida teeb see inhnene, kellel
pole väärt tutvust, positsiooni,
lügseid rahasid ning keda juba
sellepärast mõnitatakse? Ja see
kes ei tahagi julma mängu kaasa
Äga võib-oUa ikkagi tasub kaa­sa
teha? Mille nimel mõnitada?
Et viibida võimalikult lühikese
ajaga paljudes kohtades, vaheta­des
iklia sagedamini elukaaslast
J a rõivastust..;
Et. saada • ihaldatud asi, pea!.- sil­matorkav
võõramaine k l i i.
• Lapsed/traavliteks prestiizhi-võidujpokšus.
Auto. Nahkjope.; Sametpüksid.
Elektronkell käerandmel."-
Autor ei saa kahjuks otse välja
ütelda, mjlfest kõik need väärnah-
^ ted j a sahlterdamised on tingitud.
^'Eui.ta saaks täiesti vabalt Ja i l ­ma
tsenseeslmata kirjutada, siis
. isafe--ta "kindlasti oma /artlkl!
lõppu, et igapäevane elu oma
suurte puudustega praeguses Ees­tis
on välja kujunenud kommu-lüstlikü
süsteemi j a tarbekaupade
suure puuduse tulemusena ning
Inimene ei saa üldse elada kui ta
ei ,.100 kõrvale'* ::|a • vjtõveräks - ea
se numbrite 'kasutamise võimalu-
.si,:
kärbitakse - valitsuse väljamine­kuid;
luuakse uus iöderaalne
agentuur põUumajandussaadus»
te eksportimiseks ja kõvenda-takse
koi^troEi töötaoleku kind-älustasid
möödunud kolmapäeval
toimunud' parlamendi 'koosolekul
valitsusele (küsimuste esitamist.
;..Liberaalide juht endine- peami-
:[ nister Trudeau • atakeeris eriti
valitsust, et see ei ole võimeline
kindlustama õlüiindasid ning
heitis konservatüvidele ette, et
need kavatsevad eraettevõtlüse-va
õli Ja gaasiga tegeleva ette­võtte
Petro-Canada.
Pebro Canadä müümise pärast
ründas ägedalt valitsust ka NDF
juht E d Broadbeiit. Liberaalide
julit Pierre Trudeau heitis kon^
seirvatiividele (ka ette, et valitsus
annab ilüga suuri õigusi provint­sidele,
mille ituiemusem Kanada
keskvalitsus kaotab kõik oma või­mupiirid.
Peaminister Clarik vas­tas,,
öt/ tema valitk^ otsib pro-vinteivalitsustega
< (koostööd, ,ja
katsub vältida konflikte.
-Liberaalide partei finantsküsi­muste
kiütik Herbert Gray tegi
ettepaneku erilise parlamendi
komisjoni moodustamiseks, kes
• uuriks ; pangaintresside : kiire
'tõusu põhjusi.
See ebtepanek aktsepteeriti M^s-
Eesti keha Kanada miljonitelinhas Torontos ei tööta a a ^ kas»
jutavkunstniketaž Veel ei ole raugenud ühe väikeirahva avalik
vastupanu, omaloomingule rõhku pannes rahtmsvähelises kunsti­vallas.
Meie vaimuinimesi haarab järjest rohkena kohalik kunsti­turg
jä vajadus pareriiäte Jahimaade järgi, kuid E K K T ( Eesti
Kunstnike Koondis Torontos) 24. aastanäitus on seSge öäid^e kia°
jutavkunsti sügavast sissejuuJrduvusest eestlastegi hingeeU^^
rütmi ja paranduslikku talletusise tulevä^^
Eesti keel ja meel on püsinud,
vtõi lastud püsida, võõrkeelte
maaümaklassis, tänu Jiunalale ja
õigemeelsete valitsejaite kindlale
hoiaiküle. Mõttetargalt võiks lisa-dfca,
öt inimese kui indivüdi ras­keim
ülesanne on valitseda iseen-niast:
21. oktoobril, algaval E K K T i J^
^ aastanäitusel esineh järjekord-|näisjvanameistri^^^k^
selt kümme kunstnikku koi- vüsis.
mest-neljästkünmest' Toronto' Benila, Vommi, kunst ön seda
ja ümbruskonna eesti päritolu hinnatavam, et >kul i k i r j u t a^
kunstnikkonnast 49 teosega. . kõnelda 'raihw^^ ja
URVE AEDMÄ esitab lüli, loo-' otsida selle omapära, siis tUnne-dust
ja kiiinesit rahvusvahelise tan, et loova, ta
lasteaiaslta raames. j võiböla ka huvist ornamentika
vastu, ontä võirndine oma 1 ^ ^
ieb lülede ja loodoisega debüteteri- ditele looma juät s ^ raihvaipära»
des, olles sötii suuremat lugupida- sušit, mis viitab otsesSelt ja veen^
mist pälvinud Hamj^ vait eestilikkusele eesti kunstis...
laste .ühiskoimas. j ...Mul on au olnud tema löomin-
HEIMP H E I D A N fcagasdgut, samuti te
ütendriikidest j haiskünstniiku MeitsajkaSniistule maetud
nkkälSkust New Yorgi j^oödist August Vc»mmi, ICK^^
'esitab tä esimeses jä-rjelkorras sa- da varasest lapseipiõlvest ja mta
muti lüli ja löOdust, lisaiks kom- Pean paljastama, et isameeldi-pösitsioonüisöle,
uudislöooningule varn; reljeef ja teos pii muirias-jia
ajutopontireele. : s ajast Eesti iseseisvusajani tehtud
MAI JÄiriTE pakub p e ^ pttureljeef kohvi ,,Kiilltase'' te|s©-
ja koniposjtsiooni uudislocmfeut^^^^fe^^ v
Tobermmy'st ja Manitcmlinl Töötades viimased kaksteist
reit, kus möödundsuvine puhkus' aastat ^isiklikult palju Kanada
teda loominguliselt tiivustias. . j valitsusele ja Kanada valitse^
KAI KÄÄRID esitab iteäsikä£?s,vatesringkonda^^^ ülemaa^
tsivüiseeritud miaailmaga looduse; ilmsetel valitsuse koošvübfaiiis-inspireerivaid
vaateid ja kunsfcrii-! tel seni vaid karikaturistiha,
kuid ka visanditega^ tunnen
alati siirast lUgupidainist ka
võimalusest eesti kunstinäitus­test
osavõtuks.
ävaOdakiš : k u i !
oma kulissidetagust kuijütavkuns-tiiist
vaimuilmia. ^ ^ .
LEIDA LAANEP esitab ennem
kurvaaimellst tänapäeva kui õlis-'g^^ ^ i ^ Põhia-Ameerifea fcuns^
sej^dunudmuusifeat.: I näitustel pole ved aega saanudki
J l A A N M I U A N on endiselt tun- esineda, kuid Venetsueelas jõud-nöteerk
usunägemuslite matki- ^ j^^a Venetsueela kunsti
mises inimkonda . ümbritsevas- aasta^^ räihvusvaheliss©
looduses ia pimeduses. V a n a . ! w n a ema
meistril täitus tänavu 75 eluaas- igõ^rvaie
ERIC PEHAP ikülastab näitust
l2 maha müüa valitsuselle kuuEu-' meelselt.
S miljonit
. WASHINGTON -- ÜhendkiiMdevaM^^ andis nÕusölekU: N.
Liidule 25 m i l j o n i tomii teravilja ^müümiseks. See kogus on 10
mUJorii tonni võrra suurem möödunud aastal venelaste poolt os­tetud
kogudest Ja ületab 7 niiljonltomiS ulatuses 197
Moskva poelt teositatud üllatusliku ostuoperatslooril, mis kruvis
ÜhendiÄde; toiduainete hämad
Ühmdiiiikide valitsuse ringkon­dadest
mainitaikss, et seekord itoi-muvad
müügiopeiratsioonid. vene­lastele
vaiitsiuse kontrolli all ning
need ei põhjusta toiduainete hin­dade
tõusu. Põllumajandus mi­nisteeriumist
kimütatakse, öt '
Ühendriikides on eelmistest aas-iateslt
säilunud suured teiravilja
tagavarad, miledele liitub käes-
: oleva aasta rikkalik
See annab võimaluse valitsusele
kindlakäeliselt turgu' ikorutrollida;
Mõned eksperdid väidavad, et
N. Ludu teraviljasaagi ebaiõnnes-tuonine
sai teatavaks tJliendriiki-des
suvel, imis mõjutas juba süs
nisuhindade tõusu Ameerikas.
Kui näiteiks möödunud aprillis
öõuti' inisü busheli hinnast 3.25
süs tõusis hind juunis 5
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiBiiiiiiiiiiiiiiiin
IVIAALID MütJGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Priricess Ave., WiUowdal©
'iiiililllllllllSiyilSDItnil!li!inilllllllllllllltlillini
Venelased maksvad
nisu eest kuEa; müümisega maa­ilmaturul.
•
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
korraline aastakoosolek peetakse
Torontos, iSesti Majas, laupäeval,
27. okt^iobrü allgusega kell 9.30
hom. Koosolek äigab palvusega
EKN liikme õp. T. Nõmmüm
poolt, järgnevad koosoleku avami­ne
ja rakendamine, tervitus aupea-konsuli;.
Heinsoolt ja ettekanne
„Aktuaalseid välispoliitüisi küši-
; musi*' K. Arrolt. Edasi on päeva-
1978/79. ä. tegevusaasta
MAI JÄRVE, oma õe, ioomin-
„ . • guit aitasin kaasa, kui .ta 'Caraoar
linnaivaatelise maaliga • , • ^ n
, ,. . . -ses oma esimese 'kuju modeUee-kun,
s ti ,t uu.m ,a temaia.t.i.k ,a -paiiut-\' ri.s , sed, a f,k.i ps.i va,la d/e s. >O>l!e n- üil-i-pakkuval
rajal, meelitades valitse- '.^ „ , ^ T , i mait oamelik ja ootan 'j^onevusega
va Värvirikkusega. i l i. r \. .... / •
saabuvat kunstinäitust. -
Isiklikult lahkan endiselt ini­m
e s i värvivalda, otsides hinge AITO VOMM
Maksab Kanadas; Väljaspool Kanadadis
2 1 . -
¥eerciiidciöst@s $10.5®
: K I R I P O S T l CJ k
.USA-š:
19. septembril, mil möödus 85
Züridhi j a Hong ISongi turgudel
müüdud ikulla eest saavad nad vä-!
lisvaluutat, miUega nad k i ^ , , .
maksavad oma t e r a v i l j a o s t u d . ! ~ ^ < ^ ' 1979/80.^^
Mainitakse, et osa > n e ^ ^ : k ^ eelarve, valimised põhikirja
müüakse otseselt Saudi Araabia koosolekul algatatud küsi-mused
ja läbirääkimised.
Enne üldkoosolekut toimub ree­del,
26. oktoobrü EKN tuluõhtu
EKN tegevuse majandusliku aluse
kindlustamiseks. ' :
MOSKVA - Nõukogude Liidus
pn otsustatud pakkuda rahalisi.:
aast^a t4 . ee^rs^\t i sc.i4lmi»va,nn^aoi;s-.t^vvao laulja ja fp..r.e..e mi.a. ld, , ct ,h oid, ä .m ejM ja —na isA l pedV agoagi. Alek, san%de r \A rdne n. S.U. E- too,l p^a ras.t ^s^e'd^aJ, fk umad on• l ou^d/r-
nist, •a vati tema su••m ii-1k o1h,a s Lira ••hu*tvr u ' ,ö ujd pension, ile m.in.e.k u ikka. M. e-.
r • r r o ^ÖI^C M Mevad peisiomle 60-, naised
kunagise koolunaja semal males- ...aastastelt Tegelikiilt ainult Vä- "^^-^^^^
tustahvel. Mälestustahvli avamisel ™ ja rääkimine bioloogi^
meemitati. Lkänemaalt sirgumid W^^^^^^^^^LTS l^^est s e l ^ h a s t " . Pool aega t e^
muusikameest. Oma õpet ja ^ P^^«>n^t ^ vahe aradami-kolleegi
olid tulnud sürniiaastapäe-v ,* .--
vai mälestama Elsa Maasik ja . '
Hendiik Kumm, Tälünna konser-;^^^^^^^^^^
^vatoOTiumi õppejõud ja üliõpila-! sõna ja muusikaga. Esinesid Haai)- tab Hamburgi ülikoolis, on sää­sed.
Mälestustalivli avamisel viibi- salu lastemuusikakooli noored nud juba mitmeid rahvusvahelisi
sid ka tema sugulasied, nende hui- viiuldajad ja Martna 8-Massilise tonusitusi saksa kefele ©riteadlar j
gas tema St^astame^õde Veera.. kooli-õpüased.:'^ - / ^®na. , '
SIOTTGART (ER) >-^^^ S ^
raadio edastas 2. program-niis
45-minutüise saate lastekeele
'^est saatest kuulus tuntud eesti
naiskeeleteadlase Els Oksaare uu-s^
imuste ja avaldistele selle teema
Prof. Els Oksaar, kes õpe-
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse:
Aastas $72.—, poolaastas $36.—, veerandaastas
Aadressi muudatus 50 centi.; üksiknumbri hind 45 c < ^
Kanada' aadressidele palume märkida ,,FOSTALCÕBE" Ja ;
USA aadressidele ,>ZIP OODE''
' Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele. [
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks— tavahs® / Idripoš^ alates „1 •* - -
197 .Tellimise katteks lisan $ : sünjuures
rahas / tshekiga/ rahakaardiga. (Raha saata ainult