1987-08-20-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr; 6Ž: > - st
'St:-:':;.
iõustiku
Irtis rahkesti võistlejaid
Kõige tulemuslikumalt
Elju Kubi naiste kettahei-;
aivo Mägi 800 meetri
Kubi heitis ketast 64.04
on ainult 40 sm vähem
ordist. Mägi jäi neljan-id
saavutas hooaja alguse
ljutõotava aja 1.47,75.
|na Kalevi" võrkpalli-id
käis võistlusturneel
kus pidas Birma koon-
|eli mängu, võites kolm ja
ühe. Pealtvaatajaid oli
lat. Nii suure publikuhul-
[ole Kalev" veel kunagi
id.^Noorte meeskond käis
las Ida-Saksamaal, kus
?ks oli kuus võitu, koini
®
sportlastee suurima võidu
22-aastane Jüri Jaansoo
tulles esikohale ühesel
Liidu meistrivõistlustel
(es. Mullu võitis ta hõbe-
!,,Hõbedaga" tuli seekord
uste paariskahestel teise
litnud Reet Palm, ka Pär-
Jüri Jaanson
liiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiituniitriiiiiiiiiiiüst
inäe. ongi! Võime minna.
11. Jah.-kõik mehed tulid
ippunud, kuigi see oleks
menud punkri põrandad
algust loomulikult ka ei
d komistada ja auku kuk-kud
ja tänu sellele tulid
alik olnud, ka ära joosta,
olnud kuigi raske tänavale
ihvatlevat võimalust ei
Kui kätte saavad, panevad
Etsinud ja magan kuni hom-^
lakse ülesse, seda siis, kui
irata. Oleme väga tihedalt
[uleppe kohaselt keeravad
Seisame jälle väljas ja
)uks ometi tuleb ohvitser ja
•;id, mitte enam numbreid,
magu arvasimegi, jääme
1. ronime peale. Küsime, et
•STIST
) idame Tondile. Targemad
see tähendavat kindlat
?idavat olema Tondil vahe-
[|ud teenistus Venemaal,
siis seersantide kooli,
[ähem kindel: Afganistani
fiiakse eelnevalt Tashkenti
petud, võib loota, et lähme
iii me isekeskis arutame,
rnuste käest küsimine ei ao-see
salatsemine,
nagu alati: seismine ja
meks väga kaua passida,
meditsiiniline läbivaatus,
hakkame jooksma ühestt
Itmesugustest kabinettidest.
^ V vv
Mitmekiiltiieri mmlster David Crombie soovites
Toronto Historical Board koos Kanada mitmekultuurlls-siise
ministeeriumiga korraldasid Toronto Ethnic Journalists
and Writers Clnb |0. aastapäeva puhul vastevõte ajaloolisele
komiteele kuuluvas Spadina House'i aias. Vastuvõtt oli korraldatud
enam kui paarisajale külalisele tunnustuseks etniliste
ajakirjanike poolt antud kaasabi eest ajaloolise komis-
•. • • jt • • •
Vastuvõtu avas Toronto History
Board esimees, tutvustades komitee
tööd ja komitee halduses
olevaid ajaloolisi ehitusi. Toronto
Community Advisory Gommittee
liige rääkis plaanitsetavast Toronto
Muuseumist, misjärel minister
David Grombie meenutas Spadina
HouseM andmist Toronto ajaloolisele
komiteele. 1866. aastal
ehitatud maja sisustus on jäänud
sellesse seisukorda nagu seal
elati. Minister mainis, et hoones
on Toronto ajalugu kõigile arusaadavas
vormis.. Toronto Historical
Board on vahendajaks teiste
kanadalastega siinses mitmekul-^
tuurilises ühiskonnas. Spadina
House- i aga vajatakse tprontolas-tele
ajaloo õpetamiseks ja etniliste
ajakirjanike ülesanne on sellelinna
ajaloo tutvustamine oma rahvusgrupis,
^ , ,
Minister D. Crorpbie andis
ajakirjanike klubi esimehele dr.
0. Sokolskyle üle tunnustusplaka-ti
endise Toronto linnapea ja praeguse
mitmekultuurilisuse ministri
David Crombie allkirjaga.
Toronto Ethnic Journalists and
Writers Club esimees 0.
Sokolsky avaldas ministrile ja ajaloolisele
komiteele tänu tähtpäeva
tähistamise eest ja andis pikema
ülevaate klubi asutamisest 1977.
a. augustis, loetledes ka asutajaliikmeid
ja nende teeneid ning
andis klubi poolt ilmunud
koguteosed üle ministrile ja ajaloolisele
komiteele.
Toronto Ethnic Journalists and
Writers Glub'il on paarsada liiget,
nende hulgas eesti ajalehtede
toimetajaid ja kaastöölisi.
Vastuvõtust võtsid osa EKN
esimees L. Leivat, Ganadian Mul-ticulturalism
Gouncil liige Ruho
Paluoja abikaasaga, EKK president
Stel la Kerson, August Nõmmik
Abikaasaga, Aadu Raudkivi,
Valve Andre ja H. Oja.
10. juulil viibis läbireisul Londonis
filosoofia doktor Toomas E.
Karmo tulles.otse Singapurist, kus
ta töötas ^ajutise lektorina
(„Visiting Fellow") kaheaastase
töölepinguga sealse ülikooli
juures. Ta tutvus E.V. Saatkonna
hoonega ja külastas ka Eesti Maja.
Tal on-kavas pärast sugulaste
külastamist Bradfordis siirduda
Norra ja USA kaudu tagasi kodumaale
Kanadasse.
Toomas Karmo, kes sündis
1953.a. Truro's, N(|)va Scotia,
alustas oma akadeemilist karjääri
1974.a., mil ta lõpetas Halifaxi
ülikooli BA kraadiga filosoofias.
Samal teadusealal saavutas ta
1976.a. St. Johnis College^is Ox-fordis
B. Phil ja saiiias 1978.a. D.
Phil. kraadid. Tema doktoriväitekiri
käsitles juhtumise-eksisteerimise
sisu/vormi
mõisteid analüütilise metafüüsika
alal.
Aastail 1978.-1985. viibis dr.
Karmo Austraalias Melbourne'! ja
Armidale'i (New England) ülikoolide
juures lektorina ja teadusliku
uurijana peamiselt formaalse
loogika alal. Päpst seda viibis ta
kaks aastat Singa^puris. Käesoleval
aastal siirdub ta Notre Dame
ülikooli juurde Ifidianas, USA-s,
kus tal on kavas uurida keskaegse i
filosoof-teoloogi St. Thomas
Aquinas'i teese moodsa analüütilise
metafüüsikafilosoofilise
loogika seisukohalt.
Dr. Karmo on avaldanud umbes
kümme filosoofilist artiklit Suurbritannia,
USA ja Austraalia
eriala-ajakirjanduses.
Singapurist tulnud õpetlasel on
mõndagi huvitavat jutustada selle
väikese vabariigi elust. Üheparteilise
valitsuse range kontrolli
all, mis on midagi tavalise demokraatia
ja puhtakujulise totalitaarsuse
vahepealset, on Singapur
midagi arenenud tööstusmaa ja
nn.„kolmanda maailma'* arengumaa
vahepealset. Rahvas on
töökas ja ühiskondlikku koguprodukti
isiku pealt võiks võrrelda
Itaalia või Iisraeliga.
E.H.
Keheteistkümnendat korda andis
Soome Kirjanduse Selts
(Suomalaisen Kirjallisuuden Seu-ra)
välja auhinna tõlkijale, kes on
viinud soome kirjandust võõrkeeltesse.
1987. aastal määrati auhind
eestlannale Piret Salurile. Auhinna
andis isiklikult üle Soome
kultuurimioister Anna-Liisa
Piipari.
Varem vene ja inglise lasteraamatute
tõlkijana tuntud Piret
Saluri eestinduses on seni ilmunud
Hannu Mäkelä Hobune, kes
kaotas prillid ära*' (1983), sama
kirjaniku ,Härra Huu" (1985).
Järgnesid Ilkka Pitkäse „Pasi ja
^<^^*•^v.^^^v^.*•'•^v.^^x•;.^^^^^^v^^v.v,^'^•;•*••.•'•'••.•yy/yy'•'•'•'•'•••\'yyyy-'-\\\-yy-y-\'\-yyy-'-'-\\'yyyy-'-'-^^^
5iSi;iSi;iÄK^^
^<>m><\ -.(«t-^e ti^^^'Ai '
ViibJ t<-''^i\ - • >* j * ' i'AA^
\ , / ' ^ / ' i^^^>'J?^ ' ' J - ><•
'iAiK^ ' ^ ' ^ < ' ' ' ' r * • *<-j''
Haruldaee postkaart Eesti lähemast minevikust, pärit
tagaküljel osi järgmine tekst:, ,Hymnese noodid: Koori,
postkaardid wõib tellida P.Mühlbergi juur
Raidi kogust.. Kaardi
ja orkestri tarwis ning
9 omas majas0^
Eesti tutvustamise aastal on vajalik esile tSsta viimaste
gem taiita. Alljärgnevalt on
liskeelsete ja muus keeltes teoste üle bibliofiilse
Seda tuleb täiendada ka samasuguste eestikeelsetega^ sest me
Ise vajame ajakohast informatsiooni olukorrast
Rein Taagepera, ,,Softening EESTI KEELES:
without liberalization in the Soviet
Union". (University Press 1984,
243 lk.).
Suure-Jaani laulu- ja mänguseltsi
, ,Ilmarine^' 1 (X). aastapäeva
puhul toimus 27. juunil Suüre-
Jaanis laulupäev, millest võttis
osa üle 20 koori, nende hulgas üks
koor ka Lätist. Ülcljuhiks oli
Siiure-Jaani koori- ja orkestrijuht
Albert Penttinen.
0 .
,, Lisandusi mõtete ja uudiste
vabale levikule Eestis"!, Ilja IIL
Sirje'sinilind, „Estonia in the (EyVAW84,230 4-^180 ^ lk.),
prison of Nations". (Eesti Sirje Sinilind, ,,Mon^^^^^^^
rahvuspoliitika aspektidest .
(Eesti Rahvusfond; 1983, 95 Ik.^
Agu Kriisa, „Ökupeeritud Eestist''(
EVL 1983,175 lk.):
,,Märt Niklus. Jüri
(EVVA 1983, 208 IkO.
Peeter Gustavson, , .Tänapäeva
itiured Eestis". (EMP &
Rahvusfond 1984, 48 lk.).
Aarand Roos, ,,Estonia, a na-tion
unconquered'V. (ÜEKN
1985, 96 lk.).
Roberf Raid, ,,When the
Soviets oome" I ja
s 1986, 244 4- 279 lk.).
Harri Mõtsnik, ,,What is nee-ded
for peace?". Eesti Vaimulik .. ^^^^^^^^^^^^^^^^
Need on viimasel viiel aastal i l munud
raamatud ja see nimekiri
võiks veelgi täielikuiti olla. Need
tõendavad, et Eesti tutvustamine
on olriüd pidev protsess, juba
aastatega kindlaks kujunenud.
Raamat 1986, 64 lk.)
Toivo Raun, Estonia and Es-tonians"
(Hoover Institution
Press 1987, 300 lk.).
ROOTSI K E E L E S:
Vello Pekomäe, ,,Esdand
genom tidema". (EMP & Välis-
Eesti 1986, 320 lk.).
Rootsi keeles on arvukalt Andres
Küngi ja Ülo Ignatsi raamatuid
ilmunud, millega Vaba Eestlase**
toimetusel pole olnud.võima-. • ^ , w , , ~ v - ^ , ^ ^ v « ' - • / .^,v« •
tutvuda. USURANDUR nr. 4-1987.
Võõrsilasuva Eesti Baptistide
Maai 1 maiiidu ajakirjas on
avaldatud Taimi Proosi
kommen**. (Boreas 1983, 670 Läänemere lood W * * , O . T .
lk.). „Uhkus**,,,Püha Vaim n*% A.
' Roosi ,,Austamise vormidest**,
Waltari j,Võõras mees tuli tallu** K. Raid usutleb pastor E. Toom-
(1984) , Esko Raento ,,Sügis ja puudVaatlusi ja võimalusi**, K.
pimedus**, Pentti Saarikoski„On Medri,jHinge igatsus", A, ja T.
või ei ole; Euroopa serval*^ Proosi -^Austraalia kiri
(1985) , Leena Krohni , ,Inimküu- Kirvese „Vancouveri Eesti Ühen-es'*
ja Raija Siekkise ,,Elu kesk- datud koguduse juuber*, nende
Pärnu rajoonis korraldati Uulu
päev. Sellega tähistati Pärnu
kihelkonna I laulupäeva 120.
aastapäeva. Peale kõdurajooni oli
osalejaid mujaltki, kokku üle 30
koori. Laulupäeva üheks osaks oli
kohalikus maakultuurimajas Uulu
päeva konverents.
Hiiu kalurikolhoosi ,,Hiiui
Kailur** taidlejad, rahvatantsurühm,
rahvapilliansambel
, vManni** ja naiskvartett|
külastasid Leedus Klaipedat. Oldi
sealse kalurikolhoosi ,,Kintai**
külaliseks, esineti kalurite päeva
a Klaipeda
SAKSAKEELES:
Robert'Raid ,,Wenn die Sovjets
''. vahel vaimulikke luuletusi J.
Auhinna üle andmist märgiti Laanemetsa, A. M . ja N.Kõrma
soome ajakirjanduses. Eelmisel : sulestjärelehüüdeid jajuubelisün-aastal
oli selle auhinna ^saanud nipäevi. Teateid konverentsist
soome-röotsi kirjanik Bo Carpe- Rootsis, Vancouveri ja Toronto
baptisti koguduste
Saarlased niuretsevat maastikupildist
kaduma läinud pukktüuli''
kute pärast. 24. juunil avati
Saaremaa Koduloomuuseumis
kümnes tänavune näitus ~ Jüri
Koppeli fotoseeria ,,Võõras
mure**. Kuressaare linnuse
kaitsetomis oli välja pandud 33
fotot, mis väljendasid autori
südamevalu Saaremaa kuulsate
pukktüulikute saatuse pärast.
Sama linnuse keldrikorrusel
toimus Saaremaaga tihedalt
seotud baltisakslasest maaiikunst-niku
Otto Friedrich Theodor von
Moelleri (1812---1984) 175. sün^
niaastapäevä tähistav näitus. Väljapandud
tööd, iriaalid j a joonistusad
pärinesid Riiklikust Kunstimuuseumist.
Esmakordselt oli
külastajail võimalik näha Kaarma
koolile kuuluvat kaunist maali
„Abikaasa portree* *, mis avastati
ja restaureeriti tanu kauaaegsele
kooli direktorile Urve Kirsile.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 20, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-08-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870820 |
Description
| Title | 1987-08-20-07 |
| OCR text | Nr; 6Ž: > - st 'St:-:':;. iõustiku Irtis rahkesti võistlejaid Kõige tulemuslikumalt Elju Kubi naiste kettahei-; aivo Mägi 800 meetri Kubi heitis ketast 64.04 on ainult 40 sm vähem ordist. Mägi jäi neljan-id saavutas hooaja alguse ljutõotava aja 1.47,75. |na Kalevi" võrkpalli-id käis võistlusturneel kus pidas Birma koon- |eli mängu, võites kolm ja ühe. Pealtvaatajaid oli lat. Nii suure publikuhul- [ole Kalev" veel kunagi id.^Noorte meeskond käis las Ida-Saksamaal, kus ?ks oli kuus võitu, koini ® sportlastee suurima võidu 22-aastane Jüri Jaansoo tulles esikohale ühesel Liidu meistrivõistlustel (es. Mullu võitis ta hõbe- !,,Hõbedaga" tuli seekord uste paariskahestel teise litnud Reet Palm, ka Pär- Jüri Jaanson liiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiituniitriiiiiiiiiiiüst inäe. ongi! Võime minna. 11. Jah.-kõik mehed tulid ippunud, kuigi see oleks menud punkri põrandad algust loomulikult ka ei d komistada ja auku kuk-kud ja tänu sellele tulid alik olnud, ka ära joosta, olnud kuigi raske tänavale ihvatlevat võimalust ei Kui kätte saavad, panevad Etsinud ja magan kuni hom-^ lakse ülesse, seda siis, kui irata. Oleme väga tihedalt [uleppe kohaselt keeravad Seisame jälle väljas ja )uks ometi tuleb ohvitser ja •;id, mitte enam numbreid, magu arvasimegi, jääme 1. ronime peale. Küsime, et •STIST ) idame Tondile. Targemad see tähendavat kindlat ?idavat olema Tondil vahe- [|ud teenistus Venemaal, siis seersantide kooli, [ähem kindel: Afganistani fiiakse eelnevalt Tashkenti petud, võib loota, et lähme iii me isekeskis arutame, rnuste käest küsimine ei ao-see salatsemine, nagu alati: seismine ja meks väga kaua passida, meditsiiniline läbivaatus, hakkame jooksma ühestt Itmesugustest kabinettidest. ^ V vv Mitmekiiltiieri mmlster David Crombie soovites Toronto Historical Board koos Kanada mitmekultuurlls-siise ministeeriumiga korraldasid Toronto Ethnic Journalists and Writers Clnb |0. aastapäeva puhul vastevõte ajaloolisele komiteele kuuluvas Spadina House'i aias. Vastuvõtt oli korraldatud enam kui paarisajale külalisele tunnustuseks etniliste ajakirjanike poolt antud kaasabi eest ajaloolise komis- •. • • jt • • • Vastuvõtu avas Toronto History Board esimees, tutvustades komitee tööd ja komitee halduses olevaid ajaloolisi ehitusi. Toronto Community Advisory Gommittee liige rääkis plaanitsetavast Toronto Muuseumist, misjärel minister David Grombie meenutas Spadina HouseM andmist Toronto ajaloolisele komiteele. 1866. aastal ehitatud maja sisustus on jäänud sellesse seisukorda nagu seal elati. Minister mainis, et hoones on Toronto ajalugu kõigile arusaadavas vormis.. Toronto Historical Board on vahendajaks teiste kanadalastega siinses mitmekul-^ tuurilises ühiskonnas. Spadina House- i aga vajatakse tprontolas-tele ajaloo õpetamiseks ja etniliste ajakirjanike ülesanne on sellelinna ajaloo tutvustamine oma rahvusgrupis, ^ , , Minister D. Crorpbie andis ajakirjanike klubi esimehele dr. 0. Sokolskyle üle tunnustusplaka-ti endise Toronto linnapea ja praeguse mitmekultuurilisuse ministri David Crombie allkirjaga. Toronto Ethnic Journalists and Writers Club esimees 0. Sokolsky avaldas ministrile ja ajaloolisele komiteele tänu tähtpäeva tähistamise eest ja andis pikema ülevaate klubi asutamisest 1977. a. augustis, loetledes ka asutajaliikmeid ja nende teeneid ning andis klubi poolt ilmunud koguteosed üle ministrile ja ajaloolisele komiteele. Toronto Ethnic Journalists and Writers Glub'il on paarsada liiget, nende hulgas eesti ajalehtede toimetajaid ja kaastöölisi. Vastuvõtust võtsid osa EKN esimees L. Leivat, Ganadian Mul-ticulturalism Gouncil liige Ruho Paluoja abikaasaga, EKK president Stel la Kerson, August Nõmmik Abikaasaga, Aadu Raudkivi, Valve Andre ja H. Oja. 10. juulil viibis läbireisul Londonis filosoofia doktor Toomas E. Karmo tulles.otse Singapurist, kus ta töötas ^ajutise lektorina („Visiting Fellow") kaheaastase töölepinguga sealse ülikooli juures. Ta tutvus E.V. Saatkonna hoonega ja külastas ka Eesti Maja. Tal on-kavas pärast sugulaste külastamist Bradfordis siirduda Norra ja USA kaudu tagasi kodumaale Kanadasse. Toomas Karmo, kes sündis 1953.a. Truro's, N(|)va Scotia, alustas oma akadeemilist karjääri 1974.a., mil ta lõpetas Halifaxi ülikooli BA kraadiga filosoofias. Samal teadusealal saavutas ta 1976.a. St. Johnis College^is Ox-fordis B. Phil ja saiiias 1978.a. D. Phil. kraadid. Tema doktoriväitekiri käsitles juhtumise-eksisteerimise sisu/vormi mõisteid analüütilise metafüüsika alal. Aastail 1978.-1985. viibis dr. Karmo Austraalias Melbourne'! ja Armidale'i (New England) ülikoolide juures lektorina ja teadusliku uurijana peamiselt formaalse loogika alal. Päpst seda viibis ta kaks aastat Singa^puris. Käesoleval aastal siirdub ta Notre Dame ülikooli juurde Ifidianas, USA-s, kus tal on kavas uurida keskaegse i filosoof-teoloogi St. Thomas Aquinas'i teese moodsa analüütilise metafüüsikafilosoofilise loogika seisukohalt. Dr. Karmo on avaldanud umbes kümme filosoofilist artiklit Suurbritannia, USA ja Austraalia eriala-ajakirjanduses. Singapurist tulnud õpetlasel on mõndagi huvitavat jutustada selle väikese vabariigi elust. Üheparteilise valitsuse range kontrolli all, mis on midagi tavalise demokraatia ja puhtakujulise totalitaarsuse vahepealset, on Singapur midagi arenenud tööstusmaa ja nn.„kolmanda maailma'* arengumaa vahepealset. Rahvas on töökas ja ühiskondlikku koguprodukti isiku pealt võiks võrrelda Itaalia või Iisraeliga. E.H. Keheteistkümnendat korda andis Soome Kirjanduse Selts (Suomalaisen Kirjallisuuden Seu-ra) välja auhinna tõlkijale, kes on viinud soome kirjandust võõrkeeltesse. 1987. aastal määrati auhind eestlannale Piret Salurile. Auhinna andis isiklikult üle Soome kultuurimioister Anna-Liisa Piipari. Varem vene ja inglise lasteraamatute tõlkijana tuntud Piret Saluri eestinduses on seni ilmunud Hannu Mäkelä Hobune, kes kaotas prillid ära*' (1983), sama kirjaniku ,Härra Huu" (1985). Järgnesid Ilkka Pitkäse „Pasi ja ^<^^*•^v.^^^v^.*•'•^v.^^x•;.^^^^^^v^^v.v,^'^•;•*••.•'•'••.•yy/yy'•'•'•'•'•••\'yyyy-'-\\\-yy-y-\'\-yyy-'-'-\\'yyyy-'-'-^^^ 5iSi;iSi;iÄK^^ ^<>m><\ -.(«t-^e ti^^^'Ai ' ViibJ t<-''^i\ - • >* j * ' i'AA^ \ , / ' ^ / ' i^^^>'J?^ ' ' J - ><• 'iAiK^ ' ^ ' ^ < ' ' ' ' r * • *<-j'' Haruldaee postkaart Eesti lähemast minevikust, pärit tagaküljel osi järgmine tekst:, ,Hymnese noodid: Koori, postkaardid wõib tellida P.Mühlbergi juur Raidi kogust.. Kaardi ja orkestri tarwis ning 9 omas majas0^ Eesti tutvustamise aastal on vajalik esile tSsta viimaste gem taiita. Alljärgnevalt on liskeelsete ja muus keeltes teoste üle bibliofiilse Seda tuleb täiendada ka samasuguste eestikeelsetega^ sest me Ise vajame ajakohast informatsiooni olukorrast Rein Taagepera, ,,Softening EESTI KEELES: without liberalization in the Soviet Union". (University Press 1984, 243 lk.). Suure-Jaani laulu- ja mänguseltsi , ,Ilmarine^' 1 (X). aastapäeva puhul toimus 27. juunil Suüre- Jaanis laulupäev, millest võttis osa üle 20 koori, nende hulgas üks koor ka Lätist. Ülcljuhiks oli Siiure-Jaani koori- ja orkestrijuht Albert Penttinen. 0 . ,, Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis"!, Ilja IIL Sirje'sinilind, „Estonia in the (EyVAW84,230 4-^180 ^ lk.), prison of Nations". (Eesti Sirje Sinilind, ,,Mon^^^^^^^ rahvuspoliitika aspektidest . (Eesti Rahvusfond; 1983, 95 Ik.^ Agu Kriisa, „Ökupeeritud Eestist''( EVL 1983,175 lk.): ,,Märt Niklus. Jüri (EVVA 1983, 208 IkO. Peeter Gustavson, , .Tänapäeva itiured Eestis". (EMP & Rahvusfond 1984, 48 lk.). Aarand Roos, ,,Estonia, a na-tion unconquered'V. (ÜEKN 1985, 96 lk.). Roberf Raid, ,,When the Soviets oome" I ja s 1986, 244 4- 279 lk.). Harri Mõtsnik, ,,What is nee-ded for peace?". Eesti Vaimulik .. ^^^^^^^^^^^^^^^^ Need on viimasel viiel aastal i l munud raamatud ja see nimekiri võiks veelgi täielikuiti olla. Need tõendavad, et Eesti tutvustamine on olriüd pidev protsess, juba aastatega kindlaks kujunenud. Raamat 1986, 64 lk.) Toivo Raun, Estonia and Es-tonians" (Hoover Institution Press 1987, 300 lk.). ROOTSI K E E L E S: Vello Pekomäe, ,,Esdand genom tidema". (EMP & Välis- Eesti 1986, 320 lk.). Rootsi keeles on arvukalt Andres Küngi ja Ülo Ignatsi raamatuid ilmunud, millega Vaba Eestlase** toimetusel pole olnud.võima-. • ^ , w , , ~ v - ^ , ^ ^ v « ' - • / .^,v« • tutvuda. USURANDUR nr. 4-1987. Võõrsilasuva Eesti Baptistide Maai 1 maiiidu ajakirjas on avaldatud Taimi Proosi kommen**. (Boreas 1983, 670 Läänemere lood W * * , O . T . lk.). „Uhkus**,,,Püha Vaim n*% A. ' Roosi ,,Austamise vormidest**, Waltari j,Võõras mees tuli tallu** K. Raid usutleb pastor E. Toom- (1984) , Esko Raento ,,Sügis ja puudVaatlusi ja võimalusi**, K. pimedus**, Pentti Saarikoski„On Medri,jHinge igatsus", A, ja T. või ei ole; Euroopa serval*^ Proosi -^Austraalia kiri (1985) , Leena Krohni , ,Inimküu- Kirvese „Vancouveri Eesti Ühen-es'* ja Raija Siekkise ,,Elu kesk- datud koguduse juuber*, nende Pärnu rajoonis korraldati Uulu päev. Sellega tähistati Pärnu kihelkonna I laulupäeva 120. aastapäeva. Peale kõdurajooni oli osalejaid mujaltki, kokku üle 30 koori. Laulupäeva üheks osaks oli kohalikus maakultuurimajas Uulu päeva konverents. Hiiu kalurikolhoosi ,,Hiiui Kailur** taidlejad, rahvatantsurühm, rahvapilliansambel , vManni** ja naiskvartett| külastasid Leedus Klaipedat. Oldi sealse kalurikolhoosi ,,Kintai** külaliseks, esineti kalurite päeva a Klaipeda SAKSAKEELES: Robert'Raid ,,Wenn die Sovjets ''. vahel vaimulikke luuletusi J. Auhinna üle andmist märgiti Laanemetsa, A. M . ja N.Kõrma soome ajakirjanduses. Eelmisel : sulestjärelehüüdeid jajuubelisün-aastal oli selle auhinna ^saanud nipäevi. Teateid konverentsist soome-röotsi kirjanik Bo Carpe- Rootsis, Vancouveri ja Toronto baptisti koguduste Saarlased niuretsevat maastikupildist kaduma läinud pukktüuli'' kute pärast. 24. juunil avati Saaremaa Koduloomuuseumis kümnes tänavune näitus ~ Jüri Koppeli fotoseeria ,,Võõras mure**. Kuressaare linnuse kaitsetomis oli välja pandud 33 fotot, mis väljendasid autori südamevalu Saaremaa kuulsate pukktüulikute saatuse pärast. Sama linnuse keldrikorrusel toimus Saaremaaga tihedalt seotud baltisakslasest maaiikunst-niku Otto Friedrich Theodor von Moelleri (1812---1984) 175. sün^ niaastapäevä tähistav näitus. Väljapandud tööd, iriaalid j a joonistusad pärinesid Riiklikust Kunstimuuseumist. Esmakordselt oli külastajail võimalik näha Kaarma koolile kuuluvat kaunist maali „Abikaasa portree* *, mis avastati ja restaureeriti tanu kauaaegsele kooli direktorile Urve Kirsile. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-08-20-07
