1984-09-25-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National UjvaTv 55 gc^
TEISIPiUltVAL
NJEUAFAEVAL
Nr. 71 (3088) XXXin aastakäik Teisipäeval, 25. septembril 1984p Tuesday, September 25,1984 tSssOmnmbri hind 70 mtf
•maa
kindfcaLsoovitäb V'^-^^^
miirkgciasi I
Lätlaste globaalselt pidustuselt Münstedsr vaibadiasiemoiiisti-atsiodnil nõuti venelaste lahkumist Eestist,
tist ja Leedusto •
HILDESHEIM, Lääne-Saksa- 1
maa ^ NATO jõudude ülemjuha- i
taia Euroopas USA kindral Ber- I
aard Rogers ütles, et uued närvi- 1
ga&si kahurimürsud ja pommid tu- I
lpks valmistada USA's ja hoida |g
seal Lääne-Euroopa liitlastele ka- |
sutamiseks; üks selHste relvade la- f
du võiks hoida Varssavi pakti |
maad selliste. relvade kasutamisest, 1
nagu tehti mMgaasidega II; maa- J
y;^a^ojas. Ka võiks' see olla läbi- |
rääkimiste tugevdamiseks nende 1
keelustamise kokkuleppe sõlmimi- |
•.^#-!-' • ' E..
ICciiicidci võtab oniaks 1
TORONTO - Uus konservatüvi- |
de valitsus andis selge signaali =
maailmajuhtidele, et Kanada tahab |
tulevikus rohkem läheneda ÜSA'le i
omasele abistamisliihile. Finants- 1
minister MichaelWilson võttis sel- 1
le liinij kui ta rääkis vaeste rah. i
vaste võlgade probleemist Toron- 1
tos pisetud konverentsil. Seda pee- 1
Svaev takse selgeks märgiks, et peami- i
Soome ajstldijandiise teatd streikisid Muuga sadama
soomlastest ehitajad pärast lõunat komapäeval, 5. septembril.
Streigi põhjuseks olid lahlorvamised palgalsiisteenii üle.
Muuga sadamat on praegu ehitamas rohkem kui 400 soomlast
Suve jooksul on nad juba paar korda streikinud. Töölised
on siliidisfanud tööandjaid, et pesemisruumid, käimlad
jne. on puudulikud ja et koUektiivlepingust ei peeta kinni
Sadamat ehitavad isoome ettevõtted EKE kontsern ning Poiv
fal Group. Tööandjate ning kommunistide pOolt juhitud Ehi-tustööliste
LHdu esmdajad pidid Jätkama oma läbirääkimisi
reedel, 7. septembril.
Muuga ehitustele on toodud ka suurel arvul niinimetatud
mittekvalifitseeritud tööjõudu Venemaalt, Tegemist on elukutseliste
rändtöölistega, kellede^ koiravõimudel on pidevaid
raskusi. Joomine on kohutav, kuid Iseilega kaasnevad ka muud
nähted, nagis alalõpmatud kaklused ja üldise korra rikkumised.
•
Löömingutega seosesolevad tapmised olevat tavalised,
et neile ei pööratavat enam mmgit erilist tähelepanu.
Tallinlased aga kardavad, et sadama valmides jäävad paljud
„nomaadid'^ paiksek^s ja toovad N. Liidu aladelt läänelisse
nister Brian Mulroney kavatseb l ä - s Eeistisse ka oma sugulased. Seega rikastub Eesti
bi viia oma valimisvõitluse lubadu- I nis kahtlase võõra ja soovimatu elemendiga.
pealinn kau- s
se lähemate sidemete loomiseks =
:ÜSA-ga. llillSllllililUililiiilllliSilllllillliUlllllliillliiilliiilHIiiililllllilllill^
lllemba^lins^st kokkutulekust võttis @sa
Juuli lõpul toimus^ lätlastel Münsteris, Saksamaal M Läti ülemaailmne bülupidE^^^^j^
Mnfoes 5000 inimese osfaVõtuI. Münsteri linnas äratab eriti suurt tähelepanu vabadosdemonštratsioon iah-
Tuslippude aU, Jtek([k^ Lätiga nõuti vafoadusit ka Eestileja Leedule»
. , . . „ 11 tegelevad läti muusika tutvüstaim-^^ ^^^^^'1^
J t a m i s e L ütles tervitusi HaHe ^gga paljudes maades: d^^^
Mwnstedandis Lau Maailmahidu^ ;^ . ^ „ ^^^^^^ ^ ^^^b^^
esimees dr. O. Pavlovskis New Samal ontul toimunud ,,baM loo- j^jj^^^^^g^^^j
Yorgist, laulsid laste- ja noorte- duse rüppes"Müjisten vabaõhu-koorid
ning noorteorftester Andris muuseumi maa^aial rahuldas vist
Vitolinsi juhatusel Stokholmist. väheseid, .kuigi osavõtt sellest oli
elav. • •• '• •
Toronto Eesfi Seltsi esimehdts
keos^lek kiitis hea^^^^
Toronto Eesti Seltsi korraline aastäpeakoosolek peeti möödunud neljapäeval kuni 3ö-liikmelise osavõtu^
gu Kuna ettenähtud ajaks polnud küllalt liikmeid koös algas see põhiMrJa kohaselt tunniajalise hilinemi-
Sahial päeval tdimus saksa ajakirjanduses
ja televisioonis laialdast
tähelepanu äratanud rongkäik,
milline lõppes Münsteri
toomkiriku esisel väljakul.
Toimus ; pidulik mälesüisaktis,
ku^ koorilaulud kõlasid piiri-seadmete
vahetus läheduses.
Selle ürituse korraldamine bii Kohalik saks^^ elanikkond Oli sel-jäetud
peamiselt yabaõhumuu- le sõidu mõttest teadlik, paljud
Iseumi personali hooleks, olid tee äärde ja jaamadesse ko-
Koosolekta avas esimees Anne
IÜ3 TüU, lugedes ette aasta jooksul
surma" läbi lahkunute nimed,
keda väikse^ leinaseisakuga mälestati
Koosolieku juhatajaks valiti H .
ja protokollijaks Epp Aruja.
osavõtjad, peamiselt erariides inimesed,
kandes inimõigusi ja vabadust-
taotlevate tekstidega transpa-rente,
millistel Balti riikidele teh-tud
ülekohut ja ka ülerelvastuse
.1,. .. 1 t. 1 r - ^ . gunenud, sõbralikult rongile lehvi-
1 milline asjaolu lialvas latiparase|^^g^^ ^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^-^^^^ ^^^^^ ^^^^^-^
Esimese osa sellest moodustasid õhkkonna tekkimist. ^
värviküllaseid rahvarõivaid „ / . , ^ Lätlaste suurüritust võib kõigiti
kandvad tantsugruppide ja koo- ^. Suure menu^osaks^ sai seevasm õnnestunuks lugeda. Eriti meeld^^
ridelükmedi- kes lauldes sam- ¥ 5(Mukmehne-.,?ai^^^JOsta^. läbimöddüd
musid läbi Münsteri vanalimia ZTAX^^^^M^
toomkiriku ;poole.| STj^S^SlatilM
Rogkäigu aeg-ajalt peatuma jää- elu ainetel. Hoogsalt 'esitatud ees- "^t"*^^/^ T> i ^^1^^
des! kandsid rahvatantsijad täna- kava lõppedes ei tabnud aplaus^^^^^^^
vall spontaanselt ette rahvatantse, vaibuda. se piAastub ule Lati. Gumn^^^
mida pealtvaatajate poolt K)hke , , : m
aplausiga kviSeriti. \ r J ^ ^ ! ! ^ / ^ ^ ^ ^ ^elle asutuse täiitšüst:läti:kul-
Neile järgnev grupp rahvarõi-. kujunes läti ühendatud kooride |J^V^^^^^^
vais noormehi rahvusvärvides lip- kontsert, mille motoks oli: Diklist ^ ' . ^ ^ ^ ^
pudega jagasid rongkäigu n a ^ Münsterini. '^^^^^^^^o: .
kaht/.oss^ Jämesid laulupeost vabas^aai^as koondab see ene^
Nimelt toimes BiWiS 1864o aas- a^^^^
tal esimene läti: laulupidu umbes melt mandrilt. N i i käib Münsteri
saja Taulja osavõtul,
järgnes mitmes kohas kohaliku P^^^ olovatQ õpilaste kõrval õpila-tähtsusega
laulupidusid. si Põhja-Ameerikäst, Austraaliast,
^i^^rr.* ^r^ictcti Tir„; Uus-Meremaalt, kui kä teistest
f S k i^nunolrt^ toimus Riias esime-: Euroopa ri^^^^^^ Ka Lätist vii-te
t l d Ä u ^ ^ S läti Ükllaulupidn45 laulukoori- mase paari aasta-jooksul Läände
M c u S te'^k:Äe'^^: S '^^^ aktiw^e; Mlja^ elama :as^^^^^^^
lateenistus peeti puupüsti täis ju- . ^ s Ä
malakojas. Seekordne programm oli M
, ,.. L ,^ kokku seatud, et iga möödunud r^^^^^
Järgnevad päevad olid taidetud üldlaulupeo eeskavast oli üks või
tiheda eeskavaga. See ulatus lau- enam laulu, millised omal ajal lau- ^^^^^^f^
lupeo tähtsamate sündmuste kajas- ^ -^^^^ iseloomtustavaiks j^^g. sioppmuÄ.
tusist kabareeni kõverpeeglis, kurn p^j^^ideks olid kujmienud. Väi^^: ^^^^^^^^^^^ ^ ^
kunstikup^ haarava kontsert-oo- tähelepanu, et laulupeo juhti,
permi „Banuta , milles esmev ^^^^ seökord noorema generat,
koor oh New Yorgist, kätesse usaldatud. Roöri^
kuna enamilk soliste kunlusid 1"^^^ ^mants Mezaraups USA'st,
Ameerika mandri tuntud, ooperi- "^i^ma Maksima Kanadast, Lüija
ansamblite koosseisu, nago Met- ^obena Inglismaalt, Guntars Oe-ropolitan
Opera, Chicago Lyric ^^is Venetsueelast
Qng^lf \ Opeskins Saksamaalt, on kõik kas ^
- * , paguluses ehk siis Lätis peale 11^
Orkestri mängijad Fhilharmonica maailmasõda sündinud. tegi^PõhJa-Koreä, pakkudes üputu-
Hungarica koosseisust, kaks solis- . , . se tõttu kannatanud Lounä-Koreale
ti olid Saksamaalt. ™^sel rahvatants^gnippide esi- mitmesugust.abi, mida ka aktsep-
, nemisel vois saada hea ülevaate teeriti.Pakkiunist^^^^p^^^^
•üheks meeldejäävaks kõrgpunk- läti rahvatantsude mitmekülgsu- kauaaegsete rivaalide suhteid patiks
osutus musikaalne laudatio sest. randada, Lõuria-^reäs • sai 200
Münsteris ligi 40 aastat töötanud Kölni Praagersite nunelisteMi- inimest uputuse tõ
läti gümnaasiumile, selle endiste lamoo^kantide rõõmsate helide jäänud kadunuks, k?ma majandus-kui
ka praeguste õpilaste kaastege- saatel oH 350 lavatantsijat tod kahjud ^^t^^
vusel. Paljud neist on muusika
alai põhjaliku väljaõppe saanud ja
1983/84. a. tegevusaruande esitas
esimees A. Tüll. Eelmise aasta ahil
oli liikmeid 386, aasta jooksul tuli
juurde 23, kuid surma läbi lahkus
T; praegu oh seltsü 402 lüget. Selts
on aasta jooksul korraldanud koos
EKN ja AK-ga tüvustamisõhtu.
korraldati E¥ 66. aastapäeva
kontsertaktus sellele . järgneva
kohvilauaga Toronto Eesti Majas
kcos Eesti Maja juhatusega.
Aprilli alul toimus III kevadpopur-rü,
müle ülejääk läks Gates of Tallinn
näituse kulude katteks ja ES-TO-
84 ürituste raames Toronto ülikooli
Robarts raamatukogus näitus
Gates oli Tallinn, mis avati 28. juunil
ja kestis kuu aega.
Seltsi juhatus on pidanud 10 koosolekut,
mülest kaks olid koos teiste
organisatsioonidega seoses EV
aastapäeva aktuse ja kevadpopurrü
kavade koostamisega. Juhatuse
liikmed on seltsi esindanud paljudel
üritustel nagu kalendri koösta-
Kiise ja Ontario Multicültural Ad-visory
CouncU'i koosolekuil, E KN
vastuvõtul, tähtpäevaüritustel ja
aportelaägris. K a on töötanud sdlt-si
raamatukogu.
Kassaaruande esitas laekur J .
Tens. See näitas tulude poolel
$9.299.90j kus suuremaks; tuhipos-tiks
OÜd üritused $7.339.70^ga, kulusid
on olnud $9.608.33, mis jättis
1308.37 suuruse puudujäägi!
TES'i varanduste seis 'on.tasakaalus
$21.566.77-ga, kus Eesti
Maja ja T. E . Ühispanga osatäh-
^ on 15.633.02 ulatuises.
Üheks osaks väljaminekuist on toetused
$1.325.00 lasteaiale, täiendus-j,
noortefondile Ja maaü-lasteaias
88 last, kes jagunesid 7
klassi, kasvatajaid 13. Neist lahkusid
3, kuid on asendatud uutega.
Lasteaia Õpüased võtsid osa ESTO-
84 ajal mitmesugusest t<egevusest.
Möödunud aastal lõpetas lasteaia
10, tõstes lõpetajate üldarvu 402-le.
Ta avaldas tänu TES'i juhatusele
antud toetuse eest.
TES'i täienduskoolide aruande
esitas H. Lupp, märkides et alanud
aastal on koolielus kaks juubelit:
35 aastat tagasi alustas tegevust
täiendüskool ja 20 aastat tagasi töö
eesti keskkoolis. Seni on koolidelt
üle 2000 noore lahi kämud. See on
suurim vabas maaümas. ESTO-84,
ajal olid paljud endised õpüased
rakendatud mitmesugusesse tegevusse.
Möödunud aastal oli algkoolis
127, keskkoolis 52, gümnaasiumis
35 ja eesti keele kursusel 16, kokku
213 Õpüast. ,
õppeaasta möödus ESTO ettevalmistamise
tähe all. Ta loetles sündmusi,
kus noored olid tegevad.
Möödunud aasta kooli majandusaruande
tulude poolel on $14.119.80,
kulusid $13.143.67. Koostöö Toronto
koolivalitsuse pärandikeelte osakonnaga
on olnud väga hea. Kooli
juures on ka kirjastustegejiais, kus
18. väljaandena ilmus just nüüd
kooliaja alguseks Salme Raatma
noorteraamat „Sinised õunad ja
teisi jutustusi", mis mõeldud noorematele
lastele. Alanud kooliaastal
oli muudatus kooH juhtkonnas,
senme koolijuhataja H. Ründva
lahkus ja tema asemele tuli endine
õpetaja Valdek Lenk.
V. Hubel, Eesti Lüt Kanadas esi°
mees avaldas tänu TES'i juhatusele,
eriti Robartsi raamatukogus
korraldatud näituse eesjfc.
. TES'i raamatukoguhoidja Leida
Pajur esitas raamatukogu aruande.
Sel ajavahemikul on laenutatud
526 raamatut, juurde on ostetud
12 uut, 3 on saadud kingitusena,
• (Järg lk. 8)
USA saatkonnale
Üks Liibanon! emdatapiB lerroristiide grupp, kel olevat tihedad sademed
Iiaanigay sõitis lõhkeainega täidetud kaubaautoga läbi saatkonna,
valvurite USA saatkonnahoone juurde Ida-Beimti eeslinnas möödunud
neljapäeval, surmates seni täpiselt teadmata arvu, mõnede teadete
kohaselt kuni 40, vigastades teist niipalju. Surmasaanute hulgas
on kaks ameeriklast; saadik sai vaid kergesti vigastada.
Hevisjönikomisjoni esimees Ha°
raid' Teder luges ette revisjonikomisjoni
protokolli.
Lasteaia aruande esitas Merike
Martin. Möödumidõ]
Sama islami Jihad grupp on varem
võtnud omaks rünnakud USA
saatkonnale LäÄne-Beirutis, kus
möödunud aastal sai surma 63, ja
rünnakud USA Ja Prantsuse rahu-valvegruppidele,
kus oli 299 sur-maohvrit.
Islami Püha Sõja (Islamic J i -
had) grupp ütles, et atakk tehti
selleks,
eä |äM viia oma eelmine lubadus,
et ühelegi ameeriklasele ei
lubata jääda Liibanoni pinnale.
Juba 8. septembrÜ oli prantsuse
uudisteagentuur France-Press Beirutis
andnud USA saatkonnale
edasi telefoni teel hoiatuse, et sellised
rünnakud on kavatsusel USA
saatkonna vastu. USA õli neid
kuuldusi võtnud tõsiselt, kuid ligipääs
saatkonnahoonele polnud küllaldaselt
tõkestatud, kuigi julgeole-kuvalmisus
oli olemas.
USA välisministri abi Richard
IVlurphy, külastas pommitaniise
tõttu purunenud hoonet ja ütles,
et terroristide atakk on sisuliselt
siiski ebaõnnestunud õrna
missiooniga,
kuna ameeriklased ei lahku; sellepärast
veel LÜbanonist.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 25, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-09-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840925 |
Description
| Title | 1984-09-25-01 |
| OCR text |
National UjvaTv 55 gc^
TEISIPiUltVAL
NJEUAFAEVAL
Nr. 71 (3088) XXXin aastakäik Teisipäeval, 25. septembril 1984p Tuesday, September 25,1984 tSssOmnmbri hind 70 mtf
•maa
kindfcaLsoovitäb V'^-^^^
miirkgciasi I
Lätlaste globaalselt pidustuselt Münstedsr vaibadiasiemoiiisti-atsiodnil nõuti venelaste lahkumist Eestist,
tist ja Leedusto •
HILDESHEIM, Lääne-Saksa- 1
maa ^ NATO jõudude ülemjuha- i
taia Euroopas USA kindral Ber- I
aard Rogers ütles, et uued närvi- 1
ga&si kahurimürsud ja pommid tu- I
lpks valmistada USA's ja hoida |g
seal Lääne-Euroopa liitlastele ka- |
sutamiseks; üks selHste relvade la- f
du võiks hoida Varssavi pakti |
maad selliste. relvade kasutamisest, 1
nagu tehti mMgaasidega II; maa- J
y;^a^ojas. Ka võiks' see olla läbi- |
rääkimiste tugevdamiseks nende 1
keelustamise kokkuleppe sõlmimi- |
•.^#-!-' • ' E..
ICciiicidci võtab oniaks 1
TORONTO - Uus konservatüvi- |
de valitsus andis selge signaali =
maailmajuhtidele, et Kanada tahab |
tulevikus rohkem läheneda ÜSA'le i
omasele abistamisliihile. Finants- 1
minister MichaelWilson võttis sel- 1
le liinij kui ta rääkis vaeste rah. i
vaste võlgade probleemist Toron- 1
tos pisetud konverentsil. Seda pee- 1
Svaev takse selgeks märgiks, et peami- i
Soome ajstldijandiise teatd streikisid Muuga sadama
soomlastest ehitajad pärast lõunat komapäeval, 5. septembril.
Streigi põhjuseks olid lahlorvamised palgalsiisteenii üle.
Muuga sadamat on praegu ehitamas rohkem kui 400 soomlast
Suve jooksul on nad juba paar korda streikinud. Töölised
on siliidisfanud tööandjaid, et pesemisruumid, käimlad
jne. on puudulikud ja et koUektiivlepingust ei peeta kinni
Sadamat ehitavad isoome ettevõtted EKE kontsern ning Poiv
fal Group. Tööandjate ning kommunistide pOolt juhitud Ehi-tustööliste
LHdu esmdajad pidid Jätkama oma läbirääkimisi
reedel, 7. septembril.
Muuga ehitustele on toodud ka suurel arvul niinimetatud
mittekvalifitseeritud tööjõudu Venemaalt, Tegemist on elukutseliste
rändtöölistega, kellede^ koiravõimudel on pidevaid
raskusi. Joomine on kohutav, kuid Iseilega kaasnevad ka muud
nähted, nagis alalõpmatud kaklused ja üldise korra rikkumised.
•
Löömingutega seosesolevad tapmised olevat tavalised,
et neile ei pööratavat enam mmgit erilist tähelepanu.
Tallinlased aga kardavad, et sadama valmides jäävad paljud
„nomaadid'^ paiksek^s ja toovad N. Liidu aladelt läänelisse
nister Brian Mulroney kavatseb l ä - s Eeistisse ka oma sugulased. Seega rikastub Eesti
bi viia oma valimisvõitluse lubadu- I nis kahtlase võõra ja soovimatu elemendiga.
pealinn kau- s
se lähemate sidemete loomiseks =
:ÜSA-ga. llillSllllililUililiiilllliSilllllillliUlllllliillliiilliiilHIiiililllllilllill^
lllemba^lins^st kokkutulekust võttis @sa
Juuli lõpul toimus^ lätlastel Münsteris, Saksamaal M Läti ülemaailmne bülupidE^^^^j^
Mnfoes 5000 inimese osfaVõtuI. Münsteri linnas äratab eriti suurt tähelepanu vabadosdemonštratsioon iah-
Tuslippude aU, Jtek([k^ Lätiga nõuti vafoadusit ka Eestileja Leedule»
. , . . „ 11 tegelevad läti muusika tutvüstaim-^^ ^^^^^'1^
J t a m i s e L ütles tervitusi HaHe ^gga paljudes maades: d^^^
Mwnstedandis Lau Maailmahidu^ ;^ . ^ „ ^^^^^^ ^ ^^^b^^
esimees dr. O. Pavlovskis New Samal ontul toimunud ,,baM loo- j^jj^^^^^g^^^j
Yorgist, laulsid laste- ja noorte- duse rüppes"Müjisten vabaõhu-koorid
ning noorteorftester Andris muuseumi maa^aial rahuldas vist
Vitolinsi juhatusel Stokholmist. väheseid, .kuigi osavõtt sellest oli
elav. • •• '• •
Toronto Eesfi Seltsi esimehdts
keos^lek kiitis hea^^^^
Toronto Eesti Seltsi korraline aastäpeakoosolek peeti möödunud neljapäeval kuni 3ö-liikmelise osavõtu^
gu Kuna ettenähtud ajaks polnud küllalt liikmeid koös algas see põhiMrJa kohaselt tunniajalise hilinemi-
Sahial päeval tdimus saksa ajakirjanduses
ja televisioonis laialdast
tähelepanu äratanud rongkäik,
milline lõppes Münsteri
toomkiriku esisel väljakul.
Toimus ; pidulik mälesüisaktis,
ku^ koorilaulud kõlasid piiri-seadmete
vahetus läheduses.
Selle ürituse korraldamine bii Kohalik saks^^ elanikkond Oli sel-jäetud
peamiselt yabaõhumuu- le sõidu mõttest teadlik, paljud
Iseumi personali hooleks, olid tee äärde ja jaamadesse ko-
Koosolekta avas esimees Anne
IÜ3 TüU, lugedes ette aasta jooksul
surma" läbi lahkunute nimed,
keda väikse^ leinaseisakuga mälestati
Koosolieku juhatajaks valiti H .
ja protokollijaks Epp Aruja.
osavõtjad, peamiselt erariides inimesed,
kandes inimõigusi ja vabadust-
taotlevate tekstidega transpa-rente,
millistel Balti riikidele teh-tud
ülekohut ja ka ülerelvastuse
.1,. .. 1 t. 1 r - ^ . gunenud, sõbralikult rongile lehvi-
1 milline asjaolu lialvas latiparase|^^g^^ ^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^-^^^^ ^^^^^ ^^^^^-^
Esimese osa sellest moodustasid õhkkonna tekkimist. ^
värviküllaseid rahvarõivaid „ / . , ^ Lätlaste suurüritust võib kõigiti
kandvad tantsugruppide ja koo- ^. Suure menu^osaks^ sai seevasm õnnestunuks lugeda. Eriti meeld^^
ridelükmedi- kes lauldes sam- ¥ 5(Mukmehne-.,?ai^^^JOsta^. läbimöddüd
musid läbi Münsteri vanalimia ZTAX^^^^M^
toomkiriku ;poole.| STj^S^SlatilM
Rogkäigu aeg-ajalt peatuma jää- elu ainetel. Hoogsalt 'esitatud ees- "^t"*^^/^ T> i ^^1^^
des! kandsid rahvatantsijad täna- kava lõppedes ei tabnud aplaus^^^^^^^
vall spontaanselt ette rahvatantse, vaibuda. se piAastub ule Lati. Gumn^^^
mida pealtvaatajate poolt K)hke , , : m
aplausiga kviSeriti. \ r J ^ ^ ! ! ^ / ^ ^ ^ ^ ^elle asutuse täiitšüst:läti:kul-
Neile järgnev grupp rahvarõi-. kujunes läti ühendatud kooride |J^V^^^^^^
vais noormehi rahvusvärvides lip- kontsert, mille motoks oli: Diklist ^ ' . ^ ^ ^ ^
pudega jagasid rongkäigu n a ^ Münsterini. '^^^^^^^^o: .
kaht/.oss^ Jämesid laulupeost vabas^aai^as koondab see ene^
Nimelt toimes BiWiS 1864o aas- a^^^^
tal esimene läti: laulupidu umbes melt mandrilt. N i i käib Münsteri
saja Taulja osavõtul,
järgnes mitmes kohas kohaliku P^^^ olovatQ õpilaste kõrval õpila-tähtsusega
laulupidusid. si Põhja-Ameerikäst, Austraaliast,
^i^^rr.* ^r^ictcti Tir„; Uus-Meremaalt, kui kä teistest
f S k i^nunolrt^ toimus Riias esime-: Euroopa ri^^^^^^ Ka Lätist vii-te
t l d Ä u ^ ^ S läti Ükllaulupidn45 laulukoori- mase paari aasta-jooksul Läände
M c u S te'^k:Äe'^^: S '^^^ aktiw^e; Mlja^ elama :as^^^^^^^
lateenistus peeti puupüsti täis ju- . ^ s Ä
malakojas. Seekordne programm oli M
, ,.. L ,^ kokku seatud, et iga möödunud r^^^^^
Järgnevad päevad olid taidetud üldlaulupeo eeskavast oli üks või
tiheda eeskavaga. See ulatus lau- enam laulu, millised omal ajal lau- ^^^^^^f^
lupeo tähtsamate sündmuste kajas- ^ -^^^^ iseloomtustavaiks j^^g. sioppmuÄ.
tusist kabareeni kõverpeeglis, kurn p^j^^ideks olid kujmienud. Väi^^: ^^^^^^^^^^^ ^ ^
kunstikup^ haarava kontsert-oo- tähelepanu, et laulupeo juhti,
permi „Banuta , milles esmev ^^^^ seökord noorema generat,
koor oh New Yorgist, kätesse usaldatud. Roöri^
kuna enamilk soliste kunlusid 1"^^^ ^mants Mezaraups USA'st,
Ameerika mandri tuntud, ooperi- "^i^ma Maksima Kanadast, Lüija
ansamblite koosseisu, nago Met- ^obena Inglismaalt, Guntars Oe-ropolitan
Opera, Chicago Lyric ^^is Venetsueelast
Qng^lf \ Opeskins Saksamaalt, on kõik kas ^
- * , paguluses ehk siis Lätis peale 11^
Orkestri mängijad Fhilharmonica maailmasõda sündinud. tegi^PõhJa-Koreä, pakkudes üputu-
Hungarica koosseisust, kaks solis- . , . se tõttu kannatanud Lounä-Koreale
ti olid Saksamaalt. ™^sel rahvatants^gnippide esi- mitmesugust.abi, mida ka aktsep-
, nemisel vois saada hea ülevaate teeriti.Pakkiunist^^^^p^^^^
•üheks meeldejäävaks kõrgpunk- läti rahvatantsude mitmekülgsu- kauaaegsete rivaalide suhteid patiks
osutus musikaalne laudatio sest. randada, Lõuria-^reäs • sai 200
Münsteris ligi 40 aastat töötanud Kölni Praagersite nunelisteMi- inimest uputuse tõ
läti gümnaasiumile, selle endiste lamoo^kantide rõõmsate helide jäänud kadunuks, k?ma majandus-kui
ka praeguste õpilaste kaastege- saatel oH 350 lavatantsijat tod kahjud ^^t^^
vusel. Paljud neist on muusika
alai põhjaliku väljaõppe saanud ja
1983/84. a. tegevusaruande esitas
esimees A. Tüll. Eelmise aasta ahil
oli liikmeid 386, aasta jooksul tuli
juurde 23, kuid surma läbi lahkus
T; praegu oh seltsü 402 lüget. Selts
on aasta jooksul korraldanud koos
EKN ja AK-ga tüvustamisõhtu.
korraldati E¥ 66. aastapäeva
kontsertaktus sellele . järgneva
kohvilauaga Toronto Eesti Majas
kcos Eesti Maja juhatusega.
Aprilli alul toimus III kevadpopur-rü,
müle ülejääk läks Gates of Tallinn
näituse kulude katteks ja ES-TO-
84 ürituste raames Toronto ülikooli
Robarts raamatukogus näitus
Gates oli Tallinn, mis avati 28. juunil
ja kestis kuu aega.
Seltsi juhatus on pidanud 10 koosolekut,
mülest kaks olid koos teiste
organisatsioonidega seoses EV
aastapäeva aktuse ja kevadpopurrü
kavade koostamisega. Juhatuse
liikmed on seltsi esindanud paljudel
üritustel nagu kalendri koösta-
Kiise ja Ontario Multicültural Ad-visory
CouncU'i koosolekuil, E KN
vastuvõtul, tähtpäevaüritustel ja
aportelaägris. K a on töötanud sdlt-si
raamatukogu.
Kassaaruande esitas laekur J .
Tens. See näitas tulude poolel
$9.299.90j kus suuremaks; tuhipos-tiks
OÜd üritused $7.339.70^ga, kulusid
on olnud $9.608.33, mis jättis
1308.37 suuruse puudujäägi!
TES'i varanduste seis 'on.tasakaalus
$21.566.77-ga, kus Eesti
Maja ja T. E . Ühispanga osatäh-
^ on 15.633.02 ulatuises.
Üheks osaks väljaminekuist on toetused
$1.325.00 lasteaiale, täiendus-j,
noortefondile Ja maaü-lasteaias
88 last, kes jagunesid 7
klassi, kasvatajaid 13. Neist lahkusid
3, kuid on asendatud uutega.
Lasteaia Õpüased võtsid osa ESTO-
84 ajal mitmesugusest t |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-09-25-01
