Vaba eestlane , January 13, 1977

              NT. 3 Nr. 3 ¥ABA EESTLANE ,13. j ^ u a r ü l ^ ' ? - Thiirsday, J a n u ^ 13, l OT
1
!
aitab
iti teie
ivad
Määri
iiseks.
themalt
3a
itajaks
las
[des asuv sadama-
Indise kraatri ser-n^
esi tee uürista-
|s suure laguuniii-lahe.
elavad kahes kü­tusel
põhjakühmul
^'i asula ja ühel
Ofanl^e, A i -
el saarel kasvab
j on minevikus üle
|aegu. õnnetüsete-
3ü ka ;,GentIeman
b kirikust kuUa ia
V
ä3t pühakoja põle-k
süütu näoga ta-
|. Kuritegu tuli väl-
Viastele anti nende
ps tagasi ja mere-roonikate
järgi ei
[.kui saabusid me-äriast.
Olles rüüs
[ndil, langesid nad
Tst järsku Heimaey
elanikkonna kal-mehe,
kes vähegi
|s. Hävitati ka pu­pud
ühtki hütti lä-
[dega võrreldes oli
tõeline dz-estle-saarelt
vüsid nad
l^-a orjaturule 400
lülikest, Jon Tors^
kuiia teine, (^af
r a lastega müüdi
Vupmeeste poolt Ja
) d märkmed leiti
|i taani keeles. 1636
Igas lunaraha eest
avad Heimaeylased
f-last röövitust olid
iid kohnkümmend
[tagasi kodusaarele
(ohnteist!
ii
9
$mm\mm\ t s 1
tm
ENN ALFRED
AOVOKAAT-NOTAH
aoom 1912, Royal Trust Toweir,
Toronto Dominion Gentre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteemstus
ADO PARK. LLB;
HETHERINGTON, FALLIS
& • •
PARK
Advokaadid-notarid
365 Bay St., Sulte 401. E M . 3-4451
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
wiiimiinHiir I UIH ima>a^•
JOHN i . SOOSAAR.
. • 'CA.:
Cbsrtered Accpontant
725 Don Mills Rd. Sqlte 40S
Öon RIills, Ontario
483-6308, 42M944
BROeOWSKl, 0,D
O P T I K
m 531-4251
• 412 RONCESVALLES .
DOCTOR OF GHIROPRACTIC
212 Dinnick Cv.
Jel.
VINEERID
üle 70 erineva sordi kohapealseid,
haruldasi Ja eksootilisi vineere.
PLYWOOD & HARDBOARD
saetakse teie soovikohaselt
ÜUIilA puutöörüstad, tööpingid &
Contact cement, tiikpuu-õli, „wa-ter
stains*S äärekäunistused, inlay,
marketrii tarbed.
142 Davenport Rd.- (tagahoovis)
921-9505 I
einaegn* investeering!
Suur valik tanduva
hinnaalandusega.
Ka rentimine.
Baadaval kõik muusika
mstmmendid.
nnnii iil lüli KII U m u
HOÜSE OF MÜSIC LTD.
553 Queen St, West
Toronto, tel 363-1966
© Rootsis tegutseb nn. Ramada
xkonverents, millest osa võtavüd
sellel maal inlmvabadi^ste ja rah­vaste
enesemääramise õiguse
taastamiseks rahvusvaheliselt ja
demokraatia süvendamiseks ja ko­danikuvabaduste
kaitseks Rootsis
tegutsevate org-ida esihdajad. Nen­de
III. konverents toimus äsja
Huskvarnas. Balti komiteed esin­dasid
seal A, Horm ja kaks roots­last.
Osa olid võtmas veel Ado Ir-v
a l j a Felix Kello.
• ' I I •
Osalesid Jaimava iselöojnuga
nõukogudevastase kirjanduse, mi.
Samizdati hankimises', paljunda­mises,
hoidmises ja levitamises.
Süüdistusaiktis mainitakse järg­misi
ikaebealuste (poolit väljaantud
ajakirju: „Eesti Rahvuslik Hääl"
(1971. nr. 4 ja 5), ,^esti Demo­kraat"
(nr. 4), „Demokraat"
(1972, nr. 1; 1973, nr. 6),.„Luitsli
Svobodõ" (2 vinnast venekeelsed)
ning artikleid: ,,Vene (kolonialism
Eestis", „Eestisse sissetimgimi-sest,
okupatsioonist ja feolonis^-
rimisest", ,^Mõnede 20. saj. ausa­te
inimeste tragöödia"- „Meie,
Eesti demokraadid, .tuJhne veen­dumusele.
. . " , „Kimi. eksisteerib
maailm", „Nõukogude propagan-dal^
isa Tshilli ümber", „Lepingu
projekt koostööst EDL-ga", „Mõ-tisklused
Suurel Reedel", „Mäles-tused
iseseisioise päevadest",
„MiUe vastu käib võitlus", ^Veri­sed
jõulud", „Vabadus, mimene,
isiksus",. „ühe eestlase mäl^tu-seks",
„EDL strateegia ja takti­ka",
„On aeg heita endalt kolonia^
lismi ahelad", „PoliitiIine terror
Nõukogude Liidus". „Tagauks-.
Kuidas toimida konfliktide kor­ral",
,,Sõnade devalvaitsioon",
„Vabadus on üle; kõige", „Massi-lised
tapmised. Kuressaares 1941.
a.", „Eesti ema mälestuseks",
„Minu mõtted vabanemisest".
„Brezhnevi sõidust Kuubale",
„Nõukogude LÜdu .majanduslik
olukord" (paljud nimetused on
tagasitõlked" vene keelest).
• Süüdistusaktis rõhutatakse, et
Mätik j a ' Spldatav keeldusid eel-uurimiskäigus
igasuguste tunnis­tuste
andmisest äsja sisulise kül­je
kohta, ei tunnistanud end süü­di,
et Mätik on nõukogude võimu
ideeline vastane, Soldatov vaenu­likult
meelestatud NSVL ühis­kondliku
ning riikliku korra vas­t
u . / . • : /•„
. Mätikult võeti ära ühtekokku
381 koopiat nn. nõukogudevastast
materjali: ajakirju ,,Eesti Rah­vuslik
Hääl", „Eesti Demokraait",
, ,Demokrat" (Kiirendi kujundatud
tiitellehega), ,>Luitsh Svobodõ",
Amalriki „Kas eksisteerib Nõuko­gude
Liit 1984.. aastani?", Sever-nõi
„Nõukogiide Liidu majandus­lik
olukorda" jt.
Soldatovit süüdistatakse selles,
et andis koos teistega välja aja­kirja
„Lutsh Svobodõ" (1971, nr.
1; 1972, nr. 3 ja 4), arutas 1970—
71. a. Varatoga Berdjajevi töid,
Litvinovi lõppsõna, artiklit „Nõu-kogude
Liidu majanduslik olu­kord",
A. Solzhenitsõni teoseid,
trükkis 4. eks. E D L Programmi.
Kürendilt võeti ära .artiklid
„Meie ühiskondlik ideaal" (Dons-koi),
„Vene mõte", ,,Majakovski
väljak-, ^/Ajaloo kohus — juma­la
kohus", 2 tema enda poolt ku­jundatuid
tiitellehe koopiad; : Sa-j
mizdat-ajakirjadele. Kärend töö­tas
välja oma EDL Programmi
projekti. Ta paljimdas •,ERA-r*
(paljimdusaparaat) 5 -eks. artik­list
,yStalinliku Akadeemia esune-ne
lend", mille Juskevitsh oli and­nud
(trükkida Orumaale.,
Juskevitshilt võeti ära 141 fil­mi
Skrjabim, Berdjajevi, Rado-nežski,
Pamarini, Iskanderi, V o l -
nõi, Litvinovi, Donskoi (,,'Meie
ühiskondlik ideaal") töödega,
ajakiri ,,I^mokrat". artikliga
„Poliitiline terror " Nõukogude
Liidus".
Varatolt võeti ära ,,2000 sõna"
(Praha kevade manifest 1968),
..Poliitiline terror Nõuikogude
Liidus"i „iKdlbeIisest ülestõusmi­sest".
Varato aita*s kaasa juurd­lusele,
tunnistas end süüdi, ka­hetseb
tehtut.
• Kaebealuseid süüdistatakse
materjalide koostamises ja saat­mises
„ Jooksvate sündmuste
kroonikale", kuulumises Eesti
Rähvusrlndesse, sideme pidami­ses
Moskvaga, Leeduga ja Lätiga,
ühtekokku konfiskeeriti 25 eks.
EDL Programmi. Kasutati peidi­kuid,
hüüdnimesid, shifre.
Süüdistus võrdleb kaebealušte
maaitoiavaadet ja tegusid Maze-pa-
Bakavaiski ideoloogiaga ja
Lvovi mahalaskmistega.
Süüdistusaktis mainitakse kae-bealuste
kontakte järgmiste isi­kutega:
Gavrilov (arreteeriti j a
mõisteti süüdi 1969. a.), Kosõrev,
Krassin, J akir (tunnistas, et
1969. a. aprillis Kosõrov 'teatas
talle, et Tallinnas tegutsev demo­kraatide
grupp annab välja Sa-mizdat-
ajakirja ,,Demokrat"), Po-ramanov,
Boloikin, Balakirev
(süüdimõistetud 4 aastaks tun-nistusteandmisest
(keeldumise
tõttu), Tjutrjumov, Kelam,
Udam- (2 korda arreteeritud nõu­kogudevastase
tegevuse süüdistu-ses),
Paul Mõtsküla, Tiit Silvet,
Pjotr Grigorenko.
Kaebealustest ' võeti ära A.
Solzhenitsõni „Arhipelaag Gu-lag",
J . Mazepa-Bakavaiski „Vene
kolonialism j a rahvuste probiee-mid".
„Eesti Vabadussõda 1918—
1920" I-—II, „Eesti rahva kanna­tuste
aasta", A. Küngi „Estland:
zum Beispiel", M . Dzilasi „Uus
klass", N. Berdjajevi .„Läh-t
e d . . J . Danieli „Siin Motsk-va",
Eesti iseseisvusaja nirig sak­sa
okupatsiooniaegseid ajalehti,
fotoaparaat „Zenit.3M" (Mäti­kult),
kirjutusmasinad „Royal",
„Erika", „01ympia", „Under-wöbd",
„Mercedes", .,Capell".
Süüdistusakt Jõpeb kinnitusega,
et kaebealuste süü on kindlaks
tehtud süüaluste ja tunnistajate
seletustega, asitõenditega, eks­pertiisi
tulemused (sõrmejäljed,
fotoobjektiivide ja kadreerimis-raamide
ekspertns).
(Järgneb)
I
Vaadates jooniseid ja kuulates
luuletaja hingestatud ettekannet
oma isiklikema luulekogu „Veri-
Icivi" sünniloost, tekkis teatav aru­saam
isikust jooniste ja luule loo­jana.
Mõttekalt kirjeldades oma/
teadusliklai eelistust iühendada-aheldada
ja kontsentreerida
oma sõnalist väljendust selle tõe­lise
tuumani, esitas ta sama soo­vi
ka oma jooniste osas. See tä­hendab
muuhulgas loobuda pabe­ri
täitmisest äärest ääreni, kes­kendada
joonis nii kavandi Inii
ka pinna suhtes. Selline tulipunk­ti
asetus oli ta I jooniseis kohe
märgatav. Ta esitas 15 pliiatsi-joonist.
Neist kuus must-valges
on kasutatud „Ver!kivi" illustrat­sioonidena,
iÜejäänud iiheksas
joonises on kasutatud värviplii­atseid.
Ivask on joonistanud j u ­ba
pikemat aega.
Teatavasti on looduses vaevalt
leida joont puhtal kujul. Joon,
too graafilise Väljenduse peami-mine
vahend, on inimese tähtsa­maid
varajasi leiutusi. Joone abil
algas inlmlilai teatevahenduse
võidukäik kunsti, tehnika ja tea­duse
poolt ammu enne kirjasõna.
Vahest saab joone abil öelda
enam kui kirjutatud sõnaga. See­sugusel
ütlemisel pole ka keele­piiri.
Joon iseenesest pole aga
mõtte sümbol nagu kirjasõna, ta
OB ainult valiend sümboli loomi-'
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
seks, võiks Öelda maagiline va­hend.
Kui laps tõmbab valgele
paberile lumememme knntuuri,
tekib joonte vahele substants.
Raske oleks eitada, et see pole
lumememm kui silmadki juba
pähe tehtud.
Ivask loob öma joonise nõnda,
et selle ümber jääb palju vplget
pinda. See võib tekitada miüje
nagti hõljuks joonis mumis oma
enese õrnuse tõttu. ^ Vaatajale
jääb võimalus tajuda valget pin­da
joonise osana, valgusena või
valgustatud l^ijundi pinnana.
Jooniste valitsev karakter jiosu^ab
tundehellust. Jooni, mis kohati on
äärmiselt delikaatsed, tarvitab
Ivask varjundeiks, enamasti aga
voolimiseks ja modelleerimiseks,
mille tulemusena jooniseis näh­tavaks
saavad väiksed ovaalsed
vormid. Need omakorda moodus­tavad
kobarkujundi joonise olu­lise
sisima. Võimalik et kobarku­jundi
lähtealus on itmbmses
nähtu. See võib aga oBa k a kae­muslik
sümbol mõtte keskendu­seks
visuaalses vormis. Ivaskile
on luuletamine j a joonistamine
ühevõrra omased j a tema arvates
loominguliselt sarnased.
• • OSVALD TIMMAS
CEUO
Vanematele kodude omanikele majandusliku abi andmisdö on Gity Coüncü yoütanud Ci^^^
surer'i lubada elamute omanikele 100 DOLLARI suurust maksusoodustust 1977. aiästa makäide ar­vel
sellistele kmnisvaradele, ii#ede omanikud vastavad järgmisele kvalifikatsiooziile:
EC¥ci1lfikcitsb@iiiks omciitik vSi fesii^ cibikcicisci okttici:
A. 65 AASTAT VANA või vanem 31. märtsil 1977, mis on viünasöks sooviavalduse sisse­andmise
tähtpäevaks.
B. Peab saama igakuiset GAEANTEERITUD .SISSETULEKU LISANDIT, mis aatakse
Oid AgeSecurity A e t i (Kanato^
CJ. ELAMA KINNISVARAS, millele OE määratud omavalitsuisem ja
D. Peab olema ohiud pidevalt Toronto linnas mTTE VÄHEM KUI VH^^^^
natud kinnisvara OMANIK enne 31. märtsi 1977. aastal.
Kui te kvalifitseerute sellele abüeni^ei oie veel saanud sooviavalduse formulari, siis palutakse
HELISTADA CITY CLEilKS'S ÖFFICEISSE 367-7036 ning teüe saadetakse välja s(M)viavaldiiise
formular. \'• . . ' ' V' • / ' •'• r':::/^ ./^^
Sooviavaldus seMe abi saamiseks tuleb esitada igal aastal See soodustus, kui see garanteeritak­se,
on otsene toetus linna pbolt ning ei nõua m i n gisugiist tagasimaksu.
Lähema informatsiooni ja abi saamiseikstuleto helistada: 36T-M.
EOY V. HENDERSON
City Clerk
fira
Arvi Kork, Röövlijahil. Romaan.
EKK, Lund 1976. 239 lk.
Arvi Kork on oma igapäevast
elukutsega seotud ümbritsevat
miljööd mitmes teoses kirjeldanud
ja selle, ajavaimu katsunud mõista
VÕI vähemalt selle, vastu mingil
\n.\si\ protestimeeleolulist arvamist
väljendada. Iga uue teosega on ta
teose sisu ja ^omapärane stiil and­nud
põhjust heaks lugemiseks, põ­nevate
sündmuste kaasaminekuks
ikka selle kirjandusliigi tava koha­selt
ettenähtud lõpuni, kus kurja­tegijad
saavad oma teenitud palga-,
kuigi tänapäevane vanglaelu on
rohkem puhkekodus viibimine,
kust kardetavad kurjategijad „pü-hadeks"
koju jä mõnikord kä uu­teks
operatsioonideks vabadusse
lubatakse.
Aastaid teeninud Kanadas po-
Utseinikuna, tunneb ta seda ala
detailselt,
tal on suuri kogemusi kutsealases
tööci ja väga rohke tegelaskond
igapäevases elus tuntud kaastee-nisliijaid,
kes sobivad mina-vormi­lise
autoriga: keerui^ate ülesannete
lahendamiseks.
Kui viimases, teoses need intrii-gin.'
idid jõuti Toronto lähedal kok­ku
sõlmida, siis uus teos „Röövli-jahii"
viib hoopis kaugemale Ka-jnadast
esialgul Skandinaaviasse ja
läbi mitme Euroopa riigi kuni
lõpplahendus tuleb Hispaanias.
Alul kriniinaalkuriteoline motiiv
laieneb pidevalt ja Imjuneb lõpuks
hoopis keerukaks poliitiliseks int-
.riigiks, milleks Quebeci vabadus­liikumine
annab häid Võimalusi
ema rikkalike nüanssidega. •
Seekord tegelased on endised po­litseinikud
ja see annabki kogu
asjale omapärase varjundi puu­dutades
inimesi, kes on korral-valvest
pomtilistel põhjustel iile
lähuid poliitilise kurltegevnse
tagaaetav on endine Toronto po­litseinik,
kes on Montreali vanglas
mõrva ja inimröövi pärast, kuid
kes cn aidatud põgenema. Kuna
Toronto-politseinikud teda tunne­vad,
saadetakse nad teda tabama.
Enne aga kui temaga Montrealis
kontakti saadakse, oa ta juba lah­kunud
Rootsi. Ka jälgijad lähevad
sama teed järgi, käivad jälgi möö­da
Soomeski, siis lähevad üle t a a ­ni,
Saksartiaa kuni Hispaaniasse.
Tagaaetav On spetsialist inim­röövi
aial, keda maailmarevolut­siooni
organiseeriv kommunistlik
liikumine vajab Barcelonas terro­ristide
treeneriks, keda treenitak-se
maailmas inimröövidega raha
koguma, aga ka korda öõnesitama.
Selle otsese pplitseilise tegevu­se
kõrval, tal tuleb pidevalt igal
maal raskusi kogeda kohalike
politseinikega, kuna nende hulr
gas on kommunistidele kaasaai-
Kork ei anna arniu nende maade
politseinike moraalsele ega välis­pidisele
väljanägemisele ja kohu­setundliku
politseiametnikuna, oo­tab
ta kõikjalt samasugust suhtu-;
mist kuritegevusse.
Maalt maale minekul on jäänud
mitmeti reisikirjelduslik iseloom.
Eriti kui ta oma lopsakas mahla­kas
stiilis kirjeldab Montrealist
kaasaantud naispolitseinikku,
Hambm-gi naistelinna „hõrgutusi"
ja muid tänapäevaseid kirjandus­liku
teose sisuelemente milleta tä­napäeva
romaan ei suudaks luge­jaid
rahuldada, ega milleta poleks
ka antud tänapäevase maailmapil­dile
iseloomustav üldküjundüs.. Ta
kirjeldab oma seiklusi ja reisikirju
talle omaseks saanud vähe lõõpi­vas
vestestiilis, kasutab rohkesti
shargooni, erikeelelisi väljendeid,
mis läbi mitme riigi on miljoöeht-susele
vajalikud ja viib lugeja läbi
oma keelemaastiku ilma, et see
eriti häiritud oleks' politseinikule
cmosest keelepruugist.
„Röövlijahil" õlles tunneb lu­gejagi
end ühena sellest jälitaja­te
gnipist, kes teeb oma a,rvestu-s
i ja tähelepanekuid, et inim^
röövijat kätte saada.
Selliseid põnevaid teoseid on eesti
kirjanduses väheseid ja seda hin­natavam
on Korki töö, kes ainsana
sellist kirjandusliiki viljeleb ja iga
teosega iklca osavamalcs kriminaal-teose
loojaks osutub.
•. '/HANNES OJA-:
Hanno Kompus on olnud aasta­kümneid
eesti kultuurielu silma-paj&
tvamaks, kujuks, kelle surm
asta eest jättis tühja koha.
Tema ^ i k l i d eesti kunstist, kii--
jandusest, teatrist ja üldistest kul­tuurilistest
probleemid^t olid sü­gavuti
kaevad ja eruditsioonirik-käd.
Tema' tegevus paljudel kul­tuurialadel
oli imetletavalt ulatus­lik-
ja kunst oli kogu ta elu sisuks.
Hänna Kompus jättis tühja koha
pagulaseestlaste hõrepevasse kuns- i
tiinimeste ridadesse. Ometi on sel­le
täitnud ta ehikaaslane Rahel
Olbrei Kompus kogudes oma lah­kunud
abikaasa artikleid ja neist
koostanud artiklite kogumilcu, mil­lele
on pealkirjaks pänniid |,Kustu-mata
nälg kunsti j ä r ^ . \
Selles ligi 250-leheküljelises raa­matus
on esimeses osas artikleid
ja arvustusi kunstist, kus oh väa- ,
deldud eesti kunsti mitmel ajajär­gul
ja mitnieid selle suurkujusid.
Teine osa haarab artikleid ulatus­likumalt.
Seal on käsitletud iildisi
kultuuriküsimusi, tagasivaateiü -
kultuurielule \iseseisvas Eestis-yäilcerahvaste'
suurusest, ooperisit,'
kujutavkunstist ja näitlejaist, ar­hitektuurist
j a nende vahel mõlgu­tusi,
j a aforisme ikka samadel Sü-dameiähedastel
ainetel. • I Nagu toimetaja oma eessõnas
ütleb, hõlmab raamat 56 aasta
jooksul ilmunud kirjutusi, mida oli
•võimalik kätte leida läänemaalt
mas. Need on avaldatud nende ai-
; gupärases vormis, kui just mõni
' kärbe ei osutunud vajalikuks voi
keeleline areng ei tinginud parata­matuid
korrektuure.
Olbrei Komx>us on ehita­nud
nsnde artiklite avaldamisega
nionumendi oma, eluseitsilise vaim­sele
suurusele ja "täitnud selle ko­ha,
mis Hanno Kompuse surma '
tõttu tekkis. Selles raamatus särab
ja ilutseb Hanno Kompuse vaimsus
ja tema ilupalvuslik taidlejaisik-sus
vananematult ja elavalt.
* M t t e valed, vaid yäga peened
pisivõlitsiingud itafeistayad tõe sel-
Lichtenberg: