1977-01-13-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
I&. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 13. jaanuaril 1977 — Thursday, Jammry 13,
mm nn
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: o/ü Vaba Eesüane, 135 Tecmnseth St Torontoi/
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sta. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, p(>olaas-tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga ÜSÄ-s: aastas
$51.—, poolaastas $26.—ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastas
$30.50 ja veerandaastas $15^.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c.
P t i l ESTOMIÄ
Published byFree Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
ij headriikide presidendiks valiküsimuste
ekspert Ja Kissingeri
tud Jinimy Carter on jõudnud nõuandja Helmut Sonnenfeldt, kes
nüüd oma ettevalmistustega uue
valitsuse moodustamisel nii kaugele,
et tal on valitsuses kõik kohad
uute mmistritega täidetud
ning uue valitsuse koosseis on pidanud
presidendi juhtimisel juba
mitu koosolekut. Nagu iga Uue valitsuse
ametisse nimetamise puhul
tekib valitsuse koosseisu suhtes
la-iitikat, nii ka Jimmy €arter
peab äiTestama mõningate kriitiliste
märkustega, mis on tulnud
peamiselt mustade poolt, kuna
nende arvates ei ole must rass va^
iitsuses küllalt kaalukalt esindatud,
omades ainult ühe vähemtähtsa
ministrikoha, mis pealegi anti
naisele. .Seda pahameelt ei aita
lee\endada mustadele antud
Ühendriikide peadelegaädi koht
Liitunud Rahvaste Organisatsioonis.'
Üldiselt tundub siiski, et Carteri
valitsus on saanud võrdlemisi
soodsa ki'ütika osaliseks, kuna
Carter ei hakanud valitsuse moodustamisel
taga ajama uusi tundmatuid
tuuli, vaid rakendas vastutusrikastele
kohtadele kogenud
ja suure staaziga mehed, mis on
väga oluline nendel positsioonidel,
kus tuleb tegemist teha rahvusvaheliste
küsimustega. Sellistel positsioonidel
on välisminister Gyrus
Vance, kaitseminister di*. Harold
Brown ja riigivarade minister W.
Michael Blumenthal
Gynis Vance ei ole kahtlemata
selline välispoliitiline „showman"
nagu seda oli tema eelkäija Kis-sinf^
er, kelle aastatepikkuse välispoliitika
pluss- ja miinuspunktide
ritta seadmine võtab veel pikemat
aega. Vance ön esialgsete hinnangute
kollaselt tasakaalukas mees,
kes vaatab detente poliitikale krii-tll^
sc pilguga ning nõuab venelastelt
ka vastukontsessiöone. Uus
välisminister on nimetanud välis-nr,
nisieerium!s osakonnajuhatajad
ja lähemad nõuandjad oma näo järele
ning teiste Kissingeri meeste
hiilgiis peab hakkama endale uut
töükolita etsima ka kontrover-siaalsete
vaadetega Ida-Euroopa
saabus Kissingeri eeskujul Hitleri
ajal põgenikuna Saksamaalt ning
tegi Ühendriikides Kissingeri kaasabil
suurt karjääri. Sonnenfeldt
äratas üldist tähelepanu oma
kummalise doktriiniga, mille kohaselt
Ida-Euroopa tuleb jätta täielikult
N. Lüdu mõjusfääri. Võib
oletada, et uus välisminister saab
endale tugeva toetuse ka poola päritoluga
Zbigniew Brzezinskilt, kes
on president Carteri nõu^ändjä julgeolekuküsimustes
ning suhtub väga
skeptiliselt detente poliitikasse.
Michael Blumenthalil on kindlasti
väga palju ütelda kaubavahetuse
arendamise kohta N. Liiduga
ja teiste raudeesrüdetaguste riikidega.
Riigivarade minister kinnitab,
et'IVIoskva tahab Ühendriikide
kaupasid ja tehnoloogiat, kuid samal
ajal peaksid ameeriklased ka
mõtlema, mis nad tahavad saada
vastutasuks. Ta ütleb, et Kissingeri!
ei olnud lihtsalt julgust omapoolsete
nõudmistega esineda.
Kui eelmainitud kahelt meheil
oodatakse N. Liidu suhtes rangemat
polütikat, siis seda ei saa
ütelda kaitseminister Harold
Browiii kohta. On teada, et Carter
kavatses kaitseministriks nimetada
James Schlesingeri, kelle president
Ford mõni aeg tagasi lahkhelide
pärast Kissingeriga vallandas,
kuid sellele olid vastu sellised
demokraatide partei liberaalid nagu
senaator Churcli ja venelaste
suur sõber vana miljonärist diplomaat
AvereU Harriman. Browni
poliitilised seisukohad on üksteisele
sageli vastukäivad ning tema
hoiak kõikuv, mistõttu tema valimist
ei peeta eriti õnnestunud
sammuks.
Nüüd kus president Carter peatselt
ametisse õnnistatakse ja te-ma
meeskond ministeeriumid üle
võtab, võib loota Ühendi-iikidelt
president Carteri juhtimisel senisest
konstruktüvsemat ja dünaami-lif:
em?.t väliGpoliitlkat, mille taustal
iiade valgusesse kerkivad ka N.
Liida ja Ühendriikide vahekorrad.
• .K.Ä. •
Maailmes viljcäriigid eitea k9ihup^M€iSfaki» - » ¥ i l [^
Möödunud aastane viljasaak ol5 pärast 1973-dat aastat jäUenüril^älik, et suudab ralmildada
maailma viljataniduse ja teldtab koguni paljudes maades, nende hulgas ka Kanadas, muret,
mis selle suure saagiga peale hakata. Nüüd on paljudel vilja müüa ja need kes seda vajavad, ei
oma küllaldaselt raha. Möödunud sügisel oli mitmetes Kagu-Aasia maades erakordselt suur riisi-t
saak. Ühendrüiddes amtakse nisusaak ületavat 50 miljonit tonni. Nõukogude Liidus on saak olnud
suurem kui juleti loota ja isegi India toiduvarud on kasvanud 16—18 miljonit tonni. Selliseid
katastroofe, nagu oli viimasel kolmel,aastal, möödunud aastal ei olnud.
See ei tähenda siisiki, et toidu-'bamise perioodi -kolm aastat
ainete puudus oleks ületatud: ega
poleks vaja liarta uusi tagasilöö-kestnud
kriisiaja järel.^ ; ,
ühendriikide valitsusel on
ke, ainult see põle nü aktuaalns 625.000 tonnine rilsireserv, inida
kui oli aasta tagasi. ycidakse kasutada, kui (kusagil
Selle kõrval on maailma sööda- maal tekib ootamatuid raskusi,
vilja tagavara lisfia väike; Põllundusministri ennustuste
Näiteks maisi ja otra on nüna-. järigi o l i ameeriklastel enne sügi-pUt,
et paljud karjakasvatajad
söödavad veistele, sigadele ja
näoliselt selletõttu, et Ühendriikide
karjakasvatajad on pidanud
vähendama oma karjade
suurust IS^S. aastast alates.
ühendrükides pole söödaviljä
küllaldaselt saadaval sobiva hiri-naga,
mis karjalcasvätajaile
oleks vastuvõetav, ühendriigid
sese.saagi kogumist nisu järgi; müüvad maisi üle säj^e maale ja
: 17,5 miljonit tonni. Seda oli mär- ameerika karjakasvatajad peavad
sulgloomadele nisu.
Ühendriikide 1975. a. maisi saak
! oli lõppenud enne kiu möödunud
aasta lõikuseni jõuti. Sigade -ja
suleliste peaimise toidu, sojauba,
saak oli n i i ebakindel enne uut'
lõikust; et hinnad -hakkasid juba
suvel tõusma.
Hiliskevadel ühendriildde põl-lumajandusmiiiister
ennustas, et
1976. aastal maailma viljatcõ-dang
saavutab enne 1973-dat olnud
taseme. See arvamine osutus
siiski enneaegseks. Valitsus arvestas
siis, et maailma nisu-,
gatavalt vähem kui 1975. aastal.
1976. a. nisusaak on ületanud
50 miljonit tonni ja kuigi see
on 8 miljonit tonni vähem kiii
1975, on see igal juhui Ühendriikide
ajaloo suuruselt teine
saak. -
Kuigi Euroopa koges möödunud
suvel hävitavat põuda, pääses
nisusaak siisiki hävingust ja
see on koguni mõnevõrra parem
eelmise aasta saagist. Kanadas,
Põhja-Aafrikas ja^ Kesk-Idas on
nisusaak oinud hea. Türgi müüs
Olen aastaid lugenud ja feu^lk^-
nfcid meie juhtide sütitavaid kõnesid
küll aktustel ja muudel taht,-
samatel 'köMaitiüekutel Harva
on neis midagi öriginaailset j a uu^^
ning tavaliselt iteiselpäeväi te
ei mäileta millest juttu oli. -
võistlema välismaalastest otsjate-ga
samadel tingimustel.
1973. a. kulutasid Ühendriigid
155,7 miljonit tonni maisi, suuremalt
osalt veiste j a sigade Jtoit-miseiks.
Järginisel aastal see. hulk
vähenes 20%, lama saak oli halb
j a hinnad tõusid. Paljud farmerid
saatsid meelsaünini oma loomad
tapamajja kui ostsid neile
kallist sööta. '
Mõnec^ meie polütüised juhid
on suurepärase töö teinud põge-nikumentaJiteedi
hoidniiseks. Kes;
vastu :rä,ägib on kas punane yõi
väliemalt roosa. Jälgides lehtede
kaudu jääta mulje, et aastakmn-ned
paguluses pole aidanud; eesmärki
ega suimda -leida polütili-äeks
tegutsemiseks. Valida lase^
vad isikud, kellel pole peaaegu
mxingit' mõju asiikohamäa ühis- ^
konnas, parteides ega vaÜtsus-asutistes.
vaidlused E K N koosolekutel on
tüitr Yäga trlvaalsel pinnal. Usu
küsimus, Eestis käimine, yõi kelle
pool ööbis kodumaa Miialine.
Nägu see muudaks põgenikkude
Söödaviljä hinnad on ikka polütilist meelt, kodumaa või;
alles itõrged ja karja on vüma- emigrantide saatust,
se nelja aasta jooksul kasvatatud
kahjudega. Kas on kunagi objeiktüvseli
maisi-, odra-, ikaera-, ritti-,hir-'möödunud aastal miljoni tonn^^ Paljud põllunduse asjatundjad arutatud või analüüsitud süm-si-
jm saak võib möödunud aas-; nisu,; kuid võib 1976. a.elisporti-j arvavad, et Ühendriikide liha hin-i ^ külastajate
tal olla 1032 miljonit tonni ehk dada umbes 1,5 miljonit tonni, j nad halckavad peagi tõusma ja ei või' Eestist külaliste mõju sün-sama
palju kui aastal 1973. Euroopa
rekordiline põud on tugevasti
vähendanud suveviljade, nagu.'
maisi ja odra, saaki.
Ka Austraalia ja, Argentiina hoiukohti.
sele ja kodumaa ühiskonnale?
Meie ei saa keelata kodumaa
India oli 1975. a. Ühendriikide | lange enam kimagi sellistele ma-suurim
nisuostja, aga 1976.. a. oli dalatele hindadele kui praegu. '
Ir^dia nisusaak rekordiline, isegi KüH on aga nisu hind langenud fünöctslonääride külaskäike, kuid
nii suur, et on olnud raske leida maailmaturul. Kanada; säi; asja meie saame' neid kasutada onm
huvides.;^ . • -;
l e p p e s
Toronto suurlinna ulatuses kuu
, @ American Association for L a -
boratory Animal Science (Ameerika
katselocmade teaduslik ühing)
27. aastakongress toimus täna^j
7.—12. novembrini Houstonis, Texases.
Selle teaduslike sektsioonide
müüa nisu Egiptusele hinnaga,
halb ilmastik purustas lootused Põllumajanduse asjatundjad; niis on madalam Kanada rügi
heaks saagiks., • . ^ ütlevad, et praegusel hetkel näib;| poolt farmeritele maksetavast
' toidua!neid jätkuvat kõigile, kui- hinnast. Samal ajal Argentiina on
gi seo pole täies ulatuses õige. . oma hinna veelgi -madalamale
Maisi ta.gavarad ' Jätkuvad.: tõe-' lasiknud.. .'
aega kestnud autojuhtide kont- tööst ja seminaridest võttis osa
roll purjus sõitjate tabamiseks prof. dr. med. vet. Erik Mat-hiesen
New Yorgist.
: I •
ei Ole tilka viina joonud, laske
ma puhu ka/'' ütles ta politseinikele.
K u i teda lasti puhuda, näi-lõppes
uue.aasta saabumisega.
Kui eeünisel aastal tabati 919
purjus autojuhti, siis tänavu o li
nende arv 756. Vanaaästa õhtul
oli „yahele jäänute" arv 22.
Politsei usub, et esmakordselt
tarvitusel ohiud aparaat hinge- tas aparaat jällegi punase värvi-õhust
kasutatud alkoholi määra ga, et alkoholi oli lügselt tarvita-
; kindlaks tegemiseks oli kahtle- • tud. „Selles peab viga olema, see
mata üheks põhjuseks miks nen-. ei näita õieti," väitles naine, „las.
de arv, kes joobunult sõitma jul-
- gesid minna veelgi enam langes.
Selle koival räägitakse lugu
eesti perekonnast, kelle auto pea»
1970. a. Liitunud Rahvaste Põllumajanduse
ja':toiduvaruds or-ganisaisioon
arvas, et maailmas
on nälja all. kannatavaid inimesi
400 miljonit. See arv pole ka.
praegu vähenenud; Need inimesed
ei saa vajalikult; toitu, kuigi.
seda. oleks rohkesti • pakkuda/!kakk^s^adlyr^SteM^
kuid nad ei suuda maksta kükitavat
hinda.
„Tõenäolisolt kannatab praegu
suurem, hulk ihim-esi alatoitluse-all
kui 1970, kuna hinnad on nüüd
USA autokompanü Satra Motors
haikkab eeloleval kevadel
ehitama 2,1 miljoni dollarilist
palju kõrgemad," arvas Dale- E. j hoonet,: mis oleks. Nõukogude
Hathaway, rahvusvahelise elatis-i.Liidust importeeritavate" autode
tarvete uurmnsasutuse juhataja.Iie^^itamise . : keslmseks. .. Selline
SeUes asutuses tehtud uuri- i suur ehitus tuleb' Savannahis,
mised näitavad, et maailma: ^"°^Sias ja presiden-vaesemail
maadel ehk neil, kel-; ^^^^^ ^^^^ Chalekian, kes loole
aastane keskmine sissetulek: ^^^'^^ vaihitab ühe osa ÜSA
üksikisiku koiita jääb alla 20Q! väikeautode turust N. Liidus teh-doUarl,
on kuni 1985. aastani 1^^^ ^^^^"^^^^^^^^ väikeautoga,
umbes 42--48'mjIjoni t o n n i n e e t . ta. tahab teha
aastane vilja vajadus. . j ralia ja saada riklcaks ning tuua
- .jmaailma "rahu ; kaubandusega.
Kuna need maad ei ole võimeli- i i^companiil on juba kogemusi N.
ke lastel k a piüiuda, ega nad po-.' sed ise ostma puuduvat vilja, tu- JT.uduga äritsemisel, ikuna šüani
le viina joonud." Politsei lasi kai ieb neü suurendada om.a saaki; on toodud USA-sse igal aastal
lastel puhuda.ja jälle näitas apa-Inelja protsendi võrra igal aastal.1 venemaal tehtud „Belarus" trak-raat
punast värvi: „Noii näete; et see oletks siüiteline rahva kas-' torit
© Lennureisi Mehhikosse tegid 18
eestlast New Yorgist ja. lähikonnade
Estütour Associates,; Ine! korraldatuna.
Külastati Taxcot, Mexico
Cityt ja küurordilinna Acapulco
t. Korraldajana; sõitis kaasas
Valfried Siirak abikaasaga. Reis
kestis kaheksa päeva.
Mis moodi saame kaasa/aidaita
asslivsele vastupanule • kodumaal?
Kuidas näidata, et -meie pole
neid' unustanud nende raskeil;
katsumisaasitail, .
Ärgem unustagem,
voolab meie eluläte.
et Eestis
guseid ümberehitusi .vastavalt
USA õhkpuhtuse kontrolli tingimustele.
Venelaste autotööstust peavad'
teised autotööstused ideaalsel-^
maks maailnias flmna seal on.
kõik ühe katuse ally tööstushoo-;
nes; mille, suurus on 50 mUjonit
Tüutjalga ja Ims töötavad 70.000
töölist. Praegu on tööstuse too-d^
ang 600.000 autot aastas, millest
lälieb ekspordiks kimi 200.000.
Tööstuse maksimaalseks toodan-guyõimeks
olevat üks miljon autot
aastas; '
Satra Kompaniil on' juba pikk
kaubanduseaj alugu \ Venemaaga.
tati ühe sellise . kontrollpunkti i nüüd, et aparaat ei näita õieti," vuga. 1976. aastal polnud neis j
poolt Kui meest, kes autot juh- võidutses naine. Politseinikud la-^maades oodatud saagid siiski! LADA on •tegelikult Itaalia
tis, lasti aparaati puhuda ja see sid mehel minna,. mainides, et, suurenenud. ; / i piat-124 mudeli mida tehakse
\ punaseks muutudes näLtas, et; aparaadiga. . tuleb peakorterisse' Nn murelikud kui need ennus-! itaallaste, poolt ehitatud Volga j See on kahepoolne ja siit saadab
mehel on alkoholi - üle lubatud 'kontrollima minna. Kui aga auto tiišed näivadld, on asjaaimdjad autotehastes itaalia endise kõm- j kompanii N. Ludule maake, me^
normi, hakkas abikaasa seletama, \ oli jälle liikvel ütles naine: „Elis siiski arvamisel, et mopdunud niunistlifcu partei jxihi Togliati- • talle j a mineraale. Autode kõrval
et see ei saa õige olla. et midagi; ma öelnud, et anname k a lastele .suvel', kergenenud elatistarvAte gra^l nimelises linnas. Autode Itoob sama kompanii USA-sse ka.
peab viga olema aparaadis. ,>Iajvima." ' oluliord lubab väikse hingetõm- j^^^^^^ tuleb siiski teha mõnesu-'70% kasutatud kroomist.
Nii palju on poliitiliselt j a kui-i
tuuriliselt tälitsaid küsimusi, mis
tiüeks läbi arutada kaine.peaga,
arvestades reaalsusi 'ning; mitte
jaanalinnu moodi pead liiva pis-
Kogu meie tegevus peaks olema
nagu tiks pidev valimiskampaania,
kus üksikute - entusiasm
kisub k a teised'kaasa; j a viib
märgile. ' ;
Mis m õ j u on meie praegustel
juhtidel siinsele ühiskonnale poliitiliselt?^.
Kas on nendel mingit
võimu parteides!? Kuidas. a^lraJd^u
da' kõige efektiivsemalt mõju
rahvasaadikutele.
Need ja veel palju muid küsimusi
on vtüngivalt tarvis läbi arutada
ja lahendusi leida. :
Vahehigemiseks soovitan A. J .
Solzhehltsõni „Lenin in Zürich".
Väga tore oli lugeda, et 'korraldatakse
seminar'•Trmti ülikoolis,
millest osavõtt peaks olema' sunduslik
igale kandideerivale seltskonnategelasele.^
V. • ' •
^ / ^; .H.'.LESTAL
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 13, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-01-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770113 |
Description
| Title | 1977-01-13-02 |
| OCR text | I&. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 13. jaanuaril 1977 — Thursday, Jammry 13, mm nn VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VÄLJAANDJA: o/ü Vaba Eesüane, 135 Tecmnseth St Torontoi/ PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sta. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 ja veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50 ja veerandaastas $12.50 TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, p(>olaas-tas $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga ÜSÄ-s: aastas $51.—, poolaastas $26.—ja veerandaastas $14.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastas $30.50 ja veerandaastas $15^.50 Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c. P t i l ESTOMIÄ Published byFree Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St, Toronto 3, Ont. M6J 2H2 ij headriikide presidendiks valiküsimuste ekspert Ja Kissingeri tud Jinimy Carter on jõudnud nõuandja Helmut Sonnenfeldt, kes nüüd oma ettevalmistustega uue valitsuse moodustamisel nii kaugele, et tal on valitsuses kõik kohad uute mmistritega täidetud ning uue valitsuse koosseis on pidanud presidendi juhtimisel juba mitu koosolekut. Nagu iga Uue valitsuse ametisse nimetamise puhul tekib valitsuse koosseisu suhtes la-iitikat, nii ka Jimmy €arter peab äiTestama mõningate kriitiliste märkustega, mis on tulnud peamiselt mustade poolt, kuna nende arvates ei ole must rass va^ iitsuses küllalt kaalukalt esindatud, omades ainult ühe vähemtähtsa ministrikoha, mis pealegi anti naisele. .Seda pahameelt ei aita lee\endada mustadele antud Ühendriikide peadelegaädi koht Liitunud Rahvaste Organisatsioonis.' Üldiselt tundub siiski, et Carteri valitsus on saanud võrdlemisi soodsa ki'ütika osaliseks, kuna Carter ei hakanud valitsuse moodustamisel taga ajama uusi tundmatuid tuuli, vaid rakendas vastutusrikastele kohtadele kogenud ja suure staaziga mehed, mis on väga oluline nendel positsioonidel, kus tuleb tegemist teha rahvusvaheliste küsimustega. Sellistel positsioonidel on välisminister Gyrus Vance, kaitseminister di*. Harold Brown ja riigivarade minister W. Michael Blumenthal Gynis Vance ei ole kahtlemata selline välispoliitiline „showman" nagu seda oli tema eelkäija Kis-sinf^ er, kelle aastatepikkuse välispoliitika pluss- ja miinuspunktide ritta seadmine võtab veel pikemat aega. Vance ön esialgsete hinnangute kollaselt tasakaalukas mees, kes vaatab detente poliitikale krii-tll^ sc pilguga ning nõuab venelastelt ka vastukontsessiöone. Uus välisminister on nimetanud välis-nr, nisieerium!s osakonnajuhatajad ja lähemad nõuandjad oma näo järele ning teiste Kissingeri meeste hiilgiis peab hakkama endale uut töükolita etsima ka kontrover-siaalsete vaadetega Ida-Euroopa saabus Kissingeri eeskujul Hitleri ajal põgenikuna Saksamaalt ning tegi Ühendriikides Kissingeri kaasabil suurt karjääri. Sonnenfeldt äratas üldist tähelepanu oma kummalise doktriiniga, mille kohaselt Ida-Euroopa tuleb jätta täielikult N. Lüdu mõjusfääri. Võib oletada, et uus välisminister saab endale tugeva toetuse ka poola päritoluga Zbigniew Brzezinskilt, kes on president Carteri nõu^ändjä julgeolekuküsimustes ning suhtub väga skeptiliselt detente poliitikasse. Michael Blumenthalil on kindlasti väga palju ütelda kaubavahetuse arendamise kohta N. Liiduga ja teiste raudeesrüdetaguste riikidega. Riigivarade minister kinnitab, et'IVIoskva tahab Ühendriikide kaupasid ja tehnoloogiat, kuid samal ajal peaksid ameeriklased ka mõtlema, mis nad tahavad saada vastutasuks. Ta ütleb, et Kissingeri! ei olnud lihtsalt julgust omapoolsete nõudmistega esineda. Kui eelmainitud kahelt meheil oodatakse N. Liidu suhtes rangemat polütikat, siis seda ei saa ütelda kaitseminister Harold Browiii kohta. On teada, et Carter kavatses kaitseministriks nimetada James Schlesingeri, kelle president Ford mõni aeg tagasi lahkhelide pärast Kissingeriga vallandas, kuid sellele olid vastu sellised demokraatide partei liberaalid nagu senaator Churcli ja venelaste suur sõber vana miljonärist diplomaat AvereU Harriman. Browni poliitilised seisukohad on üksteisele sageli vastukäivad ning tema hoiak kõikuv, mistõttu tema valimist ei peeta eriti õnnestunud sammuks. Nüüd kus president Carter peatselt ametisse õnnistatakse ja te-ma meeskond ministeeriumid üle võtab, võib loota Ühendi-iikidelt president Carteri juhtimisel senisest konstruktüvsemat ja dünaami-lif: em?.t väliGpoliitlkat, mille taustal iiade valgusesse kerkivad ka N. Liida ja Ühendriikide vahekorrad. • .K.Ä. • Maailmes viljcäriigid eitea k9ihup^M€iSfaki» - » ¥ i l [^ Möödunud aastane viljasaak ol5 pärast 1973-dat aastat jäUenüril^älik, et suudab ralmildada maailma viljataniduse ja teldtab koguni paljudes maades, nende hulgas ka Kanadas, muret, mis selle suure saagiga peale hakata. Nüüd on paljudel vilja müüa ja need kes seda vajavad, ei oma küllaldaselt raha. Möödunud sügisel oli mitmetes Kagu-Aasia maades erakordselt suur riisi-t saak. Ühendrüiddes amtakse nisusaak ületavat 50 miljonit tonni. Nõukogude Liidus on saak olnud suurem kui juleti loota ja isegi India toiduvarud on kasvanud 16—18 miljonit tonni. Selliseid katastroofe, nagu oli viimasel kolmel,aastal, möödunud aastal ei olnud. See ei tähenda siisiki, et toidu-'bamise perioodi -kolm aastat ainete puudus oleks ületatud: ega poleks vaja liarta uusi tagasilöö-kestnud kriisiaja järel.^ ; , ühendriikide valitsusel on ke, ainult see põle nü aktuaalns 625.000 tonnine rilsireserv, inida kui oli aasta tagasi. ycidakse kasutada, kui (kusagil Selle kõrval on maailma sööda- maal tekib ootamatuid raskusi, vilja tagavara lisfia väike; Põllundusministri ennustuste Näiteks maisi ja otra on nüna-. järigi o l i ameeriklastel enne sügi-pUt, et paljud karjakasvatajad söödavad veistele, sigadele ja näoliselt selletõttu, et Ühendriikide karjakasvatajad on pidanud vähendama oma karjade suurust IS^S. aastast alates. ühendrükides pole söödaviljä küllaldaselt saadaval sobiva hiri-naga, mis karjalcasvätajaile oleks vastuvõetav, ühendriigid sese.saagi kogumist nisu järgi; müüvad maisi üle säj^e maale ja : 17,5 miljonit tonni. Seda oli mär- ameerika karjakasvatajad peavad sulgloomadele nisu. Ühendriikide 1975. a. maisi saak ! oli lõppenud enne kiu möödunud aasta lõikuseni jõuti. Sigade -ja suleliste peaimise toidu, sojauba, saak oli n i i ebakindel enne uut' lõikust; et hinnad -hakkasid juba suvel tõusma. Hiliskevadel ühendriildde põl-lumajandusmiiiister ennustas, et 1976. aastal maailma viljatcõ-dang saavutab enne 1973-dat olnud taseme. See arvamine osutus siiski enneaegseks. Valitsus arvestas siis, et maailma nisu-, gatavalt vähem kui 1975. aastal. 1976. a. nisusaak on ületanud 50 miljonit tonni ja kuigi see on 8 miljonit tonni vähem kiii 1975, on see igal juhui Ühendriikide ajaloo suuruselt teine saak. - Kuigi Euroopa koges möödunud suvel hävitavat põuda, pääses nisusaak siisiki hävingust ja see on koguni mõnevõrra parem eelmise aasta saagist. Kanadas, Põhja-Aafrikas ja^ Kesk-Idas on nisusaak oinud hea. Türgi müüs Olen aastaid lugenud ja feu^lk^- nfcid meie juhtide sütitavaid kõnesid küll aktustel ja muudel taht,- samatel 'köMaitiüekutel Harva on neis midagi öriginaailset j a uu^^ ning tavaliselt iteiselpäeväi te ei mäileta millest juttu oli. - võistlema välismaalastest otsjate-ga samadel tingimustel. 1973. a. kulutasid Ühendriigid 155,7 miljonit tonni maisi, suuremalt osalt veiste j a sigade Jtoit-miseiks. Järginisel aastal see. hulk vähenes 20%, lama saak oli halb j a hinnad tõusid. Paljud farmerid saatsid meelsaünini oma loomad tapamajja kui ostsid neile kallist sööta. ' Mõnec^ meie polütüised juhid on suurepärase töö teinud põge-nikumentaJiteedi hoidniiseks. Kes; vastu :rä,ägib on kas punane yõi väliemalt roosa. Jälgides lehtede kaudu jääta mulje, et aastakmn-ned paguluses pole aidanud; eesmärki ega suimda -leida polütili-äeks tegutsemiseks. Valida lase^ vad isikud, kellel pole peaaegu mxingit' mõju asiikohamäa ühis- ^ konnas, parteides ega vaÜtsus-asutistes. vaidlused E K N koosolekutel on tüitr Yäga trlvaalsel pinnal. Usu küsimus, Eestis käimine, yõi kelle pool ööbis kodumaa Miialine. Nägu see muudaks põgenikkude Söödaviljä hinnad on ikka polütilist meelt, kodumaa või; alles itõrged ja karja on vüma- emigrantide saatust, se nelja aasta jooksul kasvatatud kahjudega. Kas on kunagi objeiktüvseli maisi-, odra-, ikaera-, ritti-,hir-'möödunud aastal miljoni tonn^^ Paljud põllunduse asjatundjad arutatud või analüüsitud süm-si- jm saak võib möödunud aas-; nisu,; kuid võib 1976. a.elisporti-j arvavad, et Ühendriikide liha hin-i ^ külastajate tal olla 1032 miljonit tonni ehk dada umbes 1,5 miljonit tonni, j nad halckavad peagi tõusma ja ei või' Eestist külaliste mõju sün-sama palju kui aastal 1973. Euroopa rekordiline põud on tugevasti vähendanud suveviljade, nagu.' maisi ja odra, saaki. Ka Austraalia ja, Argentiina hoiukohti. sele ja kodumaa ühiskonnale? Meie ei saa keelata kodumaa India oli 1975. a. Ühendriikide | lange enam kimagi sellistele ma-suurim nisuostja, aga 1976.. a. oli dalatele hindadele kui praegu. ' Ir^dia nisusaak rekordiline, isegi KüH on aga nisu hind langenud fünöctslonääride külaskäike, kuid nii suur, et on olnud raske leida maailmaturul. Kanada; säi; asja meie saame' neid kasutada onm huvides.;^ . • -; l e p p e s Toronto suurlinna ulatuses kuu , @ American Association for L a - boratory Animal Science (Ameerika katselocmade teaduslik ühing) 27. aastakongress toimus täna^j 7.—12. novembrini Houstonis, Texases. Selle teaduslike sektsioonide müüa nisu Egiptusele hinnaga, halb ilmastik purustas lootused Põllumajanduse asjatundjad; niis on madalam Kanada rügi heaks saagiks., • . ^ ütlevad, et praegusel hetkel näib;| poolt farmeritele maksetavast ' toidua!neid jätkuvat kõigile, kui- hinnast. Samal ajal Argentiina on gi seo pole täies ulatuses õige. . oma hinna veelgi -madalamale Maisi ta.gavarad ' Jätkuvad.: tõe-' lasiknud.. .' aega kestnud autojuhtide kont- tööst ja seminaridest võttis osa roll purjus sõitjate tabamiseks prof. dr. med. vet. Erik Mat-hiesen New Yorgist. : I • ei Ole tilka viina joonud, laske ma puhu ka/'' ütles ta politseinikele. K u i teda lasti puhuda, näi-lõppes uue.aasta saabumisega. Kui eeünisel aastal tabati 919 purjus autojuhti, siis tänavu o li nende arv 756. Vanaaästa õhtul oli „yahele jäänute" arv 22. Politsei usub, et esmakordselt tarvitusel ohiud aparaat hinge- tas aparaat jällegi punase värvi-õhust kasutatud alkoholi määra ga, et alkoholi oli lügselt tarvita- ; kindlaks tegemiseks oli kahtle- • tud. „Selles peab viga olema, see mata üheks põhjuseks miks nen-. ei näita õieti," väitles naine, „las. de arv, kes joobunult sõitma jul- - gesid minna veelgi enam langes. Selle koival räägitakse lugu eesti perekonnast, kelle auto pea» 1970. a. Liitunud Rahvaste Põllumajanduse ja':toiduvaruds or-ganisaisioon arvas, et maailmas on nälja all. kannatavaid inimesi 400 miljonit. See arv pole ka. praegu vähenenud; Need inimesed ei saa vajalikult; toitu, kuigi. seda. oleks rohkesti • pakkuda/!kakk^s^adlyr^SteM^ kuid nad ei suuda maksta kükitavat hinda. „Tõenäolisolt kannatab praegu suurem, hulk ihim-esi alatoitluse-all kui 1970, kuna hinnad on nüüd USA autokompanü Satra Motors haikkab eeloleval kevadel ehitama 2,1 miljoni dollarilist palju kõrgemad," arvas Dale- E. j hoonet,: mis oleks. Nõukogude Hathaway, rahvusvahelise elatis-i.Liidust importeeritavate" autode tarvete uurmnsasutuse juhataja.Iie^^itamise . : keslmseks. .. Selline SeUes asutuses tehtud uuri- i suur ehitus tuleb' Savannahis, mised näitavad, et maailma: ^"°^Sias ja presiden-vaesemail maadel ehk neil, kel-; ^^^^^ ^^^^ Chalekian, kes loole aastane keskmine sissetulek: ^^^'^^ vaihitab ühe osa ÜSA üksikisiku koiita jääb alla 20Q! väikeautode turust N. Liidus teh-doUarl, on kuni 1985. aastani 1^^^ ^^^^"^^^^^^^^ väikeautoga, umbes 42--48'mjIjoni t o n n i n e e t . ta. tahab teha aastane vilja vajadus. . j ralia ja saada riklcaks ning tuua - .jmaailma "rahu ; kaubandusega. Kuna need maad ei ole võimeli- i i^companiil on juba kogemusi N. ke lastel k a piüiuda, ega nad po-.' sed ise ostma puuduvat vilja, tu- JT.uduga äritsemisel, ikuna šüani le viina joonud." Politsei lasi kai ieb neü suurendada om.a saaki; on toodud USA-sse igal aastal lastel puhuda.ja jälle näitas apa-Inelja protsendi võrra igal aastal.1 venemaal tehtud „Belarus" trak-raat punast värvi: „Noii näete; et see oletks siüiteline rahva kas-' torit © Lennureisi Mehhikosse tegid 18 eestlast New Yorgist ja. lähikonnade Estütour Associates,; Ine! korraldatuna. Külastati Taxcot, Mexico Cityt ja küurordilinna Acapulco t. Korraldajana; sõitis kaasas Valfried Siirak abikaasaga. Reis kestis kaheksa päeva. Mis moodi saame kaasa/aidaita asslivsele vastupanule • kodumaal? Kuidas näidata, et -meie pole neid' unustanud nende raskeil; katsumisaasitail, . Ärgem unustagem, voolab meie eluläte. et Eestis guseid ümberehitusi .vastavalt USA õhkpuhtuse kontrolli tingimustele. Venelaste autotööstust peavad' teised autotööstused ideaalsel-^ maks maailnias flmna seal on. kõik ühe katuse ally tööstushoo-; nes; mille, suurus on 50 mUjonit Tüutjalga ja Ims töötavad 70.000 töölist. Praegu on tööstuse too-d^ ang 600.000 autot aastas, millest lälieb ekspordiks kimi 200.000. Tööstuse maksimaalseks toodan-guyõimeks olevat üks miljon autot aastas; ' Satra Kompaniil on' juba pikk kaubanduseaj alugu \ Venemaaga. tati ühe sellise . kontrollpunkti i nüüd, et aparaat ei näita õieti," vuga. 1976. aastal polnud neis j poolt Kui meest, kes autot juh- võidutses naine. Politseinikud la-^maades oodatud saagid siiski! LADA on •tegelikult Itaalia tis, lasti aparaati puhuda ja see sid mehel minna,. mainides, et, suurenenud. ; / i piat-124 mudeli mida tehakse \ punaseks muutudes näLtas, et; aparaadiga. . tuleb peakorterisse' Nn murelikud kui need ennus-! itaallaste, poolt ehitatud Volga j See on kahepoolne ja siit saadab mehel on alkoholi - üle lubatud 'kontrollima minna. Kui aga auto tiišed näivadld, on asjaaimdjad autotehastes itaalia endise kõm- j kompanii N. Ludule maake, me^ normi, hakkas abikaasa seletama, \ oli jälle liikvel ütles naine: „Elis siiski arvamisel, et mopdunud niunistlifcu partei jxihi Togliati- • talle j a mineraale. Autode kõrval et see ei saa õige olla. et midagi; ma öelnud, et anname k a lastele .suvel', kergenenud elatistarvAte gra^l nimelises linnas. Autode Itoob sama kompanii USA-sse ka. peab viga olema aparaadis. ,>Iajvima." ' oluliord lubab väikse hingetõm- j^^^^^^ tuleb siiski teha mõnesu-'70% kasutatud kroomist. Nii palju on poliitiliselt j a kui-i tuuriliselt tälitsaid küsimusi, mis tiüeks läbi arutada kaine.peaga, arvestades reaalsusi 'ning; mitte jaanalinnu moodi pead liiva pis- Kogu meie tegevus peaks olema nagu tiks pidev valimiskampaania, kus üksikute - entusiasm kisub k a teised'kaasa; j a viib märgile. ' ; Mis m õ j u on meie praegustel juhtidel siinsele ühiskonnale poliitiliselt?^. Kas on nendel mingit võimu parteides!? Kuidas. a^lraJd^u da' kõige efektiivsemalt mõju rahvasaadikutele. Need ja veel palju muid küsimusi on vtüngivalt tarvis läbi arutada ja lahendusi leida. : Vahehigemiseks soovitan A. J . Solzhehltsõni „Lenin in Zürich". Väga tore oli lugeda, et 'korraldatakse seminar'•Trmti ülikoolis, millest osavõtt peaks olema' sunduslik igale kandideerivale seltskonnategelasele.^ V. • ' • ^ / ^; .H.'.LESTAL |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-01-13-02
