1986-12-18-09 |
Previous | 9 of 24 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.-
• 0 0 o
^^^^^ -
Teitit tähtsam ajaperiood
s 17. sajand, mil teadaolev
i päritolu teoloogid Standi-ias
ja Saksamaal kiriku ku-ppimas
käisid. Kõige parem
samasta on siiski ehk 1632,
Gustav Adolf II Tartu üli-i
asutamiseks käsu andis,
i tookordne ülikool ei olnud
idud rahva või riigi, vaid Ju-i
teenimiseks, seega et seal
iusu pastoreid välja koolita-a
kuigi õppekeeleks oli ladi-cel
ning väga vähesed päris-ased,
see tähendab eestla-atlased,
kõrgkooli sisse pää-õpetati
seal välja saksa
pastoreid, kes pärismaalasides
jutlustama pidid.
Iie tulemuseks oli, et eesti
a läti) keelt hakati teadusli-üurima.
Kurgi ülikool varsti
võimu poolt suleti, oli al-tehtud.
Ning 18. sajandi lõ-ja
19. sajandi alguses, mil
ustuss^jandi" rahvusroman-oli
Euroopas maad võtmas,
see ka pikkamööda ida poo-
|ofessor Parming kirjeldas
üksikasjalikult kõiki vasta-õpetlasi
ja usumehi, kes
keele ja kultuuri arengule
aitasid, ehkki nad rahvu-lestlased
ei olnud. Ta jõudis
amm-sammult välja „ärka-anil,
kus meile kõigile juba
ittavad nimed esinevad —
Imann, Kreutzwald, Õpeta-lesti
Selts, Janrisen, Koidu-
Samuti eestlastest pärine-
:uulsused nagu Philipp Ka-
Johann Köhler, Mihkel
ja mitmed teised,
rming peatus ka venestami-mres,
nimetades et aastal
oli ainult 9 protsenti Tartu
>li fakulteedist vene ja uk-päritolu,
kuid aastaks 1895 ^
:e ^protsendimäär' tõusnud
ja aastaks 1900'76 prot-
Ic, milline olukord kestis
meie iseseisvuse alguseni.
|V ajal oli aastal 1900 ainult
Tartu ülikooli lõpetanuist
sed; aastaks 1916 oli arv
15%-le ja alles iseseis-al
moodustasid eestlastest
gid Tartu ülikoolfs õppija-amuse.
iti stuudiumide kuldne
algas iseseisvusega. Tartu
)l läks vene „kroonu" tee-
;est üle Eesti Vabariigi tee-tile.
Peamiseks õppekeeleks
iüd eesti keel ja moodustati
uut eesti-alalist fakulteeti ;
etnograafia, rahvaluule ja
ajalugu. Aastaks 1922 oli ;
jiVliõpilaste protsent tõusnud
l . . Edasi ütles prof.; Par-;
uid II maailmasõja aj
fy tagasikäik. Eesti rahva
ahanes 25% võrra ja um-
{)o\ Tartu ülikooli fak\jltee-
.peti, küüditati Itta, või siis
^es Läände. Nõukogude
id kaotasid etnograafia,
fuule ja eesti ajaloo fakul-
Aastal 1949 küüditati
9% järeljäänud eesti rah-
Stalinism valitses kõikjal ja
lalt kümme aastat pärast
[ei saanud mingist rahvus-
:ultuuri arendamisest juttu-
|ci. Sel ajal toimus eesti rah-lestisünd
Läänest
tl Rootsis, siis Saksamaal,
|s Põhja-Ameerikas alustati
eesti kultuuri edasi kand-il
I
EESTLANE ^,December,18,
Emisega. %ški ;rahvas, :kes ise sa-,-
malaadseid kannatusi ja laialipil-latust
läbi ei ole teinud, ei suuda
neid raskusi mõista, mis meie
õpetlai^tel ja kultuurikandjatel-haritlastel
tuli ületada, nii vaimselt,
materjaalsclt kui ka psüh- '
holoogiliselt. Seepärast on neile
praeguse Eesti lõppetooli asutamine
võrratult suure tähtsusega.
Kuid peame meeles, et viimase
kolmekümne aasta jooksul on
toimunud Eestis tõeline rahvuslik
ja kultuuriline uuestisünd.
Kuid eesti ajalugu ei õpetata ikka
veel vTartus ja etnograafia,
rahvaluule ja nii edasi õppetoolid
ei ole jkka veel taastatud."
Hoolimata Kodu-Eesti teadlaste
hiilgavaist saavutustest mitmetel
aladel on osa õppeaineid ikka
veel keelustatud. Seetõttu peab
Toronto Ülikooli Eesti Õppetool
muutuma eesti stuudiumide keskuseks
väljaspjbol kodumaad;
siin võib käsitada kõiki neid alasid,
mis on Kodu-Eestis keelatud.
Samal ajal aitab- see Õppetool
kaasa Kanada mitmekultuu- ;
ri-süsteemi arengule. Toronto
Ülikooli juures on juba olemas
ari ja Ukraina õppetoolid ja
neid võib j^/eel juurde tulla,
nada õpetlastele tuleb nende uurimistöödel
kindlasti kasuks, et
sellised õppetoolid on olemas,
mis tegelevad selle nõndanimetatud
,,mosaiigi'' uurimisega, mitte
ainult siin maal vaid ka mosaii-gi-
tükkicle päritofomaadel.
Seetõttu võime loota, et Eesti
Õppetool on sillaks seni craldi-seisnud
õppealade vahel. Toronto
ülikool on kuulus oma Vene
ja Ida-Euroopa stuudiumide põhjalikkusi
ja ulatuse poolest, kuid
needki on ^lõhestatud üksikaladele.
Eesti' Õppetool ja teised sellesarnased
aitavad kaasa erifa-kulteetide
töö koordineerimisele
— näiteks Nõukogude Liidu ja
Vene, Põhjamaade ja Germaani
ning isegi Briti ja Hollandi stuu-diumi-
aladel. Ning see aitab
kindlasti kaasa ignorantsuse kõr-.
valdamisele — kui kellelegi mainida
Baltimaid, ei sega ta neid.
ära Balkaniga, nagu nüüd pahatihti
juhtub. 1966 pühitseti Poola
kristluse 1000-aastast sünnipäeva,
1988 pühitseb Ukraina
kristlik kirik oma 1000-aastast
juubelit. Ka meie maa Ja teised
Balti riigid on olnud ajaloo tulipunktis
vähemasti viimased 1000
aastat siis oleks aeg, et ka
meie. maid teataks ja tuntaks
ning nende ajalugu uuritaks. Kanada
on üks peamistest Läänemaadest
ja vaatamata oma praegusele
väijcsemale tähtsusele siinse
tagasihoidliku väHspoliitika
tõttu ei saa ta Euroopa poliitilisi
olukordi ja sealsete maade ajalugu
ning " geograafiat ignoreerida
. . . Toronto ülikooli sümboliks
on mijtmeharuline lehišpuu
— tamm! Tamm on ka meie
rahva püha puu ja selle tugevuse
sümbol. Loodame, et meie
tamme oks, mis Toronto ülikooli
tamme külge on poogitud, are-neb
ja kasvab — 99veIiDt. aew M°
ao ea • 0 f o o «=" \ü ©unerfkos
M2M4M5
• 8
. PETER
M@©ds^ riitmiiii§
>e9 ¥©!!. 222-5751
362 Danforth i
Toronto, Ont
FLOWERS & OIFTS
466-1951 või 466-150!
firsked ja esmaklassilised lilled igaks sOndmusekg.
KUNSTKÄSITÖID KINKIDEKS: EHTED, MEREVAIK,
iSJAHKTÖÖD, FUUNIKERDUSED, KERAAMIKA,
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
Detsembris avatud neljapäeviti koni keHa 8 ülitiiL
!2-776i
mm%md pulupühl
K ONTo M8Z 2X3
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 18, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-12-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861218 |
Description
| Title | 1986-12-18-09 |
| OCR text | Nr.- • 0 0 o ^^^^^ - Teitit tähtsam ajaperiood s 17. sajand, mil teadaolev i päritolu teoloogid Standi-ias ja Saksamaal kiriku ku-ppimas käisid. Kõige parem samasta on siiski ehk 1632, Gustav Adolf II Tartu üli-i asutamiseks käsu andis, i tookordne ülikool ei olnud idud rahva või riigi, vaid Ju-i teenimiseks, seega et seal iusu pastoreid välja koolita-a kuigi õppekeeleks oli ladi-cel ning väga vähesed päris-ased, see tähendab eestla-atlased, kõrgkooli sisse pää-õpetati seal välja saksa pastoreid, kes pärismaalasides jutlustama pidid. Iie tulemuseks oli, et eesti a läti) keelt hakati teadusli-üurima. Kurgi ülikool varsti võimu poolt suleti, oli al-tehtud. Ning 18. sajandi lõ-ja 19. sajandi alguses, mil ustuss^jandi" rahvusroman-oli Euroopas maad võtmas, see ka pikkamööda ida poo- |ofessor Parming kirjeldas üksikasjalikult kõiki vasta-õpetlasi ja usumehi, kes keele ja kultuuri arengule aitasid, ehkki nad rahvu-lestlased ei olnud. Ta jõudis amm-sammult välja „ärka-anil, kus meile kõigile juba ittavad nimed esinevad — Imann, Kreutzwald, Õpeta-lesti Selts, Janrisen, Koidu- Samuti eestlastest pärine- :uulsused nagu Philipp Ka- Johann Köhler, Mihkel ja mitmed teised, rming peatus ka venestami-mres, nimetades et aastal oli ainult 9 protsenti Tartu >li fakulteedist vene ja uk-päritolu, kuid aastaks 1895 ^ :e ^protsendimäär' tõusnud ja aastaks 1900'76 prot- Ic, milline olukord kestis meie iseseisvuse alguseni. |V ajal oli aastal 1900 ainult Tartu ülikooli lõpetanuist sed; aastaks 1916 oli arv 15%-le ja alles iseseis-al moodustasid eestlastest gid Tartu ülikoolfs õppija-amuse. iti stuudiumide kuldne algas iseseisvusega. Tartu )l läks vene „kroonu" tee- ;est üle Eesti Vabariigi tee-tile. Peamiseks õppekeeleks iüd eesti keel ja moodustati uut eesti-alalist fakulteeti ; etnograafia, rahvaluule ja ajalugu. Aastaks 1922 oli ; jiVliõpilaste protsent tõusnud l . . Edasi ütles prof.; Par-; uid II maailmasõja aj fy tagasikäik. Eesti rahva ahanes 25% võrra ja um- {)o\ Tartu ülikooli fak\jltee- .peti, küüditati Itta, või siis ^es Läände. Nõukogude id kaotasid etnograafia, fuule ja eesti ajaloo fakul- Aastal 1949 küüditati 9% järeljäänud eesti rah- Stalinism valitses kõikjal ja lalt kümme aastat pärast [ei saanud mingist rahvus- :ultuuri arendamisest juttu- |ci. Sel ajal toimus eesti rah-lestisünd Läänest tl Rootsis, siis Saksamaal, |s Põhja-Ameerikas alustati eesti kultuuri edasi kand-il I EESTLANE ^,December,18, Emisega. %ški ;rahvas, :kes ise sa-,- malaadseid kannatusi ja laialipil-latust läbi ei ole teinud, ei suuda neid raskusi mõista, mis meie õpetlai^tel ja kultuurikandjatel-haritlastel tuli ületada, nii vaimselt, materjaalsclt kui ka psüh- ' holoogiliselt. Seepärast on neile praeguse Eesti lõppetooli asutamine võrratult suure tähtsusega. Kuid peame meeles, et viimase kolmekümne aasta jooksul on toimunud Eestis tõeline rahvuslik ja kultuuriline uuestisünd. Kuid eesti ajalugu ei õpetata ikka veel vTartus ja etnograafia, rahvaluule ja nii edasi õppetoolid ei ole jkka veel taastatud." Hoolimata Kodu-Eesti teadlaste hiilgavaist saavutustest mitmetel aladel on osa õppeaineid ikka veel keelustatud. Seetõttu peab Toronto Ülikooli Eesti Õppetool muutuma eesti stuudiumide keskuseks väljaspjbol kodumaad; siin võib käsitada kõiki neid alasid, mis on Kodu-Eestis keelatud. Samal ajal aitab- see Õppetool kaasa Kanada mitmekultuu- ; ri-süsteemi arengule. Toronto Ülikooli juures on juba olemas ari ja Ukraina õppetoolid ja neid võib j^/eel juurde tulla, nada õpetlastele tuleb nende uurimistöödel kindlasti kasuks, et sellised õppetoolid on olemas, mis tegelevad selle nõndanimetatud ,,mosaiigi'' uurimisega, mitte ainult siin maal vaid ka mosaii-gi- tükkicle päritofomaadel. Seetõttu võime loota, et Eesti Õppetool on sillaks seni craldi-seisnud õppealade vahel. Toronto ülikool on kuulus oma Vene ja Ida-Euroopa stuudiumide põhjalikkusi ja ulatuse poolest, kuid needki on ^lõhestatud üksikaladele. Eesti' Õppetool ja teised sellesarnased aitavad kaasa erifa-kulteetide töö koordineerimisele — näiteks Nõukogude Liidu ja Vene, Põhjamaade ja Germaani ning isegi Briti ja Hollandi stuu-diumi- aladel. Ning see aitab kindlasti kaasa ignorantsuse kõr-. valdamisele — kui kellelegi mainida Baltimaid, ei sega ta neid. ära Balkaniga, nagu nüüd pahatihti juhtub. 1966 pühitseti Poola kristluse 1000-aastast sünnipäeva, 1988 pühitseb Ukraina kristlik kirik oma 1000-aastast juubelit. Ka meie maa Ja teised Balti riigid on olnud ajaloo tulipunktis vähemasti viimased 1000 aastat siis oleks aeg, et ka meie. maid teataks ja tuntaks ning nende ajalugu uuritaks. Kanada on üks peamistest Läänemaadest ja vaatamata oma praegusele väijcsemale tähtsusele siinse tagasihoidliku väHspoliitika tõttu ei saa ta Euroopa poliitilisi olukordi ja sealsete maade ajalugu ning " geograafiat ignoreerida . . . Toronto ülikooli sümboliks on mijtmeharuline lehišpuu — tamm! Tamm on ka meie rahva püha puu ja selle tugevuse sümbol. Loodame, et meie tamme oks, mis Toronto ülikooli tamme külge on poogitud, are-neb ja kasvab — 99veIiDt. aew M° ao ea • 0 f o o «=" \ü ©unerfkos M2M4M5 • 8 . PETER M@©ds^ riitmiiii§ >e9 ¥©!!. 222-5751 362 Danforth i Toronto, Ont FLOWERS & OIFTS 466-1951 või 466-150! firsked ja esmaklassilised lilled igaks sOndmusekg. KUNSTKÄSITÖID KINKIDEKS: EHTED, MEREVAIK, iSJAHKTÖÖD, FUUNIKERDUSED, KERAAMIKA, Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt. Detsembris avatud neljapäeviti koni keHa 8 ülitiiL !2-776i mm%md pulupühl K ONTo M8Z 2X3 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-18-09
