Vaba eestlane , October 30, 1986

              l I <
I t i . •
' 4 I
t I
t I
Nr. neljapäeval, 30. oktoobril 1986 — Thorsday, October 30, 1986 . 7
USA tänavu^^ lahtised- esi­võistlused
tennises tpid üllatuse,
mida Varem po^ juhtuiiüd. Kõik
nfeli finalisti kahel tähtsamal alal
(meeste ja naiste üksikmängud)
olid pärit Tshehhoslovakkiast.
Meeste üksikmängus praegune
I maailma esireket Ivan Lend!
alistas suurema vaevata oma
kaasmaalase Meeiri settidega
6:4, 6:2, 6:0. Mecir oli poolfi­naalis
suure üllatusena välja lü­litanud
kahe viimase aasta
Wimbledoni turniiri võitja, noo­re
saksa „imelapse" Boris Bec-keri.
Naiste poolel Martiha Navra-tilova,
kes elab USA-s ja on nüüd
selle maa kodanik ja oli esikoha
saanud ka 1983. ja 1984. aas­tal,
tuli tänavu turniirivõitjaks
6:3^ 6:2 võiduga Helena Sukova
üle.
USA meistrivõistlused oii
Wimbledoni, Prantsuse ja Aust­raalia
lahtiste esi võistluste kõrval
neljas tähtsam sündmus tennise-maailmas
ja võidud seal on suu­re
kaaluga. Tulla esikohale ühel
hooajal kõigil neljal turniiril, mi­da
valg^pallimaailmas nimeta­takse
bridzhi järgi „suure släm­mi"
võitmiseks, on kõigi tuusa­de
unistuseks ja see muutub jär- <;
jest raskemaks. Isegi 1970-ndatc
aastate fenomenaalne rootslane
Björn Borg ei saanud sellega
hakkama. Meestest tuli sellega
viimati toime austraallane
Laver 1962. aastal.
132 Bulgaarias peetud allveeorien-an-
teerumise Euroopa meistriyõist-aa-
lustelt tulid tallinlased koju 8
iest medaliga. Ainr Veskiväli-Leik
va- võitis 2 kulda, ühe hõbeda ja
alal pronksi; Anatoli Davidovitsh
• kulla ja hõbeda ja Tiina Krutov
kaks hõbemedalit.
ll)lillilüiliiiiiliiliil!9!l!iiiiliilliiiiiililliiiilliiiliiiiiliiliiitiiiilHllli
ori
"••"-j
rski-pelr
ased
rva-nõt-osk-emi-niku
riigis
1.1S
astat
astat
test.
kel-kvas
enii^
isehi-alane
linna-asvab
anor-linna
1986.
iastal
dada
lased
4nd-sooja-
13. Milliste raskustega olete
kokku puutunud oma uuel tööko«
hai?
Peamine raskus — kaadri mitte­tundmine.
Teine raskus inime­sed
on harjunud töötama rahuli­kus
tempos. Täna nii ei saa.
14. Olite lühemat aega NLKP
KK sekretär ja sõitsite palju ringi.
Millise hinnangu annate Moskva
tööstusele?
Moskva ettevõtete tase on tunde-vait
madalam riigi keskmisest.
Olin' hiljuti DÜNAMO tehases.
Hale oli vaadata, mis tasemele on
viidud kunagine näidisettevõte.
18. Sotsiaalsest sfääristo
Olen kolme kuu jooksul olnud
29 ettevõttes. Vaid kahes pööra­takse
direktorite poolt sellele sfää­rile
tähelepanu. Ühes konstrueeri-misbüroos
sattusin 4-astmelisele
sööklate hierarhiale. Direktori
kaaskondlasega, oli kõik olemas,
isegi taevassinine väljakäigupott.
Üksikud juhid on rahvast eemal­dunud.
Selle vastu tuleb võidelda.
25. Mis juhtus Moskva taksode­ga
31. märtsil?
Kvartali viimasel päeval toimub
bensiinitalongide ümbervahetanriS»
ne. Õhtuks kujunesid bensiinijaa­made
juurde kilomeetritepikkused
järjekorrad. Suur hulk taksosid'
sõitis Moskva linnanõukogu juurde
ja korraldas seal helisignaal idb
„kontserdi". Linnanõukogus seleta­ti
neile, et on olemas veel kõrge­maid
ülemusi. Taksod sõitsid par-tei
linnakomitee hoone juurde. Siio
tehti neile selgitustööd.
H aastat „ühendu§e^^ sisiitamlsestb Tegelikelt m m°
it vanem, lS92-»lg96. aastal oli Tarto ülikoolis
iiBber koondus grupp üliõpilasi uue eesti üliõpilaste selt­sina
juhile hakati neid nimetama jaaksonlastekso
• • • fl« •«
koos ja arutati koondise suhtu-mist
olemas-oievaisse üliõpilasor-
1 ganisatsioonidesse. Talutares
üleskasvanud noortele ei olnud
vastuvõetavad korporatsioonide
yaated Ja kombed; ka peeti Eesti
Ühõpilaste Seltsi Miga^ korpora-llivseks:
Koondisse kuulus paarldSm-üliõpilast,
kõik demo­kraatliku
maailmavaatega. Enam
kui paariaastaste kooskäimiste ja
pikemate vaidluste järel koosta-
,ti seltsi asutamise palve. Saat­kond,,
kuhu kuulusid A. Alver,
'I. Jaakson ja veel kolmas liige,
esitas ipalve üliõpilaste inspekto-
Ipfe. Viimane võtnud neid lahkes­ti
vastu, nii et noormeestele tun­dunud,
et ta on seltsi asutamise-gai
pä,r|!, kuid mõni nädal hiljem
saabunud ülikooli valitsuselt tea­de,
et! palve on jäetud rahulda­mata
'ilma selle põhjust nimeta­mata.
Sellele vaatamata jätkati oma­vahelisi
kooskäimisi üksteise
juures, tihti Just
ne
piiridesse, kus ei rakendatud rel­vaga
võitlemise kommet, 1903.
. a.: ^ katsetas Tartu, Veterinaar-Ins-ütuuii
astunud August Arras oa*
ganišeerida EÜS „Aquilonia*t"
(Põhjatuul), kuid ka selle põhiki­ri
jäeti valitsusvõimude poolt
kinnitamata.
Kuigi 1905. aasta revolutsioo­niliste
sündmuste järel hakkasid
puhuma pisut vabamad tuuled, ei
lubatud asutada ühist organisat­siooni
kahe kõrgema õppeasutu-
" se üliõpilastele. Nii registreeriti
samaaegselt kaks ühenimelist
EÜS- l„ÜhendusY\ Kummalgi
seltsil oli oma juhatus, kuid te­gelikult
juhtis tegevust üks ille­gaalne
juhatus, mille esimeheks
oli August Arras.
• Lõpuks : iegaliseeriti EÜS
„Ühen;dus" 6. novembril 1906.
aastal, olles vanuse järgi kolmas
yliõpilasorganisatsioon iSestis.
Tartu ülikooli juurde asutatud
eesti organisatsioonidest on ta
vanuselt teine.
Asutajad ea otsinud seltsile kõ­lavat
nime, vaid võtsid lihtsa,
b i d sisuka sõna „Ühcndus",
millega .taheti anda. mõista rah­vaga
ühendusse jäämist. See toi- ne .esimees... August Rei (22. 3.
mus populaarteaduslike kirjutis- 1886—-29. 3. 1963) oli riigiva-tega
ajalehtedes ja ajakirjades nem, riigikogu liige. Eesti saadik
ning mitmesuguste küsimuste üle ja peaminister presidendi ülesan-kõnesid
pidades nii palju kui se- netes eksiilvalitsuses,
da politseivõimud lubasid. Eesti Asutavasse Kogusse
:„Ühenduse*' põhikirja esimese kuulusid A. Arras, 'H. Martna,
paragrahvi järvi-koondas ,,Ühen-- M . Martna,' E. • Nipman, A\tna
dus" enda ümber demokraatlikult Ostra-Oinas, A. Balvadre, A.
mõtlevaid Tartu ülikooli üliõpi- Rei, J. Vain; Eesti riigikogusse
lasi, kel ülimaks sihiks töö. Juht- R. Eliaser (sen.), J. laakson, J.
mõtteks^ oli hariduse. kaudu Jahs, J . . Klesment/ J. • Loosalu,
omandatud tööoskust ja seisu- H. Martna, M. Martna, A. Ost-korda
rajada oma maa tööle. ra-Oinas, A. Palvadre, A. Rei ja
Noore ja elujõulise intelligentsi J. Vain^^^(^^ '
ülesandeks oli olla oma rahvale Tartu ülikooli õppejõududeks
vaimseks pärmiks. olid Oskar Loorits, A. Luksepp,
Enne Esimest maailmasõda A. Palvadre, A. Rangel, J. Sarv,
arutasid Tallinnas 20 noort ha- K. Taagepera, J. Vaabel, Ä.
ritlast, Jüri Viimsi ja Otto Väides; vanemad assistendid olid
Strandmanni juhtimisel Eesti au- R. Eliaser (jun), P. Kaur, P.
tonoomia küsimust. Viimsi eel- Parmakson. J. Sonin oli sotsiaal-nõu
järgi pidid Eestil olema kõik ministeeriumi töökaitse ja sot-riiklikud
ametid ja asutused. siaalkindlustuse direktor ning
1916. a. kevadel oli „Estonia" E. V. esindajaks Genfi rahvusva-teatrisaalis
suur rahvakoosolek, helise tööbüroo konverentsidel,
kus J. Vilms kõneles vabalt Ja "J. Puhk oli Kaubandos-Tööstus--
hingestatult, öeldes: „Meie nõud- koja esimees,
mine on Eesti rahvuslik auto- Kirjanduse ja ajakirjanduse
noomia!" 1917. aasta veebruari- alal on tegutsenud peale A H .
revolutsiooni ajal nähti Viimsi Tammsaare veel Kari Einer, J.
igal pool kõnelemas. Ta oli jul- Jans, J . Klesment, R. Kolk, J.
ge ja väsimatu võitleja. Eesti Loosalu, 0. Loorits, V. Maidre,
eest võideldes püüdis ta minna M. Martna, J. Mihkelson, Alma
üle lahe Soome, kuid langes Sak- Ostra-Oinas, A.Reeben, E. Riis-sa
vägede kätte ja hukati koos na. J; Vain, A. Väides ja A.
saatjaga Helsingis 13. aprillil Vellisto.
1918. Ta oli „Ühenduse" vilist­laskogu
esimees ja alles 29-aas^ sidemed läti üliõpilastega ja
tane kui ta hukati, saades üheks Rootsis Uppsala üliõpilasühingu
esirneseks iseseisva Eesti märit- ,,Verdandiga".
.. -Seltsi asutamise mõtte algata-mit-
ja J. Jaakson tegi ka karsküs-mel
alal tegevad iseseisvas Ees- tööd; hiljem oli liikmete hufgäs
tis. A* M. Tammsaare (3Õ. 1. ligi paarkümmend karsklast.
--nud. Tema nimele on tehtud
mitmeid eksliibriseid nii Vaba­riigi
ajast kui kä tänapäevasest
Eesti omariikluse äial elas Eestist, eriti Vive Tolli, Berta
,..7^V^^"**^*^^^J^ ^^^^ ^Mägeri ja Evi Tihemetsa poolt,
tõotas Tallinnas ^Eestr^^^l^^^^^
jao konna-juhatajana ^llal ^ vahetusvahekord
ttmtud kunstikog^^
süc. Tema elukäik oh mitmeti ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ kordi kut-olenev
m^e^mhvast tabanud ras- sus enda poole külla, „eksliibriste
ketest poluUhsis^ muuto^^^^ |a j. t t t j - ajLa. Ikka tuli sdda kül-yooraste
o k u p » ^ ^
jusid p^^ ningaid nädalaid tagasi see ka'
^de mobilisatsioon 19^^^
tabas ka teda, mil ta ^ ^^i^
okupatsiooni-voimude poolt or- ,ema tütre poofe; Eksliibriste ko»
gamseentud^^^^^-^^
kindlustus^oodelt dma ^^^^^^ on erimappidena
mata va^fava^e^to^^
qkupatsioonijcHidude^ khkumise .^el jaapani ja teiste maa4eoma^
ajal suuremas laevade karavanis, ^^^^^^ eksliibristest oii
mis olr peamise r^^^
sioomeahs^^ taic^tud^ oh uhel „ J juba haruldasiks selles mõt-laeval
ka P.^ Kuusik. See karav^
sai Soome lahel sal^a lennukite kogujate vahel. Täielik kogu
runn^kust^askesti kannatad^^^^^
ainult ,vaike^^
Krc^hnn^. Paaste^uteliulg^^
ka (220) ja B. Mägeri (260) eksliib-mobiliseeritutega
suunati Sibe- i^ ^ m,
, J v, rist ja onnesoovieraatikat. Kogu
r|sse metsatööde ePuydul^
rowastuse, « M I a l d a s e ; arsn- ^esti eksliibriseid on ei^m
abija.fastete^elamistmg.rm.se ^ ^ mappi, Jaapani omi 3
mappi ja te^te rahvaste eksliib.
parast paljud sund. Tõotades j-jsg|5 5-^7 a i * i as nia is
normida alusel, millest^ olenes 50 e k s l S ! ' K S SL
u,.duH;ats.oor^ m_pudnud ta ju- griti väärtuslikuks vanemad eks-ba
fuus.hselt taita ettenähtud ujbrised la tema erihuviea kosu S:^^"^^ Eriline mappon Wlti-seKs
paevaKS. reaie_piKemat ae saksa eksliibristele,
ga toigla^olemist, tõotas ta vab- Lisaks eksliibristele oh mitu
S t i te^ rSlT ""^PP' õnnesoovigraafikat jä eri-t
J e ^ Ä t J Ä a koos
s-s e, ^ BnoJslJ?to nJ^i: il^alh erdX Karle CMM? l a, 'n?ckn e^svte1"'- omnoaanr-Gsm-itdr,eooae ogat.paf«.vio„ giä„agü ka lea,m a^ok<rsa.toaoaicosdi ls em svoernäser pvurillopiasdat^tuul^eju ksu„etscsssiaii,dA--
Peale bikemat aeea P Kuufl-^i^aafil^alehti eesti kunstnikelt,;
Feale piKema aega P-^Kuusi- mida on harva nähtud.
S u
saabus 1961 aastal perekOT^ kogud seisma, kuna uued omani-na
juurde USA- se Sim jätkus ^ arenda, sest
a varasem meelistegevus, eks-l..
briste_ k^umine kuni tema Mis saab elsti kogudest tule-,
P. Kuusiku kogud on jäetud vait nende väärtustele ia Karul-ta
tütre Ira EhrenpreisiperekGn-3^'V.''"'t,-^^i^ nnoai ,l.e . TT ^em^ „a kt .u. „nos.ti:p. ,air, aonJ jd ki,^o„o<s. - dusce lJe ko1h •t•i •n ing •e daus iko1 gujaDiId„?*^ «^u ,,v,i:..j^o, „ , „ » « i v . „ - . . X - J » , . Seda kusis minult ka Plato •Ef^^?v£SS^ift Kuusiku tütar. Avaldasin arva­ma?
vaSaS'^SrSkuS'""^'^^ ''"i perekonnas ei ole
^««^ «,„«^..;u „ huvidega isikuid, susi
la Ä Siaele^SS Sul£
nast Tallinnast sugulaste juurde ^2 ^ui need seda ei soovi sÜs maale saatnud jä sel põhjusel oli , . '^•J^"' «eeü seda ei soov, s is
se.e • enamvä-h.e.mu J t.-ä"ie.Vli:k!.u..l!t. kinkida vastava maa sellest hu-
6b
1878—2. 3.
1940) astus liik- „Ühendus" oli mõeldud orga-meks
1907, olles seltsi tugeva- nisatsiooniks üliõpilastele, kel ei
maid ja ilmekamaid liikmeid. Jü- olnud aega ega võimalusi ilutse-ri
Jaakson (4; 1. 1870— küüdi- miseks ega lõbutsemiseks, kuna
tatud) oli riigivanem, riigikogu nad pidid kiiresti õppimistega 10-
liige. Eesti Panga president ja pule jõudma. Neile sobis mini-
„Ühenduse" vilistlaskogu viima- maalset .aja-, .energia- ja vähest
rahakulu nõudev „Ühendüs'*.
^mm^^ismmmmm^^m Selts pakkus akadeemiliste isiku­te
seltskondlikku läbikäimist,
vastastikusel toetusel ^enesekasva-
. ..n • ja
isiksuse arendamist, mõnusat
vitatud asutustele (raamatuko­gud,
ülikoolid jne).
3. Kui eelmisi ei leidu, siis tar-yiduse
järgi need kogud panna
I tervikuina või osaliseltki müügi-
4rLiita elujõuliste olemasole­vate
kogujate kogudega, kes neid
edasi arendavad.
Oleks tõsiselt kahju,' kui meie
kunsti, rahvakunsti, kirjanduse
jne. kofud langeksid mitte-eest-laste
kätesse, muutudes sellega '
väid iildiseks kögumisobjektiks
ilma rahvusliku väärtuse ja selle
väljatõstmiseta rahvusgrupist
väljapoole.
Tundus^ et eelpoolnimetatud
kogu saatuse otsustab müügivõi-maius,
mllleis täiendavat infor-
>matsiooni saab: Ira Ehrenpreis,
6 Venus Dr., Worchester,
E« Eerme