Vaba eestlane , July 17, 1984

              EESTLANE teisipäe^^^^ 17.-juum 1984—Tuesday, Jd^^ Nr. 53
Nr. 53
6. Juulil saabulsid kahel lenHÜkU Saksamaalt 14 sõjavlgastatot, kel­ledel
olid vastas rahvariides Eesti InvaliidetoetayaNaisringi juhatus ja
I Võitlejate Ühingute liikmeid. Saabujate rinda kinnitati liUed ja sõideti
Taru CollegeM, kus oli korraldatud; vastuvõtt. Sellest võžtis osa üle
feuuekiimne vabadusvõiflu^ega tegelevat Is^ .
JUST ILMUNUD
¥ölerici Kimberg-Kotkös'©
karjaga
Tamperes toimunud ^kergejõusti­kuvõistlustel
tuli odavisfes esiko­hale
Heino Puuste -tagajärjega
89.6Q, teisele kohale lätlane Danls
Kula 79.72 ja kolmandaks soom­lane
A. Toiyonen 78.00. Samal;
võistlusel lä-tläne I. Bojars tõukas
;kuuli:21.0L;^ ^
\ Ida-Saksamaäl toimusid rahvusn
vahelised allveeorienteerumise
võistlused. TaUinnaM
Instituudi üliõpilane Aini Leik või­tis
tiäiste konkurentsis 'kõik kuus
üksöcala ja oli ülekaalukalt parim
Järgmise khibi: üritusena korral­datakse
teine kalapüügivõistlus sel
^aastal Simcoe järve Royal Beachi
^vetel laupäeval, aS. juulil. Võistlus
toimub seltsi 25. a. juubeli ränd­karikale;
ja juhatuse poolt välja­pandud
auhindadele. Kogunemine
kell 7.00 hoinmikul Park Motelli
restorani parkimise platsil. Võistlu­se
algus kell 8.00 honMnikui. Paa­did
palutakse vette lasta Virginia
Beachist või Provincial pargist.
Lähemat informatsiooni võistluse
kohta antakse kogunemise kohal.
N. Liidu meistrivõistlustel võitis
eestlanna Piret Pihel püstoliharjutu-ses
591 sihnaga naiste võistluses
esikoha. v
M^yrkyysik kaitses
T.E.o.JiC: korraldusei1x)imus 26.
irnail 1984. a. laskevõisthis haavU-püssist.
Esikohale tuli. H . Kuusik,
kaitstes seega seltsi 25. aasta juu­beli
rändkarikat 1984. aastal. Teisele
kohale tuli Eric Püss ja kolman­daks
L Sambla. August ja Aide
Nüüdi irtälestusrändauhinda kaitses
Mssimest kcrda/M. Veskimäe»
SQubi kevadisel hävipüügivöist-lusel
Simcoe järvel CooksBay'1 2.
Juunil 1984. a. tuli esimesele kohale
J. Ponert 3.250 gr. haugiga, kaitses
seega T.E.Õ.J.K. juhatuse poolt
Täijapandud rändkarikat 1984. aas­tal.
Teisele kohale tuli R. Lükane
ja kolmandaks J. Lükane. Lohutus-ida
kaitses A . liUkk,
J M JUBA MW •: •
: Emahirve loa taotlemisel tuleb
limluba ära osta ja kaart, mis
Meb loaga ühes Queen's; Parki
\ saata. Kaardile tuleb märkida ai-tiuit
ühe tsooni number, kuhu soo­vitakse
jahile minna. Kui on selle­ga
sepses küsimusi, helistage E.
Saar tel. 425-9978.
Liikmed, kes ei oi® v^l 1984. a.
liikmemaksu tasunud, soovitame
seda käesoleval kuul teha. Lükme-maks
on $18.00 aastas.
JUHATUS
Toronto Eesti õngitsejate -ja Ja-hinieeste-
Klubi liikmete vaheline
laskevõistlus haavlipüssist korralda­takse
laupäeval, 25. augustil, algu­sega
kell 10 hommikul Läti Jahi-kiubi
„Berzaine" laskerajal. Võist­lus
toimub rändkarikale ja klubi
poolt väljapandud auhindadele.
Võistlusest. osavõtjatel tuleb kaasa
võtta oma laskemoon. Palume kõi­kide
laskehuviliste osavõttu.
Värskemad naased loets
„VABA EESTLASEST"
;; Külalisi tervitas Komitee esimees
"Valdek Raiend. Mälestati surma
läbi lahkunud vanm-veebiit Os­vald
Valku-kes pidi külalisena saa­buma
Inglismaalt, aga saatus- soovis
teisiti.
Eesti Abistamiskomitee esimees
Alfred Sepa lõpetas oma tervituse,
jagades kinnised ümbrikud külalis­tele.
Sama tegi Naisringi abiesinai-ne
Efelju Salumets. 1972. aasta
Eesti Päevade esünees Robert
Kreem kinkis kõigile oma.mäles­tusraamatu.
Lennuväe Poiste poolt
tervitas „Välgumärgi kasvandik"
Arvi Tinits. Kanadas elunevate sõ-javigastatute
tervitused andis edasi
Endel Reinas ja külalise poolt tä­nas
Edgar Bergman, kes ühtlasi
esindas Saksamaa eestlasi ESTO-
84-1.
Pikast reisist väsinud, aga hu­moorikad
külalised viidi eraautodel
Victoria Qollege'isse ja juhatati tu­badesse
puhkuseks.
Laupäeva ^hommikul viidi pooled
külalised eraautodel Kotkajärvele
maailmalaagrisse, kus neid tervitas
kühri üm ja vihm, aga naerunäoli­ne
„Eesti Lipp" läagrijuht' skaut-master
Egbert Runge. Jälgiti laulu­pidu
, ja lõpuparaadi. Hilisõhtul
jõuti tagasi Torontosse. Osa' viidi
Seedriorule, kus neid tervitas. rel­vavend
August Jurs, sealt jõuti
Torontosse, tagasi varakult püha­päeva
hommikul.:
Hommikul kell 9.00 oli kogune­mine
ja Valdek Raiendi juhtimisel
sõideti' taksodega Vana-Andrese
kirikusse Eesti Lipu 100 aasta juu-beli-
jumalateenistusele. Külalistele
olid esiridades aukohad. Jumalatee­nistus
ja lipu õnnistamine oli nii
südantliigutav, et mõnel^ vahval
rindevõitlejal veeres pisar põsele;
Peale jumalateenistust viidi külali­sed
jällegi taksodega Ontario Pla-ce'i
ESTO-84 avatseremooEiale,
Senini on kõik arenenud kava­kohaselt.
KülaHstelt oleme kuulnud
ainult kiidusõnu vastuvõtjatele ja
meie oihiškonnale, et nende reis
teoks sai.
ja seiklused karjalaste elust
iseseisvuse ajastul, Abel Lee
lllustrats^
lugemiseks ning kinkimiiseks nii noortele kui ka
. Müügil „ V A B A E E S T L A S E " telituses
Hind $12.00
I L M U S
katsevõistlused
USA Olümpia katsevõistlused
lõppesid 24. juunü. Los Angelese
Memorial Staadioml, rea üllatus­tega.
Võitjaiks osutusid 25000
pealtvaataja ees:
200 m naistel© - - Brisco-Hooks
22,17. USA rökordbmanik Ash-ford
katkestas.
100 m tõkkeid.• naistel© ~ tur-ner
13,12. USA rekordiomanik
Hightower jäi neljandaks ajaga
13,13! Võistkonda pääsevad eshne-sedkohn.
1500 m naistele . Wysocki
4.00,18. USA rekordiomanik Dec­ker
jäi teiseks.
Kõrgus naistele — Ritter 1.92.
400m--McKay 44,71.
1500 ni — Spivey 3.36,43. Maa­ilmarekordimees
Maree oleks jää­nud
neljandaks, kui temast eesolev
mees poleks kukkunud finishi joo­nel.::
,.
3000 m takistnsjookls — March
8.15,91, USA rekordiomanik jook­sis
viimase 400 m ajaga 50.7 sek!
5000 m — PadiUa 13.26,25.
10000 m — Cummings 27.59,08
50'kBii köiad — Evaniuk 4:02.25
HANS MERET-i
TEREMI
istonio mässust, s õ j a s t , Berliinis^
KZ-laagrist ja muust
272 lk. (köites raamat)
Saadaval ^YABA EESTLASE<< talitiiseg
HIND $25.— pluss saatekuln $1.50
Eesti sõduri kangelaslik võitlus
40 aastat tagasi
lugejate scHvvfl eriväljaandena:
1944. AASTA
Kodumaal kirjutatud vastupanuraamat saadaval
j^YABA E E S T L A S E " talituseij JB E A K kinkeärifij
HIND $3.00 pluss saatekulu $0.70
T.]E.ö>JJi. kevadisel havipiiiigivolstlusel esikohtadele tulnud kalasport-lased.'
Pildil vasakuli J. Pomert, R. .liüane, J, Mkane ja. A. Lukk.
Foto: Tommy Tomson punkti.
olles ligi 10 mm. võrra ees järg­misest.
Kõrgushüpe — Stone 2.33, mis
on uueks USA rekordiks, endise
olümpialase, 30 aastase Stonel
poolt! 16 meest ületasid kõrguse
2.24. :^ • ^;
Telvashiape — Tully 5.81 m, uus
USA rekord.
Kuulitõuge — Laut 21.34.
Kettaheide — Powel 67.13.
Vasaraheide •— Burke 71.80.
Kümnevõistlus — Crist 8102
erk
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ,
Eesti muinasjutte inglise keeles
TALES FROM ESTONIA • • ' . - • * • . .
tõlkinud GiselaMeBride
ipjINASJVrnj JA KOKKUVÕTE „KALEVIPOJASr*
$5.75 — 50 centi posttkulD ~
Saadavol Vaba Eestlase talituses
MÜÜGIL
ar Lutsu KEVADE
Saadaval „VABA EESTLASE** talituses ja koottõhtntel
Majas raamatute müüg|IaqaL ,
HIND $6.00 — postiteel $6.
•Eöige huvitavani kuju neist £u-^
roopas asunud sovettide pankureist
oli. Gregory Beneson, endise Petro-gradis
asunud Russo-Inglise panga
peamees, kelle juhatusse kuulusid
direktoreinä Lord Balfour Briti
Riigiministeeriumist, Sir Aniory ja
S. H. Cripps. Pärast revolutsiooni
reisis ta Petrogradi, siis aga ilmus
nähtavale Stokhojniis, pakkudes
müüa Venest kaasatoodud 10 mil­jonit
rubla. Benesonil oli kokkulepe
bolshevikega, vahetada ringi 60
miljonit rubla 1.5 miljoni Inglise
oaelsterlingi'vastu. • .
Ei saa jätta mainimata, et 1919
aastal seisid võitluses bolshevdkega
Prantsuse, Briti ja Ameerika sõja­mehed
Arhangelski ümbruses, kan­des
seal kaotusi langenute, haava­tute
ja kadumaläinute kujul. (Ühe
teise allika järele, tollest võitlusest
võttis osa kä Kanada sõjaväelasi.
Neile suunatud tugeva, enamlaste
propaganda mõjul — mida organi­seeris
ja rahadega varustas Thomp­son
oma Punase Risti missiooni­ga"
— kanadalased olid siiski
omad relvad bolshevikele kinkinud
või ka maha müümid, ilmudes lõ­puks
ilma püssideta Kanadasse ta­gasi.
— HK); Sellest võitlusest il­mus
päey-päevalt teateid New
York times'is" ja mujal ajakirjan­duses—
samal ajal, kui Ouaranty
Trust jä teised Ameerika suurfir­mad
abistasid bolshevikke nende
Sovett Büroo ülesseadmisel New
Yorgis. Kelle aru seda kuidagi kin­ni
võtab, see .proovigu veel järg­mist
fakti: needsamad fümad, mis
aitasid sovettide ,,bürood" majan­dada
ja käigus hoida, need selsa­mal
ajajärgul kutsusid eUu „United
Americans" nimelise organisatsi­ooni
New Yorgis, milline oli aga
iseloomult teravalt antikommunist­lik
ja ennustas verist revolutsiooni,
massilist näljahäda ja paanikat
New Yorgi tänavail;..
Kõigi nende.pankurite ja suur­firmade
eesmärgiks oli lõpuks ik­kagi
ainult profilt ja neü puudusid
igasugused ideoloogilised sihid, —
Vähemalt nõnda arvab prof. dr.
Sutton oma raamatus.
, New.York City külastajad.võik­sid
sobival juhusel heita pilgu ka
ühel tavaliste vaatamisväärsuste
hulgast väljajäetud aadressil: 120
Broadway! Autor ütieb, et ta oleks
võinud kirjutada, peaaegu kogu
. siinse vaatluse all oleva raamatu —
ainuüksi isikute, firmade ja orga­nisatsioonide
kohta andmeid kogu­des,
kes asusid selles asukohas ja
sellel aadressil aastal 1917..,
Originaalne ehitus sellel krundil
põles maha enne Esimest maailma­sõda.:
Uus hoone : valmis 'aastal
1915 ja sai tuntuks kui Equitable
Life Building, kuna siniia asus esi­mesena
rahvusvaheliselt tuntud
(välisosakondadcga mitmel maal)
Equitable. Life Assurance C c
Muuseas, aastal 1916 Eouitable
: L i f e i . Berliinis asunud väli:;osaIcon-
. na. kassap^dnjaks oli Ameerika ko­danik
William SchachI, kcH- po­jast
Hialmar'ist sai hulk "aastaid
hiljem finantsiline geenius ja Adolf
Hitleri pankur. Enne Hitleriga ühi­nemist,
Hjalmar Sohacht kuulus
Tööliste jä Soldatite Nõukogus­se
(sovjet) Zehlendorfis, kust lah­kus
1918. aastal ja temast sai Na-tiönalbank
für Deutschland üks
direktoreid. Selles ametis töötas ta
koos Emil Wittenbergiga; kellest
omakorda — koos Max May'ga
Guaranty Trust kompaniist New
Yorgis — sai esimese bolshevike
internatsionaalse panga (Ruskom-bank)
üks direktoreid...
Ehitus ,,120 Broadway'1" katab
ühe täiiaväbloki ja on 34-kordne.
Kõige ülemisel korral asus tollal
Pankurite Klubi. 1917. a. üürnike
nimekiri reflekteeris Ameerika osa­tähtsust
bolshevistlikus revolutsioo­nis
ja selle tagajärgedes. Seal asus
Federa! Reserve (System) kõige
tähtsama distrikti peakorter, samuti
Federal Reserve Bank of New
York mitmete direktorite bürood.
Samuti American International
Corporation. Esimene bolshevike
poolt määratud „saadik" USA-s ja
Sovett Büroo juhataja oli enne se­da
ametit 1917. aastal olnud
Weinberg & Posner Co. asepresi­dendiks
— jällegi asukohaga 120
Broadway. Kas olid need- (ja rida
teisi, siin nimetamata jäetuid —
HK) ainult juhuslikud kokkusattu­mised?
.
Peaaegu eranditult, akadeemilise
maailma tajumisvõime on piirdu­nud
internatsionaalsete poliitiliste
vahekordade analüüsimisel ja kir­jeldamisel
ainuüksi marksistlikule
valemile järgimisega; mille kohaselt
kapitalismi ja kommunismi vahe­kordades
peab valitsema alaline ja
. lakkamatu konfiikt. Sellest . p r l
A'iarx'i ^ teooriast põikpäiselt kinni­pidamine
pn aga viinud lõpmatule
moodsa ajaloo äramoonutamise-l
e . , . Selles leidub vaid üksikuid
erandeid. Näiteks, professor Garrol
Quigley (Internatsionaalsed Relatsi­oonid,
Georgetown Ülikoolist):
' „Röhkem kui viiskümmend aas­tat
tagasi, Morgani firma otsustas
infütreerida vasakpoolseid liikumi­si
USA-s. Seda oli hõlbus läbi viia,
kuna need grupid olid alalises ra­halises
kitsikuses ja ka abinõude
otsingul, milliste kaudu viia oma
häält rahva ette. WaU Street andis
neile nüüd mõlemad..."
Need kolm lühidat lauset peak­sid
kajama üle maailma ajaloolise
pommiplahvatusena. Prof. Sutton'i
arvates, Morgani firma infiltreeris
mitte ainult omamaised, vaid ka
välismaised vasakpoolsed organi­satsioonid
, bolshevistliku liikumise
ja Kolmanda Internatsionaali. Sõp­ruste
(või inflitratsiooni?) kaudu
USA Riigiministeeriumis, Morgani
firma ja teniaga lÜtunud finantsee­rijad
— üle kõige Rockefellerite
perekond — on avaldanud tohutut
mõju USA ja Venemaa vahekor­dadele,
Esimesest maailmasõjast
kuni tänapäevani
Autori arvates, välismaiste revo­lutsiooniliste
liikumiste infiltreeri-mine
toimus peamiselt sellest ühest
keskusest, mille aadressiks ,,120
Broadway"; et seda organiseerisid
Morgani kontrolli alla kuulunud
American International Corp. ja
Federal Reserve Bank of New
York ja et ei olnud midagi juhus­likku
selles, et terve rea firmade
ja organisatsioonide peakorterid või
bürood asusid sellesamal aadressil,
kelledest kõigil oli niipalju ühist,
et nad-olid suuremal või vähemal
määral sekkunud bolshevistlikkü
revolutsiooni Venemaal...
American International Corp.
täidesaatvaks sekretäriks oli Riigi­ministeeriumis
suurt mõjuvõimu
omav William Sands. Juba mõni
nädal pärast bolshevistliku revolut­siooni
algust, soovitas ta USA-Ie
punase rezhiimi kohest tunnusta­mist.
Federal Reserve of New
York panga direktorina, ta oli an­netanud
bolshevikele miljon dolla­rit.
(Pole teada, kas siin on juttu
ühestsamast Thompsoni poolt kin­gitud
miljonist; viimane pidi ju
olema kinkija „omast taskust"...
HK). 1918. ä. alul Sands sai tun­tuks
kui asjaosaline teatud salale-pinguis
bolshevikega. Temal näis
olevat juurdepääs tähtsaile ametli­kele
dokumentidele — veel enne,
kui need riiklike asutiste ameti­meesteni
jõudsid...
Venemaa turgudest ja varem
bolshevikele antud toetustelt kasu
lõikamiseks moodustati „120
Broadway'l" asunud industrialistide '
poolt grupp nimetusega American-
Russian Industrial Syndicate Inc.,
mida finantseerisid (samal aadres­sil)
Guggehheim Brothers.
Ka omal ajal suure kuulsuse
omandanud ja isegi Lenini enese
poolt „täielikult usaldusväärseks"
peetud ameerika bolshevik John
Reed oli siiski vaid hüpiknukuks
Morgani kontrolli all, American
International, Corp. kaudu. Kuigi
ta oli kõigi Ameerika punaste eest­kostjaks,
tema sissetulekute alli­kaks
oli aastail 1913—1918 ajaki­ri
„Metropolitan", mille omanikuks
Guaranty Trust Co. direktor Whit-ney.
Sinnajuurde sai ta rahalisi
toetusi erapankur Boisscvain'ilt.
(Järgneb)
li
•• \
1
i i
5sr
1
Eestini
Õhtune si
haselt. lõkl
Enn Kiilas]
kanada üks]
tud ja asukJ
tud lõkkcnil
Mõned
gaidlikus
ja kollas
Aeg mari
ka kesk
lõkkevau
kes maiiüsi
olid mõnec
. gused. Rõõj
deid oli pj
aplaus kuul)
Lõkkele
maäilmalaal
mine õhtui
lühendati
Võtjail olel
hapäeva vai
EŠJOle, \
laujgetamisc
koguneti <j
kanga jul
,,100". Lül
navõtt ,laa|
kangas rull|
ilmalaager
Maailm;
gaidi, j»
liastHi
5, Ühci]
355.
' Laagris
dised" trull
Kotkajärvel
les. Toimel
Maailmal
ajal toimu
tos oma
kuid laaj
must-valgei
DR. S
OPTOl
412 R(
AT
Pereki
Kersti
Bronk, jr.
Kalifonüaj
tuse pidaj
koos kohal
riku Õpetaj
lifornia üll
tab järelej
Gas and
serveerima
Peigmee»
Elkins Cj
ning töötaj
halajana
Joses. Pul
tagasi SÕI
boat" pari
W\ •
s . -
VAB
Si •.
'mi •"
av
ms rt^e
ii
tI\I - • . • •
Telefor
••t-:>!i-.
• • V/
on l.f
üks tol
jH,- ••:. . .-, • f^-; , " . kuuiuvi
• tekstis
il;.'', esikülje
K' • • nädal.i
omasp.
^yii' • • nädal il
k. mep.
li-;-;. :, •
; •: V
Leid 1
Post?
9 Par
Wilky
s-K'• - • •• '