Vaba eestlane , October 27, 1977

              Nr/. 79 Nr. 79 VABA E E S T M N E neljapäeval, 27. oktoobril 1977 — Thursday/October 27,1977 y t 8
kop
suri 5. oktoobril pea-
•ed Tooming, kes ašus>
;irikut juhtimas pärast
i M a maeti 11. oktoob-'
Metsakalmistule. Pea-tuseid
täidab pra^u
t Edgar Hark. '
;g OÜ siindinud 5. juu-ästail
1919-1927 õppis
lomi 1932. a! lõpetas:
"i usuteaduskonna, mil-dus.
vaimulikule tööle
;torina Äksi ja Võmiu
1933-34), Harju-Jaani
a935--194l ja 1945-
tail 1949-1967 õli ta
jndi Pauluse koguduse
Ing-Viljandi praostkon-
1,1967. aastal valiti ta
tg oli üks neist .eesti
|: ,läks kaasa venelaste
puiga ja :. tegi läbi
raskused selle pikal
bnal. Nõukogude iihis-mitmete
,.ametikoh-.
lunud oma rahiikaitse
l Teda tunti siiski kui
belikaatset ja korrekt-
[.^ellest lugu peeti. Te-
^lon E E L K osa võt-:
Maailmaliidu, Euroo-^
JKonverentsi, Kristlikif
Intsi : ja Luterliku
tegevusest. . ;
is kujunes sureks rah-
^ kodumaal, kus
i inimestest tulvili JR
^kond järgnes tali-^
'tsakalmistule.
pi^haaiiilisi parandusi
jtte kereiöid);: ' ,
Ave. Tel. 691-9553
|;^AARENVIRTA
|i autöpai-aüdustöid
autodele soodsate
lindadega.
^ ST. (tagahoovis;
ffofl 222-4488
tO RISSANEN
B B S D a a a x i s B .
1 : Ä L F U N D , L T D , - . :,
ireedej, 21. okt. $5.28
ptodgejl, Cochrane
|irray: Ltd •
W., Room 19ÖÖ
t Ont.MõH; 1J8.'.
|;)äeval 364-1131 '
111925-6012
J 3 ^
pf-52f5 :,:
|:a parandame vas:t
kui ka suvilates
aver Q^.
investeering!
iiik ianduTa
alandusega,
'"entimiae.
kõik muusika
^HJB endid.
F MÜ8IC LTlJ.
een St. West •
HooBsegeseUe eest, et teie pakid oidffiidhästi^ ja tugevasti seotud. Samuti pidage meeles, et teie
saatja aadress olete varustatud postikoodiga. Kontrollige postkontoris õiget saatehinda. Ja
oma saadetised varakult.
Sihtkoht
: Trükitooted, kaasäar-
: Kirjad, kinni- vatud kinnikleepimata
kleebitud kaardid ' kaardid, õhuposti
Pakid,
õhupost
Suur Britannia & Põhja Iirimaa
Iiri vabariik , - - - • - - - ;
Euroopa ----- - -
Argentiina & Paraguay .: _
Haiti & Hollandi Antillid
Kuuba -
ülejäänud Kesk- ja Lõuna^Amee­rika
& Lääne-India - - .. . _.,.. _
Aafrika ' . . - - - - - - - - - - - • - --------
Aasia -----j----
Okeaaniä (kaasaarvatud Austraa-.
iia & Uus-Meremaa> .-
13. dets. 13. dets.
13, dets. 13. dets.
8. dets. 8. dets.
8. dets. 8.-dets.
2.-dets. :2:dets.
2. dets, • : 2. dets.
•8. dets. . 8. dets.
8. dets. 8. dets.
8. dets. " 8. dets.
8. dets. 8. dets.
8. dets;
8. dets.
;2. dets.
1. dets.
25..nov.
25. nov.
2'. dets.
25. nov.
25. nov.
25. nov.
Pakid^
tavaline post
10. nov.
10. nov.
• 3 0
(AlIgiisMhk. 1)
Lõunasöögi ajaif peetud laua-
: kõ;ns Jaan , Raudsepalt- ;„Quo
Vadis Quebec?*' humoristlike dia­positiivide
abil| oli ülimalt info r-
. matiivne. Kahjuks kippus aeg na-
: piks jäämaa jä äpardused aparaa-
. iidega andsid võimaluse dr. Sa-
; >Uole: kõneleda • olukorrast kodu-;
; maal, ' ,.
• ' t e ' . - • • : • . •
Ta esitas dünaaiinilise jä emot-
. sionaalse üleskutse idätada kä­si
abivajajatele kodumaal.
•.\•Kõige kuurem on vajadus kirju-
\ • tusmasinate järgi, et edasi anda
usulist.-õpetust. , : • Ž
. Peeter Möldre loeng andis põ­gusa
ülevaate-scitsiaalsešt olukor-;
" . • rast ja juhtis kuulajate tähelepa-nu
Bill lor seaduseks- rnuutmi-
• sel järgnevatele, võimalikele ta­kistustele
ja: .'-raskustele, : mis
. teeks Montraiis elamise, raskeks,
eriti mitte-prantsuske^lt valdava­tele
vanematele; inimestele.; Tuleb
.arvestada probleemidega, • mis
: võiksid kerkida, kui Quebec K a -
' • . . nadast lahku lööb.. Näiteks Que-
: bec Pensioni Plakn.ja töötaoleku
kindlU:Stus . helle, kes tahavad
sealt ära: tulla; „Peame mõtlema
küsimusele. — niis sürmib meie
ümber, et - olelesime valmis, kui
xDlukord kujuneb .teisiti." - .
Ajanappus -takistai Montreaii
• . E e s t i ;Seltsi esimehe Erich Aseri
: hästi : koostatud . j a : .põhjaliku
^loengu eestlaskonna majanciiisli-
:kust / kandepinnast ifäies :ülatuses
• esitamast, kuid koosviibijad said
sellest koopialko^ius tutvumiseks.
„Äjuraju'^ kujunes väga ela­vaks,
kuigi koosviibijad olid
vahepeal poble võrra, väliene-
:• :nud...' ' '"X •
][•:-.. • Legaalsete ja majanduslikkude
küsimuste üle'tegi kokkuvõtte J .
" ülavere. Montrealis puudub adr
. Vokaat. Puudub ka Vijärelkasv.
..jaani kogudus ja Eesti .Selts
: peaks selle ülesande oma .õlule
: - ^ võtma ja r^livai vähenedes tuleks
•ühineda teiste.Eupopa rahvaste-'
: V p;a, Fondijküsi™ üle^
: • : vaate Peter Tamma^.. Fondi põ^ Lõppsõna ütles hr.. Leetma ja
: himõte kiideti heaks., ¥ajalik on Laaneots teatas rõõmsa
: ; põhjalik -selgitus testamenUd^ j ^^^.^^^^^^^^^^ esimene eest-
: ; . : : . . väärtusest ja levitada.m^^ mis::lõppes kakluse
STOKHOLM (EPL) - Esto-80
peakomitee poolt' • väljakuuiuta-.:
tud auhinna võistluse st pidustuste
märgi: kujundamiseks võtsid osa
29. autorit, neist 17 ; Rootsist,
4 Kanadast, 2 :USA-st, 1 Ingiis-maäit;
1 Austraaliaste: 1 Uus-Me-remaalt,
kuna 2 osavõtjat jäid^
anonüümseiks. .
Kokku oli esitatud 79 kavandit,
millistest zhürii' Vailis välja' viis
pareanat, tööd, millistest esimese
auhinna vääriliseks • tunnistati
eesti, lippu sümboliseeriv • kavand
nr. ,10. Nimeümbriku avamisel,
selgus, et võitjaks on tulnud ra-kenduskunstnik
Gustav' .Ilves
Palköpingist. •
Neli ^ülejäänud parimat kavan­dit
olid esitanud Ernst Vähi, Har-ry
Kivilo ja Hans Moks Kana­dast
ning signatuur 40036225Ö i l -
.ma nime ja kohata;
Enne kavandite arhiveerimist.
korraldab peaikomitee; kõigist
osavõtnud kavanditest .näituse
Stokholmi Eesti Majas.: •
. Esto: 80-märgi autoriks on de­koraator
ja gümnaasiumiõpetaja
Gustav Ilves Falkcpingist. Ta te­geleb
juba, aastaid dekoraatorite
väljaõppega, koolilinnas Skaras,
kus asub üks kümnest selle kül-seaia
erikursustest: Rootsis.. •
remate keskuste üritustest
(Trent,, E. Päevad). Katsuda ava­da
Täienduskeskkool ja -'alustada
huviringidega. Sidevõimaluste
üle .oli kõige enam nurinat. Tahe­takse
noorte (mitte laste) lehe­külge
meie ajalehtede, juurde, et
tiivustada noori ajalehtedele kir­jutama
— : kasvõi inglise keeles,
mida võiks;.tõlkida..,Antakse vähe
riiumi väikestele: eestlaste kes­kustele
: j a liiga, palju pühendatak­se
ruumi . .surmäkuulutustele.
Loodetakse, et Toronto kaks leh-
EKK eesti rahvarõiva- jäädvustamise senise töö tulemuste pub­liku
ette toomine toimub .jRahvarõiva õhtupoolikur' pühapäeval,
13. novembril kl. 3 p.l. tartu College'i nmmes. See oleks ühtlasi ka
esimene avalik esitamine koos demonstratsioonide ja panel
kusšiooniga. Ühes osas näeks publik pildiprojektsioone senitehtud
värvilistelt diapositiividelt ja teises osas tegelikke rahvarõivaid
nende omanike kantuna.
õhtupoolikule oodatakse kõiki
rahvarõiva kandjaid, kooride ja
rahvatantsugruppide liikmeid ja
Seliel tagapõhjal peaks selge ole­ma,
millise tähenduse omab
meie kunstipärandi kogumine Ja
teisi, mis võimaldaks samaaegselt j jäädvustamine nüüd, kui veei
uute ülesvõtete tegemist kohapeal | leid'jb midagi koguda ja kui lei-
Seda kuuleme selle ala juhatajalt dub seUeks tahteH^^^
Laine Panfilt,. kes ütleb, et tehtud I. :^j^„,::.... , : ' : • ,
kogus on diapositiive umbes 40^ toimub samaaegselt ohtupoo-rahvarõivast,:
kima üldse oletatak­se,
et .on olemas 143 rahvarõivast.
Erilist huvi tuntakse kodumaaü
kaasatoodud vanemate esemete
:.: :vastiii.. .. ' •
:õhtupoolrkul esinevad ka rahva­tantsijad
„Kungla'' tantsuiühmast
ning toimub paneldiskusšioon., Ole­tatakse,
et publiku 'hulgast võib
tekkida küsimusi, milledele paneli
Inkmed püüavad . vastata. Diskus­sioon
algab sissejuhatava ettekan­dega.
Kõne all on peamiselt rah­varõivaste
autentsus ja stiilipuh­tus;
mis ajuti kipub lonkama. Se­gadust
tekitab eriti, kodumaalt tu­lev
kirjandus, kus püütakse rahva­rõivast
muuta ja stiliseerida.
Sihnapilgurpaistab, et on seoses
1980. a. Eesti Päevadega tekkinud
uus huvitõus rahvarõiva vastu ja
näiteks Toronto Eesti Naisselts
korraldab isegi km-suse rahvarõi­vaste
alal. Diskussiooni panelisse'
on palutud ka Etnograafiline Ring,
kes on sel alal juba mõnda aega
töötanud.^^
Vanavara kogumist -algasid : 0-
Kallas,: Kristjan Raud ja teised
kunstnikud ja juba enne E. Kahva
Muuseunii asutamist 1909. a: oli
te iihineksid ja seHega muutuk-. Raud kogunud 339 eset. 1909. ja:
ükugaEKK fotoringi fotode naitus
ringi liikmeilt, kelle seas on mär­gata
elavat huvitõusu selle' ala
vastu.'
Järjekordne Seedrioru loterii loo­simine
tolmus Kitcheneri Eesti
Seltsi sügisi^eoi: Seedriorul laupäe­val,:
15' oktoobril. Võitjateks osu­tusid
järgmiste loositähtede oma­nikud:
I võit $50 sularahas — loos
# 745; II võit, kinstallvaas, loos
# 698, ja r i l Võit, fotoalbum, loos
.'#;72ö. .•••:: ••.•:••;
' Võitude kättesaamiseks palutak­se
pöörduda' Seedrioru juhatuse
laekuri poole: aadressü: Harry
Pärkma, 10 MacDonald Ävenue,
Hamilton, Ontario L8P 4N5, telefon
416) 522-5562.
SEEDRIORU JUHATUS
sid sisuksmaks j a tõhusamaks.
Side pidamine on väga, oiluline ja
avaldati üleskutse uudiste, kogu­miseks
ja ajalehtedele :saatmi-ooni
rahvale. Juhtkonna jarel- tä! I! Robert Kreem avaldas, head-
:kasvu osas oli kokkuvõte Hilj
Teoselt. Leiti,.et ..hoori on vähe,
. kuid nad on võimelised organi-
. satsioonidesV mis on olnud nende
juhtida (raiivatsmts,^ v õ i m i l m^
Noori ei toM käskida, neid tu­leb
juurde tõmmata teiste
nooyte kaudu.
1919. aastate vahel oli kogutud ju­ba
15.000 eset ja sellest tööst võt­sid
osa nimed, nagu Kärner, Vis­napuu,
Lintrop, Trük, Uurits, Vaht­ra
jne. Eesti Rahva Muuseumi esi­meseks
direktoriks oli I. Manni-nen,
hiljem S. (Linnus.
Teadupäraselt hävines Eesti
Rahva lluuseum Raadil: viimase
mäailm'asõja tegevuses.
Eesti Lauljate Liit Põhja Amee­rikas
Esindukogu koosolek toimub
laupäeval," 12. novembril 1977 kl.
12 päeval New Yorgi Eesti Majas,
243 East 34 St.,.New York, N.Y.;
Päevakorras on aruanded, eelar­ve,
tegevuskava, eriti laulupeo
korraldamine 1979... aastal Eesti
üld-laulupidude 110 a.-p. tähistami­seks,^
heliloojate autori-honorari
küsimus ja valimised.
Kutsed on teadaolevatel aadres-
:sidel kõigile kooridele välja saade­tud,
Koorid, kes pole kutset kätte
saanud, võtku käesolevat teadaan­net
kutsena ja palume neid saata
esindajad koosolekule.
: ' E . L . L . P . A . JUHATUS :
E . Tikenberg, esimees
E . Purje, sekretär •
Eesti iiäitlejad •. Jläletan ema" perekonna-albumis.: Ees: .Katriini
(Leena Norheim), kelle mälestustele rajaneb näidendi sisu, Ja
tema õde Ghristine (Tiina Norheim). Tagareas: Tr!na(Tamara
Norheim), dr. Johnson (Alar Aedma), onu Chris (Rein Andre)
ning Jessie (Valli Sõrmulis). „Mäletah ema" esitatakse New
Canadian Theatre'i poolt pühapäeval 6. novembril, kell ^ õhtul
St.. LawrenceCentre-Town:'Hallis,:
poosion sai eeskujuks kogu K a ­nada
eestlastele ja tänas teiste
Liidu organisatsioonide ja Toron­to
• grupi nimel lätoke vastuvõtu
eest. Hpgö Muru itervitas' ja tä­nas
Jaani koguduse Õpetajat Hei­no
Laaneotsa ja Eesti Seltsi, kes
vahe^eiaiteta on eduka ettevõtte
Tegevusvabaduse kõrval tulel) korda saatnud. Hästiõnnestunud
anda ^ka :vastutust ^noortele. Tu- sümpoosion 'lõppes hümniga,
ieb M v i arata(|a jä toetus anda,
et noored saaksid osavõtta suu-j . VALLY JOHANSON
võtab tellimisi vastu alumiinium iiste, akende ja välisseina ka­tete
tööde peale (aluminium siding). Neljas värvis alumiiniu­mist
veerennid ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine.
•; Töö kiire ja korralik.
H. OSSO, tel 884-4558 jä 832-2238/Richmondm«^
Met. IJc- nr. B 888 :
Läärie^Saksa juhtivaid ajalehti
,.Die Welt" Bonnis avaldas peagvi
leheküljelise kirjutise koos pilti­dega
president Konstantin Pät­sist
ja tema kirjadest, mis nüüd
keemlisi 'teid mööda jõudsid lõp­peks
vabasse maailma.
Ajajleht ütleb sissejuhatuses, et
Belgradi; konverentsil venelased
on hoiatanud lääneriike tema .,si-=
seasjadesse" segamise pärast.
See tundlikkus on põhjendatud,
nagu näitab ka Eesti presidendi
Konstatin Pätsi saatus, kirjutab
„Die Welt". Kirjutise autor Carl
Gustaf Ströhm jutust-ab K. Pätsi
saatusest, tema - ikirjadest nrng
Eesti vabaduse hukkumisest II
maailmasõja keerises. Autor mär­gib,
et presidendi käekirja, all^
kirja ja 'tema kirjale jäänud sõr­mejälgede
järele võib kinnitada;
et kirjad ' on ehtsad. Kirjutise
juures on..toodud kõik kolm K.
Pätsi kirja saksakeelses tõlkes.:
•peale selle kotoneveerulihe artik­kel
„Ainüilt lühikest aega isesei­sev",
milles antakse ülevaade
Eesti saatusest pikejna ajaloo
ulaituses.
Artiklitele, juurde ^ lisatud suur
kolmeveeruiline pilt kujutab K.
Pätsi Kadrioru lossi ees süüta­mas
võidutuld, mis kanti üle maa
laiali. Teine pilt on Talünna sada­mast:
tänapäeval* esiplaanil nõu­kogude
sõjalaevad.