Vaba eestlane , October 7, 1980

              f •
Nr. 75 NT. 75 V A B A E E S T L Ä T O teisipäeval, 7. oktoobril 1980 ay, October 7, 1980
JTUSES
Hind Saate-
$ kula ^
26^ $1—
18.- 7»
10^ 50
5w— 70
l i ­7io
l l —
35
8^ 59
3— 3S
2^ $1.-
15— I l ­7.50
se
n— 85
5.- 40
ZJ59 35
10— 50
3.— 50
3— 50
9— 50
5— 40
5— 30
4.5* 30
4.51 30
3.- 30
3— 30
4.— 30
2— 20
6.65 40
210 40
2.50 30
2^ ^
-2.25 30
225 30
20—- 40
8;- 50
4— 30
4— 30
6— 40
8.88 40
6.— 30
) 1^0 30
2.75 30
14— 5®
|l63 50
3— 50
4.- 40
stavad kesk-tari
lähistel pä-t;
si Maarja kuju
snhora da Glo-siin
hüütaJise.
yeeliate raskelt
mis selliste
fs olema hinge-u
ei lõhna, ha-
It salakavalal
ba. metafüüsi-las
noid lilli ta-
Jä ei pääse
Maarjav kuigi
as ega keerdu
Aga siis, oled
iJiest imepära-veelgi
imepä-
|asub juba teist
|: esialgselt oli
aku hütt. kes
ja meisterdas
ju, seda kahe
iinitab; legend;
^a imettegeva
gasi poriuga-
It mitte kuju,
: läiried Lago-
|asiillased:! aga
1 lootust, et
|u tagasi ta õi-ipaika,
Nošsa
\"eitsi Maarja
i l .
:ka enam ja
it", ohkan k i -
seejuures On
eht • — eht-ikaasläne
jul-
1, mida:feha
(Järgneb)
IRoom 18©2, Royal Trnsft Toweir
Toronto Dominioi! Cemtre
Postiaadress: P.O. 326, Toront©
Ont (Bay & King) M5K 1K7
Telefon:'869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
03 Richmond St. W., St© 765
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7©if2,
Clsartered! AccoimSaBõ
15' Umiversity Ave., Sto. M
TeI.86miB';
Toronto, Ont. M5J IM
5
ST.W
VABA limANI
„Vafoa Eestlase-' toimetase Ja
taütnse asokoha pisas '
ToiMETus^iA mmis
avatud esmaspäevast :
reedeni kella &-4-iiii.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 334-7075
Toimetajad kodss
väljaspool tööaega: i
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5316
Keulutisi Võetakse v^tos •
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella U-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kbl-map.
homm. kella ll-Sil.
lUULUTAMINE^^: :
VABA;EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Eiulatuste flimi£&d:
üks tolli ühel veerul _-_ ^.50
e s i k ü l j e l — $ 4 . -
^agaküljel $8.75
. KUULUTUSI VÕTAVAD
::vASTUv
1. Vaba Eestlase taliti§ .
135 TecumSeth Streeft
Telefon 364-7675
Postiaadress vv^T TO. Stn. C
Toronto, Ont. M6X
Talitus väljaspool tööaega:
Hekni Lüvandi 251-S495
2. Mrš; Leida Marley;
149 Bishop Avfe.
Wülowdale, Ont. M2M 1Z7
Telefon: 223-(K)80 ' v
Üks väljpanekuist iöann Saarniidul iseseisval
„Le§k. i s a " (82 s. 61 sm); ;:..
1. Ja 2, novembril Toronto Eesti Majas,
kestnud ligemale" 48 aastat. Joann unustusse jäetud sumeri kultuur-
Saarnüdu tööde kohta võiks ütel- - rahva motiividel loodud tööde näi­da,"
et SUIH* osa neist kujutavad en- tus.Kustnik leiab ilmselt oma niõt-
Maalikunstiuk Joann Saarniit dišt mineviku mälumuljetele basee- te- ja ettekujutlusmaailmas sider
esitab Toronto Eesti Maijas 1. ja 1 nivaid isikupäräsdt ümb^rkuõun- meid kauge sumeri j ä praeguse
novembril toimuval näitusel oma dätud sümlx)olseid maalingu^^
uuemat loomingut. See on Saamil-- aastat tagasi toimusid esimesed Eeloleva näituse väljapanekute
du 32^ne iseseisev näitus, kuna sellesarnased komniunismip^^^ hülgas On figuraalseid komposit-grupinäitustel
esinemiste ai^ tõu- tavad Siberi ainetele ja e t o ja sümboolseid Kanada
seb juba üle saja. le baseeruvate tööde näitused maastikke õlis^^^^j^^ akrüül-menetlu-
Kunstniku lcK)mingu teekond Rootsis j^^
professionaialse kunstnikuna on tagasi järgnes sellele ajaloo areenil Näitusele sissep^s on tasuta.
Esmaspäeval, 13. oktoobrü, 1980 ei toimu jäätmete äravedu;
Normaalne esmaspäevane kogumine toimub TEISIPÄEVAL.
Normaalne teisipäevane kogumine toimub KOLMAPÄEVAL.
Kolmapäeval, 15. okt. EI toimu' AJAIJSHTEDE ja suurema
esemete (külmutuskapid, tugitoolid, madratsid, puumaterjal,
oksad; jne) äraviimist.
Säästke oma ajalehed ja sEuremad esemed kolmapäeval, 22.
oktoobrü toimuvaks äraveoks.
Märkus: Torontos on 17 klaasi ja metallesemete ümbertöötlemi­se
depood. Lähenia informatsiooni saamiseks helistage 367-7742.
Commissioner of Pnblic Works
•\:--dty'of.Toronto'
DQ OD
keelatud raamatud. Autorid, kelle nime juurde on
Äratrükk Tallinnas 1963 ilmm- märgitud ,;kõik teosed" on Karl
nud „Raämatukogudest Ja ass- Artur Adson, Karl Ast (Rumor),
tikvariaatidest kõrvaldamisele Kaarel EenpalU (Einbund), August
kuuluvate kodanliku ja okupat- Hahko, Ants Oras, Alma Ostra-0^
siooniajal Eestis Mmunud väi- nas, Johan P i t k a , ^ K^
Jaanneie koondnimekiri H osa". Hugo Rahamägi, Märt Raud, Niko-
Rootsi Eestlaste ~ Esindus l a l Reek, August Rei (Reial), Olaf
(Stokholm) 1980. 171 lk. Sild, Arnold Süvalepp, Juhan Tork,
Eestlase talituses; ^
— Rene Uferi viisid
Järvi,
K A J A K A S — Kodused kajad eesti
kohvikust Kanadas
On saabunud sügis ning algavad (Quercus coccinia) mitt^ aga tim-jä,
lle üuaias istutamistööd. Uupuid tud punane (Red) tamm (Quercus
koduäeda istutame pärast hoolsat rubrum). Vastavalt Ontario Põllu-kaalmnist
ja valikut. Arvestame tööministteiumi teatelehele (Nur- '
puude täiskasvanud suurust ning sery, Landscape, Turf News)^^^to^^
võrdleme seda oma krundi suuni- muvad USA s Puxdue ül^ juu-sega.
Vahtrad, pajud ja tainmed res katsed punaste tammede juur-ei
kuulu väikesele krundile, ülisuu- te kasvu virgutamise selgitami-red
puud väilcesel krundü aänavad seks. Esmalt uuriti ikergesti istuta-
Jaan^mrassonja Jüri inuots. Nen^ lüga tugevat varju, pidurdavad vate tainmede (erMPinOa^^
Rootsi Eestlaste Esindus on välv de kirjasõna näib olevat olnud ^e^^^^
ja andnud uustrüki Tallinnas 1963. ^| ohtlik kommunistlikule korrale. EESTI RAHVA- J A JÕULULAULE
a. kodumaal raamatukogudest ja Men Parve
antikvariaatidest kõrvaldamisele
kuuluvate kodanlikul ja' okupatsioo­niajal
Eestis ilmunud väljaannete
koondnimekirja II osa, näitamaks
kommunistlikku hävitustööd eesti
kultuurivarade juures. Nimekirjas
on umbes 3600 nimetust, mis tege-nimede
hulgas neid, l^elle
migust on suurem osa
sele inaääratud, -
nagu K.A. Hindrey, A . Gailit, J .
Jaik, ;M. Metsanurk, A. Mälk, F .
. . . Tuglas, H.: Visnapuu, G. Suits. Ü kr
gehkult on monevorra^^ suurem,^.j^^^^^^^
•LÄUL-SINULE — Jüri Lipp
Plaadi hind.koos saatekiakga.
LÕUNAMAA L I N N : '
Andres Rsudsepp ($7.50)
õhu liikuvust ja nende juuröstikrestikku ja võrreldi seda punase
takistab muude taimede jä rohu (Scarlet) tammega. Kasvuhoones
kasvu. kaheaastased punased tammed
Väikestele kruntidele kuuluvad produtseerisid palju vähem juuri
pihlakad, kased, õitsevad Õuna- kui teised tammed, ka tetešid
puud ja Mrsid, magnooliad jt. nendel juured kaks nädalat hüjem.
väiksemad puud. Võrreldes kolme ja nelja senti-
Siia kuuluvad ka pikale alusele meetrilise tüve läbimõõduga pu-poogitud
puu hortensiad ja sirelid, naseicl tammesid teiste tamme-
Enamikus puiikoolide hinnakh^ja- dega, selgus et pmiastel -tamme-kuna
osa autorite nimede juures
on märkus — kõik.teosed.
Teosest ei selgu millal ilmus' ni­mekirja
F osa, kas 1940, a. lõpu­kuudel
või on ümuhud sellele l i ­saks
veel mõni järelsõja • aastaü
Nimekirja koostamine sellisena on
olnud väga põhjalik ja-tõenäoliselt
aastatepikkune töö.
maldamisele E. Saksa (romaan
„Jaan Tarnmur**), J . Schütz-Sütiste
(luuletuskogu „Maha rahu!'^),; A .
Sepa, M. Underi (hmletuskogu
„Mureliku südamega") loomin­gust.
: .
del on hõre juurestik, samuti
puuduvad maapinna lähedased
vett varustavad juured.
des on antud puude maksimaalsed
kõrgused. Loomulümlt sõltuvad
-—— nftf>d asnlcf^hä Miimast ja toitäin^
y hulgast mullas. Enamik puid istu- Vaadeldi erUise sünteetüise aine
tat M. Tamverki Mrjastusel, neist tataikseedukalt^k^^ (synthtic auxin) jt. ainete kasuta-on
eemaldamisele määratud ainult Sügisel ei soovitata istutada kaski, mist juiirte tkasvoi virgutamiseks.
1919. a; väljaanne. Vist pidi seal pajuski, papleid, hÕbevahtraid Pandi juured auxini vedelikku,
Omamoodi kurioosne ön aga leiduma midagi seoses Eesti Vaba- (Silver Maple), magnöoliaid ja torgati juurtesse auxin'iga inibuta-nende
autorite tööde kõrvaldamise riigiga, mis ajaloo palge ees viõiks Tree of Heavenl.' tud hambaorike j a knopkasid, seoti
mmekiriaffa tutvumisel^selgub '^^^^'^^^-'^^^^^^^^^^^^^^ korra kuu- tõde näidata, sest vaevalt võis kõr- Mitmeid kauneid ja erakordse auxin'igaimbutätud nöör juurte
siiski süsteMnipärasus mis ai^. lekaiks teenreife nagu A. Hint, A. valdamist põhjustada M. Tamverki väärtusega puid ei kasutata seepä- ü ^ jne. Juurte kasvu ykguta-sel
selektsioon on tehtud i^uigi Alle, A. Jakobson (romaani ,,Vaes- aastaks e^^^^^^ im-mõnel
Buhül näib tekkivat küsi P^^^^^®^^®^" ^ II köide, esi- Loetelu kaudu võib pilgu heita ka tutamist küllaldaselt vajalikke butatud nööri kasutamine, õigete
Musmärke kui raamatud on- väi- ^ (1927) j a teine (1937) trükid), iseseisvusaja elunähtustele; y
pealkirjas Määri^^^^ Nii on: ilmimud Vend-Vahindra
n/T-nr.}- 0 1 1 T T . " nn R? O M i l I T /rwiKn I ' kaks teost Riias aastail 1928 ja
juuri ning surevad, üheks selliseks tulemuste saavutamiseks katsed
puuks on punane --(Scarlet)tamm jätkuvad.
aega j a koMa ilmunud, osa neist
pg. Maad!**), samuti üsna rohkesti J .
Kärneri teoseid.
on kirjastatud tsaariaegses
terburgis („Ääsi tules I, 1908),
teised koguni N. Liidus
histide eneste
Väga puhas töö on tehtud igasu­guste
. õpikute kõrvaldamiseks.
Need ei tarvitse olla ainult ajaloo-j
a kultuurialased. Nimekirja vaa-
Sellest pole pääsenud ka
Kruus, kelle ajaloolised uurimis­tööd
on kõik määratud kõrvalda­misele,
samuti teiste eesti aja-uurimised.
1930 „Mina ja minu jüngrid usu-
,. me nõnda** Ja „Tulevane Fan^*.;..
Bältoonika Uniariik ja selle kuldses
riigis asuvate Büdda, Päärkonsi-ehk
Pikse-Taarausu preestrite sea-dus^-;,
y;'
Avaldatud mmekiri toob meie
Nimekiri on huvitav! just selle-
„EESTI KIRIK*' nr. 5 — 1980. T. Põld, ,,Juudi tarkus**— tõlkihud^
Kaanepildiks on Tartu Maarja ki- Endel Kõpp.
rik. Kiriku nurgakivi pandi 1834. Avaldatud-piltide hulgas on pilte
Ehitustööd algasid 1836 major Lu- k a Eestist nagu: Endine Tartu
kini plaani järgi. Kiriku pidulik Maarja kirik, nüüdne Eesti PõUu- . . . . . . w ^ . . .^..^^^^ teadvusse tohutult suure hävitus .
deldes on imestusväärne kui palju ^g^^^^ sealt ümneb mida meü töö. Palju seUest olnuks ammugi Pühitsemine toimus 11. jaanuaril majanduse Akadeemia võimla,
on meü kooliõpikuid ilmunud, sa- kunagi on ümumid M i ümus 1933 iganenud, juhuväljaanded ja ka- 1842. K i r i k hävis sõjatules 1941. Eesti Mrikunoorte laager Pärnu-geli
paraüeelselt samadele klassi- a. praeguse ,Uus Ilm*' toimetaja lendrikirjandus halval j a kodune- Hüjem ümber• ehitatud võimlaks, maal 1979 ja Tallinna praostkonna
dele. Nõukogude Liidu koolikorral- ' J>
duses osutusid need kõlbm#iksr ^^õ^iv*";-,^^^ ^^^^'Z™'^^ se ei n a m i , , ^ \ ^ i^P. „Kutsu mind IsmaelUcs**
a. praeguse — . , „. . . ,. . , ,
M. Nuki romaan ,yVäljarändajaä** vai paberil, niida raamaüikogudes-V^J^^^l^s^^™^
, Mtr U I . , ^ .1 (1933), M n i i ü d polnud enam s^^ ^ , , ^
r Üldse on karmil koheldud ajaloo- ^.^^^ 1936. a.seisvuseaja meened on neid olnud ^koolmeister, ,,Kuule oma laste
räämasid, olgu W t e a d u s l i ^ ^ ^ viies pildis ,,Võitiejadko- antikvariaatides. Hinnaline on aga Palveid** - V. Jürjo,„Mingi kum-või
ihikirjanduslikud. Ka sim näe- ggg^. mitte » see, mis oh seotud eesti a j a - > a l i n e v a l ^ ^ K. Uustahi,
rioortepäey Randveres 1943.
me kuivõrd rohkesti on ikkagi ü-niunud
Eesti Vabadussõda käsitle-praeguse
korra eest võitiejad. loo ja rahvuslike teadustega. See ''Tõuse iiles, söö, sest sul pn pikk
VALGED PÕLLUD nf. 75 -
1980. Sisus: Müla Krimmi luuletus
„Aga suurim neist on arnlastus! *',
K. Raidi „Üksteise õhutamine*',
Esther Sirotkini mälestuste „Süi!
järg, D. Richardsom„Ra-Õppe--
ja
:Himd"$3.Q0-^ > ;v-'^
Saada,val VABA EESTLASES
Abistamiskomitees
koöliõhtiitel Eesti Majas
Postiteel: L. Marley, 149 Bishop
Ave. WiUowdale, Ont. M2M 1Z7
Postikulu 50 c
. , , .„ , Kõrvaldamisele on määratud ka nõuab meüt nende alade jäädvus^f^^ ees-v~Sven^D^^^
vaid ma estusteoseid,müle o l em
olust pole meü paguluses ohjaü ; Maarja kirik aegade voolus'' ^ ' ^' ^ ^
õnnetuseks on meie ajalooraama- E . Romoto, „Tähised ja' rööpnähtu-tute
hävitamüie; sest ka pagulu- sed" — K. Veem, ,iTänapäeva
ses pole suudetud ühtki sellist noorte usulisest ellusuhtumisest" —
suurteost uuesti välja anda nagu H ; Jaanus, „Küde Göteborgi
tõlketeoseid.
ai. mugi,. S„a muti on rohkesti üm- u- ^ki-r janiku- PenttiH,a änp.ä ä „Kasar-
nud, •r a.a mat^u i.d J k,om mums.t l^ivk, u Ve- „^m^.u^^s ja oipp evaljakul•" i juiu'r es ' mlu ar- nema a el1u st*, eriuti. ' vläubi-e l1a t*u dJ tie r- gitaksVeA, -e4-t s"eeU oni r,;jjurt ustus V-v.a ba­rori.
s t^ j.a k, ann' aVtus i.s t^. ^N e•e d, raama- riigi ^ka.it.se^vä^es t**. K11^a.1 1o;n ti^ - sob'i m-a-
• tuks osutuuud paar M. Waltari raa­matut,
F. Šillanpää romaan „Sil-oli
ilmunud kodumaal.
Kas aga REE uus väljaanne suu­dab
muus osas rahvuslikku võitlust
teenida on küsitav. Võib-oUa tee-tud
tulid muidugi hävitada.
Kõrvaldamisele on kuulunud ka
kõik usuline kirjandus, alates väik­seist
broshüüridest, mida eriusun- Väga põhjalik puhastustöö
did on küUuslikult kirjastanud, ;tehtud kalendritega ja neid on ilmu- ^ ^ ^ ^ suure väljaande tm-näidates
kuivõrd palju oli kogudusü ,nud üllatavalt palju, mitmed kau- mõnel muul alal suuremaid
oma tegevusse puutuvaid ulevaa- bamajad on avaldanud sisukaid protsente?
teid .ja igasuguseid juubelialbu- tähtraamatuid. „Haapsalu kalen-meid.
der", mis ümus paarkümmend aas- HANNES OJA
j a
Lääne-Rootsi koguduse tegevusest*'
— V. Piirsalu, „Vancouveri Peetri
kogudus 3ö-aastane" — L . Pütsep,
,,Ristimine aga mitte selle lahjen­damine**
— T; Vaga, :„V. Mänd 50
a.**, — K. Veem, „ 0 . Puusepp. In
memoriam*' — R. Kiviranna,,,©.
.Pastik. In memoriam" — R. Kivi­ranna,
,,H. Põld. In memoriam** —
Aafrikast, Paapua Uus-Gineast, Ar-gentiinast,
Tshiüist, Brasüliast, In­diast,
Kaliforniast, Nepaalist, lisaks
mitmesuguseid lühemaid kirjutusi
ja teateid.
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest! r