Vaba eestlane , October 7, 1980

              V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 7. öktoobrE 1980 Tuesday, October 7^^^^^^^ Nr. 75
HCb'
VABADE EESTLASTE
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Torontos.
. :. f I^EATOIMETAJA: Karl Arro"
; • •. TO^^ Oja,;
POSTIAADRESS: P 0. Box 70, Stn. C, Toronto Oat. M6J S M
TELEFONID: toimetus
ekspeditsiooia) S64-7675
TELLIMSHmNAD Kaaadas: aastas $35.—, poolaastas $19 50 ja
veerapdaastas $10.50, kirippstiga aastas |5S.--,{^ $30i0
jä veerandaastas |16.—
TEIAO/IISHINNAD väljasp aastas $38.-, p^^
tas;$21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$61.—, poolaastas $32.^^
I^NltoOSTIGA ülemere^maadesse: aas^^
$36.—ja veerandaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri hiad
Free Estonian Publishw Ltd., 135 T
Toronto Ont.M6J.2H2
E E L K kirikukongressist osavõtjaid Stokholmis 7. juulil 1980. Esireas paremalt Edgar Heinsoo Mont-j-
ealist, dFo^A. Võõliiiis/ja leljas E.. :Kuuskiie-Torontost..
• Homse Lõuna-Aafrika saatis olemeb ülielt poolt riigi 'enda sisepoliitikat kujmidavaist: te,gureist
teiselt poolt maailmapoliitilisest arengust. L.-Aafrika sisepoliitiline homne päev näib ebaselgena ning
mitmeti problemaatilisena. Seda esmajoones etniliselt ja sotsiaalseU selle rahvastiku mitmekesise
koosseisu toitu, niillelahustavaid tendentse kokkusiduvaks teguriks om olnud vaid maa suuresti inte-
Sündmused L.-Äafrika naaber- daändvaid tagajärgi ja seda eriti
See on omamoodi iroonia, et sa- sed
mai ajal kui Ottawas räägitakse tiühingü vahel — postiteenijatel oi
Kanada põhiseaduse muutmisest oma ja kirjakandjatel oma ameti-laing
ühtse tugeva Kanada kujunda- ühing. Kui need kordamööda strei-misest,
esineb Kanadas terve rida givad, siis on postiteenindus pide-streike
ja illegaalseid tööseisakuid, vait halvatud Ja streikidel ei olegi
mis halvavad kogu riigis elulised lõppu. Nüüd riigiteenijate streigi
funktsioonid Ja tekitavad kaose, ajal ümneb, et osa postiyaUtsuses maades, kus poliitiüne võim on nii ka Aafrikas ja L.iafrikas.
mmeaU kannatab kogu Kanada teenivatest isikutest on ametükdt ^^^^^^^
elanikkond ning mis lasevad kogu löderaalvaHtsuse ametrakud J ja ^^j^g g^^aaegsed suuremad voivä-
Eanadat välismaailmas paista hai- kuuluvad rügiteenijate ametiühin- hemad rahutused L.-Aafrikas en-vas
valguses. gusse. Kui^^m^^^^ on mõjunud, et L.-Aafrikäva-
Praegu streigivad Kanadas rügi- nevad nad välja oma streigi valve- utsus intensiivsemalt kui kimagi
teenijate ametiühingusse kuuluvad tõkked, mmeštpostiteenijad läbi ei ^arem otsib teid ja võimalusi, kui-teenistujad,
kelledest paljud teeni-, lähe. Tagajärjeks on jäUegi kogu ^^-^^^^^33^1^^
vad eluliselt tähtsates asutustes, postiteeninduse segilöömine. SeUe- suuremal määral rakendada riigi-
Kuna osa neist töötavad ka Kana- ga seoses te^^b paratamatult küsi- ^^jj^^g^^ Teadagi tähen­da
postiasutustes, siis on nad õigus- mus — kas kõik posti alal töötavad ^^^^ yalgetepoolset valmisole-tatud
ka postihoonete ette välja pa-uümesed ei võiks kuuluda ühte ame- j^^^^ teatavaiks kontsessioonideks
nema oma valvetõkked, milledest tiühingusse, mis elimineeriks ning sellesuunalist valmisolekut
postiametnikud ja kirjade väljave- praeguse tohuvabaohu Ja korduvad j^Qj^j^^j^ppg^g järeleandmisteks
dajad läbi ei lähe. Taga3'^jeks on streigid Ja tööseisakud postiteenin- 1 x . , .
R. Reagani laagrist senini teh­tud
avalduste põhjal võib Ühend­riikide
välispolütikas oodata kar.
dinaalscid kursimuudatusi, mille­de
ajendiks on esiteks veene, et
Nõukogude Liidu agressiooni
eesmärgiks on maaOma hege­moonia
ja teiseks teadmine, et
Ühendriigid ja muu Lääs ei ole
Nõukogude võimaliku sõja alus­tamise
puhul küllaldaselt valmis
ega relvastatud.
Eestis avaldatud kokkuvõtetest
ja statistikast nähtub, et eestlased
on N. Liidus ühed silmapaistva­mad
tõotajad, kes annavad suure
panuse punase kolossi kõikuvale
majanduselule. Kuid parteimehed
ei lepi nende tulemustega ja piit­sutavad
eesti rahvast laiskade ja
saamatute ^vabariikide" vüetsate \
töö- ja saägitulemuste kompensee­rimiseks
üha suurematele saavu­tustele,
tehes seda loosungi all
„0n võimalik veelgi paremiui töö-
Eesti rahva uueks süm1>oolsek§
tü\aistajaks on deldareeritud N.
Lüdu kommunistliku partei eel­olev
kahekiimnekuues konverents^
mida Moskva härrad peavad nii­võrd
tähtsaks sündmuseks, et eest­lased
on sunnitud selle auks töö­tades
oma viimased jõunatukesed
välja panema j a isegi oma viima­sed
püksid jalast ära andma —
kõik suure partei ja tema kõrgete
juhtide auks.
Nagu kirjutab Eestunaa kõmmu-nistlikü
partei peahäälekandja
„Rahva Hääl" X12. sept. 1980) on
N. Liidu kommunistliku partei
XXVI kongressi vääriliseks tähis­tamiseks
meie vabariigi tööstus­ettevõtete
kollektiivid võtnud endi­le
kohustuse anda yjie aasta jook­sul
üleplaanilist toodangut 360
miljoni rubla eest 350 rubla ase­mel,
täita 28. detsembri asemel
enne tähtaega ,>26. detsembriks
1980y aasta plaan toodangu reali­seerimise
ja enamiku tähtsamale
toodete valmistamise alal".
Ja see on otse imehigu, niida
. ka postistreik, vaatamata sellele, et duses?
• valitsus nõustus alles hiljuti posti- Kahtlemata om segast olukorda
teenijatele andma erakorraliselt streUdde rindel omakorda aid^anud
häid soodustusi ja palgatmgimusi. suurendada valitsuse ebajärjekmd-
Valitsuse jõudu Jä otsustamisvõi- lus streikijate palkade tõstmisel Ja
met proovisid omakorda ka lennu- illegaalsete streikijate karistami-väljade
kontrolltornide ametnikud, sel. On päris loomulik, et ka riigi-kes
on mitmel puhul ülegaalselt teenijad nõuavad palgatingimuste
töölt ära Jäänud. Kui neid töölt ära määritlemisel endile elukalliduse
Jääjaid ähvardatakse karistada, klausli sissevõtmist nagu seda tehti
siis Järgnevad sellele valitsusele fbstiteenijatega. Sellele nõudmise-surve
avaldamiseks uued metsikud le oii rügivaräde piesident Donald
streigid Ja tööseisakud, mis lõid Jöhnston seni rauda vastu olnidj
hiljuti segi kogu Kanada lennulük- kuid on küsitav kui kaua ta suudab
luse, tekitasid mUJdnitesse dollari- võidelda ametiühingute ühise rinde
tesse ulatuvaid kahjusid ning tüli, vastu.
pahandusi jä ettenägematuid kan- Illegaalsete streikijate karista^
natusi tuhandetele õhurelsijatele. misel on Valitsus olnud seni pehme-
Näib, et Kanada vajab kiiresti^äel^^
uut süsteemi ametiühingute tege- jäid on lubatud karistada kuld
vuse organiseerimisel Jä eluliselt ajjietiühingute ähvarduse tulemuse-tähtsatel
aladel töötavatele imimes-ua on karistamisaktsiponidest pea-telestreigiõiguse
andmisel. Vüm^. aegu alati loobutud. ŠeUi käitu­sel
ajal on korduvalt alla kriipsuta- jnjne loomulikult tasandab teed mi­trad,
et Kanadas on tehtud suur vi- tele sellelaadilistele äktsiooriidele,
ga sellega, et politseile, tuletõrjele, vümasel ajal on siiski valitsus iia-postiamethikele,
lennuliikluse tee- j^anud võtma seda probleemi tõsi-nistujatele
ja teistel tähtsatel aladel semalt ning Quebeci linnas on ko-töötajatele
on antud streiglõigus, kus teinud streiMvatele ametnikele
kuna streigid nendel aladel teMta-korraldu
vad majandusele tohutuid kahjusid blokeerimine ning Montrealis on
ning ühe väikese grupi tööseisaku saadetud kolm lennuliikluse kont-tuiemusena
kannatab asjatult kogu rollametnikku koju kui nad keeldu-rahvas.
Leitakse õigustatult, et nen- sid täitmast neUe antud korraldusi,
del aladel oleks tutoud kasutada g^jj^^^^ j^^j.
teisi võimalusi tööliste-teenistujate ^^^j^igg^ kaoseni ja
palkade tõstmiseks ja nende nõud- jgp^^^ otsustava kokkupõrkeni,
miste rahuldamiseks. Streigid Ja g^j^^^ ^jj^^^j.^ ggj^^^ ^ Kanada
tööseisakud, paljud neist ülegaal- ^^jjjg^jgg ^^^^^^^ tähtsate ame-
^ed Jõudemonstratsioonid, on prae- tiühingute vahekordades, kellede
guse moodsa kiiretempolise 1^]^^ on antud streigiõiguse andmi-elu
on sümapaistvalt olemas, aga ai- On ühtlasi üsna tõenäoline, et
nült teatavate piirideni, milliseist ühendriikide senine passüvne vä-üleminek
ei tule kõne alla; lispoliitika, vaatamata relvastuse
puudulückusele,' asendub äktiivse-
Piu-iks on valge mehe määrava ma, julgema ja süstemaatlikuma
oma Johannesburgis antud pressi­konverentsil
rõhutas, et ta ei tee
oma väljendusi R. Reagani nimel,
ühtusid ta seisukohad R. Reagani
seniavaldatud seisukohtadega täiel' väiksemad parteimehed, kes tegut-,
määral. - sevad kupjaiilesannetes oma suur­tele
käskijatele Kremlis lubavad.
Br. Churba iseloomustas presi- j^ätteks (,3ahva Hääle järgi):
dent I. Carteri vaUtsuse L.-Ä^f. „töökoUektiivid otsustasid
rikasse puutuva välispolütika ^aks Varem võetud kohustustele
lausa „kriminaalseks hooHmatu- ^^^^j^^^^j^ g^^^o^^^^^^
tuseks" ja nõudis kõigepealfL.- toota 20-000 tonni lämmastik-
Aafrikale lelvademüügi leeM väetist, 300.000 rubla eest aparaate
kohest lõpetamist. automatiseerimisvahendeid,
Samuti pidas ta tarvüikuks Kaplin^ 70.000 rubla eest valgustehniUsi
na läheduses asuva Simonstowni tooteid ja 600.000 drenaazht^ru. On
merebaasi tõhusat väljaehitamist ^^r^^^s. ületada tarbekaupade väl­ja
selle varustamist Ühendrnkide jalaste keht^t^^d^^P^^^^
toetusel ja kaasabil. See on vajalik ^ ruWa võrra. Lisaks varem voe-
Pihriks ^ a , süstemaatlikuma"^^^^^"^ ^^^^^^^
la irnn^rniiUva m^didfriani «jäilHa- " r ^ / M ^ • I i .^ Kapi meretee vabaua hoidmiseks. " 4"
ja kontroUiva positsiooni saüita vahspohtikaga. Olgu siia kohta ta- ^ te usute " küsi. ta nres.ikon yälja õmbhistooteid 1,5 miljoni
mme. hPndatnH M ühpirc ifl kfl- wocfif »Aas te usute,. Kusisia pressiKon- r J ^ _
Teiselt poolt ei võimalda musta-depoolne
radikaalse sisu ja sõnas­tusega
loosung — one man, one
vote — kuigi ulatuslikke kompro-hendatud,
et üheks ja ka ^Eestit •;erentsist bsarötjaUi; ^ e t U - A a f r l - rubla eest, 280X100 ruutmeetrit laos
puudutavaks eventuaalseks kaiguks valitsuse juurde akrediteeritud rüet, 45.000 paari sukki j a sokke,
voSb oletada näiteks Nõukogude „„r«väa atashe. n o l . Simons- 3,7 mUjonlt toosi konserve ja 100
Ludu vangistuses olevate rahvaste
ja riikide eksiilyalitsuste tunnusta
misse ühtlase ja üldise hääleõigu-^^^^^^^
se arvel Juba k.ä. juulikuus saatis R.
Kuigi konverentsi laua taha istu-^«^g^^^
mine on ainsaks rahulikuks • teeks, vmmalünüt^ osaleva
mida mo. .o. .dJ a võ-.i-d,a1 kse 1le ida vr„a.hi,u„ - välispoliitilise nõuan.d1ja1 ,d,r,. Chu^r - lTi,k k1 u 1k onk ku1le peit j•a l1a hue ndust, on h. a L_.- Aafrika.s se,r et ko.h al koguda
väljavaatedJ po: sitiivse-iki s tagajärge- informatsi.o o•n i L.-Aafrika suhtes
^ 1 . . . . ^ T„Ko i;ui..7^kendamisele tuleva poliitika ku­us
A mereväe atashee pole Simons-
" towni näinudki? Kui maksumaksja fönni kondiitritooteid.
" ÜäA kodanik tahaksin ma teada. Nõukogude Eesti maatöötajad
müle eest taUe üldse palka maks- kavandavad ületada teravilja kok-takse?"
Dr. Churba lisas ja kinni- kuoste viie. aasta riikliku plaani
tas, et ' tJhendriikide L.-Aafrikat^ 51.000 tonni võrra ja munade kok-puudutava
poliitika määrajaks on kuostu plaani 36 miljoni muna
enne kõike strateegilised kaalutlu­sed,
mitte aga ,,one man, one vote,
loosungid.
deks iisna- viletsad. Juba ühise,
konverentsi laua äärde istuinise
väljavaated on küsitavad. Peami­nister
Pieter Botha on ühiseks foo­rumiks
esitanud nn. Presidendi
Nõukogu nimelise institutsiooni.
Mustad, .värvilised ja hindudki' on
sellest osavõtu lükanud tagasi põh-jündamiseks.
Kuigi dr. Churba
võrra, täita riigüe teravilja m«iü-mise
plaani 20. septembriks, kar-tidimüiigi
plaani 15. oktoobrUis,
suurendada piimatoodangut kesk­miselt
lehma kohta 1. septembrist
kuni 1. märtsini 50—60 ki|ogi'ammi
võrra, viia nuumveiste ööpäeva
keskmine kaaluüve 450 grammini
jne. jne.
Vabariigi ehitajad kohustavad
ettenähtud tähtajast varem lõpule
viima 1980. aasta ehitus- ja mon-
(Ganadian Seene) --Välisminis- Londoni ^ p
jendušeg^eUŠ
dusliku korra alused on rajatud et- ^!f"^oha^^^M ^^adaande, et Inglismaalt ^^^^^^^^^
nilise jagunemise ja mitte ühtla-^^^^ ^f;»^^^^^^
se ja üldise hääleõiguse teel vali-^'^"'^^^P^^^^
tud rahvaesindusele põhjenevale Jalikiücssümukoha maa näitamist näärmeele. .
riigikorrale ' Passidel,v ütleb pašsiosakonna ju- Andmed on p ä^
• : hataja. ,,See on rahvusvaheüne ta- juhtk^^
Pmnaproovimised ja kemple- va ning aitab isikut paremini iden- sid Rumeeniasse. tJks juhtidest oli
mised uue põhiseadusliku korra tifitseerida. Kui sünnikoha maad oma koormaga saadetud isegi üle
aluste kohta esialgu Jätkuvad passile märgitud ei ole,- võü) see püri 50 müli Venemaale. Seal oli
ning kahtlemata on õige tempo vümasel minutü võõrale maale liha iimber laaditud punaarmee
rakendamisel nü valgete kui minnes piiriületamisel takistuseks veokisse ja öeldud, et see läheb
mustade osas oluline tähtsus, aga olla. Neid asjaolusid arvestades ei Afganistani Dr. Hughes oli sellest
ometi surub aeg peale ega Iwba pea kanada passiosakondvõimäU-teatanud^^^p^^^
lahendamistlükata.mägede luks loobuda sünnikoha niaa sis- jjüsunuse gel^^^^
sed kohustavad raskeveeremitega
kohale toimetama vähemalt 3,5
miljoni tonni veoseid varem võe­tud
kohustustes ettenähtud 2,5 mil­joni
tonni asemel, meretranspordi
töötajad ületavad välissõidu aas­taplaani
300.000 rubla võrra varem
võetud kohustustes ettenähtud
150.000 rubla asemel nmg toimeta­vad
lisaks ülesandele-300.000 reisi-komplitseeritud
suurlinnade ciu sega suured trumpkaardid. Lähe
pures^arhaüised Ja nüM .e^ poevad peaksid näitama, kas
enam kasutada selliseid palganõud valitsus suudab siin Kanada rahva
mise mooduseid.
Kuid paralleelselt streigiõiguse
andmisega eluliselt tähtsatele äia­dele
on tehtud ka teisi vigu.
iteks ;on' posti. alal tegutsevad -
Sest Kokkuleppe alternatiiviks on
tõenäoliselt järjesti jätkuvad sise-
^ rahutused, kus politseivõimule ra­ja
üldsuse huvides lahenduse leida .^^^^ rahu ei ole enam küUaldaseks
või toob uus kaos postiteemnduses. garantiiks normaalsele riigielule.
Kanada rahvale uus! kannatusi.
enam lanenaamistiüKata mägede kuks loobuda
taha ega ülehomsele päevale. semärkimist kanada välispasside­l
e " - > :
kokkuleppe alternatiiviks
Nii-siis mängu ei tõmmata mitte
^ , . . . . J . V ainiüt inimesed, vaid isegi sead,
^Itosei^atimdest pariamendiliige ja lehmad, keUedele partei
Teddy Taylor nõudis peammist-rüt,
ipr-Thatcheriit kohest vasta-
K . A .
HELSINGI Ilmselt viimasest
sõjaajast pärit olev meremiili jäi
10. septembril kinni traallaeva
,,Evy" võrku, kui see
Suui^aarestj,õhja;^po^^
he idaosas. Kalastajad jätsid traa-li
4,5 miili kaugusele Suursaarest
Tuleb isegi küsida, kui suured on
väljavaated põhilisteks muudatus­teks
rahulikus korras üldse? Kak-
'' • • - "; : • • • •;• • •• kuleppe nurjaaj'amiseks on mängus
; suured jõud ja tuul puhub tugevasti
N. Liidule eriti tähtsast Koola nende purjedesse. ^
poolsaarest. ^ Välispoliitmste L.-Aafrika tul^^^
Norra valitsuse loobumise taga-ku seadvate tegurite reas on mää^^ oma tähelepanekust
STOKHOLM — Norra valitsus ön põhjaks näivad, olevat julgisolekuli- ravä mõjuga 5-ndal novembril Kotka merevalvejaamale.
loobunud kavast, et Põhja-Norraš- sed põhjused. Sõjalisest seisuko- Ameerika tjheridriikides toimuvad Soom lahte sõja ajal paigutatud
se kogutakse juba rahu ajal amee- hast vaadatuna on Kesk-Norra ala presidendi vaUmi 60.000 miinist on piiütud või teh-rika
merejalavaebrigaadüe vaja- NATO varustuslaona palju halvem gasivalimisel jati^ub arvatavasti tud kahjutuks ainult kuuendik. Me^
lik varustus. Norralased on seUe ja probleemiderikkam asetuspaik. senini Aafrika kontinendi ja eriti res on veelgi 5Q.000 miini või nende
asemel teinud ameeriklastele ette- Ametlikult ei ole Norra valitsus L.-Aafrika suhtes-harrastatud ette- jäänused. Nende arvude - kõrval
paneku, et selline väruštusladu tu- veel oma otsust lõi)likult teinud; vaatlikuU passiivne poliitika. Ei tundub ohüUiks tehtud miinide arv
leks rajada Tröndelagisse Kesk^ aga valitsus on teinud ameeriMasi- ole vähematki kahtl^^^^ et R. Rea- väga väike. See on viimastel aas-
Norrase. Koht on tuhande küo- le uusi etiepanekuid, mis viitavad gani presidendiks valimine toob tatel olnud keskmiselt viis miini
meetri kaugusel N. Liidu piirist j a Põhja-Norrast loobumise suunas; kaasa ülemaailmses ulatuses tun- aastas. /
vate ministrite koosoleku kokku-j
kutsumist, faktide kindlakstege­mist
ja vastavalt sellele oma polii­tika
kujundamist, sest need, kes
on mures Nõukogude hhrmutegude
annab käsud kätte kui palju nad
liha ja piima peavad andma Ja
kui palju kanadel tuleb muheda.
Kõige nende suurte lubaduste lõ­pul
deklareerivad parteikupjad
tööliste nimel tnui^amlikult ja
, . „ . , . ., , , . suure paatosega: „Eesti NSV töö-
«a..aeva , P ^ t ^ ^ a n ^ * f ? ^ ^ ^ ' ^ " ' ^ l " " ? ^ Nõukog„ae läidu
ctdiidevd jjgg jii^^ laheks Kabuli „monstiiimi- tr««,w,„„:Ui;t,, 00^*^; irootir^^,?
kalastas Pp«Wi inglismaa mitte üksi %«^"^"Jiisthku Partei Keskkomi-teie
.Pealegi inglismaa mitte uksi teele ja isiklikult NLKP Keskkomi-vaid
teeb seda nii madala hinnaga,
et viraiane amete turustamisel
saab suurt vaheltkasu. ,
S.P.
Aidake kaasa
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
tee peasekretärüe seltsiinees Leo­nid
Iljitsh Brezhnevüe, et nad tee­vad
kõik vajaliku kõrgendatud sot-sialistlike
kohustuste täitmiseks
ning täidavad edukalt kümnenda
viisaastaku ülesanded ning tähis­tavad
vääriliselt NLKP XXVI
kongressi.
Jääb ainult selgusetuks, kuidas
sead, kanad ja lehmad keskkomi­teele
ja Brezhnevile oma liibadii-
\Xjärg lk.: 3)-•'••"