Vaba eestlane , December 27, 1979

              Nr. 98 Nr. 96 VABA EES11jANE.n<ölja]päeval, 27. Thursday, D^embear 27,1979
on vabadused
fed, et nende vas-liitamine
närib läbi
süseemi juureta
lõpuks ka va-
^. Meie teame, et
USÄ-s suured
sed oma karis-liseks
ja et ka
ja teistel massi­del
on avarad või-
][a kontroversiaal-
|[i sageli kontroüi-lis
võivad kabjus-
|il, kuid ka Ühendi-valitsusasutusi,
demokraatlikkiB
suured vabadu-eriliste
„uurl-
Itamiseks, kus aja-lentaatorid
ja
k a d käsitamisele
rai oleva üldsust
temi või isiku ja
ilüüsivad selle lä-plleks
mitmesugu-milledest
osa on
teised küsitava ja
pega.
tks selle kohta on
Ikirjütatud Water-l
a afääri puhul.
[on Posti" reporte-tatud
raamat -ata-eriti
tigedalt pre-iNixoni
ning koos
}drükide presiden-lastes
seda paista
ses mitte ainult
lid ka väKsmaalas-laadilistele
raama-
Iväärtuslik lisand
mille autoriteks
*ost'i reporterid
ja Scott Arm-
Woodward on ju-
Hane, kuna ta oli
ründava raamatu
;ose tiitliks on the
|[g selle veergudel
ikasjaliselt Ühend-
)htu telgitaguseid
vahel valitsevaid
pdent Nixoni poolt
?mkohtu esimees
on üsna tavalised
õle mingisugused
jteaduse alal vaid
rahel sageli tühis-rast.
mida põhjus-
I huvid ja erinevad
):spidamised.
»rid mainivad uh-töötanud
selle teo-jgumisega
kaks ja
|g on intervjueeri-
]si ja läbi uurinud
imente. Huvitaval
le käsutuses olnud
liikme WiUiam
jsilised päevaraa-
(kused Ülemkohtu
Seni pole teada,
rennan andis need
drjanike„kätte si-isid
need nende
ei teisel teel. Mõ-mainivad,
et k u !
oma päevaikud
materjaliks sihüi-tal
koh'e oma ko-ilmumise
Ikelle huvides sel-isi
tehakse ja
'mokraatliku süs-lid
institutsioone
paljastatakse ja
Lse? New York Ti-lator
James Res-r-
uhul õigustatult,
les ei minda oma
firitiseerimisega Ja
Jisega liiga kauge-
Btatakse need asu-
Imokraatlik Amee-tem
vajab.
möödas sada sa§-
lurfana massimõr-lini
sünnist. Stalin
J928. aastast kuni
1053. aasta märtsis
lata võimuga dik-türann,
kelle
puhastamisoperat^
langes tagasihoid-kohaselt
20 miljo-
[de hulgas ka küm-
[eestlasi ning oma-spektaaklina
ka
[li kommuniste.
[eod on nü suured
et kommunistlik-katsutakse
tema
l i -
im
8'
. 29. ja 30. dets. dr. M.' Leesment,
del. 481-6834i
. • 31. dets. ja 1.. jaani dr. A.
tel. 493-7231. ' • ' '
,5.: ja 6. jaan. dr, J . Marley,
Eesti ettevõte .^^Eiütiframe"
Ltd. Riohmond Hpllis on aidanud
4 aasta kestel ikaasa Eesti Kunsti­de
Kesteuse «kunstikogude (tulevi­ku
Eesti Kunstimujusepni) kingi­tud
(kunstiteoste raamimisel Selle
aja jooiksui on üle 20 kunstiteose
saanud uued ja väärtuslikud raa­mid
tasuta.
Taojliss kaasabi eest <m S K K
tänulik, feum ,3/Eultiframe Ltd."
aitab sellega tkaaisa kunstimuuseu­mi
(kc^de väärtustamisele.
ILMAANYAS
Kuraator
Cl
Toronto Dominion panga ma­janduslik
ülevaade järgmise aas­ta
tulevikuväljavaadete analüüsi­miseks
Ontario provintsi osas on
võrdlemisi pessünistük. Ülevaa­t
e kdnnitataikse, ©t majanduselu
kasv on minimaalne, ©t tööpuu­dus
suureneb ning et^ provintsi
jõukuse tiuglsammsa — vabriku­tööstus
— saab tagasilöökide osa­liseks.
Eriti suuri 'tagasitööke cn
oodata autotööstuses, kuna auto­de
müük on õliprobleemide tule­musena
©rakordselt tagasihoidlik.
1 ^ 1
Toronto eesti lasteaia esinemisi jälgis arvukas emade ja vanaemade
sid oma Järglaste esimesriavaharjutusi. P i l d i esireas k o ta
Ann© Saks-Tamme ja Kadri Sandy-Tamme, kelle lapsed võtsid osa
Marknis peab rohkem lugu söog^t!;, kiaS laval olevast
pere, kes põnevusega jälgi-
MadM Öttask-Tamme,
tavalisest tegevusest, kuid väike
Foto: Vaba Eestlan©
9 Queen st. E . Toronto --Tel* 368-5011
Meüoi rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, he^eldamiseks,
tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame). SKANDINAAVIAST
HÜVTTAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA • Kan­vaa
mitmes värvis •--SOODSAD HINNAD. Avato
map. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30-4. Meie teine äri:
674 Broadyiew Ave. Tor. Tel. W kell 3 - 5 p l
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Resdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
Torontos viibis „Oina Pressi" runmes kaks päeva, skautmaster Herbert Michelsön oma äsja
trükist ihnunud raamatut ,JKodumailt võõrsile" tellijaile välja saatmas. Raamat on järjeks ta esl^
mesele memumrtmsel©, mis liagejafte taigas mõne aasta eest sai
tn osaSisoks.
„Vaba Eestlaie" pöördus uue Saksamaa eestlaste - esindajana
ülemaaümsesse Eesti Kesknõuko­gusse,
samuti tegeleb-kohaliku ees­ti
skautrühmagä, kuid tal pole ae­ga
põhüiste skaudüäagrite iäbivii-miseks.
Väga suur osa aga läheb
kirjavahetuseks, kuna. ta sõprade
arv on ülemaailmselt väga suur.
Pöördudes uuesti raamatu juur­de,
ta ütleb, et see ei ole üksnes
memuaarteöš, vaid ka jühtraamat
laagrite kujundäinise alal. Neid on
idHl välispidiselt suurepäraseid
korraldatud, aga sisemiselt on
veel palju õppida.
teose autori poole Msimusega, mi­da
ta praegu teeb. Ta ütles, et pal­galist
tööd ta ei ole 1973-st peale
enam teinud, kui ta lõpetas tööko­ha
Ameerika Beyer skaudijuhtide
treeninglaagris. Pärast seda on
aeg läinud kirjutamiseks ja oma
arhüvi korraldamiseks, aga ka ja­lutuskäikudeks.
Ta elab Lakewoodist 18 müli
kaugusel Yäikelimias.
Seal posti koju ei tooda, mispä­rast
ta käib asja pärast kaks
korda päevas postkontoris Ja
poes lelite, toomas. •:.
Ta arvab, et need 4—5 miili päe­vas
jalutamist hoiavad teda heas.
füüsilises vormis.
Uus raamat on siiski aastate töö,
selle kirjutamine on nõudnud 3—4
(Algus lk. 2)
Juubelist, väga ^vaikselt mööda Ma-lida
j a seda isegi maha vaikida.
See oh ka loomulik, s^st terve r i ­da
N. Liidu praeguseid võimumehi
ja poliitbüroo liikmeid on Stalinl
ajastu produktid ning tegid oma
karjääri huvides aktiivselt kaasa
tema puhastusoperatsioonid. Kom­munistlikes
Ida-Euroopa riikides
mälestati Stalini iündi suurejoo­neliselt
ainult Albaanias, kus Sta-lini
vslitsemisperiood! pole kuna­gi
ümber himiatud j a kus diktaa^
tori hirmuteod on ikka veel au Kinkige noortele raamatuid, siis
sees. N. Liidus peetakse Stalinist 'aitaks see palju, noored hakkaksid
veel lugu tema sünnimaa! Gruu- raamatute vastu huvi tundma. II-sias,
kus grusiinlased on uhked ma.lugemiseta ei saa keelt õppida,
oma „koduiiiaa pojale", kes tõusis Kuid tal on säilunud kontakt
suure riigi etteotsa kuigi see kar- siiski USA ja eesti skaudiliikumise-aastat.
Eehnine osa ilmus raama­tuaastal.
Aga kui nüüd küsin, kas
tuleb ka kolmas, ta ütleb, et ta
teeb märkmeid järgmiseks. Kaks
eelmist hõhnavad; ajajärku 1910—
1963 vahel. Võib-olla kui mõni aas­ta
veel oodata, saavad lugejad ka
kolmandagi, kuigi see jõuab otsa­ga
tänapäeva.
Noorte juhina ja -sõbrana on ta
optimistlilc, kuna hiljutine noorte-ankeet
näitas, et eesiti noorte luge­misoskus
ei olegi mi halb.
Kuid neil puudub võimalus teis­te
eesti noortega kokkusaamiseks
ja kodudes puudub huvitav
jäär kulges tapakeldrite ja orja-töölaagrite
kandu. Stalini sünnilin­nas
Goris on rajatud mälestus-muuseum
nüig tema auks kavat­setakse
püstitada uus suur ja vär
gev mälestussammas kuigi teistes
N. Lüdu osariikides on Stalini mä­lestussambad
maha tõmmatud.
Stalini nime esile kerkimisega
tema juubeli sünnipäeval on põh­just
konstateerida, et tema vere­töid
ja hirmutegusid ei varjata
mitte ainult N. Ludus, kus tema
kaastöölised veel jujhtivatel posit­sioonidel
tegutsevad, vaid ka lää­nemaailmas
ning kolmanda maai-ma
riikide hulgas. Kui räägitakse
ajaloo suurematest diktaatoritest
ja kurjategijatest, šiisTcerkib alati
esiplaanile Adolf Bitleri nimi ja
keed ei suvatse nimetada Stalinit,
kelle kõrval Hitler oli ainult tasku-väljaandes
õpilane. Kas N . Liidu
propagandamasin töötab tõesti nii
põhjialikult, et selle mõju ulatub
ka läänemaailma massimeediate
kh-jutuslaudadele või valitseb siin
tõesti anisaamine, et Stalin ei ol­nud
afeJoo üks suurimaid massi­mõrvareid
ning et tema kuriteod
olid põhjendatud, võibolla isegn
teataval^lnäaral-Õ5gu§tatld?•; •. '
lise ideoloogUise raämatii arves;
tades nelja eesti organisatsiooniga.
Ameerikas ta võttis selle uuesti
käsile ja sellest sai „Noortetöö
radadel", põhüine skautluse noor­te
õppe- j a treeningraamat;
Raamatute kü-jutamine sellises
zham-is eeldab arhiivide olemas^
olu,.: •
Ameerika laagris ®li poiste esi­meseks
küsimuseks, kus on lä­him
kbik, sest nad tumnevad hu-
.vi:usu yastia', •• ^
ja alles siis oli teiseks küsimuseks,
kus on lähim toidupood. Baden-
Powell vanas eas kirjutas Amee­rika
skaudijuhile James Westile, et
USA on õige maa skautluse metoo­diliseks
edasi vümiseks. Sel ajal
kui Miehelson oli Beyeri laagris
Philadelphias, oli seal piü"komias
25.000 skauti, nüüd on see arv lan­genud
12.000-ie. Põhjuseks on, et
pode enam endiseid treenereid ega
organiseerijaid.
Miehelson on oma eluea jooksul
olnud raamatutega seotud. Ta on
olnud 23 aastat raamatukaupmees
ja 26 aastat palgaline noortejuht.
Viimane skautlusega seotud vahe­kord
on andnud inspiratsiooni juur­de.
Ta kirjutas juba Eestis põhi-
OtXBBB
128 Qiieeia St. South, Centre Plaza Streetsville,
3 a^ttaise garantii, sisses^dmine ja kojntp(milne
ERm TANNER ja TOOMAS SOOTS
• Miehelson • ütleb, ei temal on
kaks raamaturiiulit süstemaatiü-
_sdtkorrald^atud, kuid tahab neid
; veel viimistleda.
See on rikas, varaait noorte- aga
ka rahvuslikule tegevusele mitte
tema enese, vaid kogu eestlaskon-1
na kaasaegsest elust. Ta on õhutar
nud ka iteisi vanemaid mimesi, et
nad paneksid oma mälestused' kur­ja,
sest vanem sugupõlv võib rut­tu
kaduda ja nende elamused ning
teadmised iläheksid meie rahvale
kaotsi. Ta koguni soovitab eesti
noori, et nad rohkem oma vaner
mailt küsiksid nende elusündmuste
üle..-- ;
Jä ilõpuksita lisab eluaegselt
raamatule lähedal olnud inimese­na,
et raamatut peab propageeri­ma.
Ja eriti tänavu, nül eesti jõu­lune
raamatuturg on väga nigel.
Kuid tal on oma noorusajast sil­made
ees raamatukauplus Tartus,
kus enne pühi ilmus üks uus teos
teise järele j a nõüdmme oli väga
elav, sest eestlastel oli taval^s sel
puhul oma sõpradele raamatuid
kinkida.
SUITt nOS, b7 YÖNt;t STRitT, rORONTCV,ÖNl M^F m
r.
DD
ga. Suvel kutsuti Norrasse vanade
skaudijuhtide konverentsile, kuid
jäi valida, kas minna või lõpule
vüa raamatu käsikiri. Arvestades
raamatu väljaandmise suuri kulu­sid,
ta jäi kbjutama.
Ta on siiski seotud eesti rahvus­liku
organisatsioonidega, kuulub
l a s : ' :
Q58 Broadview Ävenrae, raum
Toronto, Ontario M4E
Teleta 461-0764
MILWAUKEE (VE) — 6.
sembril toimus Müwaukees,
ühendriikides, ,,Euroopa küla"
avamine, Ims rajati ka eestlastele
oma tuba. Sel puhul esines ava­mispidustustel
.Torontost kohale
sõitnud kandlemängija Alfred
Kuus, kelle ettekanded võeti vastu
erakordse huvi ja suure aplausiga.
awuBiwesnaassBBMW,
$10 J @
$38.-
$21v
1.
USA-sr
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
(Järg lk. 3)
"INSURANCE"
1482 Batbiiiirst St., 4 kord
fBathurst-St. Oair)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7R1f5
Em'oopa küla on rajatud
waukee Public Museumi ühele
korrusele, kus on esitatud 32 Eu­roopast
saabunud etnilise grupi
mitmesugused rahvuskultuurüised
väljapanekud. Külla on ehitatud ka
ajaloolised külamajakesed, mis
vastavalt on sisustatud vanaisade
aegsete tarberiistadega, käsitööde­ga
jne. Tänavatele ja õuedele on
istutatud kunstlikke ja looduslikke
puid ja põõsaid, miUe tulemusena
kogu küla itundub'pesuehtsana jä
loomutruuna.
Euroopa küla eesti toimkonna
esimees liayraond Jürissaar te?i
Canberras tegiitsev City Rotary
Klubi austas eestlast Ingoniar
Netiivi tema silmaipaistva tegevu­se
eest YMCA (Noorte Meeste
Kristlik üiiing) töö edutaanisel ja
uustulnuikate büvide kiaitsniisel.
Temale ainti üle Rotay diplom
„Vocötiö(nal Äward" pidulikul õih-tmsöögil
Gaiiberra Pressiklubis.
I. vNetliv lööb kaasa k a eestlas­te
tegevuses, olles seltside lüdu
aseesimees Canberras, tegev Baiti
korndtees, eestlaste koondise j u ­hatuses
ja koguduse.nõukogus.
BONN — Lääne-Saksa raudtee.
Kanadas:
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: - r '
Aastas $72w—, poolaastas 036.—, veerandaastas SlS^r-
Aadressi muudatus 50 centi. tJkstoumbri hind 45
EaEmda aadressidele palume märkida^
USA aadressidele „ZIP€ODE"
Paagatshe^ või rahakaart
Free Estonian Publishers nimele.
TTnn
informatsioonilehit" ,,Blickpunkt"
avaldas oma novembrikuu numb­ris
eeskirjad priisõiduks sõja- ja
^siviilvigastatuüe lähilükluses ja
Bundesbahni bussidel. Seadus hak­kas-
maksma 1. okt. 1979; a. Samast
, , ,., , . ..^^ ajast peale võünaldatakse kõigis
kohaliku leestlaste grupi eesotsas • , A ^y,^S.A
. . ' i - 1.. i . . . . ^ . -.1 ^'r. rongides, vaha arvatud enrongid,
energtoelt todd eesti y - l J » ! tšiviiivi^kstatuUe ka t Ä
.kute kogumiseks mis võimaldaks
Eesti Toa: rajamisit gaselle sisus-j . . . v / . ' , • -
tärnist. Euroopa küla avamispäe-1 — V
vai ja hiljem toimunud kontserdil
esines kandlemängija M r e d Kuus lele esines Alfred Kuus ka kobali-
Torontost, kelle ettekanded võeti kus televisioonisaates kandlemän-p
vastu suure soojusega. Lisal^s
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks 7
veerandaastaks — tavalise / kuripostiga alates „ — "
-19 Tellimise katteks lisan 1^--.
rahas / tsheMga / mhakaardiga. (Raba saata
•"Nimi- • ' - •:
••Aa<fress. ' ._-„^..._.-V-^;---.---^
/
IIÄiiliiÄilfSB iBiiiiii