Vaba eestlane , December 27, 1979

              Nr. 98 Nr. 96 fäBk EEŠTI^ÄNE neadajbäeval, 27. detsömbril 1979 — Ithu^May, Decemto 27, 1979 Lk. 5
aas
JSA
leinas
pasaga
ierekonnaga
jaga
perekonnaga
SUGÜI^T
[ÜS abikaasaga
IN perekonnaga
rr perekonnaga
UUS perekonnaga
ude ohfla
Isti kiriky<
pühapäevaõhtul toi-tisti
kirikus jõülu-mille
raamistuses
vangeelium muusi-s
Kaljo Raidi tshel-iga
,keda klaveril
edri. Ja sellele järg-tlemma
kolme evan-se,
Matteuse ja Luu-usel,
kuna tekstide
koguduse sega- ja
laulusolistid ja rah-küidas
maailma he­ie
tekstidele jä teks-sündmusi
kasutanud
ü inspiratsiooniks,
ks säilitanud oma:,
õnumi, mis sütitab
Igi enam kuulajaid.
|ulis Peeter Kaupsi
amverki, Nikkeri ja
noortekoor Charles,
sel Healey William
i JQuluteemalisi lau-
:d saatjaiks Ahne Al-
Medri. Asta Kaups
dist pärit oleva lau-saatel
ja oli teise
solistiks. Kops Ma-ssitasid
nad- dueti
•sile seatud jõulu-osä
luiges Victor Kra:
võimsa meloodiaga
ev" jõuti; jõuluevan-laulüdega
teekonna
a.
sas segakoor laulis
jõululaulu ,,JÕulukel-oompuu
liiges oma
bikaasa asemel jüt-koor
lõpetas jõululau-
]15achi lauluga „Jõu-
9
Itule järgnes kiriku
lis kooride JQulupuu.
noortekoori liikmed
ätrumentaalmuusikali-
Kaups laulis õe Un-iverisaatel,
Marianne-ter
Wilbiks ja Helen
igisid flöödil, Henry
lilbiks, Michäel Krabi
laulsid Marika Kra-
Itel „Karjaste laulu",
[Aita Jürimäe ja Ast-td
Anne Älkoki klave-
[arika Krabi laulis C:
erisaatel.
58 iseloomuga jõulusel
mida juhatas P.
5tati ühe laulukoori
[päeva ja kooride ju-tänu
liikmeile möö-toimunud
hea koos-fcor
Felix Viro, kes
k Knox Gelatin suur-
Gitys, lowas, vübis:
Iglismaal, võttes seal
liilise zhelatiini süm-
M i i l i ;
eluaegne investeering!
Suur valik tundrav£i
Saaidaval kõik muusika
insünimendid.
HOUSEOF MUSIC LTD.- \
553 Queen St. West, Toront®
M5V 2B6® Tel. 363-1966
: O P T - I C A L STIJDIO
-R.; SCHMID,' saksa/optik.
Suur valik euroopa, prillii'aame;
Zeiss, Rodenstoidk, Metzler
.; .Spetsialiseeniniid coPtact lensMe.
••''alal .
-1586 BLOOR.ST. W..1 .tänav lääne
pool Dund[a§'e §abway'd
TELEFON 535-6252
ED 13 .a
Aeg-ajalt võime ajaieliest lugeda nappe sömimeid: Ilse to-taru
sai 1978. a. üleameerikallse Naiskunstnike Ühingu I auMm-na
graafika alal (ralialine), siis kahefi aastal (1976 ja 1978) sai ta
LeagueDuncan Galery „Prix de ParSs", mis tahendab seda, ei
auhtmiatüd tööd saadeti Pariisi esindama ameerika graafikat.
Kust kerkis nii ootamatult sil­mapiirile
see uus graafik? Ilse
Leetaani nagu Grandma Moses,
kelle kunstnikukar j äär algas hil­ja,
siis 'teui lapsed üleskasvatatud
ja pesast välja leainanud. Võrdlus
Grandma Mosesega peab paiika
kuil ainult osaliselt, sest Ilse Lee-taru
ei „iliakanud" Jkaugeltki päe­va
pealt kunstnikuiks. Ta õppis ja
valmistas ennast selleks ette pea­gu
30 aastat.
'„Alustasin oma kunstiõpinguid
Müriohenas,*': jutustab ta.^^^^„^ tu­li
paratamatu paus. Jätkasin neid
jälle New Yorgis, lõpetasin sealse
kunstikoali V.Väsual Arts" možil-lustraatorina,
olin siis 46 aastat
vana. Vaata et sa 'lürjuitad ,^noe-illusferaator"
ja mitte ,.moejopnis-
Bf\ ütleb ta mulle.
Teen kõiki mehaanilisi
(mitte
3323 Danforth Ave. Tel. 691-S)553
RISTO SAARENVIRTÄ
Puhastan keemiliselt (steamclea-ning)
Teie divaanid Ja toolid, yai-bad
seinast seiiia ja lahtised Teie
- - - - ^- .
. 447-9834
loob
moeiüustraator joonistab seda,
. 'mis jnba olemas.;-
Nii j nüüd ma räägin edasi. Haikkar
sin tööle vabjakutselise moeillustr
raatorina,Md ikika veel näris sü­dames
midail, Ikikä veel polnud
ma rahul ja[ jatikasin õpinguid
maalikkssis Ja jllustratsioonis."
^, Ä ^^^v VV mis
muud,'' üM©^^ :
„01i ei, see oli mUl alati ole­mas,
nii kaugele tagasi ikui mälu
v^Õtab-. Maal mind ei rahuldanud
ega iköitnud, arvan ise. et olin lii­ga
kaua jöonistanud, joonistanud,
joonistanud. .;
' Graafia
väga
mulle selgeks,
mimi
Hiljuti hukati surmanuhtluse ot­susel
Eestis neli kurjategijat. Nüüd
Eesti NSV Ülemkohtu kriminaal­asjade
kohtukolleegium mõistis
surmanuhtluse A. Löolale ja jättis
tema poolt sisseantud armuandmis­palve
rahuldamata. 8. apriUü 1978.
tungis A. Leola joobnud olekus
Jõgeva rajooni Leedi külas elanud
76-aastase M. Aasa majja. Ta tap­pis
M. Aasa ja vüs kaasa tema as­jad
ja väärtesemed. 1938. a. Rak­veres
sündinud A. Leola oli varem
seitsmel korral kohtulikult karis­tatud
ja tunnistatud kohtu poolt
eriü ohtlikuks kurjategijaks.
on Ju
ja korraga sai
et
ÜJ
o
U I
ST.
Of
• <
N
•E
RitHriöWD st w
ä3
„Vaba Eestlase" tpimetuse ja
talituse asukoha
TOIMETUS-JA TALITUS
avatud esmaspäevast
/ reedeni; MIa&-4-M.^ :
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega*
Läksin a. 1970. tagasi ikpoli ja hafe
kasin; nijüd seda tegenia, niida
ma eluaeg olin jteha tahtnud. Käi­sin
läbi mitu ikunstifeooli nagu
Visual Arts> Art Students League,
New ^chool • of New York, ölitt
ühe suve Pariisis G:rainde Oliau-mierels,
see on sama kool kus
Wiiralt omal ajal õppis.
,1975 a. aiates hakikasin pidevalt
näitustel esinema. Oktoobriks oli
mul New Yorgis esimene iseseisev
näitus. Müüsin seal 27 töö^. Mui­dugi
olen ma raihUl. Olen rängalt
töötanud, graafika on füüsiliselt
väga raske toö, käib käte peale."
,,Kas olöd nüüd kunstiõppimise
lõpuks maiba pannud?''
„Päriselt seda maha panna ei
saa. Esiteks pean ennast pidevalt
täiendama uute tehnikatega, tei-seiks
ei õle mul võimalik pressi
oma korterisse tuua, ma langefes
kokku, nü et M i n edasi teabes ko­has,
Pratt Graphic Centre'is jä
Parson School of Design.
Graafika tegemine on nagu Tal­linna
linn, mis kmiagi valmis ei
saa. Tahan ju kõiki jiusi tehni-
•;.kaid.proovida, üks.sobib,ühele,
• •• teine teisele teemale.:;
Põnevuse moment on alati ole­mas,
see on niivõrd huvitav — nii
KaiijArro
Hannes
482-Ö242
481-5316
nädala esii?iesse ajalehte kimi
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni
homm. kella H-DI.
tehnikaid, nii ^palju võimar
lusi, iga algus on alati uus ja
väräke. Nimetan sulle vaid mõn-
. V . : I L S E L E E T ™ ! .
Foto: Vaiba Eestlane
da itehnikät nagu aikvatinta, met­sotinto,
eau forte, kuivnõel, vemis
möu (pehme lakik) y embcssinig,
viscosity, white ground etohing ja
siis veel nende alajaotused, vaata
missugune laiisaplUaiv rikkus!"
Kunstipisik on Ilse Leetarui ju­ba
ikodumaalt kaasa toodud. SeaJ
alustas ta süstemaatilist kunsti­kogumist.
Tä lahkus Eestist neljaaastase
poja ja ühe kohvriga. Kohvris
õlid absoluutsed hädavajalikud
riided lapsele ja rullikeeratud
• eesti kunstnike:tööd, .ml.palju
•; kui mahtus.
Tal on Eestist käösa toodud järg­miste
ikunstnžke tööd: Würalt ('50.
suuremat ja umbes samapalju
väiksemaid joonistusi), Kristjan
Raud (4), Grünberg (6), Green-berg
(1), Pärsimägi (1), Bergman-
Vardi (2), VaJjbe (1), Paul Raud
(3), Konga (•!), Kõks (7), Mugas-to
(l),tLaarman (1), Paul Bui>
man (1), Teder (1), ja Talvik
(3). • •:•
„Aeg on näidanud, et mul oli
hea kogu, need nimed on jäänud,
pusima, see on meie kunsti pare­mik.
Muidugi tekkis mul teõigi ni­metatud
'kunstnikega isiklik kon­takt
j a iga pudiga on seotud vai­ke
looke. Kui ma nüüd tagasi
mõtlm, siis oli see mu elu ilusaim
aeg, olin noor, see oli puhas rõõm
ja püsiv vaifmustus, mitte momen­di
õietuli. See minu armastus
kunsti vastu on (kestnud tänaseni,
see on rikastanud kogu mu elu,"
ütleb Ilse Leetaru jama märkan,
et ta on korraga jälle noor, just
nagu ma teda mäletan Tallinnast
mitu aastaikümmet tagasi.
QUEBEC — Quebeci provintsi
peaminister ja- separatistide juht
Rene Levesque tegi Quebeci parla­mendis
teatavaks,; et Quebecis
korraldatakse veel teine rahvahää­letus
enne kui hakatakse praktili­selt
rakendama provintsi lahkulöö­mist
Kanadast ja iseseisva Quebeci
riigi moodustamist. Levesque sõ­navõtu
kohaselt annab Quebeci ela­nikkond
esimesel rahvahääletusel
ainult valitsusele volituse Kanada
föderaalvalitsusega läbirääkimiste:
alustamiseks suveräänse liidu
moodustamiseks. Teisel rahvahää­letusel
otsustab elanikkond, kas ta
aktsepteerib need tingimused, mil­lede
alusel separatistlik valitsus
tahab rajada suveräänse ludu, kus
Quebecil on õigus maksude määra­miseks,
seaduste andmiseks ja vä­lissuhete
korraldamiseks, kuid sa­mal
ajal moodustab Quebec ülejäa
nud Kanadaga majandusliku liidu
ühise rahaüksusega.
162 OAKDAI.E RD. DOWNSVIEW. ONT. ; . TELEFON 745-0507
. DRAPERnSlD VALMISTATAKSE EA TELLIMISE PEALE '
v.v...
; VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu. "
üks tolli ühel veerul
esiküljel
tagaküljel _ -
$3.50
13.75
1.
KUULUTUSI
. VASTUi^;::' V .• .-^^^^^
Vaba Eestlase talStHs
135 Tecmnseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Boi: 7Õ',
Stn. c; Toronto 3, Ont.
Talitus väijaspool tööaega:
Hehni Liivaidi 251-M95
2. Mrs. Lei^a Mariey • :
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
saadavad oma lähematele sõpra­dele,
tuttavatele Ja kõigile kaasr
maalastele üle maailma ja soovi*
vad kõigi lootuste ja soovide korda­minekut
utael 1980. aastal peale eel­mises
numbris avaldatute veel
järgmiged kaasmaalased:
Aarend, Linda (Hamüton)
Hion, Jaan abikaasaga
Matsoo, Arvo ' ; ;
Möllerj Ilmar ja Regina
(Royal Beach)
Möller, Karl ja Agnes
(Royal Beach).. ' ..
Müügil puhas, pastöriseerimata
30 Dewson St. (Ossington-Gollege)
t e l . 534-0563 V^;;
Palume ette helistada
õulukuu algpäevil ilmus eesti
muinasjuttude helüint, miilline on
suunatud algkooli ealistele noorte­le.
Helilindü võib kuulda lugusid
Emajõe sünnist, Vanemuisest, us-sikuningast,
Kaval-Antsust jä Va­napaganast
jne.
Helilindi valmistamise mõtte al­gataja
ja jutustaja on gdr. Saima
Varangu, väljaandja Eesti Gaide-rite
Kogu Kanada Koondis. Lindi
kestvus ön üks tund.
Igale eesti hellakesele, hundule,
noorele gaidile ja skaudile ning
täienduskooli õpilasele' on helilint
sobivaks kingiks.
Helilindi hinnaks oii $5.50 koos
saatekuluga. Tellida, saab: Maie
, Kask, 55 Stanland Dr;, Scarbo-
'rough, Ont. MlM 2G5, telef.:
267-8027.
! Eesti Gaiderite Kogu Kanada
Koondise Juhatus
CARACAS — Caracases toimu­nud
õli eksporteerivate maade nõu­pidamisel
ei saadud kokkulepet õli-hinna
tõstmise suhtes. Saudi Araa­bia
pooldab mõõdukat hinnatõst­mist,
kuna teised Araabia riigid
eesotsas Lübüaga nõuavad õlihin-na
kõirgele kruvimist. Saudi Araa­bia
õliminister sheik Ahmed Ja­mani
mainis, et 1980. aastal võib
loota maailmaturul õliküllust ja
seetõttu ei ole õlihinna suur tõst­mine
]johjendatud. Saudi Araabia
kavatseb ühtlasi säilitada suuren­datud
produktsiooni 1 müjoni väa^
di võrra päevas, et täita seda au­ku,
mis on tekkinud õlitoodangu
vähendamisega Iraanis.
Pärnu Imna peatänav. Kalevi tä­nav
on liüüd täielikult antud jalar
käijate kasutamiseks. Kõigil sõi­dukitel,
alates jalgrattast ja lõpe^
tädes bussidega, on sissesõit ka­tegooriliselt
keelatud, äee on esi­mene
samm ettenähtud l^esklinna
restaureerimisest, millest pärast
restaureerimist ' saab muuseum.
Kesklinnale on otsustatud anda il­me,
mis tal oli sajandi alul. See-jUiires
säilitatakse kogu nüüdis­aegne
kaubandusvõrk. Praegune
tänava asfaltkate asendatakse
plaatidega, mida kasutatakse kõn­nitee
tarvis. Lilleklumpide juurde
tänavaile pannakse pingid, kuna
tänavail asuvais ärides on väikse­mad
ettevõtted. See uus linna pa­le
olevat näha juba järgmisel aas­tal,
mil olümpiamängude külali­sed
ootusekohaselt linna külasta­vad.
Hüdlased on laulurahvam omale
kuulsuse. saanud ka väijaspool
oma saart. Möödunud aastal tulid
aad mitmele laureaädidiplomile
sealseil võistlustel ja suuremaks
elamuseks^ olevat olnud külaskäik
Gruusiasse. Käesoleval sügishoo­ajal
on alustatud' jälle isetegevuse­ga
laulmise alal.
I L L f Ä l L OR
7 RIVERVDEW GARDENS, TORONTO
i plokk läänepool Janel, Bloor! lähedal)
TEL. 769-9535
RÜDY SCaiNEIDEn
2670A Yonge St. (at Lyttön Blvd) Toronto M4P 2J5
Kiqnisvara ostu või müügi korral helistage
TOOMAS MANmN,^te^^^
Peetri kiriku seltskondlik ruum õli 6. dets. pidulikus Jõuluehtes.
Särav jõulupuu, laudadel rõõmastt leegitsevad kiiimlad, käbid ja
kuuseoksad. Palju sõpru oli kogunenud pühitsema Toronto Eesti
Haisseltsi 25 a.. sünnipäeva ja jõulupüha.
Individimalloomaipaidaijad on
praegu nagu soositud, ikuna nad
aitavad sotsialismi iles ehitada,
.kuid neü on siiski raisikusi,, et
oma majapidamist käigus hodda.
Näiteks kurdavad Mõisaküla
kandi letaäpaidajad, et nad juba
kevadest saadik õn otsinud sealt­kandi
poodidest 10—ismriseid
piinianõusid, mis sobiksid piima
yiimiseiks. . kokfcutoomispudkti.
Müüdlt puuduvad ka piimajaliu-tusnõud.
Poes olevat teüll olemas
20-liitrilisi nõusid, ikuid need ei
sobivat piima vedamiseks jalg-
?aittaL viimast sõiduüdt lehmapi­dajad
peamiselt (kasutaAmitki, eibk-
Seltsi töö kestab tegelikult aas­ta
läbi ja see on mitmepalgeline.
Lumi ei ole veel sulanud kui alga­vad
ettevalmistused Jõekääru Las­te
Suvekodu avamiseks ning päike
käib veel kõrgelt kui algab
T.E.N.S. „talvine hooaeg",' seda
juba pikemat aega „Triinu" õhtu­ga.
Kui laseme pugul saalis ringi
äia, sus näeme, et seal istub pr.
Schaer, kelle abikaasa oli üks kol-inest,
iapsevanemast (L. Kõva ja
E.- Varep), kes andsid omad sääs-tusummad,
et osta Jõekääru suve­koduks
jäätmaa talu, mis asus ra­huldavas
kauguses Torontost. Seal
õiendab agaralt Heljo Novek, kaua­aegne
seltsi juhataja, kuna Malle
Laansoo, kes on olnud aastaid kul-tuur-
ringi juhataja ja juubeliõhtu
kava korraldaja. Oli külmutusega
voodis.
H. Novek. oma "lühikeses avasõ­nas
tänas kõiki tublisid eesti nai-sis,
kes oma panusega olid aida-lud
kaasa seltsi tööle.
Eriti hea meel on noortest liikme­test,
kes õn võtnud paljud tööko­hustused
oma õlgadele, õpetaja
ki enamus neist on juba vanad
inimesed, "i,^
Jõgeva sordiaretusjaamas kor­raldatud
seenenäitust . külastati
elavalt. Samblavaibale väljapan­dud
sadakonna seenesordi kohta
jagas huvilistele seletusi seene-teadlane
Kaljo Kask.
Puhm kõneles Jõuluvalgusest ja
Jumala rahust, mis asugu ka meie
südamesse.
Elamuseks oli L. Vohü poolt ette­kantud
H. Oja luuletus ,,Jõulune
käik". Kuigi kirjutatud 30 aastat
tagasi, on see meile ikka uus. Ela­tanud
vanemad ootavad eemal vii­bivat
poega. Lohutust leiavad nad
Jumalasõnast. Vanematele tundub
nagu astuks jõululaps ise nende
majja ja nii on kergem.
Siis esinesid noored, Andres Mus­ta
mängis kitarrü kaks pala. Nor-heimide
pere oli kohal neljaliikme­lisena.
Liisa ja Linda mängisid 2
klaveri-duetti. •
••• . • ' •.• • •• • •i-l
Hiljem esinesid Linda ja Liisa
lauludega ning õde Tiina saatis
klaveril. • ,,
Marja-Leenä Roosi esitas vüulii
valiku tuntud jõululauludest. Pia
Metsala laulis Tiina Norheomi
klaveri saatel. Mõnus oli kuulata
Rooside perekonna-orkestrit, mille
dirigendiks on em a. Siis kogunesid
esinejad lavale ja koos lauldi ,,Pü­ha
öö". Tänuks esinejaile jagati
shokolaadist jõuluvanu.
Siis ootas kÕiki suupistete-laud!
Laua juures seisid praegune pere­ema
Nora Valter keda toidulaua
ettevalmistamisel olid aidanud
meile kõigile tuntud S. Koiga ja
alati abivalmis! H. Kütt. Ajal kui
toidu juures raõnuleti laulis T. Nor-heim
kolm laulu — kaks jõulumee-leolulist
ja lisapalana kodumaise.
Tütar Tiina saatsi klaveril. Oli hu­bane
õhtu.