1979-12-27-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(
lk. 6 VABA EEBIIiÄNE ndljapäefvial, 27. detseanlrf 197S> — Itiussd&y, Deoembeir 21, WB Nr. 96
1V
mille suure kannatMkirasega jä'
tooga oli kokku kogunud Ja üles
.s®adnud;'EestiKunsMe Keskus.
Muidugi on graaf Mise . kunsti
tundjail eriline lõbu uurida Wii-graa-filise
kunsti mitmlsil aladel mida
ta viljeles ja milel on märgatav
osstahfeus Wuralti • suurusel. -See
osa Jääb tavalisele vaatlejale
tundinatuks, olles. mstte • trajttav
tehräliste nüanssidjs võluga, kes
Mida Tõib käesolev vaatleja Ii-; nasjutuliste pilvevormidega
sada veel kõigile selele, mida aas-1 polija igiaegne hiigelpUu muutub
tate jooksul on WilrMtist kirjutar poeetiliseks runoliseks ajatu pü-'
tud. :Vöib-oMa ainult spontaansed simise monumendiks. VÕi ehk
isiklikud kommentaarid* mis mõt- j „Tliger*', kuninglik ja ristkäpali-tesse
tuMd vaadeldes suhteliselt selt rahumeelne, vaenutu, kuid
väikest kogu^ tenm loomingust i mitte alistuv erksasilmaKselt kart-kunstniku
mälestmsfestivali puhul matu. Lisaksin veel,,Lapi maasti-ülikooli
Harft Houseis, 1 ku", kus naine lapse j a kitsega
muutuvad osaks põhjamaa raskemeelses
maastikus
sisteerimise tõsidust, mis suletud
kolmesse näoilmesse (kits kaasa
arvatud).
; Samalaadne osa';'MI11 kogii Wü-raftl
looming suureinal määra!:
figuraalne portreeline, kus suujoon
kirjeldab ©tiesesse sulgemist,
kuid silmad on kui avatud
aknad erksasse j a eneseteadlikku
sisemaailma, kontrolitüd emotsioonidega,
kuid alati vaatlevad.
ltt(öratuuirsele. ja Mnult laste; • portreedes • näeme
sümboolsele sisule. emotsäoone, rõõmsaid muigeid,
' Väljaarvatud Äleksls Eannlt,
kes Würaltit tema eluajal hästi
tundis j a kelle Wiiraltl töödest
inspireeritud luuleloomingut Lydia
Vohu hingestatult esitas, jäid
sellest piisivalt meelde kaks lauset,
mis Wiiralti loomingu vahe-
. WIA galeriis, 435 Broom St, toimus
„Women in the Arts Founda-tim,
Inc." korraldusel organisatsiooni
lilkmeskoima yäikeste tööde
näitus. Šeliest osavõtvate seas
OÜ meie Ilse Leetaru.
Temalt oli väljas
Pöruu".
naeratusi ja nuttu j a k a tunntis^
tust Wiiralti erakordsest joonis*
tusandest laste ihnet© Ja käte kirjeldamisel.
Siinkohal tuleks võibolla lisada
tähelepanek, et nagu kõik kunstnikud,
on k a Wilralt uurinud aja-tm
laheduses said elava tähendta-:' looliselt eeSnevaid suurmeistrid,
se ja sööbisid mällu y^toreadoor j Käte stuudiumid vihjaVad Öüre-keš
kunagi ei eksinud" j a „aeg oli rüe, varasemad madonnanäod
tema sõber".
Toreadoori eksimatusega töötas
tä oma kuivnõela (drypoint) loomingu
ilma eeljoöhistusteta' otse
plaadile, mis eeldas, et iga joon
pidi olema õige, sest parandused
metallplaadil ei ole võimalikud.
Ka ei ole selletaoline looming
võimalik rutates. Iga plaati hoolikalt
ja kriitiliselt vaadeldes ei leia
me kohta, kus oleks märgata ruttamist
või lõpetamatust, vaid tehnika
koos tema ainestiku, kompositsiooni
Ja sisulise olemuse läbi
annab loomingule mingi vMdäva
ajatu rahu urne, mis sumüb huvitatud
vaatlejat seisatuma j a süvenema.
•: ,
Mõned tööd Wiiralti loomingust
julgeksin liialdamata nimetada
monumentaalseks, nende sisulise
tiheduse,, lihtsa tõsiduse. ja - ajatu
rahu poolest.
Näitena tooksin Kristjan Raua
portree, kus need, kes vanameistrit
tundsid vananeva, haiglase ja
tagasihoidliku feikuna, näevad
hea portreelise samasusega, jõuliste
silmadega Ja respekti sisendava
näoilmega eesti kiiiaisti suurkuju.
Samuti „Suur tanuna kus
viljarikka põllumaastiku ja mui-
Leonardole, vihjeid on ka E l Cre-'
eolt, kuid ükski neist ei Jätnud
jälgi Würalt loomingule.
Aleksis Rannit nimetab Wiiral-tit
hälli Ja musta meistriks. Seda
tähelepanekut kinnitab originäal-äratõmmete
vaatlus, kus eriti
nõeltehnikas harva esineb täis-müsta,
vaid vormid kujunevad
väga rikkas skaalas toonides ja
teksuuiides. Wiiralti tehniliste
pinnatekstüuride umlriiine oleks
tänuväärne lisa meistri loomingu
analüüsimisele, kui keegi noorema
põlve kunstiteadlasist seda
foröjeti tahaks ette võtta.
• • Wiiralti " peamiselt, . Tealisniüe
põhinevas loomingus on aina a i matav
Instinkt fantaasiasse, sürrealistlikku
j a sümboolsesse, m i l listest
üldtuntud on „kabaree",
„Põrgu" ja «Jutlustaja". Kuid
real keskeas tehtud tõsises loomingus
näeme samuti vihjed fantaasiasse
mängides pilvedes ja
puutüvedes. „Mamkeshi maastikus*',
,,Tiigris" jt. Oli Wiiralti loö-minguvahendiks
aina olnud vorm
erilise rõliuga detailil, ta OBJ ja
noores põlves õppinud ka skulptuuri.
Värviloomingu vastu ei ole
Würalt mitte palju huvi tundnud;
^ '"^ /% Atsi Ah. ^ ,
^ ^ /y^ /%
^ ^ <^
•a^ >^ ^ ^ -«fc. vx ^
' — Vaaaisa on kirglik kalamees.
Iga pühapäev istub jääaügu äärel;
Võiksin talle viia õrigitsemisva-hendeid^;:
Mehed jõudsid pärast lühikest
otsimist spordivahendite osakonda.
Saadaval oli matkavaheBdeid,
kokkupandav kohmakaki|ijulirie ja
tumeroheline puldankanuü, kompasse
ja soomlastele eriti hüvi
pakkuv lusika-kahvli-noa-korgitsa-purgiavajä
kompleks. Viimasel oli
mi suur raskus, mispärast ei olnud
ime, et kandevahendiks oli kaasas
vöö külge kinnitatav plastiktupp.
Uhkena omal alusel oli paadi pä-
•ramco^r. • ;
— See näib siin olevat selline
tehnikaime, et paremat ei teatagi.
Meiegi katsusime neid müü
enamuses tuli tagasi. J a kui moö-is
ei tulnud, siis isiklikke ar-eOGAN
PONTIAG BUICK LTD.
348 Danforth Ave.
y Telefon äris: 461-3581
: ; ;-PONTIÄC • "^^ ^:
' ; 3UICK. ; •
PHOENIX
FIREBIRD
SUNBIRD
ÄCADIAN^/
; ^KYHAWK •
: •"' V .G.M.C.weoautodl :
Chärtered AccõuntaiQ^
5 Uiiversity Ave., ^t®. 690
Tel. 862^115
Toronto, Ont. M5J 2H7
mis on värvis tehtud on ildcagi koloreeritud
looming.
Lõpuks veel sõna käesolevale
vaatlejale emotsionaalselt kõige
sügavamat mõju avaldanud Wü-ralti
viimasest teosesi See on
pehmelaids teos ,iRahütus" (1952),
kus kunstnik ilmselt aimas oma
elu lõppu. Kas ei ole selles kanna^
tavas, näos mitte enam pUk enesekindlalt
sissepoole ..kontsentreeri-tiinai
vaid nägemusliltult otsivana
suunatud kaugusesse, meile tundmatusse,
olles ka füüsiliselt väljaspool
realite^eti, nagu seda vihjab
tagaplaani maastilc, mis on
kristalne, • ebäreaaln© ja. n^õista-.
tusipt?: . •
— See juudas, ei olegi müüja, sosistas
Ita. Lindstenile. — Noogutab
aga ei mõtlegi müüa. .
— Muidugi ei müii. Sinul tuleb
enne oma kauba eest maksta.
• Müüja oli juba kummardanud,
et midagi paberile kirjutada, mille
siis ulatas Vuoitilaisele.
— Mine selle paberiga kassa
juurde ja maksa seal. Saad kviitungi
ja tule siis tagasi kaupa vastu
võtma. Siin on raha, ütles Lind-sten
ja tõmbas mõned rahasedelid
nende üliisest rahakotist, kuue
vamusi tuli selle: kohta tagasi palju
rohkem. See oli enne kui sina
meie juurde tülid, jutustas Lind-sten;/.-/;
K l a a s v i t rM all oli kalastustar-beid:
konkse, õngehööre, lante,
plekist; spinnirigd rull, mormüsh-kasid
ja. omapärase väljanägemisega
talviseid õngi.
— Võta julgesti, ega need palju
ei maksa, õhutas Lindsten mor-müshkäte
ostmisega alustanud
Vuötüaist. See näitas jnüüjale sõrmega,
et sellest karbist ja teisest,
vasaku käe sõrniedega näitas, et
nii ja; n i i mitu- Müüja noogutas
ja näis mõistvat, aga ei teinud vähimatki
katset kauba välja võtmiseks.'
Vuotilainen kordas oma katset
kuid samade tulemustega.
ADVOKAAt-NOTAR
Room 1002, Royal Trust Tower
Toronto Dominion (Gentre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. •(Bay & King) .M5K 1K7
Telefon: 869-l*?T7
24-tuhdi telefoni- valveteenistus
133 Richmond St. W., Ste 705
•.Toronto, M 5 H 2U
t e l . 364-7072
EETHERINGTON, FAULIS
Advokaadid-notadii '
Bay St., Süite 401. 3634451
õhtuti 447-2017 või 929-3425
ANDRES OL¥iT,L.L.B.
Advokaat-notar
Bigelow, Hendy, SIiirer &• UnkMvJ
.'Tel. 429-311®,
kodas 699-2395
, DC.
DOCTOR OF CHIROPRACTIG
Nortli Scarboro Professional Cent-re'is,
3420 Fincli Ave. E . (Warden'i
jrawres) Scarboro, Ont. M lW 2R6
TELEFON 497-4802 -
. 0 P.T I K ^
;Tel.5314251 ; ^
412 RONGEŠVALLES
MAARJAMAA kirfäslysel ilmunud
raamatud müügil Vaba Ees^^^^^
Jiiri inuotšsi ,,Ee
Uku Maasimg „Udu Toonela j õ e l t * ^ - - - - - - - - - - - - - - - 5.25
„ „ «Piiridele P y y d e s f V - - - ^ - - ^ - . - - . -^
i,poetyestoiM*^r- eesti luule autolooga itaalia keeles 6.30
Kalju Lepik — Deatli haš aChüd'sj:yes 4^
Salasoo Ja Salo—Väüs-Eesti perioodika 2
V. S a b - - Riik Ja kirikud m
Anführung zu der Etnisch^n Sprach (Esimene katse
eesti keele grammatika Ja sõnaraamatu koostaml^
seks H. Štaliü sulest aastal 1637> 2.70
Reedik WiHem Wümanni „ValmiS" 2J0
H^Saln — Eesti vanem Idrjandus--------^^^ 2.70
Blaise Pascal-^Mõtted
Antomo Possevino Kiri Mantovs 2.10
Arno VihalemmaEimstnik eesti^
Aarand Roos —Juutide kuningas Tallinnas _ 640
MÄRTRAUD
I .
1874-1956
Raamat on kaimivillimnsega»an^ad fotod
niis raamatus sõnadega ütlemata on jäänud. Teos on hea tutvumiseks
oma rahva ajalooga. K a siis koi see emiegi on teadSi
on selles M. Raual mõndagi, mis seni teadmata Ja uus^ miUe
analüSisimisel president^ K. Pätsi Isik Ja elutõõ veeSgi suuremana
••-v . -esile tõuseb.'
174 lk. $184)0, postiga $1.09 saatekulu
^^^^^^^^ TALITUSES
ULMUS—- B78. a. kauneim eestikeelne kuletuskogci
ivask
L Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega Lõuna-Eesti vanemate
siinnimullas. Tema nägemuslik luule Soomest, selle sha-manliknst
soome-ugrUisest tundest ja miis^^^ oma
ümbruskonnast mujal maailmas on tunderikas ja tähelepanuerfc.
Elu^ogusse pn vaUtud paremik ta varem i ^ kogudest.
320 lk. Hind $10.00 p s ^
: SAADATO.,,VABA EESTLASE" T A L I T US
Vuotilainen eemaldus kassa juurde,
mille ees oli juba ikümmekoiid
inimest sabas seismas. Viimaks sai
temagi oma asja toimetaitud ja
marssis pitsatiga paperiga kalas-tusvahendite
juurde tagasi. Müüja
võttis paberi, võttis siis monnüsb-kad
leti alt. väikesest pappkarbist
ja laskis ostetud esemed paberist
keeratud tuutusse,
— Küll see on kuradi kord kauba
tegeraisöks! Pole imestada, et
seUele süsteemile sabasid jätkub,
jõllitas Vuotüainen kui mehed olid
tänavale jõudnud
— Süsteem on muidugi meeletu.
See tõesti aeglustab asjaajamist
päris mõttetult ja põhjustab palju
kolmekordseid sabasid. Esiteks
tuleb sabas seista kaubaga tutvumiseks,
siis kassa juures maksmiseks
ja lõpuks kauba kätte saamisel.
Kuid see Mlüs lööb tõeli-selt
õitsele toidupoes, kui inimesed
ostavad liha või vorsti! Me
peame k a seda vaatama minema,
et näeksid. Siinsed toiduameteärid
on tõesti vaatamisväärsused, kus
igal soome turistil; tuleks käia.
Kuid ka siia on tulnud
uuemaaegseid ärisisustusi ja -ma-smaid,
ütles Lindsten.
Mehed jalutasid pikkamisi tänaval.
Vuotilainen seisatus kaubamaja
vaateakende ees. ülikondade jä
jalatsite hinnalapid äratasid temas
huvi: meeste ülikond 140~ rubla,
mustad meeste kingad 35. Tumesinisest
karedast riidest palitust
küsiti 200 rubla. Ta arvestas oma
mõttes hindu ja kürustas siis ligi
vüskümihend meetrit edasi jõudnud
Lindstenile järele:
^ Kas oled vaadanud rüete hin^
du? Meeste ülikond maksab Soome
rahas 700, kingaid 175 ja palitu
1000 marka. Ja sellejuures moelt
veel missugune!
— Mispärast ša arvad^ et meil
on siin nü hea äri teha? Pole mingi
ime, et saad sellise kõrge hmna
mõnesuguste džhiinide, aluspükste,
rinnahoidjate ja muude riietusesemete
eest, kui võrdled neid
siinsete toodetega ja nende hindadega.
Ime on ainult see, kuidas
need hinnad on suhtelised võrreldes
palkadega. Tavaline vabrikutööline
saab kuus 100 rubla, arst
90—120, õpetaja 80—90, ütles Lindsten;
•:'.[:•••
— Palkadest rääkides on täiesti
eriklass' parteiametnikel, kõrgemail
ohvitseridel ja KGB koosseisu
kuuluvail. See grupp teenib üldiselt
400—7000 rubla, rääkimata
kõrgemaist tippudest, kellest mina
ei tea midagi. See, eesõigustatud
klass saab, täiesti erisugust palka
võrreldes tööliskonnaga. Kuid heil
on lisaks oma erikauplused, kus
kaubavalik on tavaliselt parem ja
hinnad soodsamad.
— Kuidas kurat? kahtles Vuotilainen.
— Kas siin siis ei ole kehtiv
samapalgalisus, kus palgavahed
peaksid olema palju väiksemad
kui meil?
— Kas pean ^.mina sulle olema
ioengupidajakst Kui ei usu, süs
tee ise selgeks, ega see^riti raske
ei olegi.
Sõbrad jalutasid vähehaaval hotelli
suunas. Vuotilainen sähvatas
äkki Lindstenile:
— Kus su kübar on? See oli alles
äsja peas?
— Sul võttis kaua aega enne kui
märkasid küsida. Ma müüsin selle.
--; Miiüsid! Kus põrgus? Siin me
oleme ju kõrvuti jalutanud.
. — Mitte päris kogu aja. Kui
vaatasid seda riidekaupluse akent,
siis paar• seltsimeest tulid küsima,
kas mul ei ole midagi müüdavat.
Kuna ei olnud muud sobivat, siis
müüsin kübara, et müügikunst ei
ununeks, seletas Lindsten ja tõmbas
palitutaskust tunnistuseks
välja neli kortsunud kümnerubla-
'list. ;V
— Küll sina oled lurjus ärime^
heks! Päris keset Nevski inimeste
tunglemist. J a pealegi võtsid sea-moodi
kõrge hinna sellise vana
kübara eest. Sina oled tõeline ka4
pitaiistük rüsuja!
— Mitte kusagil keset Nevskit,
vaid päris asjalikult kõnniteel.
Ega mina neid seltsimehi ei riisunud,
päris vägivõimuga võtsid minult
kübara ja surusid rahad mulle
pihku.
— Pagana loll on käia ilma mütsita.
Mul hakkabki pea juba valutama,
kuid pole isegi mitte pea-valupulbrit
kaasas. Hotellis oli küll
veidi halb vara hommikul. . J
— Viina puudus, viina puudus!
Pole enam kaua aega võetud. Sellise
korraliku; lõunasöögi järel
pea^ võtma vahetevahel piki
pealelõunat väikseid lisaannuseid.
Läheme sinna apteeki aspiriini
ostma. Saad vähe esimest abi
enne kui pääseme hotelli maitsema
lonksu linnupiima.
Nevski teisel poolel oli näha
maja seinal tekst APTEKA või vähemalt
midagi sinna poole, oli
Vuotüainen veerinud võõraid
tähti. Inimestega koos suunati minek
üle tänava, vaevalt pääsedes
musta sõiduauto alt.
— Suuri tööliste juhte sõidetakse,
alati mustade kinniste autodega,
torkas Lindsten kõnnitee servale
hüpates.
— Kuidas nfe peavalurohtu küsime,
kui ei oska vene keelt? imestas
Vuotüainen.
— Küll nad aspiriini-sõna teavad.
Aga seda ei maksa küsida otse nü.
Lase mina juhin kõnelemist.
Siseneti apteeki.. Maja oli vana
ja apteegiruumi esimene jä viimane
remont oli ilmselt tehtud maja
ehitamisega koos. Rahvast oli palju.
Lindstenü õnnestus süski vedada
Vuötüaist vähe kõrvalise leti
äärde. Sõbraliku näoga noor naine
ilmus leti ette.
— Peavalutabniipõrguliseltetäjab-väljuhäälegakarjuma,
ütles Lindsten
ühe mulinana, aga väga viisakalt
tüdrukule. See vastas midagi
sama viisakalt, aga sõbrad said
sellest sama vähe aru, kui farmatseut
äsjast Lindsteni sõnade mu-
— Ne ponunaju, ütles Lindsten
ja vaatas tüdrukule silma. See seletas
jälle midagi, nüüd aeglasemalt.
^
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 27, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-12-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791227 |
Description
| Title | 1979-12-27-06 |
| OCR text | ( lk. 6 VABA EEBIIiÄNE ndljapäefvial, 27. detseanlrf 197S> — Itiussd&y, Deoembeir 21, WB Nr. 96 1V mille suure kannatMkirasega jä' tooga oli kokku kogunud Ja üles .s®adnud;'EestiKunsMe Keskus. Muidugi on graaf Mise . kunsti tundjail eriline lõbu uurida Wii-graa-filise kunsti mitmlsil aladel mida ta viljeles ja milel on märgatav osstahfeus Wuralti • suurusel. -See osa Jääb tavalisele vaatlejale tundinatuks, olles. mstte • trajttav tehräliste nüanssidjs võluga, kes Mida Tõib käesolev vaatleja Ii-; nasjutuliste pilvevormidega sada veel kõigile selele, mida aas-1 polija igiaegne hiigelpUu muutub tate jooksul on WilrMtist kirjutar poeetiliseks runoliseks ajatu pü-' tud. :Vöib-oMa ainult spontaansed simise monumendiks. VÕi ehk isiklikud kommentaarid* mis mõt- j „Tliger*', kuninglik ja ristkäpali-tesse tuMd vaadeldes suhteliselt selt rahumeelne, vaenutu, kuid väikest kogu^ tenm loomingust i mitte alistuv erksasilmaKselt kart-kunstniku mälestmsfestivali puhul matu. Lisaksin veel,,Lapi maasti-ülikooli Harft Houseis, 1 ku", kus naine lapse j a kitsega muutuvad osaks põhjamaa raskemeelses maastikus sisteerimise tõsidust, mis suletud kolmesse näoilmesse (kits kaasa arvatud). ; Samalaadne osa';'MI11 kogii Wü-raftl looming suureinal määra!: figuraalne portreeline, kus suujoon kirjeldab ©tiesesse sulgemist, kuid silmad on kui avatud aknad erksasse j a eneseteadlikku sisemaailma, kontrolitüd emotsioonidega, kuid alati vaatlevad. ltt(öratuuirsele. ja Mnult laste; • portreedes • näeme sümboolsele sisule. emotsäoone, rõõmsaid muigeid, ' Väljaarvatud Äleksls Eannlt, kes Würaltit tema eluajal hästi tundis j a kelle Wiiraltl töödest inspireeritud luuleloomingut Lydia Vohu hingestatult esitas, jäid sellest piisivalt meelde kaks lauset, mis Wiiralti loomingu vahe- . WIA galeriis, 435 Broom St, toimus „Women in the Arts Founda-tim, Inc." korraldusel organisatsiooni lilkmeskoima yäikeste tööde näitus. Šeliest osavõtvate seas OÜ meie Ilse Leetaru. Temalt oli väljas Pöruu". naeratusi ja nuttu j a k a tunntis^ tust Wiiralti erakordsest joonis* tusandest laste ihnet© Ja käte kirjeldamisel. Siinkohal tuleks võibolla lisada tähelepanek, et nagu kõik kunstnikud, on k a Wilralt uurinud aja-tm laheduses said elava tähendta-:' looliselt eeSnevaid suurmeistrid, se ja sööbisid mällu y^toreadoor j Käte stuudiumid vihjaVad Öüre-keš kunagi ei eksinud" j a „aeg oli rüe, varasemad madonnanäod tema sõber". Toreadoori eksimatusega töötas tä oma kuivnõela (drypoint) loomingu ilma eeljoöhistusteta' otse plaadile, mis eeldas, et iga joon pidi olema õige, sest parandused metallplaadil ei ole võimalikud. Ka ei ole selletaoline looming võimalik rutates. Iga plaati hoolikalt ja kriitiliselt vaadeldes ei leia me kohta, kus oleks märgata ruttamist või lõpetamatust, vaid tehnika koos tema ainestiku, kompositsiooni Ja sisulise olemuse läbi annab loomingule mingi vMdäva ajatu rahu urne, mis sumüb huvitatud vaatlejat seisatuma j a süvenema. •: , Mõned tööd Wiiralti loomingust julgeksin liialdamata nimetada monumentaalseks, nende sisulise tiheduse,, lihtsa tõsiduse. ja - ajatu rahu poolest. Näitena tooksin Kristjan Raua portree, kus need, kes vanameistrit tundsid vananeva, haiglase ja tagasihoidliku feikuna, näevad hea portreelise samasusega, jõuliste silmadega Ja respekti sisendava näoilmega eesti kiiiaisti suurkuju. Samuti „Suur tanuna kus viljarikka põllumaastiku ja mui- Leonardole, vihjeid on ka E l Cre-' eolt, kuid ükski neist ei Jätnud jälgi Würalt loomingule. Aleksis Rannit nimetab Wiiral-tit hälli Ja musta meistriks. Seda tähelepanekut kinnitab originäal-äratõmmete vaatlus, kus eriti nõeltehnikas harva esineb täis-müsta, vaid vormid kujunevad väga rikkas skaalas toonides ja teksuuiides. Wiiralti tehniliste pinnatekstüuride umlriiine oleks tänuväärne lisa meistri loomingu analüüsimisele, kui keegi noorema põlve kunstiteadlasist seda foröjeti tahaks ette võtta. • • Wiiralti " peamiselt, . Tealisniüe põhinevas loomingus on aina a i matav Instinkt fantaasiasse, sürrealistlikku j a sümboolsesse, m i l listest üldtuntud on „kabaree", „Põrgu" ja «Jutlustaja". Kuid real keskeas tehtud tõsises loomingus näeme samuti vihjed fantaasiasse mängides pilvedes ja puutüvedes. „Mamkeshi maastikus*', ,,Tiigris" jt. Oli Wiiralti loö-minguvahendiks aina olnud vorm erilise rõliuga detailil, ta OBJ ja noores põlves õppinud ka skulptuuri. Värviloomingu vastu ei ole Würalt mitte palju huvi tundnud; ^ '"^ /% Atsi Ah. ^ , ^ ^ /y^ /% ^ ^ <^ •a^ >^ ^ ^ -«fc. vx ^ ' — Vaaaisa on kirglik kalamees. Iga pühapäev istub jääaügu äärel; Võiksin talle viia õrigitsemisva-hendeid^;: Mehed jõudsid pärast lühikest otsimist spordivahendite osakonda. Saadaval oli matkavaheBdeid, kokkupandav kohmakaki|ijulirie ja tumeroheline puldankanuü, kompasse ja soomlastele eriti hüvi pakkuv lusika-kahvli-noa-korgitsa-purgiavajä kompleks. Viimasel oli mi suur raskus, mispärast ei olnud ime, et kandevahendiks oli kaasas vöö külge kinnitatav plastiktupp. Uhkena omal alusel oli paadi pä- •ramco^r. • ; — See näib siin olevat selline tehnikaime, et paremat ei teatagi. Meiegi katsusime neid müü enamuses tuli tagasi. J a kui moö-is ei tulnud, siis isiklikke ar-eOGAN PONTIAG BUICK LTD. 348 Danforth Ave. y Telefon äris: 461-3581 : ; ;-PONTIÄC • "^^ ^: ' ; 3UICK. ; • PHOENIX FIREBIRD SUNBIRD ÄCADIAN^/ ; ^KYHAWK • : •"' V .G.M.C.weoautodl : Chärtered AccõuntaiQ^ 5 Uiiversity Ave., ^t®. 690 Tel. 862^115 Toronto, Ont. M5J 2H7 mis on värvis tehtud on ildcagi koloreeritud looming. Lõpuks veel sõna käesolevale vaatlejale emotsionaalselt kõige sügavamat mõju avaldanud Wü-ralti viimasest teosesi See on pehmelaids teos ,iRahütus" (1952), kus kunstnik ilmselt aimas oma elu lõppu. Kas ei ole selles kanna^ tavas, näos mitte enam pUk enesekindlalt sissepoole ..kontsentreeri-tiinai vaid nägemusliltult otsivana suunatud kaugusesse, meile tundmatusse, olles ka füüsiliselt väljaspool realite^eti, nagu seda vihjab tagaplaani maastilc, mis on kristalne, • ebäreaaln© ja. n^õista-. tusipt?: . • — See juudas, ei olegi müüja, sosistas Ita. Lindstenile. — Noogutab aga ei mõtlegi müüa. . — Muidugi ei müii. Sinul tuleb enne oma kauba eest maksta. • Müüja oli juba kummardanud, et midagi paberile kirjutada, mille siis ulatas Vuoitilaisele. — Mine selle paberiga kassa juurde ja maksa seal. Saad kviitungi ja tule siis tagasi kaupa vastu võtma. Siin on raha, ütles Lind-sten ja tõmbas mõned rahasedelid nende üliisest rahakotist, kuue vamusi tuli selle: kohta tagasi palju rohkem. See oli enne kui sina meie juurde tülid, jutustas Lind-sten;/.-/; K l a a s v i t rM all oli kalastustar-beid: konkse, õngehööre, lante, plekist; spinnirigd rull, mormüsh-kasid ja. omapärase väljanägemisega talviseid õngi. — Võta julgesti, ega need palju ei maksa, õhutas Lindsten mor-müshkäte ostmisega alustanud Vuötüaist. See näitas jnüüjale sõrmega, et sellest karbist ja teisest, vasaku käe sõrniedega näitas, et nii ja; n i i mitu- Müüja noogutas ja näis mõistvat, aga ei teinud vähimatki katset kauba välja võtmiseks.' Vuotilainen kordas oma katset kuid samade tulemustega. ADVOKAAt-NOTAR Room 1002, Royal Trust Tower Toronto Dominion (Gentre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont. •(Bay & King) .M5K 1K7 Telefon: 869-l*?T7 24-tuhdi telefoni- valveteenistus 133 Richmond St. W., Ste 705 •.Toronto, M 5 H 2U t e l . 364-7072 EETHERINGTON, FAULIS Advokaadid-notadii ' Bay St., Süite 401. 3634451 õhtuti 447-2017 või 929-3425 ANDRES OL¥iT,L.L.B. Advokaat-notar Bigelow, Hendy, SIiirer &• UnkMvJ .'Tel. 429-311®, kodas 699-2395 , DC. DOCTOR OF CHIROPRACTIG Nortli Scarboro Professional Cent-re'is, 3420 Fincli Ave. E . (Warden'i jrawres) Scarboro, Ont. M lW 2R6 TELEFON 497-4802 - . 0 P.T I K ^ ;Tel.5314251 ; ^ 412 RONGEŠVALLES MAARJAMAA kirfäslysel ilmunud raamatud müügil Vaba Ees^^^^^ Jiiri inuotšsi ,,Ee Uku Maasimg „Udu Toonela j õ e l t * ^ - - - - - - - - - - - - - - - 5.25 „ „ «Piiridele P y y d e s f V - - - ^ - - ^ - . - - . -^ i,poetyestoiM*^r- eesti luule autolooga itaalia keeles 6.30 Kalju Lepik — Deatli haš aChüd'sj:yes 4^ Salasoo Ja Salo—Väüs-Eesti perioodika 2 V. S a b - - Riik Ja kirikud m Anführung zu der Etnisch^n Sprach (Esimene katse eesti keele grammatika Ja sõnaraamatu koostaml^ seks H. Štaliü sulest aastal 1637> 2.70 Reedik WiHem Wümanni „ValmiS" 2J0 H^Saln — Eesti vanem Idrjandus--------^^^ 2.70 Blaise Pascal-^Mõtted Antomo Possevino Kiri Mantovs 2.10 Arno VihalemmaEimstnik eesti^ Aarand Roos —Juutide kuningas Tallinnas _ 640 MÄRTRAUD I . 1874-1956 Raamat on kaimivillimnsega»an^ad fotod niis raamatus sõnadega ütlemata on jäänud. Teos on hea tutvumiseks oma rahva ajalooga. K a siis koi see emiegi on teadSi on selles M. Raual mõndagi, mis seni teadmata Ja uus^ miUe analüSisimisel president^ K. Pätsi Isik Ja elutõõ veeSgi suuremana ••-v . -esile tõuseb.' 174 lk. $184)0, postiga $1.09 saatekulu ^^^^^^^^ TALITUSES ULMUS—- B78. a. kauneim eestikeelne kuletuskogci ivask L Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega Lõuna-Eesti vanemate siinnimullas. Tema nägemuslik luule Soomest, selle sha-manliknst soome-ugrUisest tundest ja miis^^^ oma ümbruskonnast mujal maailmas on tunderikas ja tähelepanuerfc. Elu^ogusse pn vaUtud paremik ta varem i ^ kogudest. 320 lk. Hind $10.00 p s ^ : SAADATO.,,VABA EESTLASE" T A L I T US Vuotilainen eemaldus kassa juurde, mille ees oli juba ikümmekoiid inimest sabas seismas. Viimaks sai temagi oma asja toimetaitud ja marssis pitsatiga paperiga kalas-tusvahendite juurde tagasi. Müüja võttis paberi, võttis siis monnüsb-kad leti alt. väikesest pappkarbist ja laskis ostetud esemed paberist keeratud tuutusse, — Küll see on kuradi kord kauba tegeraisöks! Pole imestada, et seUele süsteemile sabasid jätkub, jõllitas Vuotüainen kui mehed olid tänavale jõudnud — Süsteem on muidugi meeletu. See tõesti aeglustab asjaajamist päris mõttetult ja põhjustab palju kolmekordseid sabasid. Esiteks tuleb sabas seista kaubaga tutvumiseks, siis kassa juures maksmiseks ja lõpuks kauba kätte saamisel. Kuid see Mlüs lööb tõeli-selt õitsele toidupoes, kui inimesed ostavad liha või vorsti! Me peame k a seda vaatama minema, et näeksid. Siinsed toiduameteärid on tõesti vaatamisväärsused, kus igal soome turistil; tuleks käia. Kuid ka siia on tulnud uuemaaegseid ärisisustusi ja -ma-smaid, ütles Lindsten. Mehed jalutasid pikkamisi tänaval. Vuotilainen seisatus kaubamaja vaateakende ees. ülikondade jä jalatsite hinnalapid äratasid temas huvi: meeste ülikond 140~ rubla, mustad meeste kingad 35. Tumesinisest karedast riidest palitust küsiti 200 rubla. Ta arvestas oma mõttes hindu ja kürustas siis ligi vüskümihend meetrit edasi jõudnud Lindstenile järele: ^ Kas oled vaadanud rüete hin^ du? Meeste ülikond maksab Soome rahas 700, kingaid 175 ja palitu 1000 marka. Ja sellejuures moelt veel missugune! — Mispärast ša arvad^ et meil on siin nü hea äri teha? Pole mingi ime, et saad sellise kõrge hmna mõnesuguste džhiinide, aluspükste, rinnahoidjate ja muude riietusesemete eest, kui võrdled neid siinsete toodetega ja nende hindadega. Ime on ainult see, kuidas need hinnad on suhtelised võrreldes palkadega. Tavaline vabrikutööline saab kuus 100 rubla, arst 90—120, õpetaja 80—90, ütles Lindsten; •:'.[:••• — Palkadest rääkides on täiesti eriklass' parteiametnikel, kõrgemail ohvitseridel ja KGB koosseisu kuuluvail. See grupp teenib üldiselt 400—7000 rubla, rääkimata kõrgemaist tippudest, kellest mina ei tea midagi. See, eesõigustatud klass saab, täiesti erisugust palka võrreldes tööliskonnaga. Kuid heil on lisaks oma erikauplused, kus kaubavalik on tavaliselt parem ja hinnad soodsamad. — Kuidas kurat? kahtles Vuotilainen. — Kas siin siis ei ole kehtiv samapalgalisus, kus palgavahed peaksid olema palju väiksemad kui meil? — Kas pean ^.mina sulle olema ioengupidajakst Kui ei usu, süs tee ise selgeks, ega see^riti raske ei olegi. Sõbrad jalutasid vähehaaval hotelli suunas. Vuotilainen sähvatas äkki Lindstenile: — Kus su kübar on? See oli alles äsja peas? — Sul võttis kaua aega enne kui märkasid küsida. Ma müüsin selle. --; Miiüsid! Kus põrgus? Siin me oleme ju kõrvuti jalutanud. . — Mitte päris kogu aja. Kui vaatasid seda riidekaupluse akent, siis paar• seltsimeest tulid küsima, kas mul ei ole midagi müüdavat. Kuna ei olnud muud sobivat, siis müüsin kübara, et müügikunst ei ununeks, seletas Lindsten ja tõmbas palitutaskust tunnistuseks välja neli kortsunud kümnerubla- 'list. ;V — Küll sina oled lurjus ärime^ heks! Päris keset Nevski inimeste tunglemist. J a pealegi võtsid sea-moodi kõrge hinna sellise vana kübara eest. Sina oled tõeline ka4 pitaiistük rüsuja! — Mitte kusagil keset Nevskit, vaid päris asjalikult kõnniteel. Ega mina neid seltsimehi ei riisunud, päris vägivõimuga võtsid minult kübara ja surusid rahad mulle pihku. — Pagana loll on käia ilma mütsita. Mul hakkabki pea juba valutama, kuid pole isegi mitte pea-valupulbrit kaasas. Hotellis oli küll veidi halb vara hommikul. . J — Viina puudus, viina puudus! Pole enam kaua aega võetud. Sellise korraliku; lõunasöögi järel pea^ võtma vahetevahel piki pealelõunat väikseid lisaannuseid. Läheme sinna apteeki aspiriini ostma. Saad vähe esimest abi enne kui pääseme hotelli maitsema lonksu linnupiima. Nevski teisel poolel oli näha maja seinal tekst APTEKA või vähemalt midagi sinna poole, oli Vuotüainen veerinud võõraid tähti. Inimestega koos suunati minek üle tänava, vaevalt pääsedes musta sõiduauto alt. — Suuri tööliste juhte sõidetakse, alati mustade kinniste autodega, torkas Lindsten kõnnitee servale hüpates. — Kuidas nfe peavalurohtu küsime, kui ei oska vene keelt? imestas Vuotüainen. — Küll nad aspiriini-sõna teavad. Aga seda ei maksa küsida otse nü. Lase mina juhin kõnelemist. Siseneti apteeki.. Maja oli vana ja apteegiruumi esimene jä viimane remont oli ilmselt tehtud maja ehitamisega koos. Rahvast oli palju. Lindstenü õnnestus süski vedada Vuötüaist vähe kõrvalise leti äärde. Sõbraliku näoga noor naine ilmus leti ette. — Peavalutabniipõrguliseltetäjab-väljuhäälegakarjuma, ütles Lindsten ühe mulinana, aga väga viisakalt tüdrukule. See vastas midagi sama viisakalt, aga sõbrad said sellest sama vähe aru, kui farmatseut äsjast Lindsteni sõnade mu- — Ne ponunaju, ütles Lindsten ja vaatas tüdrukule silma. See seletas jälle midagi, nüüd aeglasemalt. ^ (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-12-27-06
