1985-07-25-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESIIJU^B neljapäeval, 25. juulil 1985 ~ Thursday» July 25,198S Nr. 5@
atcek
Enn Nr. 56
laiipäevalj: 20, Jeiilil ko
Eesti Õngitsejate- ja Jahimeeste Elubi oma
J|UUgl karikavõistlais® Roya! BeacM ja mdiaamlask saare
vahelise! järvealaL'
Võistlus, millest, osa võttis 31
võistlejat algas hommikul kell 8 ja
lõppes keskpäeval, oli väga saagirohke,
ning järvesügavusest meelitati
.lanti otsa tervelt 56 havi ja hulgaliselt
basse ,ja ahvenaid. Kuna
need kalad ei kuulunud võistluska-lade
hulka, siis neid ka keegi ei lugenud
ega kaalunud.
Võistluspäeva hommik oli selge,
vaikne ja soe, mis meelitas kala-sportlasi
võistlusretkele'. Kogu
võistluse kestel paistis päike palavalt
ja „kiskus" vägisi higi särgi
alla. Oli mõnus, kui mõni tuulehoog
juhtus puhuma, mis andis
kõrbema kippuvale kehale jahutust.
I Võistluseks lasti paadid järve.
Virginia rannast, mõned jalamehed
said kohad Royal Beach'is elavate
klubiliikmete paatidele.
Peale võistlust koguneti seltsi
auliikme F. Aadli avarale õuele,
kus itoimus kalade kontrollimine ja
kaalumine. ^ ' ;
Seekord pidi sellest toimsngust
klubi populaarne esimees Riko
korrakoha!selt eemale hoidma,
sest tema • kotis paistis olevat
priske purikais, mis kuulaas vÕist-luskalade
hialka.
^Kaalumisel selgus, et ta oli oma
pikaajalise klubi juhtimise/ajal esimest
korda haruldase õnne osaliseks
saanud ja esimesele kohale
jõudnud, tema havi kaalus 6 kg ja
8 g omades ränd- ja individuaal-auhinna.
2. koht E. Liigand ja 3..
hr. Koppel. Mõlemad said klubi
poolt väljapandud auhinnad.
Kui kalad kaalutud ja auhinnad
väljajagatud, hakati — suure töö;
ja vaeva järele klubi varahoidja A.
Lukk'i poolt kuumendatud viini-vorstidega
nälga kustutama ja jahimeeste
joogiga kuumust kehast
välja jahutama.
• J . S-g5
ILMUS
AARAND ROOSI
nafion un
Ajalooline ülevaade, iseseisev Eeisti, n maailiiiasöda, N. Lödo
okupatsaoon, eeJstlased paguluses, diplomaatiline staatus.
Suurepäraselt kokkuvõtlik teos eestlastest ja nende püüdlustest
täiendatud rohkete fotodega, mis sobiv võõrastele tutvustama
seks.".961k. •
Himd $5.00 pluss saatekula 70 ceifita^^^^^^
Saadaval „VABA EESTLASE** taÜtuscfl)
TOETAOI POLIITVANGE
¥aba Eestime talltfflsts on s a o ^
Eesti vastupanuliikiim^ krooofiud 1 Jäk II kiUdc»
ükrfkköite hind
Mart Nikkse ]a Jfüri Kuke mŠIeatistMo
nSi$ika kes d alistmind**
Queen's Park Grand Prbc toimub
pühapäeval, 28. juulil. Võistlusest
võtab osa 200 jalgratturi
hulgas Steve Bauer, Hugh Walton
ja kuuldavasti ka N. Liidu mees^
kond. / Möödunud aastal vaatas
võistlust pealf üle 20.000 inimese.
Põikread: 1. Oli hiljuti, 7. Vaeslaps,
9. Avastaja, 10. Järv —
itaalia keeles, 11. Mees, ^kes omal
ajal sai kuulsaks üle Soome lahe
ujumisega, 12. Suure Sõnaraamatu
autor, 13. Kalendrikuu, 15. Osa
korterist, 16. Eesti maakond, 19.
Tuntud maailmarändur 17. saj an-dil,
on jäädvustanud oma kirjeldustes
ja piltides ka Eestit, 21. Eesti
operetitäht lähemas minevikus, 23.
Mart Nikhiee fa Jüri Kuke
34 marki ppogi^Si poog
Mart NiUase kirJBÜmbrikud
tema a aa Tflkats
Jõekääru lastesuvekodu poolt tehti pärg^ mis anti kaasa
külastavaile Seedriom noortele, et nad selle asetaksid
Seedriorul asuvale monumendile. Pildil vasakult õp. T.
Nõmmik, Seedrioru lastesuvekodu juhataja, Kersti Linask
Jõekääru lastesuvekodu juhataja ja üleandmise puhul saa-
Laupäeval, 20. juulil toimus
Dundas'es maanteesõit ja pühapäeval
Hamiltonis kriteerium.
150 km maanteesõidu võitis
Gervais Rioux Quebecist, Teiseks
tuli Alex Stieda B.Cst ja kolmandaks
Mark Berger Ontariost. Võistlust
alustas 120 meest, lõpetas 27.
Sõita tuli 8 ringi, kus iga kord tuli
ronida ligi kahe km pikkune Sy-denhami
mägi.
Pühapäevase kriteeriumi Hamiltonis
võitis Brent Mudry Vancou-verist,
teiseks tuli Mike McCloskey
Ottav^ast ja kolmandaks Rioux.
tesõnu Öelnud E. Ruberg. : J. Sl
Islandlane Einar Vilhjalmsson
viskas Zugis oda 89.42, Rootsis
Borisis 91.34, viimases jäi teiseks
rootslane Dag Wennlund 87.18-ga.
Lühikese kestvusega, 24! Alev Võrumaal,
27. Mõiste muusikas, 28.
Eesti kirjanik Rootsis, 30. Aupaiste,
31. Eessõna saksa keeles, 32.
Armastab magusat. ;
Püstread? 1. Koini järjestikku
asuvat tähte, 2. Inetu tegu, 3.
Noor mees, 4. Korravalve organ,
5. Sõna, millega algavad paljud
muinasjutud, 6. Idamaine valitseja
tiitel, 7. Mitte kallis, 8. Julm, toores,
13. Lennuväli, 14. Prantsuse
kirjanik, NpbeH preemia laureaat^
17. Antiikaja suurriik, 18. Koera
nimi, 20. Ameerika suuremaid kajastusi,
21. Targem, ^Ž. Teeb vigu,
25. Aedvili, 26.- Suur saal, 29.
Kolm ühesugust konsonanti.
msi^õNAm.i24r^^^::
LAHOENDUS v: V
Põikread: 1. Ookean, 6. Truman,
10. Särev, 11. Ainiti, 12. Liiter,
13; Atstedf, 14. Ujus, 16. Ette, 18,.
Rõve, 19. UimastaVj 22. Juss, 241
'Tarakan, 25. Imetlus, 27. Eskoi
29. Tasakesi, 32. Sukk, 35. Avas,
36. Segi, 37. Aiimeris, 39. Vigala,
40. lüing, 41. Risti, 42. Turvas,
43;^Osiris.'
Püstireadi 1. Osadus, 2. Kangur,
3. Asta, 4. Näitleja, 5. Vestlus, 7.
Riik, 8. Motett, 9.' Nõrkev, 12,
Lehm, 15. Sõjakas, 16. Esiteks, 171 j
Tasuv, 20. Isik, 21. falav, 23.
Unes, 26. Moskiito, 28. Sinelid, 29;
Taavet, 30. Sangar, 31. Emn(ia, 33;
Kefiir, 34, Kirgas, 37. Alla, 38:
•Siis.--.-
^Nikluse, Ena Tarto, liigle Par^il/m
Madisroiü^ Heiki Alioned ^ Arvo Pes^
vabastamisenöudega postkaardid saatmitekj
ENSV asehaldurile Karl Vainole Talliimasw Ja
NSVL ülemvaütsejale Mihhail QOTbatsho^^
Moskvasse: •
Tasiita t Anlstele ISsa^
imussOT
^^^^^^^^^
Kordustrükk samahimelisest teos^, mis ümus Taüiimaš aastal
1935 Vabadusristi Vendade ÜheiKluse Keskjuhatuse vÄKjaandel.
Suures formaadis, eeskujulik ta^tdmikas, nfigusas köitesr
4^5 lehekülge. Eesü Vabadusristide originaalkujutused
trükis. Teos sisaldab elulood koos pütidega kõige vapramatest
kangelastest ja polütikutest, kee loid iseseisva Eesti Vabariigi,
saimitivÄlisinaiste ajalooliste isikut© nimed, kes rahvusvaheliselt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse tCM OQ tegelikult
Eesti iseseisvuse sKlnnilUjgu, iMIle omaiiikte Žkettatud
E«tis on poliitiline kuritegu.
K!riasiii$ Välis-Edsti & ^E^^^^
T^JSmlne šaaia VABA msrhAmMtrnOt
BAAMAT SAADETAKSE V A U A (^TUPOSlHSA R Q ( y ^ ^
MÜÜGIL
Saadaval ,„yABA EESTLASE" taMtpses Ja •kqollõlhitaitel
Ma|as raamatote müügilaisaiL
^^^^^^^^^^^^^^^
Eesti
liiiniiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiHiiiiniiiiiiiiiiiiiiHiiiiniiiiiiiinin
miMUT Mmm
19. sajandi 70:ndad aastad olid
Pärnu eksportkaubanduse ' kõrgpunktiks,
sajandi lõpuaastail see
langes. Pärnule oli suureks puuduseks
laiarööpmelise raudtee ühenduse
puudun^ine oma tagamaaga,
magu see oli juba olemas Riial ja
Tallinnal, kuhu nüüd ekspõrtkau-bandus
suundus. Aastal 1895 ja
1896 Vene I Juurdeveoselts ehitas
pärnusse kitsarööpmelise raudtee.
See põhjustas eduka metsamaterjali
ekspordi sadama kaudu ja ühe
suurtööstuse, Waldhofi tselluloosivabriku
rajamise.Suurtööstuse raja-snisega
Pärnusse, tuli süvendada se-
,,Äleksei'^:.-^\^'
I maailmasõda tÕi sadama tegevusele
ja arengule peagi lõpu.
1915. aasta augustikuus tulid Pärnu
lahte Saksa sõjalaevad ja sulgesid
kaasatoodud kaubalaevadega
muuli suudme, neid sinna uputades.
Selle tegevuse ijuures tekkis
neil kahurite dueU vene rannapata-reidega.
Sellest venelases:t Pärnu
linna konlandat järeldas, et sakslased
kavatsevad maanduda ning ^
andis kasu Waldhofi vabriku õhkimiseks
koos teiste : tööstustega.
Maandumine jäi aga teostamata.
Hiljem Vene valitsus puhastas
muulide suudme osaliselt sinna
uputatud laevadest.
,1917. aasta sügisööl tuli Pärnut
ja sadamat pommitama sakslaste
õhulaev Zeppelin, visates alla
paarküimnend pommi. Seda asus
südilt tulistama Vallikraavi suus
olev vene kahuripaat, kuid tulemusteta.
Mulle meenub sündmus Landes-
, , wehri sõja lõpust juulikuus 1919.
aastal, kui osa Eesti sõjalaevasti-i
kust koost kahurpaat„Lembifuga"
ja transportlaevadega tulid Päniu
' sadamasse. Nende eesmärk oli
nist laevateed' 18 Jalani kurn Wald» peale võtta. 6. ja 9. jalaväepolgu
hofi vabrikuni, kuna suma tulid osi, et neid viia Narva rindele. Sa-nüüd
sügavalt istuvad söe- ja va- damas oli puksiiridel raskusi
semaagi laevad. Samuti ehitati eral- „Lembitu" ümberpööramisega, kii-di
ka Waldhofi vabriku tarbeks na selle laeva manööverdamine oli
moodne sadamakai, algeline.
Rahvaarvu kasvamine Pärnus 1915. aastal, kui sakslased tungi-nõudiš
ka paremaid laevaühendusi sid edasi põhja poole ja olid juba
teiste linnadega. Esimene teadaolev Lätis, hakkasid Pärnu sadamasse
laevaühendus Pämu-Riia-Liibavl tulema pögenikupaadid Liibavi,
vahel algas juulikuus 1860, lae- Vindavi ja Riia sadamaist. Sadavaks
oli rataslaev ,,Würst Suvo- makapteni korraldusel ajetäti B-^^
rov". Hiljem pidasid laevaühendust ridastikku Vallikraavi, vslve alla,
H.D. Schmidt'! firma kaks ratas- kus põgenikud alul ka e'asid. Hü-aurikut,
millele varsti järgnesid jem nad lahkusid ja paadid j^'*'^
moodsad reisiaurikud „Wasa" ja esialgu kohale. Vabadussõja ajal
need paadid olid meie noorusele
soomuse tegemise kohtadeks, kust
saadi kompasse, binokleid, laternaid,
toiduriistu jne.; vanemas eas
valvurid polnud suutelised noorust
takistama.
Sõjaaaistatel oli sadama tegevus-peaaegu
soikus, väljaarvatud küttepuude
purjekad ja laadapäevade
Icülalised.
Sadama rajoonis asusid sellal
vanades aitades vene sõjaväe varus-tuslaod,
niida kaunis vähe valvati
ja meelitas juurde meie ijooruse.
Seal leidus gaasitorbikuid, pioneer-labidaid,
seljakotte, sööginõusid
jne., aga poistel oli suurem huvi
suurtükirohu ja nätske lõhkeaine
vastu, mille abil sai pauku teha ja
suss^ssi laadida. Gaasitorbikute
äärekummidest sai aga tehtud nn.
ragulkasid, mille laskemoonaks kasutati
haavleid ja kive.
Kui Vabadussõda oli võidetud
ja algas normaalne riiklik elu, algas
pärnu sadama suhtes uus aja-.
järk, sest Pärnust pidi saama puu-mäterjaU
eksportsadam. Kõigepealt
tuli puhastada Pärnu laht ja sadama
'suu ankurdatud ja lahtistest
ujuvatest meremiinidest. Selleks
tuli Pärnu sadamasse mereväe miinitraalerite
üksus j kes terve suve ja
sügise töötasid. Aastate jooksul oli
muulide vahe ja sadam muutunud
tublisti madalamaks |a vajasid süvendamist.
Arvan, et tollal oli Ees^
tis olemas kaks äurüjõul töötavat
kopp-lint süvendajat ja et üks neist
oli sõjaajal põhja lastud Pärnu
sadamas Vallikraavi suus. Sellest
tingituna tulid Tallinnast ühel päeval
pärnusse kaks suurt ujuvat
kraanat ja algas sadama põhjast
uputatud süvendaj a ülestõstmine,
ülestõstetud süvendaja juures äigas
kibe-kiire töö selle töökorda sead-
Raudbetoonsüd üle jõe, mis ehitati aastail 1934-38
iniseks. Remondiga jõuti jõudsasti
edasi ja suve lõpul algas muulide
vahe ja sadama süvendamine. Põhjast
väljatõstetud sejte asetati praamidesse
jä viidi veolaevaga ~Audru-poolse
muuli taha. Süvendustööde
lõpul oli sadam laevadele kasuta-
; miskõlbulik jä algas Pärnu sadama
kui metsa eksportsadama pidev te-
: gevus. Sadarria süvehdamise ajal
korrastati ka kahte vananenud sadamakaid.
See oli rohkem ajutine
parandus, kuna oli tulevikukavas
nende täielik uuendamine.
; 20-ndate aastate - alul algas Pärnu
jõe suudmeala kallastel intensiivne
auru jõul töötavate saeveski-
: te ehitamine, sest jõuti arusaamisele,
et maj anduse ülesehitajaks võis
saada meie metsatööstus, kuna
puidumaterj ali järele • oli peale sõj a-aastaid
Euroopas suur nõudmine.
Uued saeveskid olid oma ehituselt
lihtsad baräkkehitused, võiks öelda
ajutist laadi, nagu see hiljem ka
selgus. Koos saeveskitega prooviti
ellu äratada laevaehituse tööstust
(,,Lennuk"),'kuid sellest ei saanud
midagi nime väärilist.
ei
levast
VABAE
'4
ii
ä
I I
il
^1
Tõnw Toj
• TOOl
Toroni
INSl
1482
(Bat
Telefon
Sbseseadc
dnsed dl
Lits
isuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiini
ISONAm
PAI
IkÜlDHitiislaii
31
T«
liiKiHiiiniiiiiiiiiiil
oaxi
VAIPA
PUI
SEINAST-S]
ERIKLOl
VABi
TCMMEI
avatu(
reedel
Tdefonid:!
KUUl
VABi
on tasuv I
1:
Kuiric
üks toll
esiküljel
Kuulutusi
nädala esil
esmasp. hoj
nädala teise
map. hor
teü
Väljas
Leida Mar|
Postiaadref
9 Parravai
WillowdiU
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 25, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-07-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850725 |
Description
| Title | 1985-07-25-06 |
| OCR text | VABA EESIIJU^B neljapäeval, 25. juulil 1985 ~ Thursday» July 25,198S Nr. 5@ atcek Enn Nr. 56 laiipäevalj: 20, Jeiilil ko Eesti Õngitsejate- ja Jahimeeste Elubi oma J|UUgl karikavõistlais® Roya! BeacM ja mdiaamlask saare vahelise! järvealaL' Võistlus, millest, osa võttis 31 võistlejat algas hommikul kell 8 ja lõppes keskpäeval, oli väga saagirohke, ning järvesügavusest meelitati .lanti otsa tervelt 56 havi ja hulgaliselt basse ,ja ahvenaid. Kuna need kalad ei kuulunud võistluska-lade hulka, siis neid ka keegi ei lugenud ega kaalunud. Võistluspäeva hommik oli selge, vaikne ja soe, mis meelitas kala-sportlasi võistlusretkele'. Kogu võistluse kestel paistis päike palavalt ja „kiskus" vägisi higi särgi alla. Oli mõnus, kui mõni tuulehoog juhtus puhuma, mis andis kõrbema kippuvale kehale jahutust. I Võistluseks lasti paadid järve. Virginia rannast, mõned jalamehed said kohad Royal Beach'is elavate klubiliikmete paatidele. Peale võistlust koguneti seltsi auliikme F. Aadli avarale õuele, kus itoimus kalade kontrollimine ja kaalumine. ^ ' ; Seekord pidi sellest toimsngust klubi populaarne esimees Riko korrakoha!selt eemale hoidma, sest tema • kotis paistis olevat priske purikais, mis kuulaas vÕist-luskalade hialka. ^Kaalumisel selgus, et ta oli oma pikaajalise klubi juhtimise/ajal esimest korda haruldase õnne osaliseks saanud ja esimesele kohale jõudnud, tema havi kaalus 6 kg ja 8 g omades ränd- ja individuaal-auhinna. 2. koht E. Liigand ja 3.. hr. Koppel. Mõlemad said klubi poolt väljapandud auhinnad. Kui kalad kaalutud ja auhinnad väljajagatud, hakati — suure töö; ja vaeva järele klubi varahoidja A. Lukk'i poolt kuumendatud viini-vorstidega nälga kustutama ja jahimeeste joogiga kuumust kehast välja jahutama. • J . S-g5 ILMUS AARAND ROOSI nafion un Ajalooline ülevaade, iseseisev Eeisti, n maailiiiasöda, N. Lödo okupatsaoon, eeJstlased paguluses, diplomaatiline staatus. Suurepäraselt kokkuvõtlik teos eestlastest ja nende püüdlustest täiendatud rohkete fotodega, mis sobiv võõrastele tutvustama seks.".961k. • Himd $5.00 pluss saatekula 70 ceifita^^^^^^ Saadaval „VABA EESTLASE** taÜtuscfl) TOETAOI POLIITVANGE ¥aba Eestime talltfflsts on s a o ^ Eesti vastupanuliikiim^ krooofiud 1 Jäk II kiUdc» ükrfkköite hind Mart Nikkse ]a Jfüri Kuke mŠIeatistMo nSi$ika kes d alistmind** Queen's Park Grand Prbc toimub pühapäeval, 28. juulil. Võistlusest võtab osa 200 jalgratturi hulgas Steve Bauer, Hugh Walton ja kuuldavasti ka N. Liidu mees^ kond. / Möödunud aastal vaatas võistlust pealf üle 20.000 inimese. Põikread: 1. Oli hiljuti, 7. Vaeslaps, 9. Avastaja, 10. Järv — itaalia keeles, 11. Mees, ^kes omal ajal sai kuulsaks üle Soome lahe ujumisega, 12. Suure Sõnaraamatu autor, 13. Kalendrikuu, 15. Osa korterist, 16. Eesti maakond, 19. Tuntud maailmarändur 17. saj an-dil, on jäädvustanud oma kirjeldustes ja piltides ka Eestit, 21. Eesti operetitäht lähemas minevikus, 23. Mart Nikhiee fa Jüri Kuke 34 marki ppogi^Si poog Mart NiUase kirJBÜmbrikud tema a aa Tflkats Jõekääru lastesuvekodu poolt tehti pärg^ mis anti kaasa külastavaile Seedriom noortele, et nad selle asetaksid Seedriorul asuvale monumendile. Pildil vasakult õp. T. Nõmmik, Seedrioru lastesuvekodu juhataja, Kersti Linask Jõekääru lastesuvekodu juhataja ja üleandmise puhul saa- Laupäeval, 20. juulil toimus Dundas'es maanteesõit ja pühapäeval Hamiltonis kriteerium. 150 km maanteesõidu võitis Gervais Rioux Quebecist, Teiseks tuli Alex Stieda B.Cst ja kolmandaks Mark Berger Ontariost. Võistlust alustas 120 meest, lõpetas 27. Sõita tuli 8 ringi, kus iga kord tuli ronida ligi kahe km pikkune Sy-denhami mägi. Pühapäevase kriteeriumi Hamiltonis võitis Brent Mudry Vancou-verist, teiseks tuli Mike McCloskey Ottav^ast ja kolmandaks Rioux. tesõnu Öelnud E. Ruberg. : J. Sl Islandlane Einar Vilhjalmsson viskas Zugis oda 89.42, Rootsis Borisis 91.34, viimases jäi teiseks rootslane Dag Wennlund 87.18-ga. Lühikese kestvusega, 24! Alev Võrumaal, 27. Mõiste muusikas, 28. Eesti kirjanik Rootsis, 30. Aupaiste, 31. Eessõna saksa keeles, 32. Armastab magusat. ; Püstread? 1. Koini järjestikku asuvat tähte, 2. Inetu tegu, 3. Noor mees, 4. Korravalve organ, 5. Sõna, millega algavad paljud muinasjutud, 6. Idamaine valitseja tiitel, 7. Mitte kallis, 8. Julm, toores, 13. Lennuväli, 14. Prantsuse kirjanik, NpbeH preemia laureaat^ 17. Antiikaja suurriik, 18. Koera nimi, 20. Ameerika suuremaid kajastusi, 21. Targem, ^Ž. Teeb vigu, 25. Aedvili, 26.- Suur saal, 29. Kolm ühesugust konsonanti. msi^õNAm.i24r^^^:: LAHOENDUS v: V Põikread: 1. Ookean, 6. Truman, 10. Särev, 11. Ainiti, 12. Liiter, 13; Atstedf, 14. Ujus, 16. Ette, 18,. Rõve, 19. UimastaVj 22. Juss, 241 'Tarakan, 25. Imetlus, 27. Eskoi 29. Tasakesi, 32. Sukk, 35. Avas, 36. Segi, 37. Aiimeris, 39. Vigala, 40. lüing, 41. Risti, 42. Turvas, 43;^Osiris.' Püstireadi 1. Osadus, 2. Kangur, 3. Asta, 4. Näitleja, 5. Vestlus, 7. Riik, 8. Motett, 9.' Nõrkev, 12, Lehm, 15. Sõjakas, 16. Esiteks, 171 j Tasuv, 20. Isik, 21. falav, 23. Unes, 26. Moskiito, 28. Sinelid, 29; Taavet, 30. Sangar, 31. Emn(ia, 33; Kefiir, 34, Kirgas, 37. Alla, 38: •Siis.--.- ^Nikluse, Ena Tarto, liigle Par^il/m Madisroiü^ Heiki Alioned ^ Arvo Pes^ vabastamisenöudega postkaardid saatmitekj ENSV asehaldurile Karl Vainole Talliimasw Ja NSVL ülemvaütsejale Mihhail QOTbatsho^^ Moskvasse: • Tasiita t Anlstele ISsa^ imussOT ^^^^^^^^^ Kordustrükk samahimelisest teos^, mis ümus Taüiimaš aastal 1935 Vabadusristi Vendade ÜheiKluse Keskjuhatuse vÄKjaandel. Suures formaadis, eeskujulik ta^tdmikas, nfigusas köitesr 4^5 lehekülge. Eesü Vabadusristide originaalkujutused trükis. Teos sisaldab elulood koos pütidega kõige vapramatest kangelastest ja polütikutest, kee loid iseseisva Eesti Vabariigi, saimitivÄlisinaiste ajalooliste isikut© nimed, kes rahvusvaheliselt kaasa aitasid Eesti iseseisvuse tCM OQ tegelikult Eesti iseseisvuse sKlnnilUjgu, iMIle omaiiikte Žkettatud E«tis on poliitiline kuritegu. K!riasiii$ Välis-Edsti & ^E^^^^ T^JSmlne šaaia VABA msrhAmMtrnOt BAAMAT SAADETAKSE V A U A (^TUPOSlHSA R Q ( y ^ ^ MÜÜGIL Saadaval ,„yABA EESTLASE" taMtpses Ja •kqollõlhitaitel Ma|as raamatote müügilaisaiL ^^^^^^^^^^^^^^^ Eesti liiiniiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiHiiiiniiiiiiiiiiiiiiHiiiiniiiiiiiinin miMUT Mmm 19. sajandi 70:ndad aastad olid Pärnu eksportkaubanduse ' kõrgpunktiks, sajandi lõpuaastail see langes. Pärnule oli suureks puuduseks laiarööpmelise raudtee ühenduse puudun^ine oma tagamaaga, magu see oli juba olemas Riial ja Tallinnal, kuhu nüüd ekspõrtkau-bandus suundus. Aastal 1895 ja 1896 Vene I Juurdeveoselts ehitas pärnusse kitsarööpmelise raudtee. See põhjustas eduka metsamaterjali ekspordi sadama kaudu ja ühe suurtööstuse, Waldhofi tselluloosivabriku rajamise.Suurtööstuse raja-snisega Pärnusse, tuli süvendada se- ,,Äleksei'^:.-^\^' I maailmasõda tÕi sadama tegevusele ja arengule peagi lõpu. 1915. aasta augustikuus tulid Pärnu lahte Saksa sõjalaevad ja sulgesid kaasatoodud kaubalaevadega muuli suudme, neid sinna uputades. Selle tegevuse ijuures tekkis neil kahurite dueU vene rannapata-reidega. Sellest venelases:t Pärnu linna konlandat järeldas, et sakslased kavatsevad maanduda ning ^ andis kasu Waldhofi vabriku õhkimiseks koos teiste : tööstustega. Maandumine jäi aga teostamata. Hiljem Vene valitsus puhastas muulide suudme osaliselt sinna uputatud laevadest. ,1917. aasta sügisööl tuli Pärnut ja sadamat pommitama sakslaste õhulaev Zeppelin, visates alla paarküimnend pommi. Seda asus südilt tulistama Vallikraavi suus olev vene kahuripaat, kuid tulemusteta. Mulle meenub sündmus Landes- , , wehri sõja lõpust juulikuus 1919. aastal, kui osa Eesti sõjalaevasti-i kust koost kahurpaat„Lembifuga" ja transportlaevadega tulid Päniu ' sadamasse. Nende eesmärk oli nist laevateed' 18 Jalani kurn Wald» peale võtta. 6. ja 9. jalaväepolgu hofi vabrikuni, kuna suma tulid osi, et neid viia Narva rindele. Sa-nüüd sügavalt istuvad söe- ja va- damas oli puksiiridel raskusi semaagi laevad. Samuti ehitati eral- „Lembitu" ümberpööramisega, kii-di ka Waldhofi vabriku tarbeks na selle laeva manööverdamine oli moodne sadamakai, algeline. Rahvaarvu kasvamine Pärnus 1915. aastal, kui sakslased tungi-nõudiš ka paremaid laevaühendusi sid edasi põhja poole ja olid juba teiste linnadega. Esimene teadaolev Lätis, hakkasid Pärnu sadamasse laevaühendus Pämu-Riia-Liibavl tulema pögenikupaadid Liibavi, vahel algas juulikuus 1860, lae- Vindavi ja Riia sadamaist. Sadavaks oli rataslaev ,,Würst Suvo- makapteni korraldusel ajetäti B-^^ rov". Hiljem pidasid laevaühendust ridastikku Vallikraavi, vslve alla, H.D. Schmidt'! firma kaks ratas- kus põgenikud alul ka e'asid. Hü-aurikut, millele varsti järgnesid jem nad lahkusid ja paadid j^'*'^ moodsad reisiaurikud „Wasa" ja esialgu kohale. Vabadussõja ajal need paadid olid meie noorusele soomuse tegemise kohtadeks, kust saadi kompasse, binokleid, laternaid, toiduriistu jne.; vanemas eas valvurid polnud suutelised noorust takistama. Sõjaaaistatel oli sadama tegevus-peaaegu soikus, väljaarvatud küttepuude purjekad ja laadapäevade Icülalised. Sadama rajoonis asusid sellal vanades aitades vene sõjaväe varus-tuslaod, niida kaunis vähe valvati ja meelitas juurde meie ijooruse. Seal leidus gaasitorbikuid, pioneer-labidaid, seljakotte, sööginõusid jne., aga poistel oli suurem huvi suurtükirohu ja nätske lõhkeaine vastu, mille abil sai pauku teha ja suss^ssi laadida. Gaasitorbikute äärekummidest sai aga tehtud nn. ragulkasid, mille laskemoonaks kasutati haavleid ja kive. Kui Vabadussõda oli võidetud ja algas normaalne riiklik elu, algas pärnu sadama suhtes uus aja-. järk, sest Pärnust pidi saama puu-mäterjaU eksportsadam. Kõigepealt tuli puhastada Pärnu laht ja sadama 'suu ankurdatud ja lahtistest ujuvatest meremiinidest. Selleks tuli Pärnu sadamasse mereväe miinitraalerite üksus j kes terve suve ja sügise töötasid. Aastate jooksul oli muulide vahe ja sadam muutunud tublisti madalamaks |a vajasid süvendamist. Arvan, et tollal oli Ees^ tis olemas kaks äurüjõul töötavat kopp-lint süvendajat ja et üks neist oli sõjaajal põhja lastud Pärnu sadamas Vallikraavi suus. Sellest tingituna tulid Tallinnast ühel päeval pärnusse kaks suurt ujuvat kraanat ja algas sadama põhjast uputatud süvendaj a ülestõstmine, ülestõstetud süvendaja juures äigas kibe-kiire töö selle töökorda sead- Raudbetoonsüd üle jõe, mis ehitati aastail 1934-38 iniseks. Remondiga jõuti jõudsasti edasi ja suve lõpul algas muulide vahe ja sadama süvendamine. Põhjast väljatõstetud sejte asetati praamidesse jä viidi veolaevaga ~Audru-poolse muuli taha. Süvendustööde lõpul oli sadam laevadele kasuta- ; miskõlbulik jä algas Pärnu sadama kui metsa eksportsadama pidev te- : gevus. Sadarria süvehdamise ajal korrastati ka kahte vananenud sadamakaid. See oli rohkem ajutine parandus, kuna oli tulevikukavas nende täielik uuendamine. ; 20-ndate aastate - alul algas Pärnu jõe suudmeala kallastel intensiivne auru jõul töötavate saeveski- : te ehitamine, sest jõuti arusaamisele, et maj anduse ülesehitajaks võis saada meie metsatööstus, kuna puidumaterj ali järele • oli peale sõj a-aastaid Euroopas suur nõudmine. Uued saeveskid olid oma ehituselt lihtsad baräkkehitused, võiks öelda ajutist laadi, nagu see hiljem ka selgus. Koos saeveskitega prooviti ellu äratada laevaehituse tööstust (,,Lennuk"),'kuid sellest ei saanud midagi nime väärilist. ei levast VABAE '4 ii ä I I il ^1 Tõnw Toj • TOOl Toroni INSl 1482 (Bat Telefon Sbseseadc dnsed dl Lits isuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiini ISONAm PAI IkÜlDHitiislaii 31 T« liiKiHiiiniiiiiiiiiiil oaxi VAIPA PUI SEINAST-S] ERIKLOl VABi TCMMEI avatu( reedel Tdefonid:! KUUl VABi on tasuv I 1: Kuiric üks toll esiküljel Kuulutusi nädala esil esmasp. hoj nädala teise map. hor teü Väljas Leida Mar| Postiaadref 9 Parravai WillowdiU |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-25-06
