1987-01-08-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
987 . 2 Nr. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 8. jaanuaril 1987 - Thursday, January 8, 1987 Lk. 5
V
.Uv
anus
äägi
va-va-be-en-na
est
pis
> en-
^gid
lõpu
jan-uuri
ei
line
aga
ud-tes,
Igus
e.
ika-
Tigi
aa-at-vad
on
ja
alles^
ust
Muudatusi hüvituste ja
pensionide lisandeis
Tervishoiu ja hoolekande minister
Jake Epp'i poolt ajakirjandusele
antud informatsiooni kohaselt
on uuest aastast alates oodata
mitmeid kõrgendus] h/wituste-õiguslikele,
Vanaduskindlustuse pensioni
(Oid Age Security Pension) määraks
alates jaanuarikuust on
$297,37 kuus, senise $294,43
asemel.
Garanteeritud sissetuleku lisaraha
(Guaranteed Income Supple-ment)
ülemmääraks alates jaanuarikuust
üksikisikule või abielulisele,
kelle abikaasa ei saa vanaduskindlustuse
pensioni või abikaasa
abiraha, on,$353,41 kuus,
senise $349,91 asemel. Abielulis-tele
pensionäridele on uueks
ülemmääraks kuus $230,17. seni-
"se $227,89 asemel'.
Abikaasa abiraha (Spouse's
Allowance) uueks ülemmääraks
on $527,54 kuus, senise $522,32
asemel. Leskedele on selle ülemmääraks
$582,42, senise $576,66
asemel.
Kõigi nende kolme hüvituse
ülemmäära kohandatakse vastavalt
elukalliduse indeksile iga
kolme kuu järelgi, s.o. järgmist
tõusu võib oodata alates aprillikuust.
Ministri poolt teatati samaaegselt
muudatustest Kanada pen-sionplaani
(Canada Pension Plan)
sätetes. Tavaliselt maksti seni
pensioni alates 65. eluaastast. See
muudatus hõlmab invaliidsuse
pensione ja varemat pensionile
mineku võimalust.
Kanada pensionplaani kontri-butsioonide
määraks oli seni pensioni
alla kuuluvast sissetulekust
3,6%, millest pool peeti kinni töövõtja
palgast ja samavõrdne osa
maksti tööandja poolt. Kontri-butsioonide
ülemmääraks 1987.
Jaasta on $889.20, eelmise aasta
$838,80 asemel.
r-a—
n
veel praegugi inflatsiooniga. Inflatsiooni
pidurdamiseks prooviti
Põhja-Ameerikas ära kõik siiani
teadaolevad meetodid, kuid ilma
märkimisväärsete tulemusteta.
Kolmanda punktina tuleb siinjuures
toonitada ülemaailmset
tööpuudust, mis varem omastatud
tõekspidamise arvel oleks pidanud
mõjutama sissetulekuid! Seda aga
ei juhtunud. Kannatajaks pooleks
oli jällegi firma profiit. Nende
kolme teguri omavaheline kombinatsioon
lõi täiesti uue olukorra
tänapäeva majandusesV mida defineeritakse
kui ,,stagflation", st.,
inflatsioon koos tööpuudusega.
VILMASE KRIISI
TAGAPÕHJAD
Nagu ' kõik eelmised majanduskriisid
nii ka 1982 aastal meid
tabanud kriis sai alguse sellest, et
erineva majanduspoliitikaga töötavad
riigid ei olnud võimelised
saavutama kokkulepet selle üle,
milliseid abinõusid tuleks tarvitusele
võtta inflatsiooni vastu võitlemiseks.
Arvati, et koos produktsiooni
kasvuga lahenevad teised
probleemid iseendast.
Analüüs näitabv et see ennenägematu
peale-sõjaaegne elustandardi
tõus oli ainult selle tõttu või-
(Järglk. 5) ip
M
(Algus lk. 4)
malik, et Ameerika Ühendriigid
olid suutnud endale maailmas ülivõimsa
positsiooni kindlustada,
nii sõjaliselt kui ka majanduslikult,
luues uue rahandus-süsteemi
jä kontrollides seda selliselt, et
Ameerika dollar ja kuld eksisteerisid
kõrvuti kui reserv-summad.
See andis võimaluse Lääne töös-tusriikidele
osta toormaterjale
soodsate hindadega. Sellega
eemaldati omavaheline võistlus
toormaterjali-turgudel ja majanduspoliitika
suunati elanikkonna
elustandardi tõstmiseks.
Saksamaa ja Jaapan kui sõja
kaotajad ja selletõttu kõrvaldatud
maailma poliitiliselt areenilt, asu- .
sid täie energiaga oma majanduselu
ülesehitamisele. Tulemused
rääkisid iseenda eest ning peagi
oli ameeriklastele selge, et on tegemist
ülitugeva konkurentsiga.
Lisaks sellele muutusid jõukaks
ka need nn. Kolmanda Maailma
riigid, kelle toormaterjal on
sõjalise tähtsusega
Lääneriikidele, nagu seda on õli
Araabia riikidest.
(Ameerika positsioon maailmas
kannatas ka selle tõttu, et endised
eurooplaste asumaad Kagu-Aasias
hakkasid taotlema poliitilist iseseisvust.
Kes kontrollis seda ala,
võis avaldada ka tugevat poliitilist
mõju teistele Vaikse Ookeani
ääres asuvatele riikidele.
Kapitalisdikkute tööstusriikide
majanduslik edukus, kommunistlikult
häälestatud riikide sõjalise
võimu kasvamine ja selle ekspor-teerimine
üle terve, maailma ning
^ Aafrikas ja Lähis-Idas asuvate riikide
tähtsuse tõus kutsusid esile
pue rahareformi ajastu. Selles
iiüsteemis oli Ameerika osatähtsus
juba palju väiksem ja ta oli sunnitud
võistlema seal, kus ta tööstus
• oli siiani olnud monopolistlikus
positsioonis.
Lisa-pidurina Lääne majanduse
võidukäigul mõjus olukord, et
rahvus-riikide valitsused kaotasid
täielikult kontrolli oma majandus-
1 poliitika üle. Võimul-olevad valil-j
sused olid endid sidunud suurte
lubadustega valijaskonnale, eriti
rõhutades tööpuuduse kaotamist
koos stabiilsete hindadega. Kuid
tööpuudus on alati funktsioneeri-nuÜ
kui inflatsiooni baromeeter.
Sellise lubaduse ära kasutamisele
asusid aga töölisühingud kohe.
Sellega oli alus pandud hindade ja
palkade tõusu spiraalile. Kaudselt
aitas olukorda veelgi halvendada
kapitali kuhjumine
rahvusvahelise tööstuse kätesse,
mille mõju on veel praegugi tugevalt
tunda.
Sarnane kapitali kontsentreerimine
piiras valitsuse tegevust välisvaluuta
kontrollimiseks. Kapitali
liikumine lühiajaliste laenude
näol ühest riigist teise jättis väh6
võimalusi pikaajalise tööstuspoliitika
rajamiseks. Selle all kannatasid
tunduvah vanad ja hästi tuntud
rahanduskeskused nagu seda on
Londan ja New York, sest need
asuvad tuhandeid kilomeetreid
eemal tööstuse keskustest Jaapanis,
Lõuna-Aafrikas ja Koreas.
Kerkisid üles uued rahanduskes-ku.^
id Tokios, Singapuris ja
Hongkongis. Erinevad majanduslikud
ja poliitilised tõekspidamised
erinevate süsteemiga riikides
polnud enam määravaks teguriks
sise- ja väliskaubanduse kui ka
panganduspoliitika kooskõlastamisel.
Rahvusvaheliste firmade
ainsaks huviks on suurima kasumi
laotlertiine.
Niikaua kui valitsused operee-
Juubelisünnipäev Peetri kirikus. Vasakult pr. Maret Lepik, Helgi Lõugas, A.
praost E. Lepik, ülempreester E. Ruus; antakse, üle lilled ja ümbrik.
Kiri OUawad
9
Kaisa Randpere vabastamiseks
maailma-surve avaldamine koos
lugematute kirjade saatmisega
Gorbatshovile N. Liitu toimus
mitmelt mandrilt kahe aasta kestel.
Kahtlemata kõige mõjukamad
olid vabastamise üleskutsed välisriikide
valitsustelt, välisministeeriumidelt
ja rohketelt parla-mendi-
liikmetelt.
Kanada parlamendiliikmetest
selles tegevuses oli üks väljapaistvamatest
John M. Oostrom
— Willowdale valimisringkonnast.
Kui Leila ja Valdo Randpered
käisid märtsikuul Ottawas,
rivad tasakaalustamata eelarvetega,
pole lootagi, et saaks
tagastatud hindade stabiilsus
kooskõlas palkadega. Saamata
jäänud sissetuleku katteks laenab
valitsus esimesena erasektori
käest. Selline samm sunnib firmasid
piirama toodangut. Kui seda ei
juhtu, siis on valitsus sunnitud
suurendama käibeloleva rahasumma
suurust, mis omakorda annab
võimaluse laiendada krediiti riigi
majanduselus. Mida kaugemale
sarnasel protsessil lastakse minna,
seda hävitavamaks ta muutub firmadele,
pankadele ja elanikkonnale.
Kui aga riik: võtab midagi
ette krediidi piiramiseks, siis firmad
reageerivad sellele toodangu
vähendamisega ja selle tulemusena
kasvab töötatööliste armee. Poliitilistel
põhjustel on valitsused
olnud sunnitud tegema uusi laenusid
nii Ameerikas kui ka Kanadas.
Kuid sellega vähendatakse erasektori
ostujõu võimet ning samaaegselt
käib sellega kaasas sissetuleku
ebaühtlane jaotamine, sest
inflatsioon soodustab spekuleerimist.
Kokku võttes: Vabakaubandus
nende kahe maa vahel ei ole mitte
üksnes kasulik Kanadale vaid
sama-aegselt ka Ameerika Ühendriikidele:
Kanada poliitiline stabiilsus
ja rohkte toormaterjalide
tagavarad on need tegurid, mis on
Ameerikale vajalikud, et ta tööstus
suudaks vastu panna maailma
kaubanduslikule rünnakule tulevikus.
AAVO-KIMMEL • •
siis oli tema see, kes organiseeris
Kaisa vanematele ja nende saatjaskonnal
lühiintervjuu peaminister
Mulroney'ga, millest toodi
ära fotod mitmes ajalehes.
John Oostrom'i tegevus ei piirdunud
ainult sellega, vaid ta avaldas
üleskutse oma valimisringkonnale
kirjade kirjutamiseks
Kaisa vabastamiseks oma majapidamise*
'-voldikus. See on üks
moodus, kuidas Kanada parlamendiliige
hoiab kontakti ja informeerib
oma valimisringkonda
4 korda aastas, päevakorral olevatest
küsimustest. Tema üleskutse
sõnastus oli järgniine: ,,Kuidas
saate teie Kaisa Randpere't aidata?
Teie võite survet avaldada
Nõukogude valitsusele, kirjutades
peasekretär Gorbatshovile siin
kõrvaloleval leheküljel. Palun
postitage oma sõnum minule,
postmargist vabastatud, ette
adresseeritud kokkumurtaval
postkaardil. Meie peame kõik
töötama koodineeritult, et päästa
Nõukogede poolt pantvangina
h(j)itud laps — arvatavasti maailma
noorim poliitvang — jä tagastada
tema vanematele nende
ainukene aare".
Ta sai vastuseks üle saja postkaardi,
millised ta saatis edasi
koos kaaskirjaga N . Liidu Ottawa
suursaadikule A. Rodionovile, et
see need edasi saadaks oma pea-:
sekretärile.
John Oostrom on sündinud Hollandis
1930. a.; hariduse saanud
Hollandis ja Kanadas. Teeninud
Hollandi õhuväes ja NATO's
1950-195L a. Abiellunud 1955.
a., millest võrsusid kolm tütart.
Ta on Rotary Klubi ja ,,Columbu-se
Rüütlite*' liige. Parlamendi
alamkotta valitud 1984. a.
Oostrom on tuntud eestlastele-sõbraliku
alamkoja liikmena. Ta
on ka Balti Õhtu käeeduskomitee
liige.
. EKN abiesimees
: A L ESTATE SERVICES LTD., BROKEE
325 MOORE AVENUE, TORONTO
Tel. kontoris 424-4900
7514296
Siii&iiiiniiiiiiiiuniiiiiintiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiii8ini!9is!9
KATUSETööO
mzd ja parandaminso
Soome ehitajad
Veli Salrainen 4924351
Metro licence 2422
Annetusi
Tänuavaldus
' Südamlik tänu kõigile, ^kes mind
minu 75. sünnipäeval kingituste,
lillede ja õnnesoovidega meeles
pidasid.
Samuti tänan kaasteenijaidjuu-beli-
jumalateenistusel — ülempreester
dr. Eugen Ruusi, solist
dr. Albert Vaarti, dr. Roman
Toid, koguduse segakoori ja selle
juhti hr. Guri Raagi.
' Siiras tänu suuliselt ja kirjalikult
tervitajatele — E.A.K. Sinodile,
piiskop Karl Raudsepale
abikaasaga, aupeakonsul Ilmar
Heinsoole, Kirikufondile, dr. E.
Rüüsile ja Vancouveri kogudusele,
dr. A. Vaartile ja New Yorgi
kogudusele, Austraalia Püha
Peetri kogudusele, hr. Toivo Sillaotsale
ja Montreali usukaaslas-tele,
ametivendadele praost Andres
Taulile ja õpetaja Edgar Heinsoole,
Peetri kogudusele ja ta
esimehele hr. Andres Torgile, Toronto
Pensionäride KlubileyNevi^
, Yorgi koguduse' esimehele ja
koolivennale Herman Lahesalule,
Toronto Täienduskoolide esimehele
hr. Hans Luppile, skautyend
Egbert Rungele ja Eesti Skautide
Malevale Kanadas, Saarlaste
Ühingule ja selle esimehele Ämi
Kääridile, endisele õpilasele ja
abistamiskomitee juhatuse töökaaslasele
Robert Kreemile,
ülempreester E. Vellesole abikaasaga
ja õpetaja Alberf Roostile
abikaasaga.
Eriline koht minu tänuavalduses
ja südames langeb Toronto Eesti
Ap. -Õigeusu Kogudusele ja selle
esimehele hr. Augustin säilikule,^
kes mind mu juubelipäeval koguduse
nimel ootamatult kalli kingitusega
üllatas. Samuti tänu hr.
Aleksander Lepismaale koguduse
segakoori ja käsitööringi tervituste
ja kingituste eest. Soe tänu
Naisringiie eesotsas tema tööka
esinaise Linda Järvaltiga ja tema
tublidele abilistele suurepärase
koosviibimise ja peolaua korraldamise
eest!
Lõpuks südamlik tänu hr. Jor
hannes Järvaltile eluloolise ülevaate
eest ja kelle osaval juhtimi-\
sel kulges õhtu ametlik osa suju-
EMANUEL LEPIK
Balti Veteranide Korpus Torontos
korraldab Pühap., 18. jaan.
s.a. Daugavas Vanagi (Düüna
Kotkad) - majas, 125 Broadview
Ave. Torontos algusega kell 3 p.l.
Balti Sõprus Pärastlõuna. Kavas
dr. G. Sillins (Baltic Federation in
Canada - president) „ Viini konverents".
Kava inglise keeles.
^ Loodame kaasmalaste, eriti
noorte, rohkearvulist osavõttu.
'ääs: .tasuta.-
Ü. TAMRE
1. novembrist kuni 4. detsemb-rini
on Ülemaailmsele Eesti Va-badusfondile
annetanud suuremaid
summasid järgnevad kaas-eestlased.
"sifiiiiiiiiiiiHiiiiitiiiiHiiniiiHHmiiiiiiHinHimiiiigi
Kati ja Toomas Marleyle sündis
5. jaanuaril 1987 poeg
ALLAN HEIKI,
väike vend Taimile ja Paulile
SEINAST-SEINA J A LAHTISED
ERIK LOKBIK — 447-9834
oo
Sulev ja Elga Mihkelson
USA'st US$1000.
Arnold ja Koidula Ruubas
USA'st US$120Q.OO
Anonüümne annetus US$ SOOiOO
Annetus Korp!Ugala vilistlase
lese Ilse Musto
pärandustombust .. .US$3000.00
on Vaba-
00 itliHpilll[|g[[iiliilllllllHllii!HifH^
dusfondi laekunud US$10900.00,
tõstes sellega aastase kogusumma
$46424.86 suuruseks.
MÄIDOKARI VELJO ARENG
ase-esimees
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 8, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-01-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870108 |
Description
| Title | 1987-01-08-05 |
| OCR text | 987 . 2 Nr. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 8. jaanuaril 1987 - Thursday, January 8, 1987 Lk. 5 V .Uv anus äägi va-va-be-en-na est pis > en- ^gid lõpu jan-uuri ei line aga ud-tes, Igus e. ika- Tigi aa-at-vad on ja alles^ ust Muudatusi hüvituste ja pensionide lisandeis Tervishoiu ja hoolekande minister Jake Epp'i poolt ajakirjandusele antud informatsiooni kohaselt on uuest aastast alates oodata mitmeid kõrgendus] h/wituste-õiguslikele, Vanaduskindlustuse pensioni (Oid Age Security Pension) määraks alates jaanuarikuust on $297,37 kuus, senise $294,43 asemel. Garanteeritud sissetuleku lisaraha (Guaranteed Income Supple-ment) ülemmääraks alates jaanuarikuust üksikisikule või abielulisele, kelle abikaasa ei saa vanaduskindlustuse pensioni või abikaasa abiraha, on,$353,41 kuus, senise $349,91 asemel. Abielulis-tele pensionäridele on uueks ülemmääraks kuus $230,17. seni- "se $227,89 asemel'. Abikaasa abiraha (Spouse's Allowance) uueks ülemmääraks on $527,54 kuus, senise $522,32 asemel. Leskedele on selle ülemmääraks $582,42, senise $576,66 asemel. Kõigi nende kolme hüvituse ülemmäära kohandatakse vastavalt elukalliduse indeksile iga kolme kuu järelgi, s.o. järgmist tõusu võib oodata alates aprillikuust. Ministri poolt teatati samaaegselt muudatustest Kanada pen-sionplaani (Canada Pension Plan) sätetes. Tavaliselt maksti seni pensioni alates 65. eluaastast. See muudatus hõlmab invaliidsuse pensione ja varemat pensionile mineku võimalust. Kanada pensionplaani kontri-butsioonide määraks oli seni pensioni alla kuuluvast sissetulekust 3,6%, millest pool peeti kinni töövõtja palgast ja samavõrdne osa maksti tööandja poolt. Kontri-butsioonide ülemmääraks 1987. Jaasta on $889.20, eelmise aasta $838,80 asemel. r-a— n veel praegugi inflatsiooniga. Inflatsiooni pidurdamiseks prooviti Põhja-Ameerikas ära kõik siiani teadaolevad meetodid, kuid ilma märkimisväärsete tulemusteta. Kolmanda punktina tuleb siinjuures toonitada ülemaailmset tööpuudust, mis varem omastatud tõekspidamise arvel oleks pidanud mõjutama sissetulekuid! Seda aga ei juhtunud. Kannatajaks pooleks oli jällegi firma profiit. Nende kolme teguri omavaheline kombinatsioon lõi täiesti uue olukorra tänapäeva majandusesV mida defineeritakse kui ,,stagflation", st., inflatsioon koos tööpuudusega. VILMASE KRIISI TAGAPÕHJAD Nagu ' kõik eelmised majanduskriisid nii ka 1982 aastal meid tabanud kriis sai alguse sellest, et erineva majanduspoliitikaga töötavad riigid ei olnud võimelised saavutama kokkulepet selle üle, milliseid abinõusid tuleks tarvitusele võtta inflatsiooni vastu võitlemiseks. Arvati, et koos produktsiooni kasvuga lahenevad teised probleemid iseendast. Analüüs näitabv et see ennenägematu peale-sõjaaegne elustandardi tõus oli ainult selle tõttu või- (Järglk. 5) ip M (Algus lk. 4) malik, et Ameerika Ühendriigid olid suutnud endale maailmas ülivõimsa positsiooni kindlustada, nii sõjaliselt kui ka majanduslikult, luues uue rahandus-süsteemi jä kontrollides seda selliselt, et Ameerika dollar ja kuld eksisteerisid kõrvuti kui reserv-summad. See andis võimaluse Lääne töös-tusriikidele osta toormaterjale soodsate hindadega. Sellega eemaldati omavaheline võistlus toormaterjali-turgudel ja majanduspoliitika suunati elanikkonna elustandardi tõstmiseks. Saksamaa ja Jaapan kui sõja kaotajad ja selletõttu kõrvaldatud maailma poliitiliselt areenilt, asu- . sid täie energiaga oma majanduselu ülesehitamisele. Tulemused rääkisid iseenda eest ning peagi oli ameeriklastele selge, et on tegemist ülitugeva konkurentsiga. Lisaks sellele muutusid jõukaks ka need nn. Kolmanda Maailma riigid, kelle toormaterjal on sõjalise tähtsusega Lääneriikidele, nagu seda on õli Araabia riikidest. (Ameerika positsioon maailmas kannatas ka selle tõttu, et endised eurooplaste asumaad Kagu-Aasias hakkasid taotlema poliitilist iseseisvust. Kes kontrollis seda ala, võis avaldada ka tugevat poliitilist mõju teistele Vaikse Ookeani ääres asuvatele riikidele. Kapitalisdikkute tööstusriikide majanduslik edukus, kommunistlikult häälestatud riikide sõjalise võimu kasvamine ja selle ekspor-teerimine üle terve, maailma ning ^ Aafrikas ja Lähis-Idas asuvate riikide tähtsuse tõus kutsusid esile pue rahareformi ajastu. Selles iiüsteemis oli Ameerika osatähtsus juba palju väiksem ja ta oli sunnitud võistlema seal, kus ta tööstus • oli siiani olnud monopolistlikus positsioonis. Lisa-pidurina Lääne majanduse võidukäigul mõjus olukord, et rahvus-riikide valitsused kaotasid täielikult kontrolli oma majandus- 1 poliitika üle. Võimul-olevad valil-j sused olid endid sidunud suurte lubadustega valijaskonnale, eriti rõhutades tööpuuduse kaotamist koos stabiilsete hindadega. Kuid tööpuudus on alati funktsioneeri-nuÜ kui inflatsiooni baromeeter. Sellise lubaduse ära kasutamisele asusid aga töölisühingud kohe. Sellega oli alus pandud hindade ja palkade tõusu spiraalile. Kaudselt aitas olukorda veelgi halvendada kapitali kuhjumine rahvusvahelise tööstuse kätesse, mille mõju on veel praegugi tugevalt tunda. Sarnane kapitali kontsentreerimine piiras valitsuse tegevust välisvaluuta kontrollimiseks. Kapitali liikumine lühiajaliste laenude näol ühest riigist teise jättis väh6 võimalusi pikaajalise tööstuspoliitika rajamiseks. Selle all kannatasid tunduvah vanad ja hästi tuntud rahanduskeskused nagu seda on Londan ja New York, sest need asuvad tuhandeid kilomeetreid eemal tööstuse keskustest Jaapanis, Lõuna-Aafrikas ja Koreas. Kerkisid üles uued rahanduskes-ku.^ id Tokios, Singapuris ja Hongkongis. Erinevad majanduslikud ja poliitilised tõekspidamised erinevate süsteemiga riikides polnud enam määravaks teguriks sise- ja väliskaubanduse kui ka panganduspoliitika kooskõlastamisel. Rahvusvaheliste firmade ainsaks huviks on suurima kasumi laotlertiine. Niikaua kui valitsused operee- Juubelisünnipäev Peetri kirikus. Vasakult pr. Maret Lepik, Helgi Lõugas, A. praost E. Lepik, ülempreester E. Ruus; antakse, üle lilled ja ümbrik. Kiri OUawad 9 Kaisa Randpere vabastamiseks maailma-surve avaldamine koos lugematute kirjade saatmisega Gorbatshovile N. Liitu toimus mitmelt mandrilt kahe aasta kestel. Kahtlemata kõige mõjukamad olid vabastamise üleskutsed välisriikide valitsustelt, välisministeeriumidelt ja rohketelt parla-mendi- liikmetelt. Kanada parlamendiliikmetest selles tegevuses oli üks väljapaistvamatest John M. Oostrom — Willowdale valimisringkonnast. Kui Leila ja Valdo Randpered käisid märtsikuul Ottawas, rivad tasakaalustamata eelarvetega, pole lootagi, et saaks tagastatud hindade stabiilsus kooskõlas palkadega. Saamata jäänud sissetuleku katteks laenab valitsus esimesena erasektori käest. Selline samm sunnib firmasid piirama toodangut. Kui seda ei juhtu, siis on valitsus sunnitud suurendama käibeloleva rahasumma suurust, mis omakorda annab võimaluse laiendada krediiti riigi majanduselus. Mida kaugemale sarnasel protsessil lastakse minna, seda hävitavamaks ta muutub firmadele, pankadele ja elanikkonnale. Kui aga riik: võtab midagi ette krediidi piiramiseks, siis firmad reageerivad sellele toodangu vähendamisega ja selle tulemusena kasvab töötatööliste armee. Poliitilistel põhjustel on valitsused olnud sunnitud tegema uusi laenusid nii Ameerikas kui ka Kanadas. Kuid sellega vähendatakse erasektori ostujõu võimet ning samaaegselt käib sellega kaasas sissetuleku ebaühtlane jaotamine, sest inflatsioon soodustab spekuleerimist. Kokku võttes: Vabakaubandus nende kahe maa vahel ei ole mitte üksnes kasulik Kanadale vaid sama-aegselt ka Ameerika Ühendriikidele: Kanada poliitiline stabiilsus ja rohkte toormaterjalide tagavarad on need tegurid, mis on Ameerikale vajalikud, et ta tööstus suudaks vastu panna maailma kaubanduslikule rünnakule tulevikus. AAVO-KIMMEL • • siis oli tema see, kes organiseeris Kaisa vanematele ja nende saatjaskonnal lühiintervjuu peaminister Mulroney'ga, millest toodi ära fotod mitmes ajalehes. John Oostrom'i tegevus ei piirdunud ainult sellega, vaid ta avaldas üleskutse oma valimisringkonnale kirjade kirjutamiseks Kaisa vabastamiseks oma majapidamise* '-voldikus. See on üks moodus, kuidas Kanada parlamendiliige hoiab kontakti ja informeerib oma valimisringkonda 4 korda aastas, päevakorral olevatest küsimustest. Tema üleskutse sõnastus oli järgniine: ,,Kuidas saate teie Kaisa Randpere't aidata? Teie võite survet avaldada Nõukogude valitsusele, kirjutades peasekretär Gorbatshovile siin kõrvaloleval leheküljel. Palun postitage oma sõnum minule, postmargist vabastatud, ette adresseeritud kokkumurtaval postkaardil. Meie peame kõik töötama koodineeritult, et päästa Nõukogede poolt pantvangina h(j)itud laps — arvatavasti maailma noorim poliitvang — jä tagastada tema vanematele nende ainukene aare". Ta sai vastuseks üle saja postkaardi, millised ta saatis edasi koos kaaskirjaga N . Liidu Ottawa suursaadikule A. Rodionovile, et see need edasi saadaks oma pea-: sekretärile. John Oostrom on sündinud Hollandis 1930. a.; hariduse saanud Hollandis ja Kanadas. Teeninud Hollandi õhuväes ja NATO's 1950-195L a. Abiellunud 1955. a., millest võrsusid kolm tütart. Ta on Rotary Klubi ja ,,Columbu-se Rüütlite*' liige. Parlamendi alamkotta valitud 1984. a. Oostrom on tuntud eestlastele-sõbraliku alamkoja liikmena. Ta on ka Balti Õhtu käeeduskomitee liige. . EKN abiesimees : A L ESTATE SERVICES LTD., BROKEE 325 MOORE AVENUE, TORONTO Tel. kontoris 424-4900 7514296 Siii&iiiiniiiiiiiiuniiiiiintiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiii8ini!9is!9 KATUSETööO mzd ja parandaminso Soome ehitajad Veli Salrainen 4924351 Metro licence 2422 Annetusi Tänuavaldus ' Südamlik tänu kõigile, ^kes mind minu 75. sünnipäeval kingituste, lillede ja õnnesoovidega meeles pidasid. Samuti tänan kaasteenijaidjuu-beli- jumalateenistusel — ülempreester dr. Eugen Ruusi, solist dr. Albert Vaarti, dr. Roman Toid, koguduse segakoori ja selle juhti hr. Guri Raagi. ' Siiras tänu suuliselt ja kirjalikult tervitajatele — E.A.K. Sinodile, piiskop Karl Raudsepale abikaasaga, aupeakonsul Ilmar Heinsoole, Kirikufondile, dr. E. Rüüsile ja Vancouveri kogudusele, dr. A. Vaartile ja New Yorgi kogudusele, Austraalia Püha Peetri kogudusele, hr. Toivo Sillaotsale ja Montreali usukaaslas-tele, ametivendadele praost Andres Taulile ja õpetaja Edgar Heinsoole, Peetri kogudusele ja ta esimehele hr. Andres Torgile, Toronto Pensionäride KlubileyNevi^ , Yorgi koguduse' esimehele ja koolivennale Herman Lahesalule, Toronto Täienduskoolide esimehele hr. Hans Luppile, skautyend Egbert Rungele ja Eesti Skautide Malevale Kanadas, Saarlaste Ühingule ja selle esimehele Ämi Kääridile, endisele õpilasele ja abistamiskomitee juhatuse töökaaslasele Robert Kreemile, ülempreester E. Vellesole abikaasaga ja õpetaja Alberf Roostile abikaasaga. Eriline koht minu tänuavalduses ja südames langeb Toronto Eesti Ap. -Õigeusu Kogudusele ja selle esimehele hr. Augustin säilikule,^ kes mind mu juubelipäeval koguduse nimel ootamatult kalli kingitusega üllatas. Samuti tänu hr. Aleksander Lepismaale koguduse segakoori ja käsitööringi tervituste ja kingituste eest. Soe tänu Naisringiie eesotsas tema tööka esinaise Linda Järvaltiga ja tema tublidele abilistele suurepärase koosviibimise ja peolaua korraldamise eest! Lõpuks südamlik tänu hr. Jor hannes Järvaltile eluloolise ülevaate eest ja kelle osaval juhtimi-\ sel kulges õhtu ametlik osa suju- EMANUEL LEPIK Balti Veteranide Korpus Torontos korraldab Pühap., 18. jaan. s.a. Daugavas Vanagi (Düüna Kotkad) - majas, 125 Broadview Ave. Torontos algusega kell 3 p.l. Balti Sõprus Pärastlõuna. Kavas dr. G. Sillins (Baltic Federation in Canada - president) „ Viini konverents". Kava inglise keeles. ^ Loodame kaasmalaste, eriti noorte, rohkearvulist osavõttu. 'ääs: .tasuta.- Ü. TAMRE 1. novembrist kuni 4. detsemb-rini on Ülemaailmsele Eesti Va-badusfondile annetanud suuremaid summasid järgnevad kaas-eestlased. "sifiiiiiiiiiiiHiiiiitiiiiHiiniiiHHmiiiiiiHinHimiiiigi Kati ja Toomas Marleyle sündis 5. jaanuaril 1987 poeg ALLAN HEIKI, väike vend Taimile ja Paulile SEINAST-SEINA J A LAHTISED ERIK LOKBIK — 447-9834 oo Sulev ja Elga Mihkelson USA'st US$1000. Arnold ja Koidula Ruubas USA'st US$120Q.OO Anonüümne annetus US$ SOOiOO Annetus Korp!Ugala vilistlase lese Ilse Musto pärandustombust .. .US$3000.00 on Vaba- 00 itliHpilll[|g[[iiliilllllllHllii!HifH^ dusfondi laekunud US$10900.00, tõstes sellega aastase kogusumma $46424.86 suuruseks. MÄIDOKARI VELJO ARENG ase-esimees |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-08-05
