Vaba eestlane , December 29, 1983

              Nr. 9^
ID
ALITUSES
Hiiad Saal»>
$ kolli ^
fAT 2.— $1.—
3.— .50
18.— .70
9,— .70
5.— .70
10.— $!•—
2.— M
IM M
.50
M
.50
.50
.50
\50
.50
•70
11.—
3.50
10.--
)EL 3.—
9.—
5.—
5.—
18.—
4.-^
.T Z—
6.-
8.-
4..
20.-
.50
•50
.50
$1.-
. .50
$1^
"... 15.— .50
. 8.80 .50
.50
1.5© JO
... 2.75 .50
. 14.— .50
.. 16.20 .50
.... : 8.-. .70
. . . . 118.— $ 1 ^
.... 6.— .70
1 3 . - , $ 1 ^
19J0 .70
IS.-"—J* .70
^TA 4.— .50
HÜD 47.—
1.50, mulale i$3.—
HA. 5.75 .50
7.— .70
14.—
8.— 1.—
8.- .70
1.—
LE:
7,— .70
3.—
A
.50
5.—
c dv
.50
3,"=^ M
2.50 .50
lllllllMlliyillllllliiiiirHiiiri"^iiifiiri
jwiiMiiiiiMiiniNiiiKnwBiiKB
omavahel maha tei­se
keelt 'küll keegi sõ-lud
rääkinud ja et
|i üldse inglise keelt ei
ade suhtes võis kin-
|iiad kogu loost midagi
; tank venelastega oli
küllaltki kaugel.
bgipäev sihnnähtavalt
Ides puuvillastes kott-jiselanikud,
hiigelturba-idasid
kohne mehe jõu-fle
auto järelkäru kap-
Käis küürus mehi
3lga kinnitatud suurte
|1. Elusad kuked-kanad
tänava ääres vaname-
I oodates. Pisikestes lah-codades
valmistati vii­vu,
kandevõrke^san-
Ipvja mida kõike veel!
fkuis naised, peakatteks
igad, mis ulatusid üle
ktpoolt poole sääreni,
jas või korvides oksa-
Ipuitu ja Ä oli kütteks
|käis edasi nagu vist sa-oli
käinud.
(Järgneb)
bters Ltdo
iew Aremie, nniaB.
VPntorioM4K2R6
VABA EESILANE neljapäeval. 29. dets^^^'^ 1^83 - » Thursday, December 29,1983 Lk. 7
Juhm J&ik
INN ALLÄI^
SCUUSKNi
ADVOKAAT — NOTAE
1 I M Canadian Place, Ste.
Tel. kontoris 363-0073
kodus 360-8776
teistele ara.
Jaan mõtles tihti nendele sõaa-l
esega talitada nii hästi, et rõõm :
Vaadata, ja kõigil on hää meel.
TOOMA
B.A., B.P.E., LL.E.
Kui mõnel inimesel.on,:väga.suw, siis. mina .•'ei.-.olegi-, .enam
l)ää, siis igaüks kohe arvab, et sinust; Seepärast ša saad isegi aru.
lüli see alles võib olla tärk imme-; et minul ei ole kasulik sind õpeta-
I e; See võib õige olla kä,ktiidda. Tarkus ön nüsugune hää asi,
^ Õib juhtuda ka niivüsi, et mÖni mida ei tohi
suure pääga poiss on tark küll, kuid
ema tarkusega ei oska midagi te-l
a , teine aga, keUelpääbn palju ^^^fv^V^f^ ,
iäiksem, oskab oniatarkuseraasu-^^.^^^^^^^
nn vaike paa. Korra Jaan sai koK-ku
ühe veel targema mehega kui
Juku. See juhtus nl^^^
Nii oli meü Vanalõokese kooüs navänurgal j a see tark mees oli
iiks poiss, kel oli väga suur pää kirjakandja, kes oli nii tark, et
ja kes oli ümatu tark. See oli see- linnas polnud ühtegi kohta, kubi^
sama Juku. Vana juhani poeg Kuhi. ta ei oleks osanud müma. Jaau
Aga see teine poiss, kellest ka tu- lüüsis sellelt mehelt nõu, et kui
l5b jutt, õli Jaan Kingsepa Aadu väikese pääga hakata õige kõvasti
poeg 5'eräkene. õppima, kas võib süs juhtuda se^
dä, et pää läheks lõhki või Sünniks
1294 Qoeen
T^uronto, Ont
•9
El ole^kimagi Vanalõokese ^^^k^^ mõnd muud viga. See tark mees Aasta 1983 on möödumas kõigi oma murede Ja rõõmudega. Mõned fotojäädvustused vüvad meid olnud
1! V!f; et temal tema pUcal eluajal sündmuste juurde. Talvisel taliharjapeol tantsisid noored rahvatantsu, nagu nad läbi aasta ka mitmesu-
Juku Kuhi. Kui õpeaja ühe sõna on ka ohiud tüiti kõvu päämurdmi
Msis, siis ta kümme vastas, ja kui gi, aga pää lõhki pole läinud. See-cpeaja
küsis kümme sõna, sus ta pärast Jaangi võivat jugesti õppi-vastas
kakssada vüskümmend sõ- ^a, sest tarkus on nüsugune asi,
ra. Kui õpeäja juhtus küsima veel mis hoolitseb pääs iseenda ruumi
rohkem, siis lõpuks õpetaja läks Ju- QQ^^^ C '
luga tiUli, sest kui Juku ei jätnud^^^^^^^^^^^^^^
ema tarka seletamist järele, süs Jaan hakkas süs kõvasti õppima,
c peta ja küsis, kes on siin õpetaja,, Ja mõne aja pärast ta nägi, et sel
kas sina või mina. Unna targal mehel oli täitsa Õigus.
: Aga küll oli teadmisi sellel Ju- Kui õpetaja küsis. Jäanüt ühe sõna,
kui pääs, nii et maailm ümberrin- süs Jaan juba oskas vastata küm-
Bigdow, Hesidy, Shirer SL U©kMv! i i oU valge. Kõik imestasid, kust me või koguni üksteistkümmend
see suur tarkus taUe tuleb, aga sõna. Ja varsti k^^ et
Jaan Terakehe, väga väikese pää- Jaan õngi. peaaegu misama tark
l;a poiss, teadis rääkida, et Juku kui Juku. Hoopis mi tark veel ei
isa ostnud linnast vanakraami tu- ohmd, aga varsti võis ta jõuda jä-lult
palju raamatuid/ jahvatanud reie. ,
s.eed j a Ä ja söötnud^^^^
se 3a j l l e s t see tarlmskoA olevat j ^ ^^
b S a ^ f s ^ Ä t süö« raamatuid, aga üle ühe sm
la ei tea keegi, sest Juku__ise ut- y jõudnud. Ta tegi endale ka
les, et see Olge ei olevat, üks tei-
ANDRES OLVET
Advokaat-notasr
789 Don MIHs
Tel.- 429-3110
kodus 699-2395
Foto: Vaba Eestlane
JOHN E. SOOSAAR
181 üiisiv©ffsity Ave,, Ste.
lmmt(h Ont M 5H 3M7
Tel.
ne poiss teadis jälle rääkida, et Ju-
I:ul olevat kodus õppimismasin.
See masin olevat tehtud niivüsi, et
(ilevat pandud kokku sügisene kap-s
ategemismasm, triikraud, vüla-iTaasid
ja kaljavaadi kraan. Need
masinad
Õppimismasina, just nüsuguse, na­gu
teised lapsed rääkisid, kuid see
õppimismasin kratsis küll kõvasti
ta pääd; aga kaljavaadi kraanist
tuH suhu paljast õhku.
Sdme ftodf ma
mees
Kui õhhetus suure paju all juh- „Töoge abi! Aga ruttu!" hüüdis
tus, ei olnud seal pealtnägijaid. Jüri kaldal seisjatele ja lõi meele-
Võibolla süski see valge salliga tult rabelevale Timole vastu kõr-mees,
kes tihti kanali ääres jalu- vu. Ta rüded inuutusiä veest räs­tas.
Aga teda ei pannud hüjem kee- keks ja saaniatu Timo oli tublisti
vett neelanud. Lapsed jooksid kar­judes
ja appi hüüäes minema, Jüri
gi tähele, ta kadus otsekohe.
Asi seisis ju selles, et uues ela- ei kuulnud neid enam. Teda ümb-omhuiuted
rvaejoeol noism av asbproürmdi pülagtisdi.a lL aepi- - aammuulltt ssoogeaasseelltt 'hhaallll , hüaaiisseevv
sed mängisid kanali ääres tühjade
barakkide taga. Koht oli märg.
vesi ja betoonseinad kahel pool.
Kanali põhja aimas ta silmmi vees
osalt som. e nu..^t, seUe mad,a l,a madJ seistes, aga pehme muda ei annud
lohud kuivasid ainult südasuvel nü P^^^^*
kõvaks, et seal jalgpalU mängida Timo oU nüiid täiesti vait. Jüri
sai. Aga suurele pajule kanali kai- hoidis ühe käega tema pead üle
dal võis igasuguse ümaga otsa ro- vee ja teisega tegi ujumistõmbeid.
nida. Paju madalad, jämedad ha- Kaua ei pidanud ta nüvüsi vastu,
rud ulatusid nagu purded peaaegu Oleks vähemalt ükski lastest
isicTja^kalja^^adikraan.^^^^^^ E. S. TaienduskooUs oli osale rõhtjoones igassem seuu knad^a,ü ü^ ks nen- jäänud, mõtles ta. Vaikus tundus
inad olevat nii kavalasti kokku kiabmõu, kuidas saada targaks. k^^i: lõnuaktus ku«; lä^ti sel- ^ - M T V A pee konmavaim^ ^^^rfB
nr? lihpnriafiiri iräinirivitffl To v^ar,^ ^oorv,o+„ « H « on„ . ^ » ^«P^^^^ SCI- mkesed pikad vitsad puudutasid tmmaks. Tal cli hirm, see oli jai-rSSu^
dr ijlan nü^henn^d atud kaiakiviga. lT^ar p^a'm^ ^õh tul raamatu paa aUa ja jataha kuus õnnfiaastat eesti koo- „«u «C^eAd. ^ hua^ru^ m,.ö öda Tümi ^a.k mni sefn kui jikülnl'vžsi,"NATü«i::iAd 1m. E Sä^iS t m.'^^^^ enam ei jaksa, nüüd on kõik läbi,
Koneiemas. - põnev. mõtles ta ja karjus appi. Samal
KÕIKIDEKS
MNDLUSTUSTEKS
Foto: Vaba Eestlane Täiskasvanud möödusid
_ _ _ _ _ _ _ _ han^
harra^kesiga^paevmduaartm^^^
Bathnrst St, 4
(Bathurst-f^t. Clair)
Telefon kontoris 653-71^13 Ja
653-1
ELiKTRIiC
Hollfng 762-9190
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TAlirüS
avatud esmaspäevast
Feedeni kella 9—Sjni
tel 481-5316
Telefonid: toimetus 4 4 ^ 2 3
talitus
Kui Jaan Terakene, Kingsepa dajahitamas käis. Lapsed olid se^ j^^^^^^
laneb pää masinasse Ja ühe käe- ha pääs nm^
ga.ajab^käiakivi ringi, siis vma^iai^
kraasid käivad mööda Juku pääd, ne magamammeküt pää ära ja pa-kisuvad
rumaluse välja ja kalja- ni uuesti raamatu pää aUa. Hom-
V ladi kraani otsast jcMoksvat tarkus mücuks seegi raamat oli pääs ning
J akule suhu. Seesugune õppimis- pää paisunud suuremaks.
a ja mis seepärast võivat vahe= nurka Virna ja heitis ööseks nende «^ajastki valja, sii^^^ seaa see püha peletis sealt tu-däältäitamuidmesahdeid.^^^^^^^^"^^^^^^^^^^
ö^^^^^ küsis ta, kui mees üle sü-tuses,
et hommikul ta ärka) kõige n^?3a ainult ühe korra ja jai sus ^^^^^ ^^.^^ j»^^^^^
Juku ise ütles, et temal ei ole- targema poisina maaümas ning seisma akna juurde, sest aima juu- ^jj^g j^^j^^ ^j.^ rajooni tulnud,
vat õppimismasinat, tema ise ole- siis pole enani õppida rest läks väike riba r^^
vattark ja tema isa olevat k a tark. kõrva juurde ning sel moel Jaan
Ja kui hakkas kiitma iseennast ja" Aga hommik kujunes hoopis teis- sai Jukuga kõnelda. ^
oma tarku sugidasi, siis ei olnud suguseks.. Kui Juku ärkas, olid te- , ; ^
seUelotsa ega äärt. - mai jalad ja keha aknast väljas, /^Utle mulle, kumba sa vaM^^
^^^^ a^^ laeni täis Juku ^^^^Päält kirja voi maa paalt
Juku käis koolis koos Jaan Terar pääd. Nü suureks oH paisunud pää. "^^^sika,*' küsis Jaan Jukult,
kesega. Selle Terakese pää, nagu Juku katsus tõmmata pääd toast Mn. ;^«öif w,da«ikn va^ta^ TÜ-
^ ^ i^ba paar korda öeldud, oli väga välja, aga pää 0^^
teed ©lnm«iads§ v«l e«®78tet®s. väike, ja kui kooliõpetaja temalt et kui tuleb, süs t i ö e b Ä s maja-^^^^^^^^^^^^^
ihe spna Msis, siis tä vastas mõ- g^^^^^
Eikord ei ühtegi. Ja kui kooliõpe-
,,. silmäpügul kummardas keegi üle
betoonmüüri ja ütles täiesti Taliu-
„Nüüd ära rabele, ole päris ra-huük",
üties tuttav: hääl. „Välja
tõmmata ma teid mõlemaid ei
-jõua, ei, see mul ei õnnestu. Aga
ma kuulen, et abi tuleb."
tkja küsis tema käest palju sõnu, Juku isa oli väga mures. Ta kut- kivi päält kiri on lõokesepesa.
siis Jaani sumad läksid Mrjuks, ta sus külast meistermehed, kes pi- le käes Hpendasid. Mõnikord pea­jani
käed kokku ja mõtles, et küU^i^ lõhkuma maja Juku pää üm- „Ma e i teadnud," vastas Juku. tus ta laste jum-es^ ja rääkis nen-iõib
kooliõpetaja palju küsida. ära, aga naga meistermehed Ma arvasin, et maa päält maasi- dega. Oli rahulik ja sõbralik inime-
„ , . . u- i.' u Jüri hoidis valgest salust kinni,
See pole ^mmgi hernehirmutis ;, ^ sõlm oU seotud ja
selgitas Jun, „see on valge salh- ^^^^^^^ ^^^^^^ ^ ^
ga mees. samahästi kui päästetud. Aga Ti-
Natuke imelik paistis see mees mo? „See ei lüguta enkm, ta on
tõesti eemalt vaadates olevat: häs- surnud!" hüüdis Jüri ülespoole,
ti suur ja kõhn, kandis ta lüWkest „Seda ma ei usu", rahustas teda
ja laia tuulejakki, mis kehast vanahärra. „Vaevalt mõne minuti
eemale hoidus. Peas oli tal madal, eest nägin teid alla lendavat."
-.^^^..^ , ^f^^'^^^
ga paha asi," vastas Jaan, ,,aga tusejum^e kandis t^^ Nagu fümis nägi ta omaenda kä-siniseks
tõmbunud, külmast kan­hakkasid
Mrveste. ja haamritega kas on tõesti maasikas." ne
Aga ega Jaan seepärast olnud taguma seüm, n i f j u ^ T^-., .. koomüisena
rbõnl niisugmie pois^^^^^^^
lOleks tahtnud. Ta tahtis ka d l a t uU saata k ^ ^
tark, aga pää o l i väike. K u i Jukul le järele Imnast tohtreid, ja muid „Kumba sa='valid, kas sUla
c lid pääs tarkuse jaoks valmis tarku mehi. Need käisid kolm kor- süeda või kadaka alt karvase?"
suured ruumid, siis Jaanü polnud da ümber maja, vahtisid sisse, küsis Jaan.
lüumi sugugi. Ainult vahest kuhu- kü^^ vähegi sai, ja ütlesid:
gi prao vahele võis jääda kinni
natuke tarkusetolmu. Seda teadis »Sün peab kas lõhkuma maja
geid sõrmi märja salli ümber
^, *-a'\in'^u\lt Vkra"u'"g"^elit? *v a' 'a"drarte^sA t"u"n^d^us' ^k^la^m^ merduvat. „Teie sall^ o n pori-kusküt
kaugelt kostus vanahärra
EÜULIJTAMINE.
VABA EESTLASES
„Selle haru peale seal vee kohal hääl:
mina ei läheks*, ütles ta, ,,see on ^ .... , . .
juurest mäda." See ei kõlanud na- mu^ vaikejober! Peaasi, et
gu keeld või ähvardus. Sama tava- P^^le « ,aa mustust Sa^li
Use häälega võis ta seletada: «iJ^htne^P^^^^^^^^
.kadaka al^karvase,'. vastas Ju- ^ a i k e l h i k . ^ on m ^ ^ ^ ^ ZS^, 'S^lS
i. iele ei saanud vastu vaielda, see < • .. , ' „ , . .
— " i . J ^, • T 1-1,4. 14. ^^ ',%,x4. Av*« i , „ i pea meelemärkusele. Suur hulk mi-
„Tarka meest smust küll ei saa. pääd saab vähendada 11 viisu, et P^^^ asi, aga süla alt sile on ka- ^ ^ ^ ^ kellelegi ^'^.r^„^^'* „S Simil peaks olema hästi^^ » ' meelde. Kes argpüks olla ei taht- oma saluga pohmd enam kusagil
iiõistus, te^^^^
inieb enese raamatutest täis, nü^^^a^^^ ma arvasin, et kadaka altkar- le, et korraks vette sülitada. Jüri Kui lapsed teda uuesti kanali
Jaan mõtles hulga aega oma väi- ^^^^ öösel tühjendab pääst se- vane on tikerberimari," üties Ju- kui kõige vanem tegi algust, ja tei- ääres kohtasid, oli üm väga külm
oni tasuv
levUcu
üks toll ühel veerul
kuulutust©
tekstis
esiküljel
•IIHIIIIIK:
$4,75
$5,—
$5.50'
i yõetakis^e vastus
nädala esimesse ajalehte kuoi
emasp. hompa. kella 1 l-ni ja
nädala ^ e ajalehte kurn kol-niap.
homm. keüa
teL 4^832
kese pääga sellest, mis vahe võiks ^ . " ^ ^ ülearust." Selle ku.
iua tarkuse ja mõistuse vahel Ega
] se ta seda vahet leidnudki ja
ids isalt.
Leida Mariey 22;
Postiaadresšr
9 Pärraväno Gt.
Wmowdale,OntM2k3S8
süüdi oU. Haru nimelt pidas yastu, lendlesiä lõbusalt lumivalge
_ , ; Hää nõu oli kiili, et panna ööseks ' ' K ^ ^
Isa seletasr ..^^^ aUa tühi vaat kuid Ju- aase või sealaudast soolase?" M - Esimese shokisekundi järele pist- .... ,^ • V..;.-;
,,Tarkus oh see osa pääkraam^^ jäänud mi vä- sis^aan. sid väücsemad poisid karjuma ja • . . . . . •• . •. , '
•nida kasutatakse vähe VÕI väga ruumi, et pää aUa ei saanud .Puust punase" vastas Juku jooksid majade poole. Jüri seisi^s
larva, aga mõistus; s^^^^^^ v/^I,.„T,.„,T Vonoii Vnhpi ^^ r^^0.
nesel tarvis igal päeval ja ööl.
himesed, kel tarkus ei muutu
nõistuseks, jäävad endaga jänni."
lüma. Õige palju vähemaks.
sed ei tahtnud temast maha jääda.' ja tuuline. Paju vümased lehed
ujusid rohekashallu veel.
rast ei teadnud keegi, kes selles Aga vanahärra musta kaabu üm-
MAIJA
Kalle kirjutas suurte tähtedega
oksaharul kanali * kohal ja nägi,
„Puust punane e i ole ka ei tea kuidas Timo meeleheitükult vees
Katsuti uuesti lohkuda maja, aga kui ^lää asi, aga sealaudast soolane rabeles,
see tegi Jukule suurt valu. Tuba on seaüha," seleta^^^^ „Poiss ei oska ujuda!" hüüdis klassitahvlile:
hakkas teda juba igalt poolt pigista- „Mä airasin, et puust punane on ta ja hüppas uppujale appi. Alles KALLE ON SELLE KOOLI
ma, sest pää alla pandud ramattite õun," ütles Juku, „ja arvasm, et süs märkasid kolm kohale jäänud PARIM MUSITAJA. ^ i
hidgast tuli Järjest m^^^^ last, kui kõrged olid kanaü betoo- Noor naisõpetaja käskis Kallet
juurde. Nende rumalaks tegevate küsi- nist semad, mis üle veepinna ula- lause tahvlUt ära kustutada ja jä^
muste pääle Juk pää oli jäänud tusid. Ilma redelita ei pääsenud tis ta pealetunniks kinni. > :
Kõüc abinõud prooviti ara aga Juba n i i väikeseks, nagu oli harilh sealt keegi üles, olgu ta kes teab Kui sõbrad järgmisel hommikul
iikski ei aidanud. Juku isa'üties kult^ Ja kõiMde rõõm oU lõpmatu kui hea u^ Kallelt küsisid, kui kau^^ ta pidi
süs läbi aima pojale et kas s^^ meel kõige Jüri ujus kui kala. Ta oH suvel kmm olema, pilgutas Kalle amult
ise ei oska end aidata Kuid poeg t)arem. sest ta näsi, et tema mõis- vetelpäästmise kursuse läbi teinud, silma ja ütles: . . •
mina õpetan sindy süs siaaei^o^^^ teha midagi kuigi pääd tus kaahs rohkem kui Juku suur tema peale^^^v^^^ need — tJtlen vaid niipalju, et
mina, Ja oli terve-tuba täis, • • päa^» tarkus, mis sääl sees. ' seinad! -. • tasub reklaami teha.
Jaan tahtis ka saada targaks ja
iooli minnes küsis alati Jukult köi­est
sellest, mis kooüs parajasti
)piti. Ta tähtis jõuda ka niikauge-e,
et kui kooliõpetaja küsib ühe
sõna, siis vastata talle kaks.
Aga Juku ütle§r;':\•
misama