Vaba eestlane , January 28, 1982

              Nr. B Nr. 8 VABA EESTLANE neljapäeval, ,28. jaanuaril 1932 - Thursday January'28,1982 LL 5
I-:
ruumidessfe, vasakult A. Kit-
[rawi ja A. Parres; seisavad
feschholtzj A. Kasemets, M.
Ilusaks
ilusi
sidsid enne elanike sisselask»
Nüüd on saar osa nnmii-lõpetamine
pole saanad
st
la
eestlased on oma järelemõt-
Iga ja otsustamisega aegla°
EAK andnud viimastesse
esse ruumidesse asumiseks
usi soomlasile, et nõuete ko^
saavutada täiskapatsiteeti.
atare" administraatoriks on
'ralla, abiks Elna Kungla,
s Linda Tamm, kel on 9
Isa ja 9 pooleajaga abilist,
jäid on 2, majavalitsejaks ja
jaks M . Vabasalu, valvears-
. L Roos. Selline personal
kõigile .24-tunnise järelvalve
tamise.
et. Mihkel Keerd
IN MEMORIAIVI
Yorgi lähistel, Long Islan-iikus
7. jaanuaril kõpfes vä­is
igavikku eesti vet.-arst-nestor
Mihkel Keerd. Te-eksakümmend
neli aastat elu-ut
on olnud kui peegelpilt
kõigile ratastele vaa-jõuda
kõrgematele tähiste-iUej
tagatiseks oli kadunu,
hjejõud ja eesti talupojale
visadus.
unud 2. sept. 1887. aastal
vallas Tartumaal, oli Rannu
>nnakool selleks algallikaks,
|öeti kaasa teadusi. tulevaseks
s eluredelü. Lõpetanud Tar- . ^
|terinaar. Instituudi juures te-lud:
vet^elskerite kooli järg-
'tamine Kuramaal ja Nov-kubermangus
loomataudide
|alal. Õppinud tolleaegse au-tsema
teadlase prof. Hap-juures
piimanduse, bakterio-
Lhügieenija keemia kursus-petati
ta tsaaririigi põllutöö-eeriumi;
Konsino võivalmis-ja
loomakasvatuse ^kooli juh­iks.
Esimese maailmasõja
used viisid kadunu kaugele
kubermangu, kus töötas Se-ipoli
linna tapamaja inspekto-
Samas lõpetas keskkooli ja
õpingutega Simferoopoli üli-arstiteaduskonnas.
Need aga
lid opteerümisega kodumaa- ;
s ta asus jälle tööle Tartu
tapamaja ülevaatajana. Tun-rgema
hariduse järele soori-ituuriumi
Tartu ^htugüm-mis
ja alustas õpingutega
•ülikooli loomaarstiteadus-
Selle lõpetanud sooritas
Irandj eksamid e]>izootoloogia
hmatervishoiu gmpis. Tegut-etiarstina
lihahügieeni alal
liöna tapamajas, olles hiljem
ma asutuse direktoriks. Suur
emine kodumaalt kandis ka-
Saksamaale, kus alul raken-uu--
j*a sõrataudi tõrje tööle
'riedlandis.* Lõpetas ka' loom-
;latisvahendite kontrolli kur­ja
teostas toitainete kontrolli
ngeni eestlaste laagris. Asus
a. Ühendriikidesse, veetes
)ma vanaduspäevi.
|dunu järgnes oma abikaasale
ta "mattis maha neli kuud va-
!r. Leinama jäi majandustead-poeg
perega. Kuulunud aka-
|iliselt Korp. Frat. Tartucnsise
(konda selle auvilistlasena, te-kaasvelledele
üle mandrite
kadunust püsiv mälestus kui
kaasmaalasest, sõbralikust ja
optimistlikult meelestatud
sest.
EvS
Liiga vaene odavate
saabaste ostmiseks
Torontos Ümuv ajakiri ,jHome
l>fiiSpr/Ganada" veebruari/märtsi
numbris ümus Frank Rüsky kirju­tis
nõuannetega elamute ümberehi­tamiseks
ja sisekujunduseks. Ühel
poolel olid jaatavad, teisel poolel
õpetused mida mitte teha.
üheks nõuandeks viimastes on
ümberehituseks vajalike töömeeste
valimine. Autori ütleb, et ära pal­ka
asjaarniastajat töömeest suure­mate
tööde jaoks maja juures. On
alati parem kutsuda professionaal­ne
arhitekt jt sisekujundaja plaani­de
tegemiseks. Nendele, kes ei ta­ha
selleks raha kulutada, tutvustab
arhitekt-desainbr William Larkin
eesti,vanasõna:„Ma olen liiga vae­ne
odavate saabaste ostmiseks*'. „ ":
Kuidas satti^ arhitekti teadvus- ,^Ehatare" elanikud söögisaalis.
§e eesti vanasõna, seda pole öelr ;. • •.... • . . • . '
dud.
Pensionärid alustasid uue
tegevusaastaga
TuiukülBane fa tiheda eeskavaga Toronto
Eesti PensioBiäride Klubi faanuarikuy
Neljapäeval, 21. Jaanuaril toimns pensionäride klubi 1982. a. tege=
vuse raamides esimene koosviibimine. Vaatamata öösel sadanud lume­le,
mis tegi liikluse raskeks Ja päevasele pakasele, oli koosvübimisele
kogunenud üle paarisaja osavõtja.
Kuna klubi esiname F. Terts vii- võttu humoorikalt, lausudes, et tä-bib
Torontost ja Kanadast eemal, nane vastuvõtt siin on hoopis eri­sus
avas koosviibimise abiesinaine nev eelmistest.
Elfriede Loosberg, kes soovis kõi- Varem inimesed tulid tema Jtiuir-
Leo Virkhausi
muusikat ameerika
orkestri kavas
güe head uut aastat, lõbusat mee­leolu
ning avaldas head meelt, et
halvale' ümale vaatamata on o^\r-võtjaid
rohkesti. E. Loosberg mai­nis,
et juba aastaid on jaanuarikuu
de Ja küsisid andmeid ,.thatare*'
kohta, nüüd kus ,.Ehatare'* on
valmis, hoidutakse temast eema­le,
kartes vist, et ta tahab neid
l^ltmed mõõdupuud sõjakurite mõõtmisel sinna vüa.
Miks natsidega köostöötajaid otsitakse vaid idareikidest? - Meedia
tunnistab inimese «sSjakurjateigijaks" fuba enne koSntuprotsessI
„Laureaat helilooja tiitliga YORK (VES) — Seitsme etnilise grupi poolt kohtuministri Wüliam French Smithi nimele esi-austatuü
muusiKamees Leo Virk- ^^^^ ^^-^^^ ^^^^ ^3 ^^^^^^ ^imns aUakir jutanud isikiate vastuvõtt kohtuministri asetäitja D.
naus ei oie, vaatamata oma eale j^^^jj j^^^^ j^^it, öeldi kokkuvõttes Järgmist kohtuministeeriumSs ja kohtnates «sõjakurjategijate" Jäü-ega
tervislikule olukorrale, pannud ^^^^^^ rakendatavate meetodite ja seisukohtade suhtes:
„kasi rüppe". Kui vaim loomingu-lises
pinges väsib või kui muusa Saksa natsidega koostöötamise väljaandmine N. Liidule „Ope- inimeste mälu tuhmunud, on või-ajutiselt
selja pöörab,- kasutab ta ja selle varjamise pärast ükrainla- ratsioon Keelhaul" nimetuse all. haiikud eksimised sündmuste kir-aega
uue elukpha kultuurielu jäi- selt Fedorenkolt USA kodakondsu- Märgukirja esitajad taotlevad jeldamisel ja- kohtualuste identifit-gimiseks.
^ se äravõtmise küsimuse kohta kir- kohtuministeeriumilt sõjakurjategi- seerimisel.
Praeguses elukohas, Bryanis, Te- jutas ülemkohtu liige Blackmun: jäte ja natside koUaboratööride Näiteks esine§ Frank Waluse
xases, kubuta Massachusettist paar „Kui naturaliseerimist võidakse mõiste kindlaksmääramist. protsessis rida tunnistajaid, kelle
aastat tagasi tervislikel põhjustel tühistada aastate ja kümnete aas- Philadelphias mõisteti distrikti- seletused osutusid vaieldamatult
kolis, leidis ta eest üsna elava tate pärast, kohtuniku poolt tsiviilisikute jälita- ebaõigeks,
muusikalise tegevuse. Linn iseene- seda - otsust ainult kahtluse ja mises süüdi ukrainlasest politseinik Kogu senine protseduur süütõen-sest
ei ole' §uur, kuid seal asuvad teatavate, seni mitte avalikuks Osidach, kelle „süüks" oli, et ta duste hankimisel tuleb ümberkor-kaks
kõrgemat õppeasutust: AUeni tulnud faktide pärast, mis tühis- seisis oma kodulinna tänaval vai- raldada.
Sõjaväe Akadeemia (The AUen tamist võivad õigustada, vepostil vormiriietuses ja relvasta- „Sõjakurjategijate" jälitamisel
Military Academy) ja Töxase Põl- siis ma kardan, et kodakondsuse tult. esineb ilmne poliitiline iseloom ja
lumajanduse ja Mehaanika .Ülikool väärtuslik Õigus on ohustatud". Kas natsidele kaasaaitamine käib informatsiooni-meedia kasutamine
(Texas Agrieultural and Mechani- Ülemkohu liige Stevens kirjutas: ka Balti leegioni sõjaväelaste koh- kohtu alla antavate isikute süüdis-cal
University), mis oma persona- „Asja kirjeldavad võikad faktid te- ta, kes võitlesid N . Liidu vastu? tamiseks juba enne protsessi. Mit-liga
(professorid jt.) ja 35000-peali- kitavad, nagu seda kirjeldab koh-; Kas see käihj^a politseinike, ha- nietes ajalehtedes on ilmunud mi-se
üliõpilasperega ei jäta linna kui- tunikHolmes, omamoodi „hüdrau- lastajaõdedci raudteelaste jt. nisteeriumi eriuurimiste osakonna
tuurielule m^ju avaldamata. lise surve", mis võib moonutada kohta, kes natside okupatsiooni direktori Allan A. Ryani kirjutusi,
Kohaliku mitmekülgse muusika- mõtlemisvõime. On võimalik, et ajal olid töökohtadel, milles esineb siüüdistusi ja rünna-lise
tegevusega tutvumine viis te- minu vastuseis minu lugupeetud mjda võidakse lugeda natside rez- isikutele, kelle süü ei ole koh-da
kontakti viimati nimetatud üli- kolleegide otsusele tuleneb üle- hiimile tarvilikuks ning kasulikuks? ^"otsusega veel kindlaks tehtud,
kooli sümfooniaorkestri (Sympho- reaktsioonist sellele survele. Kuid On tähelepanuväärt, et ;,sõja-. Mr, Ryan on oma allkirjaga ajale-nic
Band) Juhi major McMuelleni- hoolimata selle faktori tunnusta^ kurjategijate" ja „natsidega koos- heartikleis väitnud, et ,,sõjakurja-ga.
Kohtumisest arenenud vastasti- misest või mittetunnustamisest ma töötajate" jälitajad suunavad oma tegijate" jälitamine olevat puudu-^
kuhe muusikaliste -talentide ja' saa- olen tugevasti veendunud," et kohus aktsioonid peamiselt Ida-Euroopast nud fol ajal kui USA-s antikom-vutuste
hindaminp tegi Leo Virk- on põhjalikult eksinud, sukeldudes pärit isikute, s.t. kommunismi vas- munismv oli moes. Nüüd seda
hausile võimalikuks oma puhkpil- teadmatu,sse, et leida apellatsioo- tu võitlejate vastu. Itaallasi, prants- enam ei olevat, s.t. antikommunis-lidele
kirjutatpd muusika tutvusta- nikohtu otsusele alust." lasi ja teisi eurooplasi, kes samuti v
miseks ülikooli ühiskonnale, kui ka Kommunismi vastu võidelnud ja töötasid koos natsidega, ei puudu- Ajakirjanduse, raadio, televisi-teistele
ameeriklastele. USA-s uue kodu leidnud isikute tata. Ilmselt on rõhk N . Liidu vas- ooni jne. teadetel on teatav mõju
Orkestrijuhi McMuelleni algatu- kodakondsus on tehtud küsitavaks tu tegutsenud isikutel. Ja N . Liidu vahekordade halvenemisel juutide
koosviibimisest osavõtt ohiudväik- Ta rääkis huvitavaid momente
sem. Ta iseloomustas olukorda hu-,,Ehatare" saamisloost ja praegu-moorikalt:
haigeid ju meie seas sest olukorrast, märkides, et valit-ei
ole, olgugi et jalad alati ei „kuu- suse kontroUid on avaldanud ehitu-le
sõna", ükskord valutab siit ja sele kütust ning^ nimetanud, et
teinekord teisest kohast, ega see-„Ehatare" on üks moodsamaid,,
siis haigus ei ole. Pisikene Viga on odavamaid ja mugavamaid puhke-ka
see, et nimed ei taha. enam häs- kodusid, see olevat muster-puhke-ti
meeles seista. Oma nimega on kodu. Ta selgitas „Ehatares" ela-kergem,
enne magama minekut m^se korda ja tingimusi, mainides
kirjuta nimi paberüe, hommikul et „Ehatare" lubati ehitada ainult
ärgates vaata paberile, siis kind- puhkekoduks,
lasti tead, mis sinu nimi on, sest Edasi mainis ta, et „Ehatare*'
seda vajad sa kõige rohkem. Poa- on Eesti Abistamiskomitee hooldu-asi
on, et vaim on terve. Hoidke sel ja jääb selleks ka edaspidi aas-päike
oma südames! takümneid, millistel põhjustel va-
Peale esinaise avasõna klubi nä- jatakse hädasti noorte abi, Nü kui
gušates sinistes kleitides naiskoor teistes eesti organisatsioünldes,
laulis P. Tammearu juhatusel ja hakkab juhtkond väsima ja vaja-klaverisaatel
viis laulu. Avalaulu- takse „vahtkonnavahetust",
na Leida P i l f i koorile loodud mot-' Klubi perenaised pakkusid kuu-to
„Laskem laulul lennata". Järg- ma kohvi rikkalike suupistetega
nesid M. Härma„Ei saa mitte vai- ja kui kohv^ joodud ning „piibii-ki
olla", A. Kapi „Mu kodune koha­ke";
P. Tammearu „Kodu linnud",
oli esiettekandel, P. Pätsi „Lepa-lind"
ja P. Tapimeveski„Tervitus
kodumaale".Ka vümane oli esiette­kandel.
jutud" aetud, ilmus lavale tun­tud
meeleolulaidja M. Niinvee
oma suure pilliga, lauldes ja end
akordionil saates mitmeid meele-olulaule
või organiseeris ühis­laule.
Koorijuht ja kisor said teenitult saades tänutäheks nööpauku valge
kauakestva aplausi. Koorijuht, nelgiõie.
kes oli «ka „Kodu lindude" autor, Vümasena toimus klubi naiskoo-sai
nööpauku valge nelgiõie ja ri" liikmete poolt loteriile valmista-
Msaks punase roosi. tud nägusate ja hinnalisic heegcl-
Kuna koorijuhi helilooja ema pr. datud, kootud ja-õmmeldud eseme-
Tammearu vübis kohvüauas, süs te võitlejatele väljajagamine,
temalegi kinnitati rinnale lille- Järgmine koosviibimine toimub
kimp. Helilooja P. Tammeveski 18. veebruarü, milline on ühtlasi
viibib haiglas, mispärast teda ei E.V. aastapäeva tähistamise koos­olnud
võimalik tänada. viibimine. i. S-gi
õpetaja Elmar Pähn tänas oma ^ ; : .
lühikeses vaimulikus kõnes Ju.m.a-orkestri
vabaõhükontsertidel on President Ronald Reagan ja . . .
mängitud Leo Virkhausi marsse, ma administratsioon kindlasü ei nud fakti, et kõne olevates Ja mformatsioom-meedias eriosa-
Möödünud aasta jõulueelse kont- taha korrata tema eelkäijate poolt maades oli kohalikel ametiisikutel konna poolt antud materjalide
serdi kavas oli tema „Talve pildid" tehtud tegusid: ' õigus kehtivate seaduste alusel te- avaldamise tõttu
(Wmter Seenes). See uuem helitöö ^^^^^ tuhandete isikute (jaapani ^^^"s^ nõukogude funkt- toimunud demonstratsioone,
päritoluga USA elanike) paiguta-mist
I(OondusIaagreisse ja 2 mil­joni
sõlaväelase-antikommunisti
põhineb Leo Virkhausi poolts loo­dud
kahele jõululaulule, nimelt
„Lumehelbed" ja „Tiliseb, tiliseb
aisakell".
Hehlooja ,ja interpreedil v'ahel
süvenenud suhted loovad eeldused le. Skmal ajal korraldab ta oma
edaspidisteks!Leo Virkhausi eesti- loomingu käsikirju ja valmistab et-sugemeliste
helitööde esitamiseks, te selle üleandmist talletamisek-s
mis omakorda virgutab heliloojat mõnes eesti arhiivis,
oma orkestrimuusika täiendamise- ^ L. Koobas
ähvardusi ja isegi vägivalla tar­vitamist
isikute vastu, keda eri­osakonna
informatsiooni põhjal
juba enne protsessi on tunmista-tud
süüdi kuritegudes.
The Ontario Finnish Resthome
Ässociation
©ntario Soome Pyhkekodyl
P.O. Box 247
Sault Ste. Marie, Ont P6A IZO
Vabad töökohad saadaval (Senior Citizens Phase H
with Gare Package):
RAAMATUPIDAJA/stenografSiSt
KOHAPEAL ELAV MMAHOIMA
KOKA ABILISED
PEAKOKK
ETTEKANDJAD
KORISTAJAD
küüditasid kohalikke elanikke?
Paljud süüdistused n.n.„sõjaku-ritegude"
protsessides on rajatud
materjalidele, ,
mis on valmistatud |a USA-Ie Selline USA elanikkonnas kodani-varatud
N. Liidu KGB poolt, kegruppide vahel vihavaenu tekita-
Need materjalid on tõenäoliselt mine on kasuks N. Liidule, ja on
võltsitud, võimalik, et sealtpoolt seda näh-nende
tunnustamine ja kasutami- tust õhutatakse,
ne ÜSA kohtutes võib tekitada ras^ Nende küsimuste arutamiseks
keid komplikatsioone USA jä N. kohtuministri asetäitja D. Lowell
Liidu vahel ka teistes küsimustes. Jenseniga kokkusaamist taotlenud
Kas kohtuministeerium on tead- etniliste organisatsioonide hulgas
lik N. Liidu KGB aktsioonidest o^i ka Eesti Rahvuskomitee,
emigrantide ja ^ka USA teiste ko- — — ——
danike vastu, infiltratsioonist, va-lekampaaniast
ja isegi mõrvadest?
Missugust usaldatavust omavad
sellised tõendusmaterjalid, et nen­dele
rajada USA õigusemõistmine?
Omaette ja tähtis küsimus on
pealtnägijate, tunnistajate -esinemi­ne
USA kohtutes. Ajajooksul on
lat, et oleme võinud avada uue le- Tuttavad Rootsis soovivad
hekülje 1982 ja nüüd peame mõtle- jjj^ AUGUST VALDMA
ma, mida sellele leheküljele kirju- ^5^^ j^^^
tada. Kas abivalmidust voi viha ja ^^^^^ södertäljes ja 1950. aastais
vaenu? Meie tahame kõik kirjuta- emigreerus Kanadasse-USA-sse.
da sõprusest, abivalmidusest ja ku- kirjutada: B. Lõbu, R.R.1, Koltsi
na meie oleme laialipiUatud üle ^ashago, Ont. LOK 2B0, Canada.
maaüma, siis süvendagu uusaasta
meie kokkuhoidu. Lõpuks ta palve­tas
kauge kodumaa eest ja luges
söögipalve.
Järgmisena kõneles Eesti Abis­tamiskomitee
Kanadas esimees 0|||(;g|@p||{t|(ek9dtl
Alfred Sepa. Ta alustas oma sõna- ' >
TORONTO — Torontos toimus
Agricola kiriku ruumes siinsete
soomlaste koosolek oma puhkeko­du
ehitaniise algatamiseks. Kiriku'
aluinisse saždi; oli kogunenud 250
Toronto
Väiksemaid
majade juures:
elekter, torud, puutööd Jne.
Helistage — J; MEIUSI 225-3283
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ^Q^ ^ ; ; - ; ^ Mest l ä h i m a l t "pooled
ja mälestusfondid on tulumaksu- ^lid pensionärid. Koosoleku orga-vabad
Suunake oma annetused ^iseerijaks oli Toronto .koguduste
noortele teistele eesti orgamsat- jiij^^^i^t moodustatud komitee,
sioonidele ^^i küsimust uurinud ja ette-
Eesti Sihtkapital Kanadas valmistanud juba möödunud ok-kaudu
tulumaksuvaba kviitungi toobrist alates. Torontos on prae-saamiseks.
—. Eesti Maja, 958 gu umbes 10.000 soomlast, neist
Broadview Ave. Toronto, Ont. pensioniealisi kuni 10% ehk 1000
" M4K 2R6 inimest, kellast 17% vajavad hoo-laste
puhkekodule soovitati nimeKs
Finnish-Canadian Senior Gentre.
OVER 50 YEARS OF GMSALES AND SERVICE
Inglise ja soome keel
isiklikud andmed
kvalifikatsioon
j soovitus iseloomu kohta
soovitus—töövõime kohta
Sooviavaldused saata eelpoolmainitud töökohtadele hiljemalt
märtsiks 1982. Puhkekodu ettenähtud avamme mais 1982.
Ave. E., Scarborough, Ont. M1S 4L9
PAUL JÜTTUS
Müük ja rentimine
.Tei: 291-5©54, kodus 423.
Chevette
Cavalier
Citation
Camaro
Malibu
Celebrity
Impala
Caprice
Monte Cario
Corvette
Omega
Cutlas
Cierra
Oldsmobile
Delta Eighty Eight
Ninety Eight
Toronodo
Chevy Trucks and Vans
vastuvõtt
26. veebruari
Kuna Vabariigi aastapäeva ak­tus
Torontos tänavu peetakse püha­päeval,
28. veebruaril, otsustas
EKN; juhatus EKN poolt-koos au-peakonsul
I. Heinsooga korraldata­va
väliskülaliste vastuvõtu pidada
Eesti Majas reedel, 26. veebruaril.
Vastuvõtule kutsutakse arvukalt
väliskülalisi ja ka eesti seltskonda
palutakse vastuvõtust arvukalt osa
võtta. Väliskülaliste vastuvõtust
osavõtmine on heaks võimaluseks
kohtumiseks Kanada poliitikatege­lastega.
Osavõtumaks eestlastele
on $20.— isikult. Vastuvõtust osa­võttu
tuleb registreerida EKN bü­roos,
tel. 465-2219, kuni esmaspäe­va,
22, veebruarini.
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
L LATER & CO.
Ltd.
"INSURANOE"
1482 Bathnrst St.» 4 kord
(Bathurst-St. Clair)
Telefon kontoris 6S3-781S )s
(53-T8U
VAIPADE &.MööBy
PUHASTUS
auruga „steamcleaning"
HEL. ERIK LOKBIK 447-98.'54