1982-01-28-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 8 VABA EESTLANE neljapäeval, 28. jaanuaril 1982 _ Thursday January 28, 1982 Lk. 3
aeaaattm
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
ja 31. jaan.
^ dr. M. Leesme^nltj-teL 481.<5834
<5. ja 7. veebr.
dr. R. Pahapill, tel. 921-7777
^isurance
Agency
KiNPLÜSTüSiD
23 WEl^f MORE Dr., Süite 268
Resdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
(Algus lk. 2)
^ses avalikkuses |a juriidilistes
ringkondades roh|ceni tähelepanu
kui ühele^ teisele mõrvarile Ka-iiiada'
kriminaalajaloos. Olsoni
„saavutused^' on tõesti suured ja
märkimisväärsed — ta mõrvas
Briti Koihmibiaš kõige julmemal
kombel 11 alaealist last ning saavutas
lõpuks provintsis politsei-ülesandeid
tältvsi ratsapolitseiga
(RCMP) kokkuleppe, mille põhjal
tema perekonnale maksetakse
100.000 dollarit kui ta politseile
kätte näitab oma f>hvrito matuse^
paigad.
Nagu sellest pentsikust tehingust
võib järeldada, ei olnud Olson tavaline
kurjategija vaid läbi ja lõhki
rafineeritud mõrvar, kes oskas
endale oma julkade ja ebainimlike
tapatalgutega ka raha teha. Tema
fa politseivõimude vaheline kokkulepe
0^ tekitanud Kanadas suure
meelepah^tormi ning sellist kokkulepet
mõrvariga peetakse ebamo-malseks
ja pretsedendiks teistele
samalaadsetele tehingutele^
Kahjuks peame konstateerima,
et Olsoniga sõlmitud kokkulepe ei
ole esimene sellelaadiline leping
kurjategija ja politseivõimude vahel.
Need kuuluvad Kanada jurisdiktsiooni
juurde ning tehingud
tunnistusse saamiseks tasu eest/või
kaas§üüdlasele kergenduse garanteerimiseks,
on üsna tavalised. See
on loomulikult tea^d määral igasuguse
loogika vastane ning aitab
isegi kaasa kuritegevuse soodustamisele,
kuid seaduste alusel pn politsei-
ja kohtuvõimudele antud siin
võrdlemisi vabad käed.
Kuid Olsoiii looga on seotud
veel teisi probleeme, mis ei lase
paista politseivõimusid ja Kanada
õigussüsteemi KÕIge paremas valguses.
Seni on veel lahendamata
küsimus, miks lasti Olsonil veel
vabalt ringi jalutada ja omale uusi
ohvreid välja valida kui ta oli juba
kahtlusalune ning oli politseile
tuntud vana retadivistina ja
vanglaelanikuna? Ja kuidas on
Sood selle rahaga, mis Olson laskis
osavalt oma advokaadil maksta
vastavasse trust fondi? Summa
suurus on 90.000 dollarit ja seda
tahetakse kasutada Olsoni alaealise
pbja üleskasvatamiseks igakuiste
osamaksudega. Kas õn see mõeldud
nii, öt mõrvaohvrite haudade
näitamise eest saadud rahadega hakatakse
mõrvari poega üles kasvatama?
Rjlis ütleb Olsoni poeg kui
ta täisealiseks saab ja ta nende,
rahade „õiget väärtust" hakkab
taipama? Kas Olsoni abikaasal ei
oleks õigem kui ta selle summa
vastuvõtmisest loobuks ja omapärase
„hauaraha" politseivõimudele
tagasi annaks? la kas ei oleks juba
saabunud aeg, et Kanada läheks
tagasi surmanuhtluse juurde
ja saadaks Olsoni; taolised mehed
kaaki, selle aseijael et ta ülevalpidamiseks
ja elu kaitsemiseks teiste
vangide kallaletungide vastu
veel sadu tuhandeid või isegi miljoneid
dollareid kulutada?
JLiistakad läänlased oma peoõhtut kavandamas. Pildil vasakult Läänlaste Seltsi esimees R.Marley, Leida
Marley, Ervin • Aleve, Paul Kalju, Benita Kalju, Mihkel Nurming Ja Maimu Usim. . Foto: Maimu Usin
Läänlaste lustakas laupäevaõhtu
Marley vestleb läänlaste organisatsiooni tegevusest
Kaks aastat tagasi toimus Torontos esimene läänlaste kokkutulek, mis tõi Tartu Collegelsse kokku
kuni 230 peolist. Need veetsid meeleolulise õhtu ja avaldasid lootust, et selline läänemaise õhkkonnaga
koosvübimine võiks tulevikus korduda. Läänlaste organiseerimisel on ^mootoriks** olnud Roman Marley,
küU Läänlaste Seltsi esimehena, Killamängude puhul Lääne maavanemana. Nüiid ta amabki informatsiooni
eelseisvast üritusest, ametliku nimega II Lustakast Läänlaste Laupäevaõhtust.
Läänlaste Seltsi organiseerimise
tingis vajadus Läänemaa osa täita
I Killamängudel 1979. Sevia vajadust
asutigi täitma ja 21. veebruaril
1978 toimus asutamise • koosi
olek, kus otsustati onia organisat
siooni loomine, millele võeti nimeks
Läänlaste Selts ja alustati eeltöödega
KiUamängude Ijääncraaa kujundamisele.
R. Marley ütleb, et läänlaste 1 oli
kerge organiseeruda, kuna mitmel
maakonnal olid juba oma seltsid
või ühingud olemas ja aktiivselt
töötamas,
näidates et maakondliku ilmega
organisatsioonidel on oma koht
siinses ühiskonnas, kuna see.
seob inimesi, kelle juured on pärit
kodumaal samast pürkonnasi.
I Killamängudel aga ilmnes erilise
selgusega maakondliku omapära
esitamisel selle tähtsus sealt päri-nevaile
inimestele, aga ka nende
noortele, mis vdis nende vanemate
kultuurikolde juurd^.
Pärast Külamängudest osavõttu
ja kaasatöötamist Killamängude
organisatsioonilise vormi tööle,
jätkus aega ning tahet ka oma
koosviibimise korraldamiseks. Esimene
koosviibimine toimus 1980 ja
õnnestus hästi. Mindi mõttes ja
rahvatantsudega kodukohta ning
vesteldes kandusid mõtted noorus
mälestuste radadele.
R. Marley seletab, et Tovotitos
asub palju rohkem läänlasi kui on
organiseerunud seltsi ümber, isegi
Haapsalu koolides käinuid leidub
rohkem. Aga teadmine läänlaste
omast organisatsioonist on alati
heakskiitu leidnud.
II Külamängudel esiiiesid läänlased
oma Läänemaaga,
kus olid G.Kelemiti maalid
Haapsalu lossivaremeist ja lossikiriku
kõrvalosa Haapsalu valge
daamiga.
Ka need toredad valged kajakad,
mis hõljusid Tartu College'i laes,
olid G. Kelemiti tehtud. Ta on alati
abiks olnud dekoratsioonide valmistamisel,
olles Pallase kooli lõpetanuna
ohiud hiljem Haapsalus
joonistusõpetajaks:
Ja R. Marley jõuabki eesoleva
ürituse juurde, öeldes et G. Kele-mit
on lubanud dekoreerida seekordki
peoruume, Eesti Maja suurt
saali uue läänlaste kokkutuleku pu-.
hui. Küllap jälle on õhus valgeid
kajakaid mälestusena kodurannast
Kokkutulek toimub laupäeval, 27.
veebruaril Eesti Vabariigi aktusega
vahetus naabruses, mis lään-lastegi
peopäevale mõneti ilmet au-nab.
kavaline osa on aga otse.har
rukprdne,
laulma tuleb tõeline lääne Ä u
Lilian Treiberg, kes praegu elab
küll Kalifornias, aga on oma kw-nagüse
kontserdiga ja heliplaatidega
Toronto eestlastele ammu-gi
tuttav.
Teda saadab Torontos tuntud Rene
Ufer, kes omal ajab täitis Kara-vanipidustuste
Tallinna kava.- Nii
võiks: eelseisvat üritust, nimetada
isegi kontsert-peoks, kuna Lilian
esitab hea valiku bma rohkest re-petuaarist,
olles meüe tõeiiseks
Valgeks Daamiks sel õhtuL
Kuivõrd tore on läänlaste kokkukuuluvustunne,
annab R. Marley
näite, et peol korraldatavale loteriile
on üks Rootsist, teine Uus-
Meremaalt ja kolmas Baltimorest
juba teele pannud esemeid võitudeks,
et olla ka ise kuidagi kaasas
kodumaakonna inimestega.:
R. Marley lõpetab kokkuvõttega,
et ülejäänud osa on seltskondlik,
nagu alati, kus V. Gustavsoni orkestrilt
on tantsutaktid.
Ta tahab öelda aga juba ette kõigile
tere tulemast, mi läänlastele,
aga samavõrd ka teiste maakon»
iade inimestele. -
Esmajärgulised tiikpnurinöõra
OTSE VABRIKUST
Ä. Jensen & Son Limited
25 LE PAGE COURT
Telefon 636-9811
Võistlustöö eesti
Auhinnad 500 ja 250 dollarit
Montrealis asuvate eesti akadeemiliste intiimorg-ide poolt kuulutata
välja ülikooli aastapäeva aktusel 6. dets. järjekorras 24. yõlsÜostöS
eesti üliõpilastele ülemaailmses ulatuses, et edendada meie haritlast®
järelkasvu teaduslikku ainekäsitlust emakeeles.
ILMAR HEINSOO
SNSURANCi
Eesti Majas
BroadvieW Avenue, ruum
Toronto, Ontario M4K IM
Telef(^n 461-0764
Auhinnatööde teemadeks on: 1.
Tartu Ülikooli osatähtsus eesti kultuuri
arengus; 2. Erialaline uurimus
vabal ainevalikuL
Tööde pikkus soovitavalt mitte
alla 30 kvartlehekülje masinakirjas,
kaasa arvatud sissejuhatus,
kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse
loetelu.
Auhindadeks on: I — 500 dollarit
ja n — 250 dollarit. Võistlusest
osa võtma on teretulnud
V need immatrikuleeritud eesti üliõpilased,
kes taotlevad esmakordselt
teaduslikku kraadi.
Tööd saadetagu märgusõna all,
koos autori nime, aadressi ja ülikooli
nime sisaldava suletud ümbrikuga,
mis kannab sama märgusõna,
hiljemalt 1. novembriks
1982 järgmisel aadressil:
A. Kurlents, 4376 Circle Road,
Montreal, Que.i H3W 1Y5, Cana-da.
Sissesaadetud töid ei tagastata.
Lähemaid andmeid saab vajaduse
korral äuhindamiskomisjom alalis-telt
liikmetelt, kelledeks on dr. A.
Kurlents, dr. M. Pühvel ja õp. H.
Laaneots Montrealis.
Võistluse tulemused avaldatakse
Alma Materi päeva aktusel Montrealis
detsembris 1982.
Korraldav toimkond loodab
rohket osavõttu meie akadeemilise
nooruse poolt..
©Rootsis ümuma hakanud poliitiline
nädalaleht „Tempus" tõi. 6.
aug. Andres Küngilt artikli Eestis
viimasel ajal aset leidnud poliitüis-test
protsessidest. Käsitati Mart
Nikluse, Jüri Kuke, Veljo Kalepi,
Viktor Niitsoo, Tiit Madissoni, Tüt
Pädami, VüluJürjoi Vello Salumi
ja Dimitri Müjakovi protsesse.
Artikkel on varustatud Baltikurni
kaardiga ja poliitüiste vangide toetusfondi
aadressiga. v
®. Pinna Stuudio etendused Rai-mond
Kaugveri näidendiga „Rong
väljub hommikul" toimusid ,Stok-holmi
Eesti Majas asuvas Scala
teatris, teidendi lavastas Signe'
Pinna, osalised Lea Trepp, Katrin
Holm, Siiri Kriisa, Anne Pärtma,
Roman Väli, Peedu Järvi, Üno Tõ-nissoo
ja Aleksander Piht. R.
Kaugveri näidendis esitatakse, eri
seisukohti maailmas.
® Kunstiühing „Knickerbocker Ar-tists"
korraldas Salmakundi Klubis,
47 Viies Ave., oma 31 aastanäituse,
22. septembrist 9. oktoobrini. Esindatud
olid maal, skulptuur ja graafika.
Teiste seas esines seal ka kujur
Adele Ulm-Augustas kivi skulptuuriga
„Seated Giri", missugune
hinnati näituse zhürii poolt , ,Kni-ckerbocker
Artist'' eriauhinnaga,
mis auhinnatule üle anti 2. oktoobril
pidulikul lõunal.
® Saksamaalt Brasiiliasse asunud
Ernst Grimm, pärit Tõrvast, kes
lõpetas 1971 ülikooli arstina ja kes
pärastsõja aastatel tegeles elektroonikaga,
on praegu Florianozolis
Santa Catarina ülücooli rektori as-sessor
ja ühe osakonna juhataja.
Samal ajal on ta evangelist ja teenib
kord kuus Sao Paulo baptisti
kogudust. Ta kaks poega töötavad
elektroonarvutite alal ja tütar filoloogina
töötab ülikoolis.
CHEVROLET ••OlDSMOBlLE
ROBERTSON MOTORS LTD;
1555 DANFÖhTH AVENUE
TORONTO; 0NT.'.M4J' 1N7 ;,
T E L E F O N 4 6 6- 1 1 3 5 •
Toronto Eesti Oliispank
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Tel. 465-4650 või 465-4659
ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE.
Praegu kehtivad intressimäärad:
PERSONAALLAENUD 19%, HÜPOTEEKLAENUD 17,75%
Laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud kuni $30.000—
ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud kuni
$10;000 ulatuses vastavalt kindlustuste tüighnustele.
OLD MOLL TAILORS
7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
(1 plokk läänepool Jane'!, Bloori lähedal)
TEL. 769-9535
DAAMiDILE ja HMRADELE õMBLEMfNE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDY SCHNEIDER
Äll L ä n g ü a ^ Ücl
"Helping People to'Cörrimüriicäte''
TÕLMJAD (translators), TÕLGID (interpreters)
. ÜLE 70 KEELES ' ; • ;
Süite 805, 69 Yonge St. Toronto, Ont. M5E 1K3
(416) 361-0303
VABA EESTLANE
kais korda nädalas
Maksab Kauadpss
Poolaastas $24.-
¥eerandaastas $13.-
Yäljaspoo!
$55.
$29.
$15.
MRIPOSTIGA + SAATEKULU
Kanadat:
poolaastas
$49.» ^ $39,-. I $44.-
$26.- + $19.50 I $22.-
veerandaastas $14- + $9.25 | $11.
LENNUPOSTIGA aastas $49.-r-,. poolaastas. $;2.6 ja veerandaastas
$14.~ • . SAATEKULU »~
.— ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 50 cmil Üksiknumbri hind ,50 centa
Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE« fs
, USA aadressidele „ZIP CODE«
Fangatshekk või rahakaart kirjutada '
^ 1^
Tellimine saota:
VABA EESTLANE
P.O. BoM 70. Postal Stn. C,
Ont. M6J 3M7
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veeraadaastaks— tavalise / kiripostiga alates
19.: Tellunise katteks lisM $
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Msa saata ainoM
/
sunjuures
Nuni
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 28, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-01-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820128 |
Description
| Title | 1982-01-28-03 |
| OCR text | Nr. 8 VABA EESTLANE neljapäeval, 28. jaanuaril 1982 _ Thursday January 28, 1982 Lk. 3 aeaaattm VALVEARST NÄDALALÕPUL ja 31. jaan. ^ dr. M. Leesme^nltj-teL 481.<5834 <5. ja 7. veebr. dr. R. Pahapill, tel. 921-7777 ^isurance Agency KiNPLÜSTüSiD 23 WEl^f MORE Dr., Süite 268 Resdale, Ont. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 (Algus lk. 2) ^ses avalikkuses |a juriidilistes ringkondades roh|ceni tähelepanu kui ühele^ teisele mõrvarile Ka-iiiada' kriminaalajaloos. Olsoni „saavutused^' on tõesti suured ja märkimisväärsed — ta mõrvas Briti Koihmibiaš kõige julmemal kombel 11 alaealist last ning saavutas lõpuks provintsis politsei-ülesandeid tältvsi ratsapolitseiga (RCMP) kokkuleppe, mille põhjal tema perekonnale maksetakse 100.000 dollarit kui ta politseile kätte näitab oma f>hvrito matuse^ paigad. Nagu sellest pentsikust tehingust võib järeldada, ei olnud Olson tavaline kurjategija vaid läbi ja lõhki rafineeritud mõrvar, kes oskas endale oma julkade ja ebainimlike tapatalgutega ka raha teha. Tema fa politseivõimude vaheline kokkulepe 0^ tekitanud Kanadas suure meelepah^tormi ning sellist kokkulepet mõrvariga peetakse ebamo-malseks ja pretsedendiks teistele samalaadsetele tehingutele^ Kahjuks peame konstateerima, et Olsoniga sõlmitud kokkulepe ei ole esimene sellelaadiline leping kurjategija ja politseivõimude vahel. Need kuuluvad Kanada jurisdiktsiooni juurde ning tehingud tunnistusse saamiseks tasu eest/või kaas§üüdlasele kergenduse garanteerimiseks, on üsna tavalised. See on loomulikult tea^d määral igasuguse loogika vastane ning aitab isegi kaasa kuritegevuse soodustamisele, kuid seaduste alusel pn politsei- ja kohtuvõimudele antud siin võrdlemisi vabad käed. Kuid Olsoiii looga on seotud veel teisi probleeme, mis ei lase paista politseivõimusid ja Kanada õigussüsteemi KÕIge paremas valguses. Seni on veel lahendamata küsimus, miks lasti Olsonil veel vabalt ringi jalutada ja omale uusi ohvreid välja valida kui ta oli juba kahtlusalune ning oli politseile tuntud vana retadivistina ja vanglaelanikuna? Ja kuidas on Sood selle rahaga, mis Olson laskis osavalt oma advokaadil maksta vastavasse trust fondi? Summa suurus on 90.000 dollarit ja seda tahetakse kasutada Olsoni alaealise pbja üleskasvatamiseks igakuiste osamaksudega. Kas õn see mõeldud nii, öt mõrvaohvrite haudade näitamise eest saadud rahadega hakatakse mõrvari poega üles kasvatama? Rjlis ütleb Olsoni poeg kui ta täisealiseks saab ja ta nende, rahade „õiget väärtust" hakkab taipama? Kas Olsoni abikaasal ei oleks õigem kui ta selle summa vastuvõtmisest loobuks ja omapärase „hauaraha" politseivõimudele tagasi annaks? la kas ei oleks juba saabunud aeg, et Kanada läheks tagasi surmanuhtluse juurde ja saadaks Olsoni; taolised mehed kaaki, selle aseijael et ta ülevalpidamiseks ja elu kaitsemiseks teiste vangide kallaletungide vastu veel sadu tuhandeid või isegi miljoneid dollareid kulutada? JLiistakad läänlased oma peoõhtut kavandamas. Pildil vasakult Läänlaste Seltsi esimees R.Marley, Leida Marley, Ervin • Aleve, Paul Kalju, Benita Kalju, Mihkel Nurming Ja Maimu Usim. . Foto: Maimu Usin Läänlaste lustakas laupäevaõhtu Marley vestleb läänlaste organisatsiooni tegevusest Kaks aastat tagasi toimus Torontos esimene läänlaste kokkutulek, mis tõi Tartu Collegelsse kokku kuni 230 peolist. Need veetsid meeleolulise õhtu ja avaldasid lootust, et selline läänemaise õhkkonnaga koosvübimine võiks tulevikus korduda. Läänlaste organiseerimisel on ^mootoriks** olnud Roman Marley, küU Läänlaste Seltsi esimehena, Killamängude puhul Lääne maavanemana. Nüiid ta amabki informatsiooni eelseisvast üritusest, ametliku nimega II Lustakast Läänlaste Laupäevaõhtust. Läänlaste Seltsi organiseerimise tingis vajadus Läänemaa osa täita I Killamängudel 1979. Sevia vajadust asutigi täitma ja 21. veebruaril 1978 toimus asutamise • koosi olek, kus otsustati onia organisat siooni loomine, millele võeti nimeks Läänlaste Selts ja alustati eeltöödega KiUamängude Ijääncraaa kujundamisele. R. Marley ütleb, et läänlaste 1 oli kerge organiseeruda, kuna mitmel maakonnal olid juba oma seltsid või ühingud olemas ja aktiivselt töötamas, näidates et maakondliku ilmega organisatsioonidel on oma koht siinses ühiskonnas, kuna see. seob inimesi, kelle juured on pärit kodumaal samast pürkonnasi. I Killamängudel aga ilmnes erilise selgusega maakondliku omapära esitamisel selle tähtsus sealt päri-nevaile inimestele, aga ka nende noortele, mis vdis nende vanemate kultuurikolde juurd^. Pärast Külamängudest osavõttu ja kaasatöötamist Killamängude organisatsioonilise vormi tööle, jätkus aega ning tahet ka oma koosviibimise korraldamiseks. Esimene koosviibimine toimus 1980 ja õnnestus hästi. Mindi mõttes ja rahvatantsudega kodukohta ning vesteldes kandusid mõtted noorus mälestuste radadele. R. Marley seletab, et Tovotitos asub palju rohkem läänlasi kui on organiseerunud seltsi ümber, isegi Haapsalu koolides käinuid leidub rohkem. Aga teadmine läänlaste omast organisatsioonist on alati heakskiitu leidnud. II Külamängudel esiiiesid läänlased oma Läänemaaga, kus olid G.Kelemiti maalid Haapsalu lossivaremeist ja lossikiriku kõrvalosa Haapsalu valge daamiga. Ka need toredad valged kajakad, mis hõljusid Tartu College'i laes, olid G. Kelemiti tehtud. Ta on alati abiks olnud dekoratsioonide valmistamisel, olles Pallase kooli lõpetanuna ohiud hiljem Haapsalus joonistusõpetajaks: Ja R. Marley jõuabki eesoleva ürituse juurde, öeldes et G. Kele-mit on lubanud dekoreerida seekordki peoruume, Eesti Maja suurt saali uue läänlaste kokkutuleku pu-. hui. Küllap jälle on õhus valgeid kajakaid mälestusena kodurannast Kokkutulek toimub laupäeval, 27. veebruaril Eesti Vabariigi aktusega vahetus naabruses, mis lään-lastegi peopäevale mõneti ilmet au-nab. kavaline osa on aga otse.har rukprdne, laulma tuleb tõeline lääne Ä u Lilian Treiberg, kes praegu elab küll Kalifornias, aga on oma kw-nagüse kontserdiga ja heliplaatidega Toronto eestlastele ammu-gi tuttav. Teda saadab Torontos tuntud Rene Ufer, kes omal ajab täitis Kara-vanipidustuste Tallinna kava.- Nii võiks: eelseisvat üritust, nimetada isegi kontsert-peoks, kuna Lilian esitab hea valiku bma rohkest re-petuaarist, olles meüe tõeiiseks Valgeks Daamiks sel õhtuL Kuivõrd tore on läänlaste kokkukuuluvustunne, annab R. Marley näite, et peol korraldatavale loteriile on üks Rootsist, teine Uus- Meremaalt ja kolmas Baltimorest juba teele pannud esemeid võitudeks, et olla ka ise kuidagi kaasas kodumaakonna inimestega.: R. Marley lõpetab kokkuvõttega, et ülejäänud osa on seltskondlik, nagu alati, kus V. Gustavsoni orkestrilt on tantsutaktid. Ta tahab öelda aga juba ette kõigile tere tulemast, mi läänlastele, aga samavõrd ka teiste maakon» iade inimestele. - Esmajärgulised tiikpnurinöõra OTSE VABRIKUST Ä. Jensen & Son Limited 25 LE PAGE COURT Telefon 636-9811 Võistlustöö eesti Auhinnad 500 ja 250 dollarit Montrealis asuvate eesti akadeemiliste intiimorg-ide poolt kuulutata välja ülikooli aastapäeva aktusel 6. dets. järjekorras 24. yõlsÜostöS eesti üliõpilastele ülemaailmses ulatuses, et edendada meie haritlast® järelkasvu teaduslikku ainekäsitlust emakeeles. ILMAR HEINSOO SNSURANCi Eesti Majas BroadvieW Avenue, ruum Toronto, Ontario M4K IM Telef(^n 461-0764 Auhinnatööde teemadeks on: 1. Tartu Ülikooli osatähtsus eesti kultuuri arengus; 2. Erialaline uurimus vabal ainevalikuL Tööde pikkus soovitavalt mitte alla 30 kvartlehekülje masinakirjas, kaasa arvatud sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse loetelu. Auhindadeks on: I — 500 dollarit ja n — 250 dollarit. Võistlusest osa võtma on teretulnud V need immatrikuleeritud eesti üliõpilased, kes taotlevad esmakordselt teaduslikku kraadi. Tööd saadetagu märgusõna all, koos autori nime, aadressi ja ülikooli nime sisaldava suletud ümbrikuga, mis kannab sama märgusõna, hiljemalt 1. novembriks 1982 järgmisel aadressil: A. Kurlents, 4376 Circle Road, Montreal, Que.i H3W 1Y5, Cana-da. Sissesaadetud töid ei tagastata. Lähemaid andmeid saab vajaduse korral äuhindamiskomisjom alalis-telt liikmetelt, kelledeks on dr. A. Kurlents, dr. M. Pühvel ja õp. H. Laaneots Montrealis. Võistluse tulemused avaldatakse Alma Materi päeva aktusel Montrealis detsembris 1982. Korraldav toimkond loodab rohket osavõttu meie akadeemilise nooruse poolt.. ©Rootsis ümuma hakanud poliitiline nädalaleht „Tempus" tõi. 6. aug. Andres Küngilt artikli Eestis viimasel ajal aset leidnud poliitüis-test protsessidest. Käsitati Mart Nikluse, Jüri Kuke, Veljo Kalepi, Viktor Niitsoo, Tiit Madissoni, Tüt Pädami, VüluJürjoi Vello Salumi ja Dimitri Müjakovi protsesse. Artikkel on varustatud Baltikurni kaardiga ja poliitüiste vangide toetusfondi aadressiga. v ®. Pinna Stuudio etendused Rai-mond Kaugveri näidendiga „Rong väljub hommikul" toimusid ,Stok-holmi Eesti Majas asuvas Scala teatris, teidendi lavastas Signe' Pinna, osalised Lea Trepp, Katrin Holm, Siiri Kriisa, Anne Pärtma, Roman Väli, Peedu Järvi, Üno Tõ-nissoo ja Aleksander Piht. R. Kaugveri näidendis esitatakse, eri seisukohti maailmas. ® Kunstiühing „Knickerbocker Ar-tists" korraldas Salmakundi Klubis, 47 Viies Ave., oma 31 aastanäituse, 22. septembrist 9. oktoobrini. Esindatud olid maal, skulptuur ja graafika. Teiste seas esines seal ka kujur Adele Ulm-Augustas kivi skulptuuriga „Seated Giri", missugune hinnati näituse zhürii poolt , ,Kni-ckerbocker Artist'' eriauhinnaga, mis auhinnatule üle anti 2. oktoobril pidulikul lõunal. ® Saksamaalt Brasiiliasse asunud Ernst Grimm, pärit Tõrvast, kes lõpetas 1971 ülikooli arstina ja kes pärastsõja aastatel tegeles elektroonikaga, on praegu Florianozolis Santa Catarina ülücooli rektori as-sessor ja ühe osakonna juhataja. Samal ajal on ta evangelist ja teenib kord kuus Sao Paulo baptisti kogudust. Ta kaks poega töötavad elektroonarvutite alal ja tütar filoloogina töötab ülikoolis. CHEVROLET ••OlDSMOBlLE ROBERTSON MOTORS LTD; 1555 DANFÖhTH AVENUE TORONTO; 0NT.'.M4J' 1N7 ;, T E L E F O N 4 6 6- 1 1 3 5 • Toronto Eesti Oliispank 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 Tel. 465-4650 või 465-4659 ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE. Praegu kehtivad intressimäärad: PERSONAALLAENUD 19%, HÜPOTEEKLAENUD 17,75% Laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud kuni $30.000— ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud kuni $10;000 ulatuses vastavalt kindlustuste tüighnustele. OLD MOLL TAILORS 7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO (1 plokk läänepool Jane'!, Bloori lähedal) TEL. 769-9535 DAAMiDILE ja HMRADELE õMBLEMfNE TELLIMISTE JÄRGI RUDY SCHNEIDER Äll L ä n g ü a ^ Ücl "Helping People to'Cörrimüriicäte'' TÕLMJAD (translators), TÕLGID (interpreters) . ÜLE 70 KEELES ' ; • ; Süite 805, 69 Yonge St. Toronto, Ont. M5E 1K3 (416) 361-0303 VABA EESTLANE kais korda nädalas Maksab Kauadpss Poolaastas $24.- ¥eerandaastas $13.- Yäljaspoo! $55. $29. $15. MRIPOSTIGA + SAATEKULU Kanadat: poolaastas $49.» ^ $39,-. I $44.- $26.- + $19.50 I $22.- veerandaastas $14- + $9.25 | $11. LENNUPOSTIGA aastas $49.-r-,. poolaastas. $;2.6 ja veerandaastas $14.~ • . SAATEKULU »~ .— ja veerandaastas $16.50 Aadressi muudatus 50 cmil Üksiknumbri hind ,50 centa Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE« fs , USA aadressidele „ZIP CODE« Fangatshekk või rahakaart kirjutada ' ^ 1^ Tellimine saota: VABA EESTLANE P.O. BoM 70. Postal Stn. C, Ont. M6J 3M7 Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / veeraadaastaks— tavalise / kiripostiga alates 19.: Tellunise katteks lisM $ rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Msa saata ainoM / sunjuures Nuni |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-01-28-03
